2-19-6917/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-6917

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Kohtuasi

Sellmore OÜ ja OÜ Kadakamäe hagi OÜ Lammas

ja Roos vastu kahjuhüvitise ning viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Sellmore OÜ apellatsioonkaebus

OÜ Kadakamäe apellatsioonkaebus

OÜ Lammas ja Roos vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Sellmore OÜ apellatsioonkaebuse hind 453,60 eurot

OÜ Kadakamäe apellatsioonkaebuse hind 1944 eurot

OÜ Lammas ja Roos vastuapellatsioonkaebuse hind

hageja I osas 365,69 eurot ja hageja II osas 300,89

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I (apellant

I, vastuapellatsioonkaebuse

vastustaja I): Sellmore OÜ (registrikood 11516698),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andreas Veeret

Hageja II (apellant II, vastuapellatsioonkaebuse

vastustaja

II):

OÜ

Kadakamäe

(registrikood

11816839), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov

Kostja

(vastuapellant,

apellatsioonkaebuste

vastustaja): OÜ Lammas ja Roos (registrikood

12905500),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Küllike Namm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-19-6917

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hagejate apellatsioonkaebustes esitatud taotlused täiendava

tõendi vastuvõtmiseks ja jätta apellatsioonkaebustele lisatud tõend vastu võtmata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 09.11.2020 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hageja I kasuks välja hüvitise kohtumenetluseelsete õigusabikulude eest summas

278,60 eurot ja sellelt arvestatud viivise ning osas, milles maakohus rahuldas hageja

II hagi. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja I nõue

kohtumenetluseelsete

õigusabikulude

hüvitamiseks

ja

sellelt

viivise

väljamõistmiseks rahuldamata ning jätta hageja II hagi rahuldamata. Samuti

tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus jaotus.

Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt

otsuse õiguslikke põhjendusi.

3. Lugeda Harju Maakohtu 09.11.2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgnevalt:

3.1. Rahuldada hageja I hagi kostja vastu osaliselt ja mõista OÜ-lt Lammas ja Roos

Sellmore OÜ kasuks välja varalise kahju hüvitis 60 eurot ning sellelt arvestatud

viivis alates 07.05.2019 kuni hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.2. Jätta hageja I hagi rahuldamata kahjuhüvitise saamiseks summas 707,60 eurot

ja sellelt arvestatud viivise osas.

3.3. Jätta hageja II hagi täielikult rahuldamata.

3.4. Jätta menetluskulud maakohtus hageja I hagi osas 8% ulatuses kostja kanda ja

92% ulatuses hageja I kanda.

3.5. Jätta menetluskulud maakohtus hageja II hagi osas hageja II kanda.

3.6. Apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda.

4. Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata ja rahuldada vastuapellatsioonkaebus

osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-19-6917

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sellmore OÜ ja OÜ Kadakamäe esitasid 07.05.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ

Lammas ja Roos vastu kahjuhüvitise ning viivise saamiseks. Hagejad paluvad: mõista kostjalt

hageja I kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 758,60 eurot; mõista kostjalt hageja II

kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 2078,60 eurot; mõista kostjalt hageja I kasuks välja

põhivõlgnevuselt summas 758,60 eurot viivis hagi esitamise hetkest kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud määras; mõista kostjalt hageja II kasuks välja põhivõlgnevuselt

summas 2078,60 eurot viivis hagi esitamise hetkest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõikes 1 ettenähtud määras; jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. 04.12.2018 pakkus kostja seaduslik esindaja JA Eesti Lamba ja Kitsekasvatajate Liidu kaudu

liidu liikmetele nahkade parkimise võimalust Poolas, hinnaks 15 eurot tükk. Samuti pakkus JA

06.02.2019 Eesti Lamba ja Kitsekasvatajate Liidu kaudu liidu liikmetele nahkade parkimise

võimalust Poolas. Hageja I seaduslik esindaja ES edastas info hageja II seaduslikule esindajale

HR-le. Samal päeval võttis HR kostja seadusliku esindaja JA-ga telefoni teel ühendust, andes

teada, et on nahkade parkimise pakkumisest huvitatud ning koos hagejaga I on neil parkimiseks

anda kokku 109 nahka, hageja I poolt 64 nahka ning hageja II poolt 45 nahka. JA nimetas ühe

naha parkimise hinnaks 15 eurot (8 eurot parkimise vahendamine ja 7 eurot transport) ning

märkis, et tasuda tuleb siis, kui ta pargitud nahad tagastab. JA lubas nahad pargituna hagejatele

üle anda 06.03.2019.

3. 10.02.2019 andsid hagejad soolatud lambatoornahad, kokku 109 tk, millised olid pakendatud

20 kilekotti, hageja II asukohas Harjumaal, Kuusalu vallas, Uuri külas (Rebasemäe autoparklas)

kostja seaduslikule esindajale JA-le üle. Hageja I poolt kostjale üle antud toornahad oli

pakendatud 11-sse kilekotti, üleantud 64 nahast oli valgeid 19 ning musti 45. Hageja II poolt

kostjale üle antud toornahad olid pakendatud 9-sse kilekotti, üleantud 45 nahast oli valgeid 44

ning musti 1.

4. 27.02.2018 saatis kostja hagejale I e-posti teel arve nr 1147. Arvel oli märgitud selgitusena

lambanahkade transport, koguseks 64 tk, hinnaks 15 eurot, summaks 960 eurot, millele lisandub

käibemaks 192 eurot. Arve kokku summas 1152 eurot. Maksetähtajaks oli märgitud

28.02.2019. Arve sisaldas ka märkust, et nahad on vastu võetud 10.02.2019 ning arve on

väljastanud LA. E-kirjas, millega kostja arve saatis, sisaldus lause: „Kaup kätte, peale arve

tasumist“. Samalaadse sisuga arve nr 1146 saatis kostja ka hagejale II. Arvel oli märgitud

selgitusena lambanahkade transport, koguseks 45 tk, hinnaks 15 eurot, summaks 675 eurot,

millele lisandub käibemaks 135 eurot. Arve kokku summas 810 eurot. Maksetähtajaks oli

märgitud 28.02.2019. Arve sisaldas ka märkust, et nahad on vastu võetud 10.02.2019 ning arve

on väljastanud LA.

5. 28.02.2019 saadetud e-kirjas palus hageja I kostja poolt 27.02.2019 edastatud arvel nr 1147

lahti kirjutada kostja poolt osutatavad vahendus- ja transporditeenused. Hageja I märkis, et

suusõnalise kokkuleppe järgi oli nahkade parkimine Poolas 8 eurot/tk ja transport edasi-tagasi

7 eurot/tk, mis tuli hagejatel tasuda alles hetkel, kui kostja pargitud nahad tagastab. Hageja I

märkis, et 27.02.2019 arve on väljastatud 100 % ettemaksuna, mis ei vasta kokkuleppele ning

hageja on hetkel nõus tasuma edasi-tagasi transporditeenuse eest. 28.02.2019 edastas kostja

hagejatele korrigeeritud arved, milles märkis eraldi parkimise ja transpordi maksumuse. Lisaks

on arvele lisandunud lause: Kaup kuulub teenuse osutajale kogu arve tasumiseni. Hageja I palus

seejärel kostjal selgitada, millest tulenevalt kostja kaupa enda omaks peab. Hagejad keeldusid

2-19-6917

eespool nimetatud arveid tasumast, kuna arvetel kajastatu ei vastanud poolte vahel

kokkulepitule. Poolte vahel oli kokkulepe, et tasumine toimub kostja poolt pargitud nahkade

üleandmisel ning ühe naha vahendus- ja transporditeenuse hinnaks kokku oli 15 eurot. Kostja

teenuse hinnale oli hagejatele üllatuslikult lisatud veel ka käibemaks, mis tegi hagejate jaoks

ühe naha parkimise hinnaks 15 euro asemel 18 eurot. Lisaks tõstatas arvel märgitud teenuse

selgitus hagejate jaoks küsimuse, kes vastutab nahkade parkimise kvaliteedi eest.

6. 06.03.2019 teatas kostja e-kirja teel, et hagejate nahad on valmis, palus hagejatel tasuda

esitatud arved, mille järel saavat kokku leppida, kuidas toimub kauba üleandmine. Kostja

märkis samas e-kirjas, et hagejal I oli kokku 63 nahka, puuduoleva naha osas saatvat kostja

kreeditarve. 06.03.2019 saadetud e-kirjas selgitas hageja I kostjale kostjaga suuliselt sõlmitud

kokkuleppe sisu, muuhulgas seda, et kokkuleppeliselt võttis kostja nahad (109 tk) parkimiseks

hagejale II kuuluvalt territooriumilt ning sinna pidi kostja need ka tagasi toimetama ning siis

pidi toimuma kostja poolt osutatud teenuse eest tasumine. Samal päeval vastas kostja, et kui

hagejad tasuvad esitatud arved, on kostja nõus hea tahte märgiks need nahad hagejatele

07.03.2019 ära tooma, kui ei maksa, siis saavad hagejad nahad kätte Iisakust sularaha eest.

7. 07.03.2019 helistas kostja lepinguline esindaja ME hagejale I, kooskõlastamaks nahkade

üleandmist ja lubas tagasi helistada 08.03.2019, kuid ei teinud seda. Helistas hoopis hagejale

II, et JA toob kauba ise ära tingimusel, et tasumine toimub kohapeal sularahas. Tehingu

toimumise kuupäeva ja kellaaega kokku ei lepitud. JA pidi teatama, millal saab tulla. JA saatis

hagejale II SMS sõnumi 10.03.2019 kell 9:30 tekstiga: 10:30 olen kohal. 10.03.2019 kell 10.30

tuli JA hageja II asukohta Harjumaal, Kuusalu vallas, Uuri külas (Rebasemäe autoparklasse)

hagejatele nahku üle andma. JA keeldus sõidukist väljumast, nõudis kohest sularahas tasumist,

märkides, et enne ta kotte nahkadega hagejatele üle ei anna ning nahkasid ei näita. Hagejad

selgitasid, et soovivad siiski enne tasumist nahkasid näha. Seepeale tõsteti kostja poolt sõidukist

maha üks kott, mille hagejad avasid. Hagejad palusid ka musti nahku näha ning kostja andis

veel ühe koti. Selles kotis oli 18 nahka. Hageja I teostas pangaülekande kostja arvelduskontole

summas 945 eurot (63 tk x 15 eurot) ja hageja II 675 eurot (45 tk x 15 eurot). Samal ajal tõstis

JA kotte nahkadega autost maha. Hagejad andsid kostjale prinditud maksekorralduste koopiad,

millistest kostja märkas, et hagejad tasusid nahkade eest 15 eurot/tk, mitte 18 eurot/tk. Kostja

keeldus kahte kotti hagejale II kuuluvate nahkadega, kokku 30 nahaga, üle andmast. Pärast

kostja lahkumist teostati kostja poolt üleantud nahkade ülevaatus, mille käigus selgus, et 7

nahka olid parkimise käigus oluliselt saanud kahjustada (augud, rebendid), mistõttu on need

müügiks ja kasutamiseks täiesti kõlbmatud ja seetõttu täielikult oma väärtuse kaotanud.

8. 12.03.2019 saatis kostja lepinguline esindaja ME hagejatele e-kirja, milles nõudis kostja

nimel 324 eurot (eelduslikult arvetel kajastatud käibemaksusumma) tasumist ning märkis, et

sellisel juhul saadetakse hagejatele kauba jääk. 13.03.2019 edastas kostja hagejale I saatelehe

arvele nr 1147, saatelehe arvele nr 1151 ning kreeditarve nr 1151 puuduoleva ühe lambanaha

osas. 19.03.2019 tegid hagejad oma lepingulise esindaja vahendusel kostjale ettepaneku asja

lahendamiseks kohtuvälise kompromissiga. Kostja hagejate ettepanekule ei vastanud.

09.04.2019 edastas kostja oma seisukohad, millest järeldub, et ta ei soovi tekkinud olukorda

lahendada kohtuvälise kompromissiga. Aprillis 2019 on hagejatele teatavaks saanud, et kostja

müüb pargitud lambanahku nii Viimsi taluturul kui ka oma Facebook lehe kaudu. 29.04.2019

saadetud e-kirjas märgib kostja, et hakkab hagejale II kuuluvaid nahkasid müüma.

9. Kostja ei ole hagejale II tagastanud nahkasid 25.06.2019 nagu väidab kostja. Hageja II

keeldus postisaadetise vastuvõtmisest, kuna ei ole JA-lt midagi tellinud. Isegi kui saatjaks oleks

olnud kostja, poleks hagejal II alust saadetist vastu võtta, kuna hagejad on kokkuleppest

osaliselt taganenud.

2-19-6917

10. Hagejate ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe vastab töövõtulepingu tunnustele. Antud juhul

kohustus kostja hagejate toornahkade parkimise vahendusteenuse ja transporditeenuse

vahendamisega saavutama tulemuse, mille kohaselt kostja transpordib hagejatele kuuluvad

lambatoornahad Poola, kus need nõuetekohaselt pargitakse ning kostja annab pargitud nahad

kokkulepitud ajal ja kohas hagejatele üle. Kostja võttis hagejatelt vastu kokku 109

lambatoornahka, kuid tagastas pargituna vaid 78 nahka. Hagejale I andis kostja üle 63 pargitud

nahka, millest pealegi 7 nahka olid oluliselt kahjustatud. Sisuliselt andis kostja hagejale I üle

vaid 56 nõuetekohaselt pargitud nahka. Hagejale II andis kostja üle vaid 15 nõuetekohaselt

pargitud nahka. Kostja on oma kohustusi oluliselt rikkunud, mistõttu saavad hagejad nõuda

kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg-te 1-3 alusel. Hagejad on kaotanud

huvi primaarse soorituse, s.o kohustuse täitmise vastu. Osaliselt on kohustuse täitmise

nõudmine muutunud ka võimatuks (hageja I 7 nahka on oluliselt kahjustatud ning nende

parandamine on võimatu).

11. Hagejad olid kokkuleppe järgi kohustatud: andma toornahad kokkulepitud koguses ja ajal

kostjale üle hageja II asukohas; võtma pargitud nahad kokkulepitud ajal kostjalt vastu hageja II

asukohas; pargitud nahkade vastuvõtmisel maksma kostjale osutatud teenuste eest kokkulepitud

tasu. Hagejad ei ole oma kohustusi rikkunud.

12. Hagejatele on kostja kohustuste rikkumiste tagajärjel tekkinud kahju. Pargitud naha

väärtuseks on 60 eurot. Sama hinnaga müüb kostja ka ise pargitud lambanahkasid. Kostjal tuleb

ebakvaliteetselt pargitud nahkade väärtus, kokku 420 eurot (7 x 60) hagejale I hüvitada.

Hagejale II tuleb kostjal hüvitada puuduolevate nahkade väärtus. Lähtudes pargitud naha

väärtusest 60 eurot, moodustab kostja poolt hagejale II üle andmata nahkade väärtus kokku

1800 eurot (30 x 60). Samuti tuleb kostjal VÕS § 128 lg-s 3 sätestatust tulenevalt hüvitada

kummagi hageja poolt kantud kohtumenetluseelsed õigusabikulud summas 278,60 eurot

(käibemaksuta). Tekkinud olukorra, sh õigusliku olukorra keerukuse tõttu olid hagejad sunnitud

kaasama professionaalset õigusabiteenust osutava advokaadi, et mh esitada kostjale nõue

hüvitise saamiseks ja teha kindlaks hagejale I tekitatud kahju suurus. Eeltoodust tulenevalt on

hageja I kahju hüvitamise nõue kostja vastu kokku summas 758,60 eurot (60 + 420 + 278,60)

ja hageja II kahju hüvitamise nõue kostja vastu kokku summas 2078,60 eurot (1800 + 278,60).

Kostja vastuväited

13. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

14. Kui hageja II seaduslik esindaja HR kostja seadusliku esindaja JA-ga esimest korda

telefoni teel ühendust võttis ja soovis saata lambanahkasid Poola parkimiseks, siis kostja

teavitas koheselt hagejat II, et kostja parkimisse saadetavate toornahkade ja parkimisest tulevate

nahkade kogust ega kvaliteeti ei kontrolli, kuivõrd tema ainult toimetab toornahad Poola, annab

need üle parkimisse, võtab parkimisest vastu ja toimetab tagasi Eestisse. Samuti kinnitas kostja

hagejale II, et raha tahab saada enne, et Poolas parkimise eest tasuda. Kostja e-kirjadest nähtub,

et kostja sõidab Poola „oma lammaste nahku parki viima kui keegi on huvitatud umbes sada

nahka mahub veel peale.“ Seega pakkus kostja transporti lambatoornahkade viimiseks

parkimiseks Poola, mitte ei võtnud töövõtulepingust tulenevat kohustust toornahad parkida ja

vastutust pargitud nahkade kvaliteedi eest. Poolas lambanahkade parkimine kui protsess ei

olnud kuidagi kostja kontrolli all ja tema poolt mõjutatav ning seega ei saa ta ka vastutada

pargitud lambanaha kvaliteedi eest. Hagejad andsid kostjale toornahad üle suletud kilekottides

ning kostja andis hagejatele pargitud nahad üle samuti suletud kilekottides (suleti Poolas), mis

kinnitab asjaolu, et kostja ei kontrollinud ega pidanudki nahkade kogust ega kvaliteeti

kontrollima. Hagejad olid teadlikud, et kostja parkimise kvaliteedi eest ei vastuta, sest kostja

2-19-6917

informeeris hagejaid sellest esimeses hagejaga II peetud telefonikõnes kui ka toornahkade

vastuvõtmisel, öeldes, et „Kui Kadakamäe juurde nahkadele järgi läksin, rääkisin kohe enne

laadimist, et mina nahku üle ei loe, nende kvaliteeti ja korrasolekut ei hinda - mida saadate,

seda ka toon ja poolakas loeb ja ütleb palju oli.“ Hagejad ei ole tõendanud, et tegemist oli

töövõtulepinguga. Kostja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping. Kostja toimetas

nahad üksnes Poola ja tagasi ehk täitis seega käsundit.

15. 27.02.2019 küsisid hagejad kostjalt ettemaksuarveid ja hageja II saatis kostjale ka

vastavasisulise SMS sõnumi, millest nähtuvad rekvisiidid arvete koostamiseks. 27.02.2019

esitas kostja hagejatele kokkuleppele vastavad nõuetekohased arved, milliste muutmist hagejad

seejärel kahel korral kostjalt meelevaldselt nõudsid, viidates seejuures, et arved ei vasta

suulisele kokkuleppele. Kostja tuli hea tahte märgiks hagejate soovidele vastu ja muutis arveid.

Arusaamatuks jääb hagejate väide, et kostja teenuse hinnale oli hagejatele üllatuslikult lisatud

veel ka käibemaks, mis tegi hagejate jaoks ühe naha parkimise hinnaks 15 euro asemel 18 eurot.

Nii kostja, hageja I kui ka hageja II on käibemaksukohustuslased. Seega kui ettevõtluse käigus

teenuse osutamisel tekib maksustatav käive, siis tuleb käibemaks arvele ka lisada. Sellest

tulenevalt ei saanud hagejatele arvetel kajastatud käibemaks üllatusena tulla ning hagejad ei saa

väita, et pooled selles kokku ei leppinud. Kostja on nimetatud arvetel kajastatud käibemaksu

deklareerinud ja Maksu- ja Tolliametile tasunud. Hagejad jätsid kostjale tasumata arvetel

kajastatud käibemaksu osa.

16. 10.03.2019 toimus pargitud lambanahkade üleandmine hageja II asukohas Harjumaal,

Kuusalu vallas, Uuri külas, Rebasemäe hoovis. Kostja andis nahad üle ja hagejad tasusid. Kui

kostja märkas, et hagejad tasusid ettenähtust vähem, keeldus ta 30 naha üleandmisest. Hagejad

jätsid kostjale tasumata 324 eurot. Kostja saatis hagejale II eelnimetatud 30 lambanahka kahes

kilekotis 25.06.2019 DPD kulleriga, kuid hageja II ei võtnud neid põhjendamatult vastu.

Seejuures teadis hageja II, et saadetis sisaldab 30 pargitud lambanahka. Hagejad ei ole kostjale

324 eurot siiani tasunud.

17. Hagejad ei ole tõendanud, et hagejate poolt esitatud fotod on tehtud just nendest nahkadest,

mis tulid Poolast parkimisest. Samuti ei ole tõendatud, et need nahad on kahjustada saanud just

parkimise käigus ja mitte mingil muul viisil. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et kahju on

põhjustanud just kostja. Fotodel nähtavad nahad ei ole kasutuskõlbmatud, vaid kasutatavad

köösneri juures erinevate toodete õmblemisel. Hagejad ei ole tõendanud, et vaidlusaluseid

nahku üldse kasutada ei saa. Hagiavaldusest ei nähtu tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja I andis

kostjale üle just 64 ja mitte 63 nahka. Kostja ei ole müünud hagejatele kuuluvaid lambanahku.

18. Kostja on käsundi täitnud nõuetekohaselt: võtnud vastu hagejate poolt määratud koguses

toornahad ja viinud need Poola parkimisse ning toonud pargitud nahad Poolast tagasi ja andnud

need üle hagejatele. Hagejad on kostjale tasunud osa kokkulepitud tasu ja on seega rikkunud

tasu maksmise kohustust. Hagejatel puudub põhivõlgnevuse nõue kostja vastu ning seega ei saa

hagejatel olla kostja vastu ka viivise nõuet.

Maakohtu otsus ja põhjendused

19. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja I kasuks välja varalise kahju

hüvitise summas 338,60 eurot ning viivise alates 07.05.2019 kuni hüvitise tasumiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja II kasuks

varalise kahju hüvitise summas 278,60 eurot ning viivise alates 07.05.2019 kuni hüvitise

tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja I nõude jättis maakohus

rahuldamata summas 480,69 eurot ja hageja II nõude summas 1966,29 eurot. Hageja I

2-19-6917

menetluskuludest jättis maakohus 41% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 59% hageja I

kanda. Hageja II menetluskuludest jättis maakohus 12% kostja kanda ja kostja

menetluskuludest 88% hageja II kanda. Menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud.

20. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pakkus Eesti Lamba ja Kitsekasvatajate Liidu kaudu

liikmetele nahkade parkimise võimalust Poolas ja hagejad olid sellest huvitatud ning andsid

10.02.2019 kostjale nahad üle, mis olid pakendatud 20 kilekotti. Vaidlust ei ole ka selle, et

27.02.2019 saatis kostja hagejale I arve nr 1147 (mida korrigeeriti 28.02.2019) summas 960

eurot + käibemaks, s.o kokku 1152 eurot ning hagejale II arve nr 1146 (mida korrigeeriti

28.02.2019) summas 675 eurot + käibemaks, s.o kokku 810 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle,

et 06.09.2019 teatas kostja hagejatele nahkade üleandmisest ja pooled kohtusid 10.03.2019,

hageja I teostas pangaülekande kostjale summas 945 eurot ning hageja II teostas pangaülekande

summas 675 eurot. Vaidluse all ei ole, et kostja jättis hagejale II 10.03.2019 üle andmata 30

lambanahka.

21. Poolte vahel peetud kirjavahetusest nähtub, et pooled leppisid kokku kostja poolt

lambanahkade Poola parkimiseks toimetamises ja peale parkimist Eestisse tagasi toomises.

Hagejad ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe ka selle kohta, et kostja vastutab

lambanahkade parkimise kvaliteedi eest. Kostja kohustuseks ei olnud korraldada üksnes

kaubavedu sihtkohta ja selle kolmandale isikule (saaja) üle anda, mistõttu polnud tegemist

kaubaveolepinguga. Eelnevast tulenevalt jõudis maakohus poolte tahet mõistliku isiku

positsioonilt tõlgendades järeldusele, et hagejate ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping.

22. Hagejad olid teadlikud sellest, et hinnale 15 eurot/tk lisandub käibemaks. Antud asjaolu

järeldub sellest, et kostja esitas hagejatele arved koos käibemaksuga, kuid poolte vahel pärast

arvete esitamist käibemaksu osas vaidlust ei olnud. Kui ettevõtluse käigus tekib teenuse

osutamisel maksustatav käive, siis tuleb käibemaks arvele ka lisada.

23. Kuna kostja kohustuseks ei olnud tagada nahkade kvaliteet, siis ei ole kostja rikkunud

poolte vahel sõlmitud lepingut sellega, et hageja I sai tagasi 7 kahjustatud nahka. Küll aga on

kostja rikkunud lepingut sellega, et andis hagejale I üle 64 pargitud naha asemel 63 pargitud

nahka. Tõendatud on 64 naha üleandmine kostjale, kusjuures kostja teadis, et need kuuluvad

hagejale I.

24. Hageja II osas leidis maakohus, et kostja kohustus hagejale üle andma kostja kätte jäänud

30 nahka ja kostja saatis need 25.06.2019 hagejale II. Hageja II neid vastu ei võtnud. Kostja

kinnitas kohtuistungil, et need nahad on siiani kostja käes, seejuures ei ole tõendatud, et kostja

neid nahkasid müüs. Eelnevast järeldas maakohus, et hageja II oli vastuvõtuviivituses. Seega

vastutaks kostja üksnes juhul, kui ta põhjustas kohustuse rikkumise tahtlikult või raske

hooletusega. Kohus kostjapoolset tahtlust või rasket hooletust tuvastanud ei ole. Ka hageja II ei

ole esile toonud ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja jättis kohustuse

tähtaegselt täitmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Heatahtliku suhtumise ja

koostöövalmiduse korral oleks hageja II saanud lambanahad kullerilt vastu võtta.

25. Järgnevalt hindas maakohus hagejatele tekkinud kahju ulatust. Käesolevas asjas puudub

vaidlus selle üle, et ühe naha väärtuseks on 60 eurot. Samuti on tõendamist leidnud, et hagejale

I tagastati 64 naha asemel 63 nahka. Seega üks nahk jäeti hagejale I tagastamata, mistõttu tekkis

hagejale I kahju summas 60 eurot.

26. Ehkki maakohus leidis, et kostja ei vastuta hagejale I tekkinud kahju eest, mis seisnes 7

lambanaha kahjustada saamises, pidas kohus vajalikuks selgitada, et isegi juhul, kui kostja

2-19-6917

lepingust tulenevaks kohustuseks oleks olnud lambanahkade kvaliteetne parkimine, ei ole

hageja I tõendanud, et talle on kahju tekkinud selle tõttu, et 7 lambanahka said kahjustada.

Samuti ei ole hageja I tõendanud, et talle oleks kahju tekkinud 7 lambanaha ebakvaliteetse

parkimise käigus.

27. Professionaalse õigusabi kasutamine hagejate poolt oli mõistlik ja põhjendatud. Pole

põhjust eeldada, et hagejad pidanuksid olema suutelised iseseisvalt välja selgitama oma õiguste

kaitse võimalused. Hagejate kohtueelsete õigusabikulude suurus on mõistlik. Kokku on hageja

I kahjunõude suuruseks 338,60 eurot (60 + 278,60) ja hageja II kahjunõude suuruseks 278,60

eurot. Hagejatel kahju tekkimise ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos ja tekkiv kahju oli

kostjale ettenähtav. Hagejale II ei ole kahju tekkinud 30 lambanaha väärtuses, summas 1800

eurot.

Hageja I apellatsioonkaebus

28. Hageja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis hageja I hagiavalduse rahuldamata ning määras hageja I nõudega seotud

menetluskulude jaotuse. Hageja I palub teha asjas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja I

kasuks välja täiendav kahjuhüvitis 420 eurot ja seadusjärgne viivis eelviidatud kahjuhüvitise

osalt ning jätta maakohtu menetluses kantud hageja I menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

29. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti. Kostja ja hageja I

sõlmisid igal juhul töövõtulepingu, mitte käsunduslepingu. Maakohus on leidnud, et

transportteenuse osutamine on oma olemuselt käsunduslepingu tunnustele vastav teenus.

Selline järeldus on vale. Töövõtu- ja käsunduslepingu peamiseks eristavaks tunnuseks on see,

et töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele. Vallasasja ühest sihtkohast teise

vedamine ning selle sihtkohas üleandmine on olemuslikult selline töö, mille puhul saab ja tuleb

eeldada kokkulepitud tulemuse saavutamist (VÕS § 635 lg 1). Hageja I ei nõustu, et kostja

kohustuseks oleks olnud üksnes lambanahkade Poola parkimiseks toimetamine ja peale

parkimist Eestisse tagasi toomine (transportteenus). Kostja pidi lambanahad ka parkima. Poolte

tegelik ühine tahe väljendub viimaste, korrigeeritud arvete kirjelduses, milles on märgitud

„lambanahkade parkimine Poolas, transport Eesti-Poola-Eesti“. Hageja I esitatud kostja arvete

ja pooltevahelise kirjavahetuse, milles hagejad nõudsid ebaõigete kirjeldustega arvete

ümbervormistamist, alusel oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et pooltevahelise

kokkuleppe kohaselt kohustus kostja lambanahad parkima, millega kaasnes nahkade viimine

töö teostamise kohta ehk Poola ja sealt tagasi toomine.

30. Hageja I tellis kostjalt terviklahenduse ehk tasus kostjale nii töö (parkimise) kui kaasnevate

kulude (transport) eest. Hageja I ei saa olla lepingulises suhtes temale teadmata isikuga. Asja

materjalidest ei nähtu, et hagejad oleksid kostjaga kokku leppinud, et viimane võtaks hagejate

käest parkimiseks mõeldud raha, annaks selle Poolas üle ning viitaks seejuures, et tegemist on

hagejate rahaga, millega nad tasuvad parkimise eest. Hageja I hinnangul on seega ilmselge, et

hagejad ei tasunud mitte läbi kostja Poola parkimistehasele, vaid kostjale endale. Samuti tasusid

hagejad kostjale alles siis, kui nad pargitud (sh kahjustada saanud) nahad kostjalt tagasi said.

Seegi viitab üheselt töövõtulepingute regulatsioonile, mille kohaselt VÕS § 637 lg-te 3 ja 31

alusel ei muutu töövõtja tasunõue sissenõutavaks enne asja üleandmise kohustuse täitmist.

Lisaks ei saa töövõtulepingu puudumist järeldada sellest, et parkimise protsess ei olnud kostja

kontrolli all. VÕS § 635 lg 3 kohaselt tuleb eeldada, et töövõtja ei pea täitma kohustusi

isiklikult. Hagejale I ei ole senimaani teada, kas üldse ja kui, siis millise Poola ettevõtte juures

kostja lambanahad parkida lasi. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise

ja sellele nõustumuse andmisega, ei saa olla antud juhul tekkinud olukorda, kus hageja I on

2-19-6917

vahetanud pakkumust ja nõustumust isikuga, kes ei ole talle teada ning kellega tal pole olnud

mingit kontakti. Hageja I ei saa seega olla sõlminud töövõtulepingut nahkade parkimiseks

hüpoteetilise Poola ettevõttega.

31. Hageja I ei pea tõendama, et pooltel oli kokkulepe, et kostja vastutab lambanahkade

parkimise kvaliteedi eest. Kostja rikkus hagejaga I sõlmitud töövõtulepingut ning tema

vastutust tuleb seaduse alusel eeldada.

32. Maakohus tegi üllatusliku otsuse, heites hagejale I ette kasutusotstarbe kaotanud

lambanahkade väärtuse kaotamise tõendamata jätmist. Maakohus on otsuse p-s 14 leidnud, et

hageja I ei ole tõendanud, et kahjustada saanud seitset lambanahka üldse kasutada ei saaks.

Kuigi hageja I oli sellisele asjaolule eelmenetluse käigus esitatud dokumentides korduvalt

tuginenud, ei viidanud maakohus kordagi, et eeldab hagejalt I sellise (negatiivse) asjaolu eraldi

tõendamist, vaid tugines asjaolu tõendamatusele esmakordselt alles otsuses. Maakohus oleks

pidanud leidma, et hagejale I kuuluvad kahjustada saanud lambanahad on väärtusetud. Selleks

esitab hageja I täiendavalt asjatundja arvamuse, millest üheselt tuleneb, et peale parkimist on

hageja I lambanahkadel sellised defektid, et neid ei ole kõikvõimalikel erinevatel otstarvetel

enam kasutada võimalik.

33. Maakohus jättis käsitlemata hageja I seisukohad, rikkudes sellega põhjendamiskohustust.

Hageja I faktiliseks väiteks oli see, et tal puudus kostjaga kokkulepe, millega oleks kostja

seadusjärgset vastutust hageja I ees piiratud. Maakohus ei pööranud otsuses aga sellisele väitele

mitte mingisugust tähelepanu.

Hageja II apellatsioonkaebus

34. Hageja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis hageja II nõude rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning

mõista kostjalt hageja II kasuks välja täiendavalt 1800 eurot ning jätta menetluskulud kostja

kanda.

35. Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, mis on viinud ebaõige kohtulahendi

tegemiseni. Maakohus on omistanud tähtsust valedele asjaoludele ja jätnud tuvastamata asja

lahendamiseks olulised asjaolud. Maakohtu otsus ei ole põhistatud ja maakohus on rikkunud

selgitamiskohustust.

36. Maakohus tuli ekslikule järeldusele, et asjas puudub vaidlus, et 30 nahka on kostja

valduses, sest nii kinnitas kostja 20.10.2019 kohtuistungil. Asjas siiski vastav vaidlus on. Nii

väidab hageja II, et kostja on hagejale II kuuluvad 30 nahka ära müünud Facebooki vahendusel

ja Viimsi turul ning müügi kavatsusest on kostja teatanud kirjalikult hagejale II.

37. Hageja II väidetava keeldumise tõttu puuduolevate nahkade vastuvõtmisest järeldab

maakohus ekslikult, et hageja II on vastuvõtuviivituses. Maakohus on järeldanud eksklikult, et

hageja II ei võtnud puuduolevaid nahku DPD-lt vastu, sest on kaotanud nende vastu huvi.

Esiteks ei ole maakohus põhjendanud, miks maakohtu arvates on puuduolevate nahkade

saatmine hagejale DPD vahendusel tõendatud. Hageja II esitab DPD tõendi, et ainus JA poolt

hagejale II saadetud pakk tagastati DPD poolt ülekaalu tõttu 04.07.2019 ja ei ole hagejani II

jõudnudki. Hageja II ei saanud varem seda tõendit esitada, sest ei teadnud paki tagastamise

tegelikust põhjusest. Teiseks, ühekordsest puuduolevate nahkade saatmise ebaõnnestunud

katsest ei järeldu,et hageja II keeldub puuduolevate nahkade vastuvõtmisest. Hageja ei teadnud

ega pidanudki teadma, mida eraisik JA poolt saadetud DPD postipakk sisaldab. Kolmandaks,

2-19-6917

muuhulgas huvi puudumisega nahkade tagastamise vastu on hageja põhjendanud kahjuhüvitise

nõude esitamist, mitte puuduolevate nahkade vastuvõtmisest keeldumist, nagu leiab maakohus.

38. Maakohtu otsusest nähtub, et hageja II on rikkunud tasu maksmise kohustust, sest hagejad

tasusid kostjale käibemaksu võrra vähem. Selline maakohtu järeldus on ekslik hageja II osas.

Hageja II tasus kostjale teenuse eest 675 eurot ja pidi saama kostjalt vähemalt 37,5 nahka (675:

18 = 37,5). Tegelikult sai hageja II kostjalt 15 nahka. Maakohtu otsuse kohaselt keeldus kostja

põhjendatult 30 naha üleandmisest hagejale II, sest hagejad tasusid ettenähtust vähem. Selline

maakohtu järeldus on ekslik. Sisuliselt seadis kostja puuduolevate nahkade tagastamise

hagejale II sõltuvusse sellest, kuidas täidab kostja ees oma lepingulisi kohustusi hageja I.

39. Maakohus leidis, et poolte vahel on käsundusleping, kuid jättis tähelepanuta,et vastavalt

VÕS § 626 lõikele 1 peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma käsundi täitmisena saadu

ja tal puudub pandiõigus. Kostja pole kogu hageja II käsundi täitmisena saadut välja andnud.

Kostja on rikkunud lepingut tahtlikult. Vastavalt VÕS § 115 lõikele 1 oli hageja II valida, kas

ta nõuab kostjalt kohustuse täitmist või kahju hüvitamist. Hageja II valis selle, et kostjale jääb

hageja nahkade omandiõigus ja kostja hüvitab hagejale nahkade väärtuse. Oma valikut on

hageja põhjendanud sellega, et kostja valduses olevatel nahkadel ei ole garanteeritud

kaubandusliku välimuse säilimine ja hageja II ei saanud nahku müüa 2019. a kevadperioodil.

Üldteadaolevalt ei osteta nahku soojal ajaperioodil ja järgmine müügiperiood oleks seega alles

2019. a sügisel. Valiku tegemisel lähtus hageja II, et osad hageja I nahad olid parkimise käigus

rikutud ja hageja II pole kunagi näinud puuduolevaid nahku.

40. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus pole selgitanud hagejale II, et tal

on kostja vastu nõue nahkade väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest.

41. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus leidis, et lõplik pargitud naha

hind on 18 eurot, sest hinnale lisandub käibemaks. Hageja leiab, et lõplik poolte kokkulepitud

pargitud naha hind on 15 eurot tükk, koos käibemaksuga.

Kostja vastuapellatsioonkaebus

42. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas,

milles maakohus rahuldas hagid ning jättis hagejate menetluskulud kostja kanda. Kostja palub

selles osas teha uue otsuse, millega jätta hagid täies ulatuses rahuldamata.

43. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja rikkus hagejaga I sõlmitud lepingut, s.o

kostja tagastas hagejale I 64 lambanaha asemel 63 lambanahka, mille tulemusena tekkis

hagejale I kahju summas 60 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes

kohus leiab, et hageja I andis kostjale üle Poola parkimisse viimiseks 64 toornahka. Kostja on

selgitanud, et kui kostja hageja II juurde toornahkadele järgi läks, rääkis kohe enne nahkade

laadimist, et tema nahku üle ei loe, nende kvaliteeti ja korrasolekut ei hinda. Poolas loetakse

nahad üle. Poolas selguski, et hageja I saatis parkimiseks 63 nahka 64 naha asemel, mistõttu

kostja esitas hagejale I ühe naha osas kreeditarve. Kostja seadusliku esindaja vande all antud

ütlustega ja kreeditarvega on tõendatud, et hageja I andis kostjale Poola parkimisse viimiseks

63 nahka.

44. Juhul, kui ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et kostja rikkus lepingut osas,

milles kostja tagastas hagejale I ühe naha vähem, siis kostja ei vastuta nimetatud

lepingurikkumise eest. Käesoleval juhul on asjakohane tugineda VÕS § 106 lg-le 1. Nimelt

välistasid pooled kostja vastutuse toornahkade koguse eest toornahkade üleandmisel.

2-19-6917

45. Juhul, kui ringkonnakohus siiski leiab, et kostja rikkus hagejaga I sõlmitud lepingut,

tagastades hagejale I ühe lambanaha vähem, siis ei saa hageja I nõuda kostjalt kahjuna pargitud

lambanaha väärtust, vaid üksnes toornaha väärtust. See, et kostja müüb temale kuuluvaid

pargitud lambanahku tükihinnaga 60 eurot, ei tõenda hageja I ühe toornaha väärtust samas

summas. Ebaõige on maakohtu järeldus, et vaidlus naha väärtuse üle puudus. Pooled vaidlesid

ühe naha väärtuse üle veel ka 20.10.2020 toimunud istungil.

46. Maakohus rahuldas ebaõigesti hagejate nõude kohtumenetluseelsete õigusabikulude

väljamõistmiseks. Sellised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud kahju

hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja

kahju vahel. Olukorras, kus puudub lepingurikkumine, võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele, ei saa nõuda

kahju hüvitamist, sh kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamist kahjuna. Kostja ei

rikkunud nahkade üle lugemise ega kvaliteedi kontrollimise kohustust. Seega ei saanud kostja

kuidagi kahjulikke tagajärgi (hagejatele kahju tekkimist õigusabikulude kandmise tõttu) ette

näha.

Menetlusosaliste seisukohad

47. Kostja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Kostja vaidleb

vastu hageja I poolt esitatud täiendavale tõendile, märkides, et selle oleks saanud esitada juba

maakohtu menetluses. Hageja II esitas apellatsioonkaebuses uue asjaolu, et JA poolt saadetud

pakk ei ole hagejani II jõudnud paki ülekaalu tõttu ning kostja palub ringkonnakohtul jätta

tõendina vastu võtmata hageja II esitatud DPD e-kiri.

48. Hageja I vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Pooled

ei sõlminud kokkulepet kostja vastutuse välistamiseks või piiramiseks ning isegi kui oleksid,

oleks taoline kokkulepe igal juhul tühine, kuna see piirab ebamõistlikult kostja vastutust. Kostja

väide selle kohta, et hageja I ei ole tõendanud lambanaha väärtust, on esitatud hilinenult.

49. Hageja II vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

50. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja

hüvitise kohtumenetluseelsete õigusabikulude eest summas 278,60 eurot ja sellelt arvestatud

viivise ning osas, milles maakohus rahuldas hageja II hagi. Tühistatud osas teeb

ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hageja I nõude kohtumenetluseelsete õigusabikulude

hüvitamiseks ja sellelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning jätab rahuldamata hageja II

hagi. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus jaotus.

Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muuta

tuleb osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja

vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus

otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

51. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebustele lisatud täiendavate

tõendite osas. Hageja I esitas täiendava tõendina asjatundja MU hinnangu kahjustatud

lambanahkade väärtuse puudumise tõendamiseks. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja I

täiendava tõendi vastuvõtmiseks puudub alus. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab

2-19-6917

ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses

hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti

põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada

kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu

hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast

asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja

tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel

põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab

kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks

lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja I väitel rikkus maakohus

oluliselt menetlusnormi, kui asus üllatuslikule seisukohale, et hageja I pidi tõendama, et

kahjustatud lambanahku kasutada ei saa ja need on väärtusetud. Kolleegium leiab, et asjaolu,

kas maakohus tegi selliselt üllatava otsuse või mitte, ei oma lõppkokkuvõttes tähtsust, nii nagu

ei oma tähtsust ka maakohtu arutluskäik hagejale I kahju tekkimata jäämise osas. Maakohus

tuvastas, et kostja ei ole hagejaga I sõlmitud lepingut 7 kahjustatud lambanaha osas rikkunud.

Sellega ringkonnakohus nõustub. Seega puudus maakohtul vajadus hinnata järgnevalt, kas

hagejale I on kahju tekkinud ja kas hageja I pidi tõendama asjaolu, et nahkadel väärtust ei ole.

Nimetatud põhjendused jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja. Sellest tulenevalt on

asjakohatu ka hageja I taotlus tõendada kahjustatud lambanahkade väärtuse puudumist ning

ringkonnakohus jätab selle taotluse TsMS § 238 alusel rahuldamata.

52. Hageja II esitas täiendava tõendina DPD kliendihalduri 10.11.2020 vastuse, millega hageja

II soovib tõendada, et hageja II ei saanud kostjalt saadetud pakki kätte paki ülekaalu tõttu.

Ringkonnakohus nõustub ka selle tõendi osas kostjaga, et tõendi vastuvõtmiseks alus puudub.

Riigikohus on selgitanud eelpoolviidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on

õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid ja tõendeid üksnes mõjuval põhjusel,

st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik neid varem esitada (vt Riigikohtu

11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama

uute asjaolude ja tõendite esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse

rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata

(vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Hageja II on oma

24.07.2019 menetlusdokumendis, punktis 3.10 kinnitanud, et käskis kulleril pakk tagasi viia,

kuna ei ole JA-lt (kostja seaduslikult esindajalt) midagi tellinud. Sellest tulenevalt asub

ringkonnakohus seisukohale, et hageja II väide seisnes maakohtus selles, et ta käskis kulleril

paki tagasi saata. Hageja II ei ole esile toonud, et maakohtus oleks tal jäänud kostja esitatud

tõenditele oma täielikud vastuväited ja tõendid esitamata objektiivsetel põhjustel, sealhulgas

tulenevalt kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest. Kolleegium leiab, et hagejal II olid maakohtu

menetluse ajal kõik võimalused olemas välja selgitamaks, mis põhjusel jäi hagejal II kostja

saadetud pakk vastu võtmata ning esitada oma lõplikud seisukohad ja väited selles osas.

Eelnevast tulenevalt puudub hagejal II mõjuv põhjus täiendava tõendi esitamiseks

ringkonnakohtus ja hageja II tõend jääb vastu võtmata TsMS § 652 lg 3 alusel.

53. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuapellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on

ebaõigesti

kohaldanud

materiaalõiguse

norme,

kui

leidis,

et

hagejate

nõuded

kohtumenetluseelsete õigusabikulude hüvitamiseks kuuluvad rahuldamisele. Selles osas kuulub

maakohtu otsus tühistamisele. Muus osas on maakohus teinud õiged lõppjäreldused.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et hageja I nõue kostja vastu

lambanahkade väärtuse hüvitamiseks kuulub rahuldamisele üksnes 60 euro ulatuses, kuid

täiendada on vajalik maakohtu otsuse põhjendusi poolte vahelise kokkuleppe tõlgendamise ja

selle sisu (nahkade arvu) osas ning muuta põhjendusi osas, mis puudutab lambanaha väärtuse

tuvastamist. Samuti on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et hageja II nõue lambanahkade

2-19-6917

väärtuse hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuid muuta on vajalik otsuse õiguslikke

põhjendusi, mis puudutab kostja lepingujärgset kohustust ja selle täitmise takistuse tekkimist.

Ülejäänud osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Ringkonnakohus

vastab järgnevalt apellatsioonkaebuste ja vastuapellatsioonkaebuse väidetele ja esitab vajalikud

põhjendused maakohtu otsuse muutmiseks.

54. Hageja I ja kostja vaidlevad käesolevas asjas esmalt selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud

töövõtu- või käsundusleping. Hageja II ei ole maakohtu järeldust käsunduslepingu sõlmimise

kohta vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, et kostja ja hagejate vahel

oli sõlmitud käsundusleping. Maakohus tõlgendas lepingut pooltega sarnase mõistliku isiku

positsioonilt ja leidis, et käsunduslepingu olemasolule viitab poolte kokkulepe selles, et kostja

toimetab nahad Poola nende parkimiseks ja seejärel toob pargitud nahad tagasi. Seejuures leidis

maakohus, et pooled ei leppinud kokku selles, et kostja vastutab nahkade parkimise kvaliteedi

eest ja tegemist ei ole ka veolepinguga, vaid oluline on käsunduslepingu tuvastamisel nahkade

parkimiseks toimetamine. Ringkonnakohus nõustub sellega. Riigikohus on juhtinud

tähelepanu, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud

asjaolusid (vt nt Riigikohtu 12.05.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-19-14, p 19). VÕS § 29 lg 5

p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast

lepingu sõlmimist ning p 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu olemust ja

eesmärki. Kostja pakkus hagejatele oma 04.12.2018 ja 06.02.2019 e-kirjades võimalust

lambanahkade parkimiseks Poolas (I kd tl 8-9). Nendest e-kirjadest ei saa teha järeldust, et

kostja oleks pakkunud ise nahkade parkimise teenust. Samuti on sellest aru saanud hageja I, kes

soovis 28.02.2019 kostjale saadetud e-kirjas, et kostja täpsustaks esitatud arvet järgmise

sõnastusega – „Palun edastatud arvel nr 1147 27.02.2019 kirjutada lahti OÜ Lammas ja Roos

poolt osutatavad vahendus- ja transportteenused: 1. Lambanahkade parkimine (lisada tehase

arve teostatud teenuse ja tehnoloogia kohta) /…/“ (I kd tl 14 pöördel). Samuti on hageja I

kirjutanud kostjale 06.03.2019 ja palunud märkida uuel arvel tasu, mis on makstud

parkimistöökojale parkimise eest (I kd tl 15 pöördel). Seega on hageja I mõistnud kostja poolt

osutatud teenust sellisena, et kostja üksnes vahendab parkimise teenust, mitte ise ei teosta seda.

Samuti ei saa poolte kirjavahetusest järeldada, et kostja oleks kohustunud vastutama Poola

nahkade parkija töö kvaliteedi eest. Sellist järeldust ei saa teha ka kostja poolt hagejatele

väljastatud korrigeeritud arvetest, milles on märgitud teenuse kirjelduseks „Lambanahkade

parkimine Poolas“ (I kd tl 12 pöördel ja tl 13). Ringkonnakohtu hinnangul saab lepingupooltega

sarnase mõistliku isiku positsioonilt lepingut tõlgendades, arvestades VÕS § 29 lõikes 5

nimetatud asjaolusid, jõuda järeldusele, et hagejate eesmärk oli saavutada lambanahkade

parkimine (antud juhul Poolas) ning lepingu sisuks oli kostjale toornahkade üleandmine nende

toimetamiseks Poola ettevõtjale, kostja poolt Poole ettevõtjale nahkade parkimiseks

üleandmine ning pargitud nahkade tagasitoomine. Oma sisult oli seega tegemist kostja poolt

osutatava vahendusteenusega. Seejuures ei nõustu kolleegium hagejaga I, et rõhku tuleks panna

kostja poolt osutatud transporditeenusele. Antud juhul sisaldas kostja poolt osutatav

vahendusteenus transporditeenust. Käsunduslepingut eristab töövõtulepingust eelkõige see, et

tegemist ei ole kindlale tulemusele suunatud lepinguga. Olgugi, et tihtipeale on nende lepingute

eristamisel kindla tulemuse tuvastamine keeruline ja transporditeenuse puhul on võimalik

tuvastada selle kindel tulemus, tuleb arvesse võtta, mis oli lepingu üldine eesmärk. Arvestades

antud juhul poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärki, s.o hagejate soovi saada endale pargitud

nahad, ei saanud ringkonnakohtu hinnangul olla antud juhul lepingu kvalifitseerimisel määrav

see, kus parkimine teostatakse ja kas selleks tuleb nahkasid vedada.

55. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga I ka selles, et antud juhul tuleks töövõtulepingu

olemasolu ja kostja kohustust vastutada parkimise kvaliteedi eest tuvastada tulenevalt sellest,

et hagejatele polnud teada, kes tegelikult parkimise teostas. Vastavalt VÕS §-st 23 tekivad

2-19-6917

pooltel lepingulised kohustused lepingu või seaduse alusel. Olukorras, kus pooled ei ole kokku

leppinud, et kostja vastutab nahkade parkimise kvaliteedi eest, ei saanud kostjal sellist kohustust

tekkida. Ka ükski seaduse norm ei näe ette, et vahendusteenuse osutamisel vastutaks asja

kvaliteedi eest vahendaja, isegi kui sellises vastutuses pole lepingupooltega kokku lepitud.

56. Hageja I väitel tasusid hagejad kostjale alles siis, kui nad pargitud (sh kahjustada saanud)

nahad kostjalt tagasi said, mis viitab üheselt töövõtulepingute regulatsioonile, mille kohaselt

VÕS § 637 lg-te 3 ja 31 alusel ei muutu töövõtja tasunõue sissenõutavaks enne asja üleandmise

kohustuse täitmist. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Sellest, millal on teenuse eest

tasutud ei saa teha järeldust lepingu liigi kohta. Ka käsunduslepingu puhul on võimalik teenuse

eest tasumine teenuse osutamise järgselt (vt VÕS § 628).

57. Ringkonnakohus ei nõustu hageja I väitega, et maakohus oleks pidanud eraldi käsitlema

hageja I väidet selle kohta, et tal puudus kostjaga kokkulepe, millega oli kostja seadusjärgset

vastutust hageja I ees piiratud. Olukorras, kus maakohus tuvastas, et tegemist ei ole

töövõtulepinguga, ei pidanud maakohus hindama, kas töövõtja vastutust on võrreldes seadusega

piiratud või mitte.

58. Maakohus tuvastas kolleegiumi hinnangul õigesti, et kostja kohustus Poola viima 64

hagejale I kuuluvat lambanahka ja sama arvu nahkasid ka sealt tagasi tooma ja hagejale I üle

andma. Kostja ja hagejate vahel sõlmitud vahendusteenuse osutamise leping hõlmas

ringkonnakohtu hinnangul kostja kohustust anda hagejatele üle samas koguses nahkasid, nagu

hagejad need talle enne Poola minekut üle andsid. Kostja seadusliku esindaja JA vande alla

antud seletuse kohaselt oli kokkulepe selline, et toon nahad tagasi ja annan üle (I kd tl 195

pöördel). Sellest ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et kostja võis tagasi tuua

nahkade koguse oma suva järgi. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja andis 10.03.2019 hagejale

I üle 63 nahka. Maakohus leidis, et kostjale 64 naha üleandmist tõendavad kostja poolt hagejale

I esitatud arved. Ringkonnakohus nõustub sellega, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi

sellega, et lisaks on nimetatud koguses nahkade üleandmine kostjale ja kostja teadlikkus sellest

tõendatud kostja poolt esitatud arvetega koosmõjus kostja seadusliku esindaja vande all antud

ütlustega. Kostja seadusliku esindaja JA vande alla antud seletuse kohaselt ta nahkasid nende

kättesaamisel üle ei lugenud ja need olid pandud suletud kottidesse. Samas kinnitab JA, et ta

helistas Poola sõitmise ajal oma raamatupidajale ja andis korralduse arvete tegemiseks (I kd tl

195 pöördel). 27.02.2019 kuupäevaga hagejale I koostatud arvel nr 1147 on märgitud

lambanahkade koguseks 64 tükki (I kd tl 10 pöördel). Seega oli arve koostamise ajal, milleks

oli Poola sõitmise aeg, kostjal teada see, et talle anti hageja I poolt üle 64 nahka. Eelnevast

tulenevalt kohustust kostja andma hagejale I üle 64 nahka ning ühe naha üle andmata jätmisega

rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut.

59. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et pooled välistasid kostja vastutuse nahkade

arvu osas VÕS § 106 lg 1 kohaselt. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole kostja tõendanud.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et selline kokkulepe oleks ka antud juhul tühine VÕS § 106 lg

2 kohaselt.

60. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et

poolte vahel ei ole vaidlust naha väärtuse üle. Kostja tõi 20.10.2020 toimunud istungil esile, et

naha väärtus 60 eurot on tõendamata. Seejuures ei nõustu kolleegiumi hagejaga I, et kostja

väide naha väärtuse osas on hilinenud. Kohtuistungi ajal, mil kostja oma väite maakohtus esitas,

oli tegemist eelmenetlusega. Maakohus lõpetas eelmenetluse alles mõni minut hiljem. Samuti

esitas hageja I kostja väitele maakohtu istungil ka vastuväite, kinnitades, et naha väärtuse kohta

on tõendid esitatud. Seega ei vaielnud hageja I kostja väitele vastu mitte selle hilinenult

2-19-6917

esitamise tõttu, vaid sisuliselt. Eeltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud arvesse võtma, et

kostja on vaidlustanud nahkade väärtuse ja oleks pidanud otsuses hindama, kas 60 eurot naha

väärtusena on tõendatud. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, et maakohus oleks

pidanud eraldi lähtuma toornaha, mitte pargitud naha väärtusest. Kostja ei ole maakohtus

esitanud vastuväiteid selle kohta, et hagejate poolt pargitud naha väärtusest lähtumine on

ebaõige ja hagejad peaksid tõendama toornaha väärtuse. Sellekohase vastuapellatsioonkaebuse

väite jätab ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 652 lõikest 3 ja 4 tähelepanuta. Samas ei muuda

maakohtu poolne ebaõige lähenemine naha väärtuse vaidluse puudumise osas maakohtu otsuse

lõppjärelduse õigsust. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi, märkides, et

käesolevas asjas on tõendatud, et ühe naha väärtus oli 60 eurot. Nimelt kinnitavad pargitud naha

väärtust summas 60 eurot kostja poolt avaldatud müügikuulutused, mille kohaselt kostja müüb

pargitud lambanahkasid sellise hinnaga (I kd tl 38-39). Eseme väärtuse tuvastamiseks saab

lähtuda sellest, mis on selle turuhind. Antud juhul on hageja I esitanud tõendi selle kohta, et

turuhind on 60 eurot, mistõttu on maakohus õigesti mõistnud kostjalt hageja I kasuks välja 60

eurot.

61. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust hageja II poolt

esitatud hagi osas. Maakohus leidis, et kostja ei ole kohustust rikkunud, kuna hageja II on VÕS

§ 119 kohaselt vastuvõtuviivituses. Kolleegium nõustub maakohtuga, kuid peab vajalikuks

otsuse põhjendusi muuta. Kostja kohustuseks hageja II ees oli tulenevalt poolte vahelisest

kokkuleppest hagejale II kui käsundiandjale pargitud nahkade üle andmine. VÕS § 626 lg 1

kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega

on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks

ei kasutanud. Hageja II kohustuseks oli kostjale käsundi täitmise eest tasu maksmine. Kostja

esitas hagejale II 27.02.2019 arve (mida 28.02.2019 korrigeeriti selgituse osas) 45 naha eest

summas 675 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 810 eurot. Hageja II tasus sellest 675

eurot, mille tõttu andis kostja hagejale II 10.03.2019 üle 45 naha asemel 15 nahka. Vaidlust ei

ole selles, et kostja ei ole käesoleva ajani hagejale II nahkasid üle andnud, seega pole kostja

täitnud enda kohustust. Järgnevalt on vajalik hinnata, kas kostjal esines kohustuse täitmise

takistus. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa

täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta

õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult

kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse

täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Seega on vajalik tuvastada, kas kostja

pakkus hagejale II täitmist ja kui, siis kas hagejast II tulenevalt oli kostja täitmine takistatud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on 25.06.2019 hagejale II pakkunud kohustuse täitmist.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud kostja poolt hagejale II täitmise

pakkumine. 25.06.2019 DPD Eesti AS manifesti nr 1561446208 kohaselt on JA saatnud

hagejale II saadetise. Kostja väitel oli saadetise puhul tegemist 30 hagejale II kuuluva

lambanahaga. Hageja II väitel keeldus ta saadetise vastu võtmisest põhjusel, et ei ole JA-lt

midagi tellinud. Kolleegiumi hinnangul tõendavad 30 naha saatmist kostja poolt hagejale II

eelpoolnimetatud 25.06.2019 DPD Eesti AS manifest nr 1561446208 koosmõjus kostja

seadusliku esindaja JA vande alla antud seletusega, milles ta kinnitab, et saatis nahad hagejale

II postiga, kuid need saadeti talle tagasi (I kd tl 195 pöördel). Lisaks pidi hageja II ka tulenevalt

asjaoludest mõistma, millise saadetisega on tegemist. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle

kohta, et hagejal II oleks olnud kostjaga mingeid muid ärilisi või muud liiki suhteid. Seega,

arvestades, et hageja II ja kostja suhted piirdusid lambanahkade parkimise vahendusteenusega

ja kostjal oli hagejale II üle andmata 30 nahka, pidi hageja II mõistma, et kostja saadetis ei saa

sisaldada muud kui lambanahkasid. Asjakohatu on seejuures hageja II väide, et ta jättis paki

2-19-6917

vastu võtmata, kuna ei ole JA-lt midagi tellinud. Hageja II teadis tulenevalt otsesest kontaktist

kostjaga, et kostja seaduslik esindaja on JA.

62. Ringkonnakohtu hinnangul ei võtnud hageja II õigustamatult vastu kostja kohustuse

täitmist. Selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja II võiks keelduda kostja

kohustuse täitmise vastuvõtmisest, ei ole hageja II esile toonud.

63. Hageja II on põhjendanud kahju esitamise nõuet sellega, et ta kaotas huvi nahkade

tagasisaamise vastu, kuna hageja II soovis neid nahkasid kevadhooajal müüa ja pealegi asus

kostja neid ise müüma. VÕS § 115 lg 2 teise lause kohaselt võib kohustuse täitmise asemel

kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud eseme tagasi

saamise vastu huvi. Kostja vaidles hageja II väidetele vastu, mistõttu pidi hageja II oma väiteid

tõendama. Maakohus leidis õigesti, et hageja II esitatud foto kostja kaubikust ja kostja

Facebooki lehe väljavõte ei tõenda, et müügiks pakutavad lambanahad on just hagejale II

kuuluvad. Kostja tegeleb ka ise lambakasvatusega ja pargitud nahkade müügiga. Samuti leidis

maakohus õigesti, et hageja II ei ole tõendanud asjaolu, et kostja käes olevaid pargitud nahkasid

oleks saanud müüa üksnes 2019. a kevadel. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga II, et

üldteadaolevalt ei osteta nahku soojal ajaperioodil. Seega ei ole hageja II huvi kaotamist 30

pargitud lambanaha vastu võimalik järeldada ja kahju hüvitamise nõuet hagejal II kohustuse

täitmise asemel kostja vastu ei olnud. Seega ei saa ka sellest asjaolust järeldada, et hagejal II

oleks olnud õigustus kostjalt kohustuse täitmist 25.06.2019 vastu võtmata jätta.

64. Kuna hageja II sattus kostja kohustuse täitmisel vastuvõtuviivitusse, ei saa ta seega kostjalt

nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Kohustuse asemel saab kahju hüvitamist

nõuda siis, kui võlgnik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1). Antud juhul kostja kohustust

rikkunud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seejuures oluline, kas kostja nõudis hagejalt

II õigustatult käibemaksu tasumist ja kas kostja oleks pidanud hagejale II tulenevalt makstud

summast andma välja rohkem kui 15 nahka. Kuna kostja on 25.06.2019 pakkunud hagejale II

täitmist kogu hagejale II väljastamisele kuuluvate nahkade ulatuses, siis ei oma tähtsust, mille

tõttu jäid hagejal II 10.03.2019 saamata kõik nahad. Asjakohatu on hageja II viide kostja

pandiõiguse puudumisele, kuna kostja ei ole käesolevas asjas tuginenud pandiõiguse

teostamisele. Samuti on asjakohatu hageja II märkus, et maakohus pole selgitanud, et hagejal

II on kostja vastu nõue nahkade väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. Kohtu

selgitamiskohustus piirdub konkreetses asjas esitatud nõuete lahendamisega ning kohus ei pea

selgitama pooltele, milliseid nõudeid oleks võimalik vastaspoolele veel esitada. Lisaks märgib

ringkonnakohus, et olukorras, kus hageja II on vastuvõtuviivituses, ei saa olla tegemist kostja

ebaseadusliku valdusega.

65. Seega on maakohus õigesti jätnud hageja II hagi kostja vastu lambanahkade väärtuse

hüvitamiseks rahuldamata. Maakohus oleks pidanud hageja I hagi rahuldama üksnes 60 euro

ulatuses ja jätma hageja I hagi seda summat ületavas osas rahuldamata. Samuti oleks maakohus

pidanud hageja II hagi ka kohtumenetluseelsete kulude hüvitamise nõudes jätma rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub kostja käsitlusega, et kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad

eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja

põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Olukorras, kus puudub lepingurikkumine, võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele, ei saa nõuda kahju hüvitamist, sh kohtumenetluseelsete õigusabikulude

hüvitamist kahjuna. Hageja II nõue 30 lambanaha väärtuse hüvitamiseks ei ole tervikuna olnud

põhjendatud, mistõttu ei saa hageja II sellises olukorras nõuda kohtumenetluseelsete

õigusabikulude hüvitamist. Hageja I osas on kostja küll lepingut rikkunud, kuid kõigest ühe

lambanaha üle andmata jätmisega, mistõttu põhjendatud nõude summa on väike (60 eurot) ning

2-19-6917

samuti tuleb arvesse võtta, et hageja I nõue lambanahkade väärtuse hüvitamiseks moodustas

suurema osa hageja I nõudest (420 eurot) ja selles osas ei olnud kahju hüvitamise nõude üldised

eeldused täidetud. Kolleegium leiab, et üksnes 60 euro suuruse kahju hüvitamise nõude

esitamisel ei ole professionaalse kohtumenetluseelse õigusabi kasutamine põhjendatud ja

hageja I oleks saanud ka ilma õigusabita oma õigusi tõhusalt kaitsta, esitades kostja vastu

puuduva naha väljaandmise või selle väärtuse hüvitamise nõude.

66. Põhjusel, et ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas ise

uue otsuse, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.

Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud jätta hageja I hagi osalise rahuldamise tõttu (summas

60 eurot) menetluskulud maakohtu menetluses TsMS § 163 lg 1 alusel 8% ulatuses kostja kanda

ja 92% ulatuses hageja I kanda. Hageja II hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS

§ 162 lg 1 alusel kostja menetluskulud hageja II hagi osas hageja II kanda ning hageja II kulud

hageja II enda kanda.

67. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellatsioonkaebuste täieliku rahuldamata jätmise

tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav