2-19-4765/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

14. mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4765

Tsiviilasi

Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Katrin

Prüki hagi Growth Real Estate OÜ, LB 1 OÜ ja Pirita

Holding OÜ (pankrotis) vastu tehingute tagasivõitmiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15. veebruari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Katrin Prüki

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Pirita Holding OÜ (registri-

kood 12915986, pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk

Kostjad: Growth Real Estate OÜ (registrikood 12673750) ja

LB 1 OÜ (registrikood 14028025), ühine lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarvo Lindma

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1. Jätta rahuldamata hageja taotlus kohustada kostjaid Growth Real Estate OÜ

ja LB 1 OÜ esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid, sh nende

kandmist tõendavad dokumendid.

I.2. Harju Maakohtu 15. veebruari 2021 määrus tühistada 900 eurot ületava

menetluskulu hüvitise ja sellelt viivise hagejalt väljamõistmise osas ning jätta

kostjate Growth Real Estate OÜ ja LB 1 OÜ taotlus nimetatud osas

rahuldamata. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

I.3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.4. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada kostjate Growth Real Estate OÜ ja LB 1 OÜ avaldus menetlus-

kulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

II.2. Välja mõista hagejalt Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldurilt Katrin

Prükilt kostjate Growth Real Estate OÜ ja LB 1 OÜ kasuks menetluskulu

kokku summas 900 eurot ja sellelt summalt viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva määruse jõustumisest

kuni tasumiseni.

2 (6)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses esitas Pirita Holding OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Katrin Prükk (hageja)

Harju Maakohtule hagi Growth Real Estate OÜ (kostja I), LB 1 OÜ (kostja II) ja Pirita

Holding OÜ (pankrotis, kostja III) vastu tehingute tagasivõitmiseks ja taotluse hagi tagamiseks.

1.1. Tagasivõidetavate tehingute sisu olid kinnisasjade üksteisele järgnevad müügitehingud:

esmalt müüs kostja III (pankrotivõlgnik) kinnisasjad kostjale I, kes jagas need korteri-

omanditeks ja võõrandas seejärel kostjale II. Pankrotimenetluse raames olid korteriomandid

juba arestitud, aga see ei takistanud täitemenetlust varasemate hüpoteekide realiseerimiseks.

Nimetatud täitemenetluse võlgnik oli kostja II.

1.2. Maakohus rahuldas 3. aprilli 2019 määrusega hagi tagamise taotluse ja määras peatada

kõnealune täitemenetlus. Kostja II esitas hagi tagamise peale 9. aprillil 2019 määruskaebuse,

mis jäi Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 2019 määrusega rahuldamata. Kostja II esitas

10. oktoobril 2019 määruskaebuse Riigikohtule, kes võttis kaebuse menetlusse, aga jättis

seejärel 19. veebruaril 2020 läbi vaatamata, sest kostjal II kui täitemenetluse võlgnikul puudus

kaebeõigus. Riigikohtu määruse p 9.4 kohaselt menetlesid kostja II kaebuseid ekslikult juba ka

madalama astme kohtud. Viidatud määrustes menetluskulude jaotust ei otsustatud.

1.3. Maakohus jättis 25. veebruari 2020 määrusega rahuldamata hageja menetlusabi taotluse

riigilõivust vabastamiseks. Selle peale esitas hageja 12. märtsil 2020 määruskaebuse, mis jäi

ringkonnakohtu 13. aprilli 2020 määrusega rahuldamata.

1.4. Maakohus keeldus 21. aprilli 2020 määrusega hagi riigilõivu tasumata jätmise tõttu

menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas ka selle peale

7. mail 2020 määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 3. juulil 2020 rahuldamata. Hageja

20. juuli 2020 määruskaebus Riigikohtule jäi 19. oktoobril 2020 menetlusse võtmata. Nii teise

kui ka kolmanda astme kohus jättis kaebemenetluse kulud hageja kanda.

2. Kostjad I ja II (edaspidi: kostjad) esitasid 20. oktoobril 2020 ühise menetluskulude

nimekirja. Neile osutati õigusabi 34,5 t ulatuses tunnitasuga 145 ja 150 eurot kokku summas

5108,75 eurot. Lisaks märkisid kostjad, et nad kandsid riigilõivu kulu 100 eurot (= 2 × 50).

3. Hageja vaidles kostjate taotlusele vastu. Hagi ei ole kostjatele kätte toimetatud, st neil ei

tekkinud kostja menetluslikku staatust ega menetluskulu hüvitamise õigust. Kostjad tegid

menetlustoimingud omal algatusel, mistõttu pole need hüvitatavad. Kulud on ülemäära suured,

sest hagi ei võetud üldse menetlusse. Hageja palus välja nõuda kostjate menetluskulu

dokumendid (sh tasumise kohta), sest majandusaasta aruannete kohaselt ei ole kostjal II kunagi

olnud majandustegevust ja kumbki kostjatest ei ole alates 2019. aastast esitanud majandusaasta

aruandeid. Seetõttu pole neil menetluskulu tekkimine usutav.

3 (6)

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas 15. veebruari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) kostjate taotluse

osaliselt ning mõistis hagejalt kostjate kasuks välja 4640 eurot ja sellelt summalt viivise.

4.1. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras(st pärast põhimenetluse lahendi jõustumist) ja hagita

menetluse sätete kohaselt. Kostjate avaldus vastab TsMS § 176 lg 1 ja 5 nõuetele. Kostjatel

tekkis menetlusosalise staatus alates hagi esitamisest, st nende kulud on ka hüvitatavad. TsMS

§ 138 lg 1, § 144 p-de 1 ja 4 ning § 175 lg 1 järgi tuleb hüvitada riigilõiv ja esindaja kulu.

Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise alus on õigusabikulu põhjendatus ja vajalikkus,

mitte aga esitatud arved.

4.2. Kostjate menetluskulu nimekirjas märgitud esindaja ajakulu polnud maakohtus hinnangul

põhjendatud ega vajalik ja tuli seega vähendada 6,25 t võrra 28,25 t-ni järgmiselt:

-

ringkonnakohtu 4. oktoobri 2019 määrusega tutvumise ja analüüsi ning Riigikohtule

määruskaebuse koostamise ja esitamise kulust on 8,25 t asemel põhjendatud 7 t;

-

Riigikohtu 19. veebruari 2020 määrusega tutvumise, õigusliku olukorra analüüsi ja

edasise tegevuse kulust on 1,5 t asemel põhjendatud 0,5 t;

-

hageja 13. märtsi 2020 määruskaebusega tutvumise, tõendite kogumise ja seisukoha

koostamise kulust 4,5 t on põhjendatud 3,5 t;

-

lisaks pole üldse põhjendatud nõupidamiste ja konkreetse menetlusdokumendiga

sidumata ajakulu 3 t (= 0,75 t + 2,25 t).

4.3. Esindaja tunnitasu 145–150 eurot oli põhjendatud ja vastavalt toimingute tegemise ajal

rakendatud hinnale kujunes hüvitatava õigusabikulu summaks maakohtu arvutuse järgi

4540 eurot. Lisaks tuleb hüvitada riigilõivu kulu 100 eurot – kokku 4640 eurot (= 4540 + 100).

4.4. TsMS § 177 lg 4 ja kostjate taotluse alusel tuleb menetluskulu hüvitiselt tasuda viivist.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Hageja esitas 2. märtsil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt

tühistada ja vähendada välja mõistetud menetluskulu hüvitist. Hageja kordas kaebuses oma

taotlust nõuda kostjatelt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid, sh nende kandmist

tõendavad dokumendid. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohtu 3. aprilli 2019 ja ringkonnakohtu 4. oktoobri 2019 määruste vaidlustamise

kulu ei olnud põhjendatud ega vajalik, sest kostjate vastavad kaebused polnud edukad;

-

sarnaselt ei pea hageja hüvitama 11. märtsi 2020 kulu seoses hagi tagamise tühistamise

taotlusega;

-

kostjatel ei olnud kohustust esitada seisukohta hageja 6. jaanuari 2020 menetlus-

dokumendi ega 7. mai 2020 määruskaebuse kohta – kohtu nõudmiseta seisukoha

esitamise kulu pole hüvitatav;

-

maakohus leidis õigesti, et kliendiga suhtlemise (nõupidamise) kulu pole hüvitatav, aga

mõistis siiski välja hüvitise nõupidamise aja kulu eest seoses 7. mai 2020 kaebusega;

-

maakohus ei hinnanud ajakulu vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt, mh jättes

tähelepanuta, et kulunimekirja koostamiseks pole vaja kasutada nii kallist õigusabi;

-

maakohus ei võtnud seisukohta kuludokumentide väljanõudmise taotluse kohta.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.

Kostjad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 16. märtsil 2021.

4 (6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel vaidlustatud määruse

osaliselt ja teeb ise uue määruse, millega vähendab hagejalt kostjate kasuks välja mõistetavat

menetluskulu hüvitist. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Maakohus rahuldas kostjate taotluse osaliselt ja kaebuse esitas ainult hageja. Seega on

vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi

kaebamata jõustunud osas, milles kostjate taotletud menetluskulu hüvitis jäi välja mõistmata.

9. Hageja lisas kaebusele e-toimiku väljatrüki, mis kajastab menetluse käiku. Sama nähtub

küll niigi tsiviilasja toimikust, aga see ei takista kokkuvõtva väljatrüki lisamist toimikusse.

Samas ei käsitle ringkonnakohus kõnealust lisa dokumentaalse tõendina.

10. Kuludokumentide osas on kaebuse väide maakohtu seisukoha puudumise kohta osaliselt

põhjendatud, aga vastav taotlus tuleb siiski jätta rahuldamata.

10.1. Maakohus märkis vaidlustatud määruse p 14 lõpus, et vastaspoolelt menetluskulude

väljamõistmise alus ei ole esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

Sisuliselt kujundas ta nii ka seisukoha kuludokumentide väljanõudmise taotluse osas. Samas

eksis kohus TsMS § 442 lg 5 vastu, mis koostoimes § 463 lg-ga 2 kohustab määruse

resolutsiooniga lahendama selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

Kirjeldatud puuduse saab kõrvaldada määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus jätab hageja

taotluse rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt.

10.2. Kohus võib TsMS § 176 lg 6 esimese lause alusel kohustada menetlusosalist esitama

menetluskulu tõendavaid dokumente. Sama sätte teise lause järgi ei pea kohtu nõudmiseta neid

dokumente esitama. Kui menetlusosalise lepinguline esindaja on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi

vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus,

ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6

esimest lauset kohaldamata (Riigikohtu 1. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15,

p 11 teine lõik). Kostjate majandustegevuse puudumine ei välista menetluskulu tasumise

kohustuse tekkimist, sest vastava kohustuse võib TsMS § 174 lg 9 mõtte kohaselt täita ka muu

isik. Ringkonnakohtu hinnangul sai kostjate menetluskulu rahalise suuruse kindlaks määrata

ning sellekohase otsustuse õigsust kontrollida menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalide

põhjal.

11. Põhjendatud ei ole hageja väide, et kostjatel puudub üldse õigus nõuda menetluskulu

hüvitamist, sest hagi ei võetud menetlusse. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse

p-s 12 esitatud põhjendusega, et TsMS § 205 lg 2 teise lause järgse staatuse saab kostja hagi

esitamisel. Seega võivad kostjal üldjuhul sellest ajast alates tekkida ka hüvitatavad

menetluskulud. TsMS ei näe ette, et hüvitatav oleks kulu alates hagi menetlusse võtmisest.

12. Samuti ei ole õige hageja arusaam, et kliendiga suhtlemise (nõupidamise) kulu pole

põhimõtteliselt hüvitatav. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus

vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlus-

toimingute üle (Riigikohtu 13. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13).

13. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu

9. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14 ja selles viidatud 11. veebruari 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-15, p 11). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus ei

põhjendanud piisavalt, miks peaks hageja hüvitama kostjate edutute ja omal algatusel esitatud

toimingute kulu, samuti ei ole maakohtu hinnang ajakulu vajalikkusele tervikuna piisavalt

põhjendatud. Neil kaalutlustel muudab ringkonnakohus maakohtu määrust.

5 (6)

14. Tsiviilasja toimikust nähtub, et kostjate toonane ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kristjan Mägi (edaspidi: esindaja) tegi menetluses järgmised toimingud ja esitas

menetlusdokumendid (kui ei ole teisiti märgitud, siis kostjate nimel):

-

4. aprilli 2019 teade esindusõigusest (dtl 1197);

-

9. aprilli 2019 kostja II nimel määruskaebus hagi tagamisele (dtl 1204 jj);

-

10. mai 2019 taotlus jätta hagejale menetlusabi andmata (dtl 1277);

-

3. ja 26. juuni 2019 kostja II taotlused määruskaebuse läbivaatamise kiirendamiseks

(dtl 1283–1284, 1285–1286);

-

10. oktoobri 2019 kostja II määruskaebus Riigikohtule (dtl 1317 jj);

-

27. jaanuari 2020 kostja II seisukoht ja menetluskulu nimekiri Riigikohtule

(dtl 1374 jj);

-

19. veebruari 2020 päring (dtl 1389–1390);

-

11. märtsi 2020 avaldus hagi tagamise tühistamiseks (dtl 1427–1429) , mille maakohus

jättis 17. märtsi 2020 määrusega rahuldamata, ja 16. märtsi 2020 päring samal teemal

(dtl 1448);

-

20. märtsi 2020 vastus hageja 12. märtsi 2020 määruskaebusele (dtl 1459 jj), mille

maakohus palus esitada 13. märtsi 2020 kirjaga (dtl 1445);

-

30. aprilli 2020 päring 21. aprilli 2020 määruse hagejale kättetoimetamise kohta

(dtl 1484);

-

13. mai 2020 seisukoht hageja 7. mai 2020 määruskaebuse kohta ja taotlused

(dtl 1512 jj);

-

20. oktoobri 2020 menetluskulu nimekiri (dtl 1703 jj) ning taotlus jõustumismärkega

lahendi väljastamiseks (dtl 1699 jj).

15. Kostjate menetluskulu nimekirjast ja vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu 28,25 t jaotub nende menetlustoimingute

vahel järgmiselt:

-

hagi tagamise vaidlustamine 14 t ( = 5 t + 7 t + 1,5 t + 0,5 t);

-

11. märtsi 2020 taotlus 0,25 t;

-

hageja 12. märtsi 2020 määruskaebus 3,5 t;

-

hagi menetlusse võtmisest keeldumise peale esitatud hageja määruskaebused 9 t ( =

8,75 + 0,25);

-

menetluskulu nimekirja esitamine (1,5 t).

16. Ringkonnakohtu hinnang esindaja toimingute vajalikkuse ja põhjendatuse kohta erineb

maakohtu hinnangust ja on järgmine.

16.1. Määruskaebused hagi tagamisele esitas ainult kostja II, st maakohus luges vastava kulu

põhjendamatult kostjate ühiseks kuluks. Siiski ei ole vastav kulu tervikuna üldse hüvitatav.

Nimelt polnud kostjal II hagi tagamise osas määruskaebuse esitamise õigust. TsMS § 660 lg 1

järgi võib määruskaebuse esitada määrusega puudutatud menetlusosaline. Kostja II kui

pankrotimenetluse võlgnik ei olnud hagi tagamise osas sellises staatuses ja põhjustas ise endale

kulu hagi tagamise asjatu vaidlustamisega (Riigikohtu 19. veebruari 2020 määrus käesolevas

asjas, p-d 9.3–9.4). Vandeadvokaadist esindajale pidi kulu ilme põhjendamatus olema teada.

Samadel kaalutlustel pole hüvitatav 11. märtsi 2020 taotluse esitamise kulu.

16.2. Hageja 12. märtsi 2020 määruskaebus esitati menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise

peale. Hageja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest või lõivu osamaksetega tasumise

võimaldamine ei mõjuta kostjate õigusi ega kohustusi (vrd Riigikohtu 13. veebruari 2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 26). Maakohus eksis TsMS § 663 lg 3 vastu

6 (6)

13. märtsi 2020 kirja koostamisel. Viidatud sätte järgi tuli määruskaebus toimetada kätte ja

küsida vastust üksnes menetlusosalistelt, kelle õigusi määrus puudutab. Menetlusabi andmata

jätmise määrus ei puudutanud kostjate õigusi. Seega oleks kostjatel olnud võimalik soovi korral

maakohtu kirjale ja määruskaebusele vastata, et vastav menetlusetapp neid ei puuduta. Koos

menetlusega piisavas ulatuses tutvumisega ei ületa sellise vastuse koostamise mõistlik ajakulu

ühte tundi. Seda ületavas osas ei ole kostjate esindaja ajakulu põhjendatud ega vajalik.

16.3. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise peale esitatud määruskaebustele vastamist saab

pidada asjakohaseks kuluks. Siiski tuleb siinkohal võtta arvesse keeldumise alust ja hageja

kaebuse väidete ulatust. Maakohus keeldus hagi menetlemast riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

Sisuliselt käsitlesid hageja kaebused üksnes küsimusi, kas ta sai lõivu tasumise tähtajast teada

ja kas esineb alus seda ennistada. Kostjatel ei olnud vaja kaebustele vastamisel käsitleda ega

uurida muid küsimusi. Määruskaebustega tutvumisele ja vastamisele ei olnud vajadust kulutada

kummaski kohtuastmes üle kahe tunni. Kokkuvõttes on hagi menetlusse võtmisest keeldumise

vaidlustamisel tekkinud kostjate vajalik ja põhjendatud ajakulu neli tundi.

16.4. Menetluskulu nimekirja koostamise kulu on põhimõtteliselt hüvitatav. Ringkonnakohus

ei jaga hageja seisukohta, et selle toimingu ajakulu pole hüvitatav sama tasumääraga nagu teised

toimingud. Hageja arusaama järgi tuleks kulunimekirja koostamiseks ja esitamiseks kas palgata

odavama tunnihinnaga uus esindaja või peaks senine esindaja tegema selle toimingu odavamalt.

Kumbki võimalus pole põhjendatud. Samas tuleb käesoleval juhul võtta arvesse, et kostjate

menetluskulu nimekiri sisaldab suures ulatuses toiminguid, mis ei ole hüvitatavad. Seetõttu on

ringkonnakohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ajakulu selles osas üks tund.

16.5. Vahekokkuvõttena saab märkida, et kostjate esindamisel oli esindaja vajalik ja

põhjendatud ajakulu kokku kuus tundi (= 1 + 4 +1), mis on piisavalt kooskõlas menetluse käigu

ja peetud menetluslike vaidluste ulatusega.

17. Riigilõivu tasumise kohta nähtub toimikust ja kohtute infosüsteemist, et esindaja

tegutsemiskohaks olev advokaadibüroo tasus viitega 9. aprilli 2019 määruskaebusele samal

päeval lõivu 50 eurot (dtl 1210). Rohkem kostjate nimel riigilõivu tasumist toimikust ei nähtu.

Ringkonnakohus põhjendas eespool p-s 16.1, et hagi tagamise asjatu vaidlustamise kulu pole

hüvitatav. Seetõttu ei saa ka vastava riigilõivu kulu hagejalt välja mõista.

18. Kokkuvõttes on kostjate esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kuus tundi. Kõik

vajalikuks peetud toimingud tehti tunnihinnaga 150 eurot ja mõlema kostja nimel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et märgitud tasumäär on põhjendatud. Neil kaalutlustel

saab hagejalt kostjate kasuks välja mõista menetluskulu hüvitisena 900 eurot (= 6 × 150).

Sellest suurema summa hagejalt väljamõistmise osas tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja jätta

kostjate taotlus rahuldamata.

19. Maakohus märkis põhjendatult, et TsMS § 177 lg 4 ja kostjate taotluse alusel tuleb

menetluskulu hüvitiselt tasuda viivist. Selle väljamõistmist ei ole kaebuses eraldi vaidlustatud.

20. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

21. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)