2-17-12191/166 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-12191

Kohtuasi

QQ avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise

lapse XX suhtes.

YY avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

alaealise lapse XX suhtes.

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

QQ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/puudutatud isik (lapse ema): QQ (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Indrek Västrik

Puudutatud isik/avaldaja (lapse isa): YY (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Helen Tomberg

Puudutatud

isik

(laps):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Eestkosteasutus:

Tallinna

linn

(Lasnamäe

linnaosavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.10.2020 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata lapse isa

avalduse

vanemate

ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks

ja

lapse

isale

ainuhooldusõiguse andmiseks lapse elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervishoiu osas.

3. Määruskaebemenetluses jätta lapse esindamise kulud riigi kanda. Muud

määruskaebemenetluse kulud ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 8 p 3 alusel lapse

2-17-12191

emale määruskaebemenetluses antud riigi õigusabi tasu 194,40 eurot jätta lapse ema

kanda.

4. Mõista riigi õigusabi tasu 194,40 eurot QQ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja. Riigi

õigusabi tasu 194,40 eurot tuleb võrdsete osamaksetena tasuda ühe aasta jooksul

alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

5. Rahuldada YY taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata

QQ poolt YY-le hüvitatavateks menetluskuludeks 448 eurot.

6. Mõista QQ-lt YY kasuks välja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud 448

eurot. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb QQ-l tasuda YY-le viivist

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

QQ avaldus ja seisukohad

1. QQ esitas 16.08.2017 Harju Maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks alaealise lapse XX suhtes. Lapse ema soovis ainuhooldusõigust lapse haridust ja

huvialaringe puudutavates küsimustes. Menetluse kestel täpsustas lapse ema avaldust ja soovib

lapse ühise hooldusõiguse (nii isiku- kui varahooldusõiguse) täielikku lõpetamist.

2. Lapse ema ja YY kooselust sündis XX.XX.XXXX XX, lapsevanemate kooselu lõppes 2010.

aastal ning laps jäi elama koos emaga. Avalduse esitamise tingis asjaolu, et ema soovis vahetada

lapse kooli, kuid isa vaidles sellele vastu. Menetluse kestel asus laps õppima ema poolt soovitud

LLL ning ema soovib, et laps seal ka õpinguid jätkaks, kuid isa on sellele endiselt vastu. Kooli

vahetamine vastas lapse huvidele, kuna eelmises koolis teda kiusati. Käesoleval ajal lapsele

meeldib LLL koolis käia. Lapsevanemad on eri meelt ka lapse elukoha osas, kumbki leiab, et

laps peaks elama koos temaga. Ema elukohas on lapsele sobilikud tingimused, ema elab heas

seisukorras korteris, lapsel on oma tuba. Elukoha küsimusega seondub ka lapse tervise üle

otsustamine, perearst peaks asuma lapse elukoha lähedal. Lapsevanemad on praktiliselt kõigis

lapsega seonduvates küsimustes eri arvamusel ja ei ole tõenäoline, et tulevikus suudetaks

üksmeelele jõuda. Lapsevanemad on vaielnud erinevates kohtumenetlustes hooldusõiguse ja

suhtlemise üle alates 2012. aastast. Lapse huvides oleks ühise hooldusõiguse lõpetamine ja selle

üle andmine emale. Emal ja lapsel on tugev emotsionaalne side. Lapse isal aga puudub

valmisolek lapse kasvatamiseks. Isa on rikkunud elatise tasumise kohustust ning on ka

kriminaalkorras süüdi mõistetud elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest. Isa ei ole huvi

tundnud lapsega kohtumiste vastu. Lapse ja isa vahel ei ole tugevat hingelist sidet, lapse eest

on eelkõige hoolitsenud ema.

2-17-12191

3. Lapse ema vaidleb isa avaldusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Õiged ei ole isa väited

nagu oleks ema teinud takistusi isa ja lapse suhtlemisele. Samuti ei ole emal alkoholiprobleeme,

teda ei ole pärast 29.08.2016 otsust karistatud. Väited lapse peitmisest ning isa vastu

häälestamisest ei vasta tõele. Pretensioonid lastekaitsetöötajate suhtes tulenesid nende

tegevusest, mis ema hinnangul ei olnud kooskõlas lapse huvidega. Ema ei vahetanud elukohta

eesmärgiga vahetada lastekaitsetöötajat. Isa väited kohtumiste ebaõnnestumise kohta on

konkretiseerimata. Isal on jätkuvalt varasemast ajast tekkinud elatise võlg.

YY avaldus ja seisukohad

4. YY esitas 19.10.2017 Harju Maakohtule avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks alaealise lapse XX suhtes. Lapse isa palub lõpetada lapsevanemate ühine

hooldusõigus lapse suhtes elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervishoiu osas täielikult ning anda

selles osas lapse isale ainuhooldusõigus.

5. Lapsevanemate kooselu lõppes 2010. a lõpus, pärast mida jäi laps vastavalt kokkuleppele

elama emaga. Üsna varsti pärast kooselu lõppemist hakkas lapse ema tegema isale olulisi

takistusi lapsega suhtlemisel. 18.10.2012 määrusega kinnitati suhtlemiskorra kokkulepe. Lapse

emal olid ja on alkoholiprobleemid. 22.12.2012, kui avaldaja sai suhtlemiskorra järgi lapse,

kadus ema ära joomatuurile. 2013. a määrati lapsele erieestkostja lapse ja isa suhtlemise

korraldamiseks, kuid lapse ema tegi endiselt isa ja lapse suhtlemisele takistusi. 2015. a

toimunud lepitusmenetlus, seoses suhtlemist korraldava määruse täitmisega, ebaõnnestus.

Toimunud kohtumenetluse raames kohus selgitas lapse emale, et emal tuleb lapse suhtlemist

isaga toetada ning mitte mõjutada last vastupidiselt. Kohus hoiatas, et vastasel korral võib ema

hooldusõigust piirata. Vaatamata sellele on lapse ema jätkanud isa ja lapse suhte lõhkumist.

Aastate jooksul on lastekaitsetöötajad näinud vaeva, et isa ja last kokku viia, kuid ema

vastutöötamine on olnud tõhus. Oma eesmärkide saavutamisel on ema kasutanud kõiki

vahendeid alates lapse peitmisest ja isa vastu häälestamisest, kuni massilise kaebamiseni

lastekaitsetöötajate peale. Lastekaitsetöötaja PT käis lugematuid kordi koos avaldajaga lapse

ema korteri ukse taga last nõutamas, kuid absoluutne enamus kohtumisi jäi ära, sest ust ei

avatud ja lapse asukoht ei olnud teada. Siis otsustas erieestkostja isa ja lapse kohtumisi

korraldada koolis, mida toetasid nii kooli direktor kui ka sotsiaalpedagoog. Kohtumistest

õnnestus vaid esimene ja siis nägid nii pedagoogid kui PT lapse ilmselt huvi isa vastu, mingist

hirmust ei olnud märkigi. Kooli sotsiaaltöötaja väitel sai ta lapsega vabalt isast rääkida. Kuna

aga laps rääkis emale toimunud kohtumisest, siis sellest korrast alates tõi ema last kooli ja tuli

talle juba enne viimase tunni lõppu kooli vastu ning toimetas ta koolimajast välja selliselt, et

isa ja lastekaitsetöötaja ei pääseks lapsele ligi. PT kutsed lapse emale asja arutamiseks

linnaosavalitsuses jäid tagajärjetuks, tehtud ettekirjutused jäid täitmata. Paaril korral tuli ema

koos lapsega osakonda, kuid lapsest ei eemaldunud ja pärast keeldus ka laps

lastekaitsespetsialisti kutsel eraldi ruumi vestlusele minemast. Ka viimasel korral, kui

kohtumiste korda arutati, teatas laps, et soovib, et ema oleks juures kohtumistel. Lapse ema oma

sõnades lubas jätkata kohtumisi, aga oma tegevusega ei aidanud sellele kaasa. Selle asemel

mõjutas ta pidevalt last isa kohta vanadest juhtumitest rääkimisega ja oma suhtumisega lapse

isasse. Kuigi laps ema ees keeldub isaga suhtlemast, siis tegelikult on nähtav lapse soov isaga

kokku saada, leidis tollane erieestkostja. Samas hakkas laps keelduma isaga kohtumisest ilma

ema juuresolekuta, mis oli erieestkostja hinnangul tõenäoliselt tugeva ema poolse

mõjutustegevuse tagajärg. Lapse ema on vahetanud elukohta, et muuta erieestkostjat ja lõhkuda

senine järjepidev töö. Lastekaitsetöötaja soovis pere 2017. a lõpus suunata lepitusteenusele

Tallinna Perekeskusesse, millest lapse ema keeldus. Praeguseks ei ole olukord muutunud, lapse

isa on palju kordi käinud ema korteri ukse taga, last aga ette ei valmistata ja ust ei avata.

Vähimatki psühholoogilist abi sellise kuritarvitamise vastu laps ei saa, sest ema seda ei

2-17-12191

võimalda. Laps on ema emotsionaalses mõjuväljas ja tema eemaldamine sellest ei ole

õnnestunud.

6. Lapsele on turvalisem elada koos isaga. Emapoolse hooldusõiguse kuritarvitamise

lõpetamiseks ja tagamaks lapsele tema põhiõigus bioloogilisele vanemale tuleb lapsevanemate

ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada. Isa juures elades oleks lapsele tagatud igapäevane rutiin

ja stabiilne heaolu. Isa elab alates 2017. a suvest oma elukaaslase emale kuuluvas 3-toalises

korteris Kloogal, kus elavad veel isa elukaaslane, nende ühine 3-aastane poeg ja elukaaslase

12-aastane tütar. Isa töötab Soome tööandja juures, töötamine toimub peamiselt kodust. Elatise

võlgnevus tekkis isa tervisliku seisundi ja ajutise töövõimetuse tõttu, muus osas on isa

õiguskuulekas. Seevastu lapse ema on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii joobes juhtimise

kui suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise eest. Emal

puuduvad nii sissetulek kui töökoht. Kui laps koliks isa juurde, saaks ta asuda õppima KKK.

Koolivahetuse LLL-sse tegi ema isa teadmata ning eirates kohtumäärust, millega kohus jättis

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna oluline on ka perearsti lähedus elukohale ja

vanemate vahel koostöö puudub, on hooldusõiguse üleandmisel oluline hõlmata üleantava

hooldusõiguse mahuga ka meditsiiniküsimused.

7. Lapse isa vaidleb ema avaldusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kuna lapse ema jätkab

hooldusõiguse kuritarvitamist, ei allu erieestkostja juhistele ega aita kaasa isa ja lapse suhte

taastumisele, ei ole ema soov, et talle kuuluks lapse ainuhooldusõigus, lapse huvidega

kooskõlas. Isa on elatise võlast enamuse tasunud.

Menetlusosaliste seisukohad

8. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et kumbagi avaldust ei peaks

rahuldama. Säilima peaks ühine hooldusõigus, mis on vajalik lapse huvisid silmas pidades ning

määrata kindlaks konkreetne lapsega suhtlemise kord. Vanemate vahelised isiklikud suhted ei

tohiks mõjutada ühise hooldusõiguse teostamist. 25.09.2020 teatas lapse esindaja täiendavalt,

et tema lõplikuks seisukohaks on, et isa avaldus tuleks jätta rahuldamata ning ema avaldus

rahuldada osaliselt 3 valdkonna osas: viibimiskoht, tervis, haridus.

9. Lasnamäe linnaosavalitsus leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud.

Vanematel tuleb olla valmis omavaheliseks koostööks nende ühise lapse huvides kokkulepete

saavutamiseks. Selle tulemuse saavutamise hõlbustamiseks oleks vanematel soovitav läbida

perelepitus, mis aitab leida nii lapse kui ka mõlema vanema huvidega arvestavaid lahendusi.

Linn tuvastas kodukülastuse käigus, et ema ja laps elavad 2-toalises korteris, kus lapsel on oma

tuba ja kõik elamiseks vajalik olemas.

10. Lääne-Harju vald (isa elukohajärgne kohalik omavalitsus) toetab isa avaldust, kuna seni ei

ole lapse õigus isaga suhelda olnud tagatud. Vald tuvastas kodukülastuse käigus, et isa juures

on elamistingimused head ja laps on sinna oodatud. Kui kohus avaldusi põhjendatuks ei pea,

siis peaks kohus tegema emale kohustuseks oma elukohajärgse lastekaitseteenistusega koostöö,

samuti järgima ja täitma erialaspetsialistide juhiseid lapse psühhosotsiaalse tasakaalu

taastamiseks ja kohtu määratud suhtlemiskorra täitmiseks. Juhul kui ema neid korraldusi ei

täida, peaks kohus piirama vastavate ülesannete osas ema isikuhooldusõigust ning määrama

need ülesanded erieestkostjale.

11. 28.08.2020 kuulas kohus ära lapse. Laps avaldas ärakuulamisel, et soovib olla ema juures

ja elada emaga. Isaga mingit kontakti ei soovi, kuna isa valetab kogu aeg ja tahab emale halba.

Miks igasugune kontakt isaga peaks olema välistatud, laps sisuliselt põhjendada ei osanud.

2-17-12191

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Maakohus jättis rahuldamata lapse vanemate avaldused vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks nende alaealise lapse suhtes. Samuti jättis maakohus rahuldamata lapse isa

24.09.2020 vastuväite kohtu tegevusele ning lapse ema 15.03.2019 taotluse koguda tõendina

kriminaalasja 1-16-8779 toimik.

13. Vanematel on käesoleval ajal lapse suhtes ühine hooldusõigus, kehtib 06.11.2015

määrusega tsiviilasjas nr 2-15-860 määratud lapse ja isa suhtlemise kord ning isa ja lapse

suhtlemist peab korraldama erieestkostja, kelleks käesoleval ajal on Lasnamäe LOV pädev

ametnik.

14. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel võiks asuda seisukohale, et isaga suhtlemine

oleks lapsele kahjulik. Ema vastavasisulisi väiteid on korduvalt hinnatud erinevate

kohtumenetluste raames, käesolevas menetluses uusi asjaolusid välja toodud ei ole. Suhtlemine

on korraldatud kohtumääruse alusel, mida lapsevanematel on kohustus täita. Seega on emal

käesoleval ajal kohustus julgustada ja toetada last isaga suhtlemisel vastavalt kehtivale

suhtluskorrale. Asjas on läbi viidud lapse ja vanemate suhtes kohtupsühhiaatrilised-

kohtupsühholoogilised kompleksekspertiisid. Kohus ei nõustu isa etteheidetega ekspertiiside

usaldusväärsusele. Ekspertiisid on teostanud 2 kohtupsühhiaatria ja 2 kohtupsühholoogia

eksperti, kes on kõik riiklikult tunnustatud eksperdid. Ekspertiisiaktid sisaldavad mh uuringute

kirjeldust. Nähtuvalt ekspertiiside tulemustest (31.07.2020 aktid ja 03.09.2020 täiendused)

eksperdid lapsel mh vaimse ega emotsionaalse väärkohtlemise tunnuseid ei tuvastanud. Lapsel

on emaga turvaline ja isaga ebaturvaline kiindumussuhe. Ekspertide hinnangul on ebaturvalise

kiindumussuhte isaga tinginud esiteks isa ebaregulaarne vanemaroll ja teiseks isal esinevad

psüühikahäired, mis takistavad turvalise kiindumissuhte loomist. Ekspertiisi kohaselt esinevad

isal järgmised psüühikahäired: muud spetsiifilised isiksushäired, täpsustamata hüperkineetiline

häire, alkoholi kuritarvitamine. Nimetatud häired ei takista oma tegude tähendusest aru saamist

ja oma tegude juhtimist, samuti lapse põhivajaduste mõistmist ja rahuldamist, kuid raskendavad

lapse psühhoemotsionaalsete vajaduste mõistmist. Tuginedes ekspertide hinnangule asus kohus

seisukohale, et asjaolu, et isa ja lapse vahel on ebaturvaline kiindumussuhe, ei ole vähemalt

täielikult ette heidetav emale ning tingitud ema käitumisest. Küll on kohtu hinnangul emale

etteheidetav lapse mitte toetamine ja julgustamine isaga suhtlemisel. Ekspertide arvamuse

kohaselt on laps lojaalne ema suhtes ning võtab omaks ema suhtumise ja hoiakud isasse. Kohtu

poolt lapse ärakuulamisel tajutu on kooskõlas ekspertide arvamusega, et laps käitub lojaalselt

emale. Kohus asus seisukohale, et laps ei soovi isaga kohtuda ega suhelda, sest on omaks võtnud

ema arvamuse, et isa on pahatahtlike kavatsustega. Ema ei toeta lapse kontakti isaga ning

kuritarvitab oma hooldusõigust ega tegutse lapse parimates huvides. Kuid ainuüksi nimetatud

tõdemus ei saa tingida isa avalduse rahuldamist. Lapsele tehtud ekspertiisis on märgitud, et laps

vajab turvalist ja stabiilset kasvukeskkonda, lapse kiindumussuhe isaga on ebaturvaline ning

isa isiksushäire raskendab tal lapse psühhoemotsionaalsete vajaduste mõistmist. Isa

ekspertiisiakti kohaselt lähtub isa isiksushäirest tulenevalt oma otsustes ja käitumistes eelkõige

enda huvidest ja vajadustest. Lapse asumine elama isa juurde ei ole lapse psühhosotsiaalsele

arengule soodne ning lapse isa ei ole suuteline lapsele turvalist ja eelkõige stabiilset

kasvukeskkonda tagama. Isal on pooleli juba uued kohtuasjad vaidlemaks avalduses märgitud

uue elukaaslasega ühise lapsega seonduvate õiguste osas. Nimetatu ei viita stabiilsele

elukorraldusele ja võimele püsida lähedastega normaalsetes suhetes. Seevastu nähtub

ekspertiisiaktidest ja andmetest kodukülastuste kohta, et ema oma suutnud lapsele turvalise

kasvukeskkonna tagada. Isa väide, et emal on käesoleval ajal alkoholiprobleem, on

paljasõnaline. Lapse õigus stabiilsele ja turvalisele keskkonnale kaalub kohtu hinnangul üles

õiguse suhelda mõlema vanemaga ning isa avaldus ainuhooldusõiguse saamiseks osas, mis

2-17-12191

puudutab lapse elukohta, igakordset viibimiskohta ja haridust tuleb jätta rahuldamata. Kohtu

arvates ei oleks kooskõlas lapse huvidega ainuhooldusõiguse määramine raviküsimustes sellele

vanemale, kes ei ela lapsega igapäevaselt koos. Seetõttu jääb isa avaldus rahuldamata ka osas,

mis puudutab ainuhooldusõiguse saamist meditsiiniküsimustes.

15. Põhjendatud ei ole ka ema avaldus. Esitatu põhjal on lapsevanemad eri meelt peamiselt

lapse elukoha suhtes, millega omakorda seonduvad küsimused koolist ja perearstist, kuid ema

ei ole välja toonud, et käesoleval ajal oleks vajalik muuta lapse elukohta, kooli või lapsel saada

tervishoiuteenust, mida takistaks isa nõusoleku puudumine. Esitatust ei nähtu, et vanemate

ühine hooldusõigus kahjustaks lapse huve. Isa soovib osaleda lapse elus ning kaasa rääkida

lapsega seonduvate küsimuste otsustamisel. Võttes arvesse, et ema osaliselt kuritarvitab oma

hooldusõigust, ei ole kohus veendunud, et emale mingis osas ainuhooldusõiguse määramisel

teostaks ema vastavat õigust üksnes kooskõlas lapse huvidega ning mitte lähtudes motiivist

tõrjuda isa lapse elust veel enam eemale.

Määruskaebus

16. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse lapse ema

avalduse rahuldamata jätmise osas ja teha selles osas uus määrus, millega lapse ema avaldus

rahuldada ning vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes lõpetada ja anda ainuhooldusõigus

lapse emale. Samuti palub lapse ema nõuda välja andmed, kas lapse isa suhtes on esitatud

avaldusi/toimub menetlusi seoses vägivalla kasutamisega enda noorima lapse (5-aastase

Richard Nõmmiku) suhtes.

17. Lapse ja isa suhe on katkenud eelkõige tingituna isa isiksusest ja käitumisest ning määrus

ei ole seetõttu põhjendatud. Samuti ei ole piisavalt põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamata

ja emale üle andmata jätmine. Vastukäivad avaldused ema ja ise poolt viitavad sellistele

erimeelsustele, mis oleks aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamisele. See, et vanemad ei suuda

nii olulistes küsimustes kokku leppida, viitab sellele, et tõenäoliselt on vanemad ka tulevikus

erimeelsuses kõigis küsimustes (sh varahoolduse osas) ja põhjendatud on ühise hooldusõiguse

lõpetamine ning selle täielikult lapse emale üleandmine. Muu hulgas tõendab avaldaja

seisukohti ekspertarvamuses toodu. Maakohus ei ole arvestanud ekspertide arvamusega, et

emal puudub süü selles, et lapse ja isa vahel on ebaturvaline suhe ning et lapse vastumeelsus

isaga suhelda on tingitud isal esinevatest psüühikahäiretest ning sellest, et isa ei ole oma

vanemarolli regulaarselt täitnud.

18. Lapse isa ei ole võimeline oma vaimse tervisliku seisundi, sõltuvusprobleemide ja

ebastabiilse elukorralduse tõttu lapse huvidest lähtuvalt lapse hooldusõigusliku vanemana

toimima. Lapse isa tarvitab regulaarselt aastakümneid erinevaid psühhotroopseid aineid,

sealhulgas kokaiini. Viimati sattus ta politsei huviorbiiti ning erakorralise meditsiini osakonda

narkojoobe kahtluse ja valge pakikesega taskus 2020. a veebruaris.

19. Lapse isal on pooleli juba uued kohtuasjad vaidlemaks avalduses märgitud uue

elukaaslasega ühise lapsega seonduvate õiguste osas. Poolteist aastat tagasi lapse isa lahkus

tollaegse elukaaslase juurest, kuid ei vaevunud kohut isegi mitte teavitama, et tema avalduses

olev nõue panna laps Klooga kooli ning Kloogale elama ei ole täidetav, kuna ta ise Kloogal

enam ei ela. Lapse isa ei ole suuteline omama püsivat elukohta ning ei suuda või ei taha pakkuda

oma lapsele stabiilselt eluviisi, seejuures esitab lapse isa oma elukoha kohta pidevalt

valeandmeid.

2-17-12191

20. Puuduvad andmed, et lapse ema oleks viimastel aastatel last hooletusse jätnud. Ekspertiis

tõdeb, et lapse hinnangud ema suhtes on heatahtlikud ja positiivsed. Laps on korduvalt

väljendanud, et ta on rahul käesoleva elukorraldusega ja soovib elada emaga. Psüühilisest

seisundist tulenevalt ei ole lapse emal takistusi oma elu korraldamise ega vanemaõiguste ja

kohustuste täitmisega. Lapse ema on käesolevalt taganud lapsele turvalise, lapse arengut

toetava ja tema vajaduste rahuldamist tagava stabiilse kasvukeskkonna. Lapsel on emaga

turvaline kiindumussuhe.

21. Lapse psühhoemotsionaalse heaolu tagamiseks on lapse huvides lõpetada vanemate ühine

hooldusõigus. Kohtu põhjendus selle kohta, et käesoleval ajal ei ole vajalik muuta lapse kooli

või lapsel saada tervishoiuteenust, mida takistaks isa nõusoleku puudumine, ei ole asjakohane.

Ainuüksi lapse isa isiksusehäired välistavad vanemate vahel igasuguse omavahelise koostöö

lapsesse puutuvate otsuste tegemisel. Lapse isa seab esikohale oma huvid, mitte lapse eest

hoolitsemise. Kohus ei ole arvestanud sellega, et kõikide nende aastate jooksul ei ole

lapsevanemad saavutanud mitte üheski last puudutavas asjas üksmeelt. Niikaua kuni vanematel

on ühine hooldusõigus, jätkuvad vanemate vahelised kohtuvaidlused.

22. Hooldusõiguse lõpetamise aluseks on ka lapse isa poolne lapse hooletusse jätmine ning

teadlikult oma kohustustest kõrvale hoidumine. 2017. a aprillis moodustas elatise võlgnevus

kokku 7786,06 eurot. Sellest hetkest alates on lapse isa tasunud elatist ebaregulaarselt, kuid

võlg suurenenud pole. Samas käesoleva ajani pole ta elatise võlga vähendama ka asunud.

Käesolevaga lapse isa kahjustab lapse huve ning on piisav alus ühise varahooldusõiguse

lõpetamiseks.

23. Senikaua kuni vanematel on lapse haridusküsimustes ühine hooldusõigus, on vanematel

kestev konflikt seoses sellega, millises koolis laps käima peaks.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

24. Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud. Ühise varahoolduse lõpetamise nõuet ei ole maakohtus lapse ema poolt esitatud.

Lapse ema avaldusest ega ka esitatud määruskaebusest ei nähtu ühtegi sisukohast põhjendust,

mis osas sellisel viisil, nagu see on toimunud viimase 10 aasta jooksul, ei ole lapse emal ühise

hooldusõiguse raames olnud võimalik lapse elu korraldada või mis seejuures tegemata jäi, s.t.

millisel viisil on lapse isa rikkunud lapse ema õigust teostada oma hooldusõigust.

Hooldusõiguse emale üleandmise aluseks ei saa olla ainuüksi isa suhtes läbi viidud

kompleksekspertiis. Kui lapse ema ei oleks oma hooldusõigust kuritarvitanud ega last ka

erieestkostja eest peitnud, vaid oleks toetanud isa ja tütre suhet, ei oleks lapse isa avaldust

esitanud. Isa iseseisvaks eesmärgiks ei ole kunagi olnud lapse kolimine tema juurde, vaid

kontakti saavutamine ja suhte arendamine bioloogilise lapsega. Kui 11-aastane laps vaidleb

pärast pea 10 aastat isast eemale hoidmist vastu kontaktile isaga, ei ole praegu eluliselt võimalik

lapse eest igapäevast hoolitsemist isale üle anda ja laps peab jääma elama ema juurde, kuna

kolmandat võimalust ei ole. Puutuvalt narkootiliste ainete tarvitamisse märgib lapse isa, et ta

tegi seda vahel, nii enne kooselu lapse emaga kui koos lapse emaga. Kui lapse isal olnuks

veebruaris 2020 narkojoove ja narkootikumid taskus, oleks lapse isa suhtes alustatud

kriminaalmenetlust. Sellist menetlust alustatud ei ole, järelikult ei olnud tegemist narkootilise

ainega.

25. Lapsele määratud esindaja leiab samuti, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Kohus on määrust tehes arvestanud ekspertiisi tulemustega. Kohus leidis õigesti, et ema

2-17-12191

osaliselt kuritarvitab oma hooldusõigust ja sellest tulenevalt ei oleks ainuhoolduse määramine

emale kooskõlas lapse huvidega.

26. Eestkosteasutus oma seisukohta määruskaebuse kohta ei esitanud.

27. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

29. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata lapse isa avalduse

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse isale ainuhooldusõiguse andmiseks lapse

viibimiskoha, kooliküsimuste ja raviküsimuste osas.

30. Kõigepealt lahendab kolleegium lahendamata taotlused. Lapse ema esitas määruskaebuses

taotluse nõuda välja andmed, kas lapse isa suhtes on esitatud avaldusi või toimub menetlusi

seoses vägivalla kasutamisega enda noorima lapse (5-aastase CC) suhtes. TsMS § 662 lg 3

kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega saab

määruskaebemenetluses esitada ka taotlusi tõendite kogumiseks. Samas peavad tõendid ja

taotlused olema asjakohased. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lapse ema taotlust võimalik

rahuldada. Selleks, et tõendi kogumist taotleda, tuleb menetlusosalisel esile tuua konkreetne

väide, mida kogutava tõendiga tõendada soovitakse. Lapse ema soovib tõendit koguda, kuna

arvab, et lapse isa suhtes võib olla menetluses avaldusi seoses vägivalla kasutamisega. Pelgalt

oletuse pinnalt ja selleks, et täiendavat informatsiooni hankida, ei saa kohus tõendeid koguda.

Seega ei saa lapse ema taotlust pidada asjakohaseks ja selle taotluse rahuldamisest tuleb

keelduda TsMS § 238 lg 1 alusel.

31. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures

tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis

hooldusõiguse või suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel

arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab

esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud

isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude

kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda

üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi. Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud puuduseid ei esine ning maakohus on lähtudes

lapse huvidest jätnud põhjendatult vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

32. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 kohaselt hõlmab vanema hooldusõigus õigust

hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning

otsustada lapsega seotud asju. Lapse ema on esitanud kohtule avalduse ühise hooldusõiguse

tervikuna lõpetamiseks. Ebaõige on lapse isa määruskaebuse vastuses esitatud seisukoht selle

kohta, et lapse ema ei ole taotlenud ühise hooldusõiguse lõpetamist varahoolduse osas. Lapse

ema täpsustas maakohtus 28.06.2019 toimunud ärakuulamisel, et ühise hooldusõiguse

lõpetamine hõlmab ka ühist varahoolduse lõpetamist.

2-17-12191

33. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ühise hooldusõiguse lõpetamise

eeldused PKS § 137 lg 1 alusel puuduvad. PKS § 137 lg 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui

on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse

määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Arvestades seda, et praegusel juhul elavad

vanemad lahus ning ema soovib ühise hooldusõiguse lõpetada, saaks kolleegiumi hinnangul

kohus PKS § 137 lg 2 p 2 järgi keelduda vanemate ühist hooldusõigust lõpetamast üksnes juhul,

kui ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanematest ainuhooldusõiguse andmine ei oleks

kooskõlas lapse huvidega (oleks lapse huvidega vastuolus). PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub

ühise hooldusõiguse lõpetamise korral kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise

otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muuhulgas kummagi vanema vaimset ja

majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist

lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kolleegium nõustub lapse emaga,

et ema on taganud lapsele turvalise, lapse arengut toetava ja tema vajaduste rahuldamist tagava

stabiilse kasvukeskkonna ning lapsel on emaga turvaline kiindumussuhe. Samas on eeskätt

lapse huvides, et lapsel oleksid mõlemad hooldusõiguslikud vanemad, kes üksmeelselt

otsustavad lapse elu puudutavaid olulisi küsimusi. Ühine hooldusõigus on põhjendatud lõpetada

vanemate tõsiste erimeelsuste ja koostöö puudumise korral, sest erimeelsused takistavad

vanematel last puudutavaid otsuseid vastu võtta ja lapse elu sujuvalt korraldada. Kolleegium

selgitab, et ühise hooldusõiguse teostamine ei tähenda samas seda, et teine lapsevanem peaks

olema kõigega nõus, kuid selline mittenõustumine peab olema põhjendatud.

34. Lapse ema väitel on lapse isaga ühise hooldusõiguse teostamisel koostöö võimatu tulenevalt

sellest, et lapse isa ei olnud nõus lapse kooli vahetusega. Lapse isa selgitas ärakuulamisel, et ta

ei olnud kursis kooli vahetusega seonduvaga ja ei teadnud, et ema vahetab elukohta. Nüüd leiab

lapse isa, et kooli vahetus on õige, kuna kool on lapse elukohale lähemal. Eeltoodust tulenevalt

ei saa kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et lapse isa oleks hooldusõiguse teostamiseks

olulises küsimuses põhjendamatult lapse emale vastu vaielnud ja tahtlikult takistanud

hooldusõiguse teostamist. Kestvat konflikti ringkonnakohtu hinnangul koolivahetuse teemal

vanematel ei ole, laps käib juba hulk aega uues koolis ja üksnes ema käsitleb endiselt konfliktina

seda, et isa 2017. a kooli vahetamisele vastu vaidles. Nimetatud juhul vastu vaidlemisest ei saa

ringkonnakohtu hinnangul teha järeldusi selle kohta, et lapse isa vaidleks edasiselt

põhjendamatult vastu lapsele olulistes küsimustes. Lisaks märgib ringkonnakohus, et lapse ema

ei ole esile toonud, millises muus küsimuses ei ole lapse vanemad saavutanud üksmeelt ja

koostöö tegemine oleks võimatu.

35. Koostöö tegemise võimatust on lapse ema põhjendanud ka sellega, et lapse vanematel on

olnud palju kohtuvaidlusi ja ühise hooldusõiguse jätkumisel jätkuvad ka vanemate vahelised

vaidlused. Maakohus tuvastas, et lapse vanematel on olnud varasemalt järgmised

kohtuvaidlused: asjas nr 2-12-5804, milles lapse vanemad vaidlesid ühise hooldusõiguse

lõpetamise ja suhtlemise korra üle; asjas nr 2-13-204, milles lapse vanemad vaidlesid

suhtlemise korraldamise otsustusõiguse ja erieestkostja määramise üle ning asjas nr 2-15-860,

milles lapse vanemad vaidlesid suhtlemise korra rikkumise üle. Tsiviilasjas nr 2-15-580 esitas

kohtule avalduse lapse isa taotlusega viia läbi lepitusmenetlus seoses lapse ema poolse

suhtlemise korra rikkumisega ja asjas nr 2-13-204 esitas lapse ema avalduse suhtlemise

korraldamiseks määratud erieestkoste lõpetamiseks ja lapse emale suhtlemise korraldamiseks

otsustusõiguse andmiseks. Mõlemas asjas tuvastasid kohtud, et lapse ema on teinud lapse isale

takistusi lapsega suhtlemisel ning asjas nr 2-15-860 hoiatas Tallinna Ringkonnakohus lapse

ema, et kui ta teeb jätkuvalt isale takistusi lapsega kohtumisel, siis on kohtul õigus anda

hooldusõigus üle isale (I kd tl 53-68, 97-102). Seega ei ole nimetatud kohtumenetlused olnud

põhjustatud lapse isa käitumisest. Tsiviilasjas nr 2-12-5804 algatas kohtumenetluse lapse ema

lapse isalt otsustusõiguse äravõtmiseks lapse viibimiskoha osas (menetlus lõppes kompromissi

2-17-12191

kinnitamisega, millega määrati kindlaks suhtlemise kord) (I kd tl 95-96). Eeltoodust tulenevalt

ei saa sellest, et lapse vanemate vahel on palju kohtuvaidlusi, järeldada lapse isa

koostöövõimetust. Enamikel juhtudel, kaasa arvatud käesolev tsiviilasi, on algatatud kas ema

poolt põhjendamatult või siis on selle põhjustanud ema käitumine lapse ja lapse isa suhtlemise

takistamisel. Sellisele takistamise jätkumisele ja lapse isa kontakti saavutamise eiramisele lapse

ema poolt on käesolevas asjas viidanud ka lastekaitsetöötajad ja erieestkostja (II kd tl 91-92,

160-165, III kd tl 96). Lapse ema on põhjendanud kontaktide puudumist lapse ja isa vahel

sellega, et laps ei soovi isaga kohtuda ning lapse ja isa suhe on katkenud eelkõige tingituna isa

isiksusest ja käitumisest. Seda, et laps ei soovi isaga kohtuda, on kinnitanud ärakuulamisel ka

laps ise, põhjendades seda seejuures isa halbade ekspertiisitulemustega (III kd tl 88). Samas on

eksperdid järeldanud, et lapse hoiakuid ja käitumist mõjutavad ema hoiakud isa suhtes (III kd

tl 25-44). Olukorras, kus ema mõjutab last oma hoiakutega selliselt, et laps keeldub isaga

kohtumast, on põhjendamatud lapse ema vastuväited suhtlemise korra täitmata jätmisest lapsest

tulenevalt. Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et lapse vanemate edasine koostöövalmidus ja

kohtuvaidluste vähenemine sõltub suuresti lapse ema käitumisest, mitte lapse isast.

36. Vanemate lahuselu korral võib muuta ühist hooldusõigust vastavalt sellele, milliseid õigusi

kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning

milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima

lahenduse. Selleks saab kohus PKS § 137 lg 1 alusel vanema nõudel ühise hooldusõiguse

lõpetada ja anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse (vt Riigikohtu 12.02.2016 määrust

tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 24). Asjaolu, et lapse ema kannab antud juhul tegelikkuses lapse

suhtes vanema kohustusi ja praktiliselt ühist hooldusõigust ei teostata, ei anna kolleegiumi

arvates alust lapse isa suhtes hooldusõigust lõpetada. Kohaliku omavalitsuse esindajate

hinnangul on lapse isa püüdnud pidevalt lapse ema ja lapsega kontakti saavutada ning oma

lapsevanema kohustusi teostada, kuid tagajärjetult, kuna lapse ema eirab neid püüdlusi.

Ringkonnakohus nõustub lapse isaga, et kui lapse hooldusõigus antaks täielikult emale, siis

väheneks see võimalus veelgi.

37. Ringkonnakohus ei nõustu lapse ema seisukohaga, et lapse isa ei ole oma psüühilise

seisundi tõttu võimeline hooldusõigust teostama. Kohtupsühhiaatria- kohtupsühholoogia

ekspertiisi akti nr 2020-17 kohaselt vastab lapse isa psüühiline seisund järgmistele

diagnostilistele kriteeriumitele: täpsustamata hüperkineetiline häire, alkoholi kuritarvitamine,

muud

spetsiifilised

isiksushäired.

Isiksushäiretest

tulenevalt

on

isa

kõrgenenud

enesehinnanguga, manipuleeriva käitumisega, teiste tunnetega mittearvestav, vähese

võimekusega võtta vastutust, vähese kompromissivalmidusega ning orienteeritud oma tahtmise

ja õiguse saavutamisele. Lisaks on eksperdid leidnud, et isiksushäirest tulenevalt lähtub isa

eelkõige enda vajadustest ja huvidest ning hüperkineetilisest häirest tulenevalt on isa sageli

püsimatu, impulsiivne, hoolimatu ja järelemõtlematu. Samas kinnitavad eksperdid, et isal ei

esine psüühilisest seisundist tulenevalt takistusi lapse igapäevaeluks tarvilike põhivajaduste

mõistmisel, raskused on psühhoemotsionaalsete vajaduste mõistmisel (III kd tl 2-24). Viimane

järeldus on ekspertide poolt antud vastusena küsimusele, kas lapse isa suudab iseseisvalt last

kasvatada ja tema eest hoolitseda. Seega on eksperdid kokkuvõttes leidnud, et tuvastatud

psüühikahäired ei takista lapse isal lapse eest hoolitseda, mis kolleegiumi hinnangul tähendab

ühtlasi ka seda, et lapse isal ei ole tema psüühilisest seisundist tulenevalt takistusi

hooldusõiguse teostamisel. Mis puutub alkoholi tarvitamist, siis nähtub ekspertiisist, et seda on

tuvastatud 2020. a veebruaris ja põhilised probleemid alkoholi tarvitamisega esinesid

varasematel aastatel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa antud üksikust juhtumist järeldada, et

lapse isal esineks ka käesoleval ajal alkoholi kuritarvitamist ning ka eksperdid on sisuliselt

leidnud, et varasemad probleemid sellega ei takista käesoleval ajal lapse eest hoolitsemist.

Psühhotroopsete ainete tarvitamist on ekspertiisiakti kohaselt lapse isal esinenud varasemalt,

2-17-12191

lapse emaga kooselu ajal ja seda koos lapse emaga. Hiljem ei ole ekspertiisiakti kohaselt lapse

isa poolt psühhotroopsete ainete tarvitamist täheldatud. Ringkonnakohus nõustub lapse isaga,

et lapse ema väide lapse isa poolt 2020. a veebruaris narkootikumide tarvitamise kohta on

paljasõnaline. Seega ei ole eeltoodust tulenevalt lapse isal psüühilisest seisundist tulenevalt

takistusi lapse osas hooldusõiguse teostamiseks.

38. Ringkonnakohus nõustub, et lapsele elatist maksma kohustatud vanema suhtumine oma

kohustuste täitmisesse näitab üldreeglina pühendumust ja lastest hoolimist, kuid hooldusõiguse

küsimuse lahendamisel ei saa iseenesest olla määravaks, kui hoolsalt lahuselav vanem seni oma

ülalpidamiskohustust on täitnud. Kohustuse täitmise arvestamisel tuleb kaaluda ka seda, kas

võisid olla mõjuvad põhjused kohustuse täitmata jätmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu

02.04.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-15071, p 64). Praegusel juhul on lapse isa esile toonud,

et elatise võlgnevus tekkis tema tervisliku seisundi ja ajutise töövõimetuse tõttu. Ehkki elatise

võlgnevust täielikult kustutatud ei ole, on lapse isa jätkuvalt täitnud elatise maksmise kohustust,

mida kinnitab ka lapse ema. Lapsest hoolimist kinnitab käesoleval juhul ka lapse isa poolt

lapsele kingituste tegemine (seda on kinnitanud ka laps ise ärakuulamisel – III kd tl 88) ja huvi

tundmine lapse koolis käimise vastu (seda on kinnitanud erieestkostjale lapse klassijuhataja –

II kd tl 160-165). Korduvalt on lapse isa üritanud lapsega suhelda, mida on kinnitanud

lastekaitsetöötajad ja erieestkostja (II kd tl 91-92, 160-165, III kd tl 96). Seega ei saa

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et lapse isa lapsest ei hooliks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium lapsele riigi õigusabi korras õigusabi

osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Kuna määruskaebust ei rahuldata, jäävad

muud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

40. Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab TsMS § 190 lg 2 järgi oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks, v.a juhul kui talle anti riigi õigusabi

hüvitamise kohustuseta (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23).

Käesolevas asjas anti lapse emale riigi õigusabi RÕS § 8 p 3 alusel kohustusega võrdsete

osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühe aasta jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest, millega riigi õigusabi kulud jäetakse lapse ema kanda. Kui hagita

menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt TsMS § 190

lg 4 esimese lause järgi avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies

ulatuses välja. Juhul, kui hagita menetluses anti menetlusosalisele menetlusabi, võib kohus

TsMS § 190 lg 6 järgi mõista TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust juhindudes menetluskulud

riigituludesse välja menetlusosaliselt, kelle huvides lahend tehti, või muult menetlusosaliselt,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Samas võib kohus TsMS § 190 lg 7 järgi

menetlusosalise mõjuval põhjusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka omal

algatusel vabastada (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-76-13, p 14). Kuna

lapse ema esitatud määruskaebus oli põhjendamata ja jäi rahuldamata, on kolleegiumi arvates

õiglane mõista emalt riigi kasuks välja määruskaebemenetluses antud riigi õigusabi tasu ja

kulud. Asjas ei esine asjaolusid, mis annaksid alust lapse ema sellest kohustusest vabastada.

Seega juhindudes RÕS § 25 lg 1 ja lg 2 tuleb lapse emalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista

määruskaebemenetluses antud riigi õigusabi tasu 194,40 eurot, mis tuleb tasuda võrdsete

osamaksetena ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

2-17-12191

41. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

42. Lapse isa esitas 03.05.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus

hüvitada määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 537,60 eurot

(käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on lapse isa lepinguline esindaja osutanud

lapse isale määruskaebemenetluses õigusabi 3,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 168 eurot

(käibemaksuga).

43. Ringkonnakohus leiab, et lapse isa menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud -

maakohtu määruse analüüs ja määruskaebusega tutvumine ning vastuse koostamine on

põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik.

44. Lapse isa lepingulise esindaja tunnitasu määr 168 eurot (käibemaksuga) ei ole aga

kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa

pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Ehkki sarnast tunnitasu määra on kohtupraktikas sõltuvalt

asja keerukusest ja mahust peetud mõistlikuks, ei ole käesoleva asja keskmist keerukust ja

hagita menetluse omapära arvesse võttes selline määr põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et

põhjendatud tunnitasu määraks on käesolevas asjas 140 eurot (käibemaksuga).

45. Seega rahuldab ringkonnakohus lapse isa taotluse määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab lapse emalt lapse isa kasuks välja

õigusabikulud 448 eurot (käibemaksuga).

46. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt lapse isa taotlusele määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav