3-20-1694/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1694

Haldusasi

Tuule Liinid OÜ kaebus Maanteeameti peadirektori

29.06.2020

käskkirja

nr

1-2/20/544

ja

12.08.2020

vaideotsuse nr 2-3/20/32552-8 tühistamise nõudes ning

Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ ja Aktsiaseltsi Kihnu

Veeteed vahel 30.06.2020 sõlmitud avaliku teenindamise

otselepingu, Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ ja

Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vahel 02.07.2020 sõlmitud

avaliku teenindamise otselepingu ning Maanteeameti ja

Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vahel 03.07.2020 sõlmitud

avaliku teenindamise otselepingu tühisuse tuvastamise

nõudes või alternatiivselt Maanteeameti peadirektori

29.06.2020

käskkirja

nr

1-2/20/544

õigusvastasuse

tuvastamise nõudes ja Maanteeametilt Tuule Liinid OÜ

kasuks varalise kahju summas 426 815 eurot ning viivise

väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Tuule Liinid OÜ (registrikood 12978461),

volitatud esindajad vandeadvokaat

Britta Oltjer ja

vandeadvokaat Valeria Arsjuta

Vastustaja Transpordiamet (kuni 01.01.2021 Maanteeamet),

volitatud esindajad Kristo-Taavi Ruus ja Sigrid Rahkema

Kolmas isik I Aktsiaselts Kihnu Veeteed (registrikood

10867071), volitatud esindajad vandeadvokaat Tarmo

Peterson ja advokaat Keidi Kõiv

Kolmas isik II Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ

(registrikood 80375665)

Kolmas isik III Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ

(registrikood 80213342)

Kolmandate isikute II ja III ühine volitatud esindaja

vandeadvokaat Kristina Laarmaa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Muud selgitused

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

3-20-1694

2(21)

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tuule Liinid OÜ 19.02.2021 menetlusdokument koos

lisadega, 09.03.2021 menetlusdokument ja 22.04.2021 menetlusdokument.

2. Võtta asja materjalide juurde Transpordiameti 05.03.2021 menetlusdokument koos

lisadega, 29.03.2021 menetlusdokument koos lisadega ning 03.05.2021 menetlusdokument

koos lisaga.

3. Võtta

asja

materjalide

juurde

Aktsiaseltsi

Kihnu

Veeteed

19.10.2020

menetlusdokument koos lisadega, 19.02.2021 menetlusdokument koos lisadega ning

05.03.2021 menetlusdokument.

4. Võtta asja materjalide juurde Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ ja Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus MTÜ 19.02.2021 menetlusdokument koos lisadega ja 19.04.2021

menetlusdokument koos lisadega.

5. Jätta Tuule Liinid OÜ kaebus rahuldamata.

6. Jätta Tuule Liinid OÜ taotlus ühistranspordiseaduse § 27 lõike 4 kohaldamata

jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.

7. Mõista Tuule Liinid OÜ-lt Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed kasuks välja menetluskulud

summas 6572 eurot (ilma käibemaksuta).

8. Mõista Tuule Liinid OÜ-lt Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ kasuks välja

menetluskulud summas 2419,20 eurot (sh käibemaks).

9. Mõista Tuule Liinid OÜ-lt Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ kasuks välja

menetluskulud summas 2457,60 eurot (sh käibemaks).

10. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.06.2021 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-20-1694

3(21)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeameti (nüüdse nimega Transpordiamet) peadirektori 11.06.2020 käskkirjaga nr 1-

2/20/490 otsustati ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 19 lg 1 punkti 3, § 20 lõigete 1 ja 3, § 21

lõigete 1 ja 4 alusel ning tagades menetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse, isikute võrdse

kohtlemise, konkurentsi efektiivse ärakasutamise, rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka

kasutuse ning vältides konkurentsi kahjustavat huvide konflikti viia seoses olemasolevate

otselepingute lõppemisega läbi avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise menetlus vedajate

leidmiseks parvlaevaliinidele alljärgnevalt: 1.1 Kihnu saarega ühenduse pidamiseks liinil

Kihnu-Munalaid-Kihnu ja Munalaid-Manilaid-Munalaid pidamiseks ajavahemikul 01.10.2020

kuni 30.09.2025; 1.2 Saaremaa ja Hiiumaa omavahelise ühenduse pidamiseks liinil Sõru-Triigi

ajavahemikul 02.02.2021 kuni 01.02.2026; 1.3 Vormsi saarega ühenduse pidamiseks liinil

Rohuküla-Sviby ajavahemikul 01.06.2021 kuni 31.05.2026 (resolutsiooni punkt 1).

Otselepingu pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 17.06.2020 kell 15.00 (Maanteeameti

peadirektori 11.06.2020 käskkirja nr 1-2/20/490 resolutsiooni punkt 2).

2. Maanteeamet edastas 11.06.2020 kirjaga nr 27-5/20/27843-1 vedajatele TS Laevad OÜ,

Aktsiaselts Kihnu Veeteed, Tuule Liinid OÜ ja OÜ Nordic Jetline ettepaneku esitada oma

pakkumus avaliku teenindamise otselepingute sõlmimiseks Kihnu – Munalaid, Munalaid –

Manilaid, Sõru – Triigi ja Rohuküla – Sviby parvlaevaliinidel. Hinnaettepaneku edastamise

aluseks oli Maanteeameti peadirektori 11.06.2020 käskkiri nr 1-2/20/490 „Avaliku

teenindamise otselepingu sõlmimise menetluse läbiviimine Kihnu – Munalaid, Munalaid –

Manilaid, Sõru – Triigi ja Rohuküla – Sviby parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks“.

3. Tähtpäevaks esitasid Maanteeametile pakkumused TS Laevad OÜ, Tuule Liinid OÜ ja

Aktsiaselts Kihnu Veeteed.

4. Maanteeameti peadirektori 11.06.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/490 moodustatud konkursi

komisjon (edaspidi komisjon) vaatas saabunud pakkumused läbi ning allkirjastas 26.06.2020

komisjoni protokolli, mille kohaselt kvalifitseeriti kõik kolm saabunud pakkumust ning

vastavalt

valemile

tunnistati

parimaks

pakkujaks

Aktsiaselts

Kihnu

Veeteed

hinnapakkumusega 4 370 054 eurot, kokku umbes 89 000 kilomeetri teenindamiseks aastas

parvlaevaliinidel Kihnu – Munalaid, Munalaid – Manilaid, Sõru – Triigi ja Rohuküla – Sviby.

5. Maanteeameti peadirektori 29.06.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/544 kinnitati konkursi

tulemused vastavalt komisjoni 26.06.2020 protokollile.

6. Mittetulundusühing Pärnumaa Ühistranspordikeskus ja Aktsiaselts Kihnu Veeteed

sõlmisid 30.06.2020 avaliku teenindamise lepingu Kihnu – Munalaid ja Munalaid –

Manilaid parvlaevaliinide teenindamiseks.

7. Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Aktsiaselts Kihnu Veeteed

sõlmisid 02.07.2020 avaliku teenindamise lepingu nr 2-8/20014 Rohuküla – Sviby

parvlaevaliini teenindamiseks.

8. Maanteeamet ja Aktsiaselts Kihnu Veeteed sõlmisid 03.07.2020 avaliku teenindamise

lepingu nr 1-12/20/1482-1 Sõru – Triigi parvlaevaliini teenindamiseks.

9. Tuule Liinid OÜ esitas 01.07.2020 Maanteeametile päringu, milles palus 1) edastada

taotlejale AS Kihnu Veeteed pakkumus, millest nähtuksid reisitasu komponendid, sh aluseks

võetud kütuse hind; 2) vaadata üle kõik pakkumused; 3) teatada, kas pakkujad on võtnud

pakkumuse tegemisel arvesse AS Saarte Liinid nõutava lisagarantii 600 000 euro väärtuses; 4)

teatada, kas AS Kihnu Veeteed on pakkumuses arvestanud hooldustöö maksumusega; 5) kuidas

on AS Kihnu Veeteed pakkumuses arvestanud ja kajastanud laevapere liikmete töötasusid ja

3-20-1694

4(21)

millise meeskonnaliikmete arvu ning kvalifikatsiooni arvestusega on pakkumus esitatud; 6)

millest on tingitud Tuule Liinid OÜ pakkumuse edastamise kellaaja erinevus ning 7) kas

Maanteeamet nõuab AS-lt Kihnu Veeteed tagasi 200 000 eurot teostamata hooldustasu tõttu.

10. Maanteeamet vastas Tuule Liinid OÜ teabepäringule 06.07.2020 kirjaga nr 27-5/20/30522-

2. 11. Tuule Liinid OÜ esitas 13.07.2020 vaide Maanteeameti peadirektori 29.06.2020 käskkirja

nr 1-2/20/544 peale.

12. Maanteeameti peadirektori 12.08.2020 vaideotsusega nr 2-3/20/32552-8 tagastati Tuule

Liinid OÜ vaie nõudes sõlmida vaide esitajaga lepingud parvlaevaliinide teenindamiseks

(resolutsiooni punkt 1) ning jäeti Tuule Liinid OÜ vaie muus osas täies ulatuses rahuldamata

(resolutsiooni punkt 2).

13. Tuule Liinid OÜ esitas 10.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti

peadirektori 29.06.2020 käskkirja nr 1-2/20/544 ja 12.08.2020 vaideotsuse nr 2-3/20/32552-8

tühistamise nõudes ning Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ ja Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed

vahel

30.06.2020

sõlmitud

avaliku

teenindamise

otselepingu,

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus MTÜ ja Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vahel 02.07.2020 sõlmitud avaliku

teenindamise otselepingu ning Maanteeameti ja Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vahel 03.07.2020

sõlmitud avaliku teenindamise otselepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Alternatiivselt taotles

kaebaja Maanteeameti peadirektori 29.06.2020 käskkirja nr 1-2/20/544 õigusvastasuse

tuvastamist ning mõista Maanteeametilt Tuule Liinid OÜ kasuks välja 29.06.2020 käskkirjaga

nr 1-2/20/544 tekitatud varaline kahju summas 426 815 eurot ja viivis.

KAEBAJA SEISUKOHAD

14. Maanteeameti 29.06.2020 käskkiri on õigusvastane, kuivõrd vastustaja on rikkunud

oluliselt õigusaktide nõudeid, otselepingute sõlmimise korda, uurimisprintsiipi ja

kaalutlusõigust. Vastustaja 11.06.2020 käskkirjaga kinnitatud Kihnu-Munalaid-Kihnu ja

Munalaid-Manilaid-Munalaid, Sõru-Triigi ja Rohuküla-Sviby parvlaevaliinidel parvlaevaliinil

sõitjateveoteenuse osutamise avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise korra (edaspidi

otselepingu sõlmimise kord) punktis 2.1. sätestatud põhimõtteid pole vastustaja järginud.

Vastustaja pole hinnanud vedajate pakkumuste nõuetele vastavust. Vastustaja on üksnes

reastanud vedajate pakkumused pakkumuste koondsummadest lähtuvalt vaatamata sellele, et

õigusaktid, otselepingute sõlmimise kord, otselepingu punkt 3.14 ja haldusmenetluse üldised

põhimõtted nägid vastustajale ette kohustuse hinnata pakkumuste maksumuse põhjendatust

ning kontrollida pakkumuste nõuetelevastavust ka sisuliselt (vt otselepingu sõlmimise korra

punktid 3.9, 3.14, 4.3 ja 4.4). Vastustaja oli lisaks vedajate hinnapakkumuste sisulisele

hindamisele kohutatud hindama ka seda ega vedaja pakkumus pole põhjendamatult madala

maksumusega. Samuti pidi vastustaja veenduma, et vedaja pole kasutanud ristsubsideerimist

(vt otselepingu punkt 3.14, otselepingu sõlmimise kord p-d 2.1 ja 5.8, määrus nr 1370/2007 art

6, kohtuasi C-280/00). Ka komisjoni protokollist nähtuvalt pole komisjon pakkumuste sisu,

pakkumuste maksumuste kujunemist ega maksumuste põhjendatust hinnanud.

15. Vastustaja pole pakkumisi sisuliselt hinnanud. Kui vastustaja oleks pakkumusi sisuliselt

hinnanud, siis ei oleks väidetav ümardamise viga saanud vastustajale teatavaks alles pärast

seda, kui kaebaja AS Kihnu Veeteed kütuse hinda puudutavad vastuolud esile tõi.

16. Vastustaja ja kolmanda isiku I selgitused kütusekulu osas on vastuolulised. Kui kolmas isik

I oli eelarve vormil märkinud kütuse hinnaks 1 euro/liiter, sai kolmanda isiku I kütuse kulu

3-20-1694

5(21)

eelarve vormi järgi arvutada üksnes järgmise valemiga: kütusekulu = 1 euro x kütuse kogus.

Vastustaja ja kolmanda isiku I väidete järgi arvestati kütusekulu välja hoopis mingi muu kütuse

liitri hinna järgi, mitte eelarve vormil märgitud hinna järgi. Juhul, kui vastab tõele, et: 1)

kolmanda isiku I eelarve vormi lahtris „L“ on kütuse ühe liitri hinnaks märgitud 1 eurot (nagu

väidavad vastustaja ja kolmas isik I) ning 2) kolmanda isiku I eelarve vormi lahtris „L“ on

kütuse koguseks liinidel Rohuküla-Sviby ja Kihnu-Manilaid kaebaja pakkumusega võrreldes

märgitud suurem kütuse kogus ning liinil Sõru-Triigi on kolmanda isiku I ja kaebaja poolt

märgitud kütuse kogused võrdsed, siis ei saanud kolmanda isiku I eelarve vormil lahtris „L“

märgitud kütusekulu mitte kuidagi olla väiksem, kui kaebaja poolt eelarve vormil märgitud

kütusekulu. Kaebaja poolt märgitud kütuse kulu ühe liitri hind oli väiksem kui 1 euro ning

kütusekulu arvestati välja kütuse ühe liitri hinna ja koguse korrutisena. On ilmselge, et kui

korrutada väiksem summa kui 1 euro väiksema kütuse kogusega, on tulemuseks madalam

number kui juhul, kui korrutada üks euro suurema kütuse kogusega. Seetõttu palub kaebaja

kohtul tuvastada, kas kolmanda isiku liiniveo tulude ja kulude eelarve vormidel märgitud

kütusekulu (lahter L) moodustub kütuse ühe liitri hinna ja kütuse koguse korrutisest. Juhul, kui

peaks selguma, et kolmanda isiku liiniveo tulude ja kulude eelarve vormidel märgitud

kütusekulu ei moodustu kütuse ühe liitri hinna ja kütuse koguse korrutisest, tuleks akebuse

õigeks lahendamiseks kohtul tuvastada, millise eelarverea, pakkumisele lisatud muu

dokumendi või otselepingu sõlmimist reguleeriva akti järgi sai vastustaja omaalgatuslikult

tuvastada, kas kütusekulu summa on korrektne, vastab tegelikkusele ning pakkumuse esitaja

tahtele (vt Riigikohtu lahend nr 3-20-924).

17. Kaebaja on teinud parima nõuetele vastava pakkumuse. AS Kihnu Veeteed on teinud

alapakkumuse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (edaspidi määrus

nr 1370/2007) art 6 järgi peavad kõik avaliku teenindamise otselepinguga või üldeeskirjaga

sõlmitud avaliku teenuse hüvitised sõltumata lepingu sõlmimise viisist vastama ka määruse

lisas esitatud sätetele. Otselepingu sõlmimise korra punkt 5.8 sätestab, et otselepingu

sõlmimiseks sõitjateveoteenuse osutaja valikul lähtutakse asjaolust, et riigiabi andmise ja

turumoonutuste vältimiseks peab avaliku teenindamise otselepingute puhul teenuse tellija

teenuse osutajale hüvitiste maksmisel väga täpselt jälgima põhimõtteid, mis lähtuvad suures

osas Euroopa Ühenduse kohtuasjas C-280/00 Altmark Trans GmbH tehtud otsusest. Määruse

nr 1370/2007 art 6 ja nn Altmarki kohtuasjas C-280/00 välja toodud kriteeriumite kohaselt on

keelatud nii vedaja ülekompenseerimine kui ka puudulik kompenseerimine. Samuti tuleb nende

kriteeriumide järgi välistada hindade ristsubsideerimine. Seega oli vastustaja lisaks vedajate

hinnapakkumuste sisulisele hindamisele kohustatud hindama ka seda ega vedaja pakkumus

pole põhjendamatult madala maksumusega.

18. Hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokollist selgub, et kaebaja poolt pakutud püsitasud olid

kõikide liinide lõikes kõige odavamad, kuid reisitasu oli AS-il Kihnu Veeteed võrreldes teiste

pakkujatega oluliselt ja ebarealistlikult odavam. Otselepingu sõlmimise korra järgi tuli

pakkumuse esitajatel esitada hinnapakkumused iga parvlaevaliini lõikes kahe kulukomponendi

alusel: 1) püsitasu, mis peab katma vedaja püsikulud ja 2) reisitasu, mis peab katma ühe reisi

muutuvkulud. Hinnaettepaneku koostamise aluseks pidi vedaja võtma 2020. a II kvartali

hinnad. Kaebaja hinnangul ei saanud olla majanduslikult loogiline ega võimalik, et AS Kihnu

Veeteed reisitasu oli teistest pakkujatest märkimisväärselt odavam. Nimelt koosneb reisitasu

vastustaja ettenähtud vormi järgi järgmistest kulukomponentidest: 1) kütusekulust; 2)

kaldavoolu kulust; 3) määrdeainete kulust; 4) reisijatasust sadamatasuna; 5) sadamateenustest

ning

6)

muudest

muutuvkuludest.

Kütusekulu

maksumus

moodustab

kõikidest

kulukomponentidest 90%, mistõttu sõltub reisitasu suurus 90% ulatuses sellest, mis hinnaga

vedaja kütust sisse ostab. On võimalik, et AS Kihnu Veeteed võttis kütusehinna arvutamise

aluseks II kvartali kõige madalamad hinnad—kütusehinnad 2020. a mai keskpaiga seisuga –

3-20-1694

6(21)

kui kütusehind oli erakorraliste asjaolude tagajärjel lühiajaliselt drastiliselt langenud. Samuti

on võimalik, et AS Kihnu Veeteed ei lähtunud kütusekulu koguse määramisel statistikast, mille

Maanteeamet kõigile pakkujatele edastas. Ühtlasi on võimalik, et AS Kihnu Veeteed kasutas

ristsubsideerimist. Maanteeamet on oma 06.07.2020 vastuses selgitanud, et võitjaks tulnud AS

Kihnu Veeteed on kütusekulu märkinud kõige kallimaks. Kõige kallima kütusekuluga

arvestanud pakkujal ei saa olla reisitasu võrreldes teiste pakkujatega kõige madalam, kuivõrd

kütusehind moodustab 90% reisitasust.

19. Vaidemenetluses on vastustaja üksnes märkinud, et Maanteeameti 06.07.2020 kirjas

toodud seisukoht, et vaide esitaja pakkumuses väljendatud kütuse hind oli kõige odavam ja AS-

i Kihnu Veeteed kütuse hind kõige kallim, oli ekslik; selle põhjustas asjaolu, et oma pakkumuse

tegemisel oli AS Kihnu Veeteed märkinud kütuse hinnaks ümardatud numbri, mis aga ei olnud

tegelik, arvutuste aluseks olnud kütuse hind. Kaebaja leiab, et AS Kihnu Veeteed pakkumus

saab olla kaebaja omast reisitasu osas soodsam vaid juhul, kui AS Kihnu Veeteed on

määratlenud pakkumuses kütuse kulu ja/või koguse ebaõigesti, teinud alapakkumuse,

kasutanud ristsubsideerimist või kasutanud pakkumuse koostamisel eelviidatud keelatud

tegevuste kombinatsiooni.

20. Otselepingu sõlmimise korra punkti 5.2.4 järgi tuli pakkujatel esitada sadamateenuse

osutaja kinnitus otselepingute perioodil sadamateenuste osutamiseks lepingu sõlmimise

võimalikkuse kohta. AS Saarte Liinid andis kaebaja poolt esitatud tingimuslikust panga

kinnituskirjast tulenevalt kaebajale üksnes tingimusliku kinnituse sadamateenuse lepingu

sõlmimise võimalikkuse kohta. Hindamiskomisjoni protokolli pakkumuste kvalifitseerimise

tabelist selgub, et teistel pakkujatel on sadamateenuse osutaja kinnituskiri, mis pole tingimuslik.

Kuivõrd sadamateenuse osutaja väljastas kinnituskirja, mis pole tingimuslik, vaid juhul, kui

talle esitati pangagarantii, järeldub sellest, et teised pakkujad olid sadamateenuse osutajale

justkui pangagarantii esitanud (vastasel juhul oleks ka neile väljastatud sadamateenuse osutaja

kinnituskiri tingimuslikuna). Eeltoodu ei ole eluliselt usutav, kuivõrd 6 kuu sadamatasude

eeldatav maksumus on ligikaud 600 000 eurot ning antud summas väljastatud pangagarantii

teenindamiseks kulub umbes 40 000 eurot aastas. Kaebaja esitas teabepäring vastustajale,

paludes teatada, kas teised pakkujad on pakkumuses arvestanud pangagarantii kuludega.

Vastustaja teatas vastuseks kaebajale, et iga vedaja lähtub oma kulude kajastamisel sisemistest

reeglitest ning komisjon ei tuvastanud eraldi, kas ja millisel kombel on lisagarantii kulu

kajastatud; kui vedajad on selle kuluga arvestanud, siis võib see olla kajastatud erinevate

näitajate hulgas (kaebuse lisa 9). Kaebaja leiab, et eeltoodu kinnitab, et vastustaja ei ole

pakkumusi sisuliselt hinnanud. Kohtupraktikas on peetud haldusorgani uurimisprintsiibist

tulenevaks kohustuseks hinnata ka seda, kas pakkumuses on kasutatud ristsubsideerimist (vt

Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-08-2397, p 12).

21. Vastustaja

ei

ole

taganud

vedajate

pakkumuste

salastatust.

Kaebaja

nägi

hindamiskomisjoni protokollist, et ta olevat vastustajale esitanud pakkumuse 17.06.2020 kell

14:55, kuigi kaebaja edastas pakkumuse 14:45, mille kohta saabus vastustajal automaatvastus

kell 14:47. Seega on kaebajal tekkinud kahtlus, et tema pakkumus võidi avada juba enne

pakkumuste esitamise tähtaja lõppu eesmärgiga edastada maksumuse kohta info kolmandale

isikule I, kelle pakkumus saabus hindamiskomisjoni protokolli kohaselt 14:49.

22. AS-iga Kihnu Veeteed sõlmitud avaliku teenindamise otselepingud põhinevad

õigusvastasel haldusaktil, mistõttu on need tühised (HKMS § 5 lg 2).

23. ÜTS § 21 lg 4 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 31 ja 32 osas, milles

see võimaldab sõlmida avaliku teenindamise lepingu sõitjateveoteenuse osutamiseks siseteedel

tingimusel, et otselepingu alusel osutatakse sõitjateveoteenust aastas vähem kui 300 000

3-20-1694

7(21)

kilomeetri ulatuses. Eestis pole ühtegi parvlaevaliini, kus sõitjateveoteenuse maht oleks

vähemalt 300 000 kilomeetrit aastas. Samuti seisneb kaebaja hinnangul vastuolu põhiseadusega

asjaolus, et puudub regulatsioon, mis keelab sama vedajaga kahe või enama järjestikuse

otselepingu sõlmimise.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

24. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

25. Vastustaja ei ole 29.06.2020 käskkirjaga rikkunud õigusaktide nõudeid, otselepingute

sõlmimise korda, uurimisprintsiipi ja kaalutlusõigust.

26. Otselepingu sõlmimise korra punkti 5.7 kohaselt on hinnaettepanekute hindamise kohta

koostatud protokoll koos lisadega konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele. Vedajate

pakkumuste puhul on tegemist ärisaladusega ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse

kaitse seadus § 5 lg 2 mõttes ning seetõttu ei saanud 26.06.2020 protokoll sisaldada pakkumusi

terviklikult ega ka selle komponente. Vastustaja 26.06.2020 koostatud protokolli näol on

tegemist

otselepingu

sõlmimiseks

moodustatud

komisjoni

protokolliga,

mitte

hinnaettepanekute hindamise kohta koostatud protokolliga.

27. Kaebaja õiguseid ei saa rikkuda see, kui kaebaja arvates on eduka pakkuja hinnapakkumine

majanduslikult ebaloogiline, pole tõsiseltvõetav või on edukas pakkuja hinnakomponentides

pakkunud kaebajast madalama hinna (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-38-16, p 25.1). Riigikohus

on rõhutanud, et veo tellijal on võimalus jätta otseleping sõlmimata juhul, kui tellijal tekib

kahtlus või ta võib eeldada, et veoteenuse osutajal ei ole võimalik hinnapakkumuses esitatud

tingimustel veoteenust osutada (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-38-16, p-d 25, 25.1; vt otselepingu

sõlmimise korra punkt 5.5.).

28. Kütusekulu osas pidid vedajad lähtuma esitatud statistilistest andmetest ning kütusekulust.

Alusetu on väita, et AS Kihnu Veeteed on võtnud aluseks hoopis muud andmed. Vastustajal

puudub objektiivne võrdlusandmestik, millest lähtudes väita, et just kaebaja arvutused

kütusekulu osas on korrektsed ning teiste pakkujate omad kindlasti mitte. Kaebaja ei ole

tõendanud väiteid teiste pakkumuste ebakohasusest nii muudel alustel pakkumuse esitamise kui

ka selle hindamise osas, mistõttu tuleks need jätta tähelepanuta.

29. Vastustaja 06.07.2020 kirjas väljendatud eksliku seisukoha AS Kihnu Veeteed

pakkumuses väljendatud kütuse hinna osas, põhjustas asjaolu, et oma pakkumuse tegemisel oli

AS Kihnu Veeteed märkinud kütuse hinnaks ümardatud numbri. See aga ei olnud tegelik

arvutuse aluseks olnud kütuse hind, kuna oma pakkumuse tegemisel märkis kolmas isik I kütuse

hinnaks ümardatud numbri, nagu oli nõutud vastaval vormil (vt kaebuse lisa 13). Mis puudutab

fraasi „arvutuse aluseks olnud kütuse hind“, siis selle all tuleb silmas pidada hinnaettepaneku

maksumuse vormil (kaebuse lisa 19) märgitud kogumaksumuste (periooditasu kuu kohta;

reisitasu reisi kohta; sh taotletav kasum) arvutamist. Siinkohal ei pidanud vastustaja silmas

26.06.2020 hindamiskomisjoni poolt koostatud otselepingu sõlmimiseks moodustatud

komisjoni protokollis tehtud tehet. Eelnevast tulenevalt märkis vastustaja 29.03.2021

menetlusdokumendis, et tehte tegemisel pakkumuses arvestatud kütuse hind oli tuvastatav ning

AS Kihnu Veeteed esitatud andmed olid korrektsed.

30. Vastustaja kontrollis kütuse hinna andmeid ning on tuvastanud, et dokumentaalsete

tõenditega on pakkumuses väljendatud kütuse hind reaalne ja sisseostetav. Järelikult ei saa

rääkida alapakkumusest. 11.06.2020 kinnitatud korra punktis 4.3 on sätestatud: „Otseleping

sõlmitakse madalaima kogumaksumusega hinnaettepaneku esitanud vedajaga, arvestades

3-20-1694

8(21)

punktis 5.3 sätestatut. Juhul, kui kahe või enama vedaja hinnaettepanekus toodud

kogumaksumus osutub võrdväärseks, eelistatakse hinnaettepanekut, mille periooditasu on

väiksem.“ Viidatud korra punktis 5.3. sätestatakse järgmist: „Kui hinnaettepaneku esitanud

vedaja vastab punktides 5.2.1.-5.2.4. esitatud kõikidele tingimustele, võrdleb komisjon vedajate

hinnaettepanekutes

toodud

kogumaksumusi

vastavalt

punktis

4.3.

toodule.

Hindamiskriteeriumiks on hinnaettepanekus toodud teenuse osutamise kogumaksumus, mida

komisjon hindab lähtuvalt järgmisest summast: (1522Reiside arv Sõru-Triigi parvlaevaliinil * vastav

reisitasu) + (2650Reiside arv Rohuküla-Sviby parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (2096Reiside arv Kihnu-Munalaid

parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (264Reiside arv Munalaid-Manilaid parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + 12 *

(pakutud periooditasude summa). Viimasest lähtuvalt koostas vastustaja 19.06.2020 Excelis

hinnapakkumuste tabeli (vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 5).

31. Vastavalt otselepingute sõlmimise korra punktile 5.7 koostatakse hinnaettepanekute

hindamise kohta protokoll, kuhu kantakse hinnaettepaneku esitanud vedajate nimed,

registrikoodid, vastavus korra punktis 5.2 sätestatud tingimustele, hinnaettepanekutes esitatud

sõitjateveoteenuse kogumaksumused ning tulude ja kulude andmed võrdlustabelina, samuti

muu informatsioon, mida komisjon peab vajalikuks lisada; kõnealune protokoll koos lisadega

on konfidentsiaalne ega kuulu avalikustamisele. Vastustaja 28.02.2020 kirja nr 27-5/20/10430-

1 (kaebuse lisa 3) punktis 1.6 on sätestatud: „Hinnaettepanekutes peavad sisalduma

hinnaettepanekute maksumused eurodes (€) ilma käibemaksuta 3 kohta pärast koma

pöördumise lisas 7 toodud hinnaettepaneku maksumuse vormil. Hinnaettepaneku maksumuse

koostamisel tuleb arvestada Otselepingute punktis 3.9 kohaselt vedajale makstava

ühistransporditoetuse komponentide ning otselepingute sõlmimise korra punktis 5.3 sätestatud

hindamiskriteeriumitega.“ Sellest lähtuvalt edastas vastustaja kohtule 29.03.2021 Excelis

19.06.2020 koostatud hinnapakkumuste tabeli (29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 5)

alljärgnevalt:

32. Otselepingute sõlmimiseks moodustatud komisjoni 26.06.2020 protokollis (kaebuse lisa 6)

on märgitud esitatud hinnapakkumused ning toodud parvlaevaliinide lõikes välja nii

pakkumustes esitatud püsitasu kui ka reisitasu. Sellest lähtuvalt on komisjon 26.06.2020

protokollis võrrelnud hinnaettepanekutes toodud kogumaksumusi, võttes aluseks otselepingute

sõlmimise korra punktis 5.3 sätestatud valemi. Komisjon ei ole võrrelnud kütuse hinda liitri

kohta, mis oli üks kulukomponent seitsmeteistkümnest (vt kaebuse lisa 13 „Liiniveo tulude ja

kulude eelarve esitamise vorm“ lahter „L“).

33. Hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokolli punkti „Pakkumuste hindamine ja parimaks

tunnistamine“ kohaselt hinnapakkumustes esitatud andmeid 11.06.2020 korra punktis 5.3

3-20-1694

9(21)

märgitud valemis kasutades otsustati saadud arvutuste põhjal tunnistada parimaks (odavamaks)

pakkujaks kolmas isik I. Tehte tegemisel hinnaettepanekus (kaebuse lisa 3, p 1.7) arvestatud

kütuse hind oli tuvastatav ning kolmanda isiku I esitatud andmed olid korrektsed. Viimase

kinnituseks esitas vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisana 6 täiendavalt 08.07.2021

koostatud hinnavõrdlustabeli, millest nähtub kütuse hind liitri kohta.

34. Lisaks kehtis vaidlusaluse konkursi hetkel kolmanda isiku I poolt opereeritav Sõru-Triigi

leping (sõlmitud kolmanda isiku I ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel

02.03.2017). Tuginedes nimetatud lepingule oli vastustajal olemas kolmanda isiku I poolt

kütuse müüjatelt küsitud hinnapakkumised kütusele. Vastustaja, teinud läbi arvutused ja võtnud

aluseks 2020 mais kolmandale isikule I müüdud 1 liitri kütuse hinna (vastustaja 29.03.2021

menetlusdokumendi lisa 7), sai kinnitust, et kolmanda isiku I poolt konkursil pakutud hinnaga

on võimalik teenust pakkuda. Viidatud leping ei olnud aluseks tuletamaks/tuvastamaks sellest

kolmanda isiku I poolt 17.06.2020 esitatud pakkumuses märgitud kütuse hind.

35. Tingimuslik kinnitus tulenes AS Saarte Liinid 01.06.2020 kirjast nr 1/1-12/91, mille

kaebaja esitas. Garantii nõudmine või mittenõudmine ning sellega seotud kulu ei olnud

konkursi objektiks. Lisagarantii nõudmine või mittenõudmine on kahe eraõigusliku juriidilise

isiku vaheline küsimus, mille osas vastustaja seisukohta anda ei saa. See, millistel asjaoludel

sadamateenuse osutaja oma kinnituskirja väljastab, peale teda rahuldava garantii esitamist,

sõltub sadamateenuse osutajast. Vastustaja jääb oma 06.07.2020 kirjas märgitu juurde, et iga

vedaja lähtub oma kulude kajastamisel sisemistest reeglitest ning komisjon ega hilisem

vaidemenetlus ei tuvastanud eraldi, kas ja millisel kombel on lisagarantii kulu kajastatud. Kui

vedajad on selle kuluga arvestanud, siis võib see olla kajastatud erinevate näitajate hulgas.

36. Otselepingute sõlmimine on toimunud kohases menetluses. Hindamiskomisjoni

26.06.2020 protokollis on märgitud, et kaebaja pakkumus saabus Maanteeametisse kell 14:46

ehk protokollis on pakkumuse saabumise aeg ekslik. Pakkumused edastas Maanteeameti

asjaajamise eest vastutav isik komisjoni liikmetele, registreerides need eelnevalt Maanteeameti

dokumendiregistris. Kaebaja pakkumus edastati komisjoni liikmetele 14:55 (vastustaja

29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 2). Pakkumused edastati menetlusega tegelevatele

ametnikele,

kes

olid

juhtumisi

ka

komisjoni

liikmed

(vastustaja

29.03.2021

menetlusdokumendi lisad 3, 4.1-4.2). Kuivõrd tegemist ei olnud riigihanke menetlusega, siis

puudus alus kehtestada täiendavad reeglid pakkumuste spetsiaalsele salvestamisele ning

seejärel avamisele. Tõendamata on kaebaja väide, et kolmandale isikule I võidi anda nö

siseinfot kaebaja pakkumuse osas. Kolmanda isiku I pakkumus edastati komisjoni liikmetele

kell 14:59. Olenemata eksimusest kaebaja pakkumuse saabumise kellaaja osas, ei muutnud see

konkursi lõplikke tulemusi, kaebaja pakkumuse kvalifitseerimist ega sellega arvestamist.

37. Avaliku teenindamise otselepingute tühisuse tuvastamise nõue on kaebuses põhistamata.

38. Avaliku teenindamise otselepingu saab konkreetse isikuga sõlmida ilma avalikku

konkurssi ja riigihanget korraldamata (ÜTS § 21 lg-d 1 ja 4). Otselepingu regulatsiooni

eesmärgiks on lubada avaliku teenindamise leping sõlmida erandina ilma võrdse kohtlemise ja

konkurentsi kaitse kaalutlustele tähelepanu pööramata (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-38-16, p

21). Vaatamata asjaolule, et vastustajal puudus mistahes kohustus võrdse kohtlemise põhimõtte

järgimiseks, on vastustaja sellise kaitstuse kõigile pakkujatele menetluses taganud.

Meelevaldne on kaebaja väide, et otselepingu sõlmimist ning määruse nr 1370/2007

kohaldamist reisijaveole siseveeteedel ei pidanud Euroopa Nõukogu ja Parlament asjakohaseks

(vt määruse nr 1370/2007 preambula p 10, art 1 p 2 ning art 5 lg 4).

39. Hüvitamisnõude rahuldamine ei ole võimalik.

3-20-1694

10(21)

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

AS Kihnu Veeteed

40. Kolmas isik I vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

41. Paljasõnalised on kaebaja väited, et parvlaevateenuse osutaja leidmiseks ei ole läbi viidud

kohast menetlust. Asjaolu, et vastustaja on sätestanud otselepingu sõlmimise menetluse korras

RHS üldpõhimõtted, millest menetluse läbiviimisel juhinduda, ei saa tuletada eeldust, et

vastustaja sooviks on olnud tegelikult lähtuda sisuliselt RHS üldpõhimõtetest. Kaebaja väited

on vastuolulised. Üheltpoolt väidab kaebaja, et ei ole kaebuses väitnud, et vastustaja oleks

pidanud läbi viima riigihankemenetluse. Samas esitades väite, mille kohaselt on vastustaja

endale võtnud kohustuse lähtuda otselepingute menetluse läbiviimisel RHS üldpõhimõtetest,

on kaebaja sisuliselt nõudnud ka riigihankemenetluse korraldamist. Lisaks, kuivõrd kaebaja ei

ole pidanud ÜTS § 21 lg 4 rakendamist teenuse osutaja leidmiseks kohaseks, siis pidi kaebaja

seisukoht olema see, et läbi tulnuks viia riigihankemenetlus.

42. Välja kuulutatud konkursil oli kehtestatud põhjalik menetluse läbiviimise kord. Sellest

korrast lähtudes on konkurss läbi viidud, pakkujad ja pakkumused hinnatud ning ka konkursi

tulemustest teavitatud. ÜTS § 21 lg 4 alusel saab avaliku teenindamise otselepingu konkreetse

isikuga sõlmida ilma avalikku konkurssi ja riigihanget korraldamata, kui selleks on täidetud

õigusnormis sätestatud eeldused. Avaliku teenindamise otseleping sõlmitakse konkreetse

isikuga. Otselepingu regulatsiooni eesmärgiks on lubada avaliku teenindamise leping sõlmida

erandina ilma võrdse kohtlemise ja konkurentsi kaitse kaalutlustele tähelepanu pööramata (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-16, p 21).

43. Kaebajal puudub õigus nõuda kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse põhjendatuse

kontrollimist (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-16). Kaebaja poolt väidetud põhjendatuse

kontrolli kohustust ei tulene ka Euroopa Ühenduse Kohtu kohtuasjast C-280/00 Altmark Trans

GmbH. Määruse 1370/2003 artikli 6 viidatud lisast, mis rajanebki Altmark i kohtulahendil ning

ka Altmarki lahendist endast on keelatud üksnes ja ainult ettevõtjate ülekompenseerimine.

Altmarki neli kriteeriumi on välja toodud ka hinnaettepaneku lisas 7 „Hinnaettepaneku

maksumuse vorm“.

44. Ebaõiged on kaebaja väited otselepingu sõlmimise menetluse korra rikkumisest.

Otselepingu sõlmimise menetluse korra punkti 5 järgi kohustus vastustaja hinnapakkumusi

hindama kahes etapis. Korra punkti 5.2 kohaselt oli vastustaja kohustatud kontrollima, ka

hinnapakkumuse esitaja on hinnapakkumusega esitanud kogu kvalifikatsioonis nõutud teabe

(korra p 5.2.1-5.2.4) ja nõutud ning õiges vormingus dokumendid. Korra punkti 5.3 kohaselt

juhul, kui hinnaettepaneku esitanud vedaja vastas kõigile punktides 5.2.1-5.2.4 esitatud

tingimustele, võis komisjon asuda võrdlema hinnaettepanekutes toodud kogumaksumusi

vastavalt punktis 4.3 toodule ja otselepingu sõlmimise korras esitatud hinnavalemile. Kõigi

eelviidatud dokumentide olemasolu ja tingimuste vastavust on vastustaja kontrollinud ning

selline asjaolu on tuvastatav otselepingu sõlmimiseks moodustatud komisjoni protokollist.

Otselepingu sõlmimise korra punktide 4.4 ja 5.7 kohaselt olid hinnapakkumuses esitatud

andmed

ja

sisulisi

andmeid

sisaldavad

vastustaja

poolt

koostatud

dokumendid

konfidentsiaalsed ja ei kuulunud avaldamisele.

45. Põhjendamatud on kaebaja etteheited kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse osas.

Kaebaja ja kolmanda isiku I hinnapakkumused ei erine üksteisest oluliselt. Otselepingu

sõlmimise korra protokollist nähtub, et kaebaja pakkumuse kogumaksumuseks oli 4 496 501,32

3-20-1694

11(21)

eurot ja kolmanda isiku I pakkumuse maksumus on 4 370 054 eurot. Seega on erinevus üksnes

126 447,32 eurot ehk 2,89%. Riigikohus on selgitanud, et alapakkumuse tuvastamise üks

peamiseid meetodeid on pakkumuse hinna ja majandusliku väärtuse võrdlus, selgitades

sealjuures, et mitte igasugust alla omahinna pakkumust ei saa pidada põhjendatult madala

maksumusega pakkumuseks, vaid eelkõige sellist, mis on koostatud eesmärgiga kahjustada

turgu; ettevõtjatel pole üleüldist keeldu oma hindu lepingute üleselt ristsubsideerida ning keeld

tuleb üksnes erinormidest teatud sektorites (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2020 otsus nr

3-20-924, p-d 22-23). Kuigi käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et kolmanda isiku I

pakkumuse hinna ja majandusliku väärtuse vahel esineks alla omahinna elemente, siis ka sellise

hüpoteetilise olukorra esinemisel ei kaasneks automaatselt hinnangut, et kolmanda isiku I

pakkumus on alapakkumus. Kaebaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku I tegevuses esineks

konkurentsi kahjustamise eesmärki.

46. Arusaamatud on kaebaja väited pakkumuses II kvartali hindade esitamisest, kuivõrd

hinnaettepaneku esitamise vormi kohaselt oli vedajatel kohustus esitada reisitasu ja

periooditasu II kvartali hindades ning üksnes juhul, kui see ei ole võimalik, siis 2020. a

hindades. Vastustaja on kolmanda isiku I kütuse hinda ja kogust sisuliselt kontrollinud (vt

kaebuse lisa 11). Tõendamata on kaebaja väide, et kaebaja pakkumusest odavamalt ei ole

võimalik teenust osutada. Samas on kaebaja hinnapakkumusjärgne kasumimarginaal kaebaja

enda sõnul lausa ca 10% ehk 426 815 eurot (vt kaebuse lisa 10, p 3.3, kaebuse p 3.3-3.5). Seega

nähtub kaebaja enda poolt esitatud andmetest, et kaebaja pakkumuse maksumusest on võimalik

teha veel odavamat pakkumust.

47. Vastustaja ei ole rikkunud hinnapakkumuste kontrollikohustust. Tuvastamist ei ole

leidnud, et vastustaja oleks eksinud pakkumuste hindamise mistahes aspektides. Kaebajale on

korduvalt selgitatud, et vastustaja kontrollis kolmanda isiku I pakkumuses kütuse hinna

andmeid ning tuvastas, et dokumentaalsete tõenditega on pakkumuses väljendatud kütuse hind

reaalne ja sisseostetav. Üksnes asjaolust, et vastustaja eksis kaebaja teabepäringule vastamisel

kütusehinnaga seotud teabe lausestusel, ei saa tuletada, et pakkumuste hindamise käigus oleks

nimetatud ekslikust teabest lähtutud.

48. Ebaõiged on kaebaja väited vastustaja ja kolmanda isiku I vastuolulistest seisukohtades

kütusehinna kujunemise osas. Nii vastustaja kui ka kolmas isik I on selgitanud sama seisukohta,

st et kolmanda isiku I poolt hinnapakkumuses märgitud hind oli ümardatud täisarvuks, mis ei

olnud tegelik, arvutuste aluseks olnud kütuse hind. Vastustaja sõnul oli kolmanda isiku I

hinnapakkumusest sealjuures tuvastatav, milline oli kolmanda isiku I tahe pakkumuses esitatud

kütuse hinna esitamiseks. Vastustaja tuvastas, et kolmanda isiku I poolt esitatud arvandmed, sh

alusandmed olid korrektsed.

49. Kaebaja käsitlus kütusekulu arvutuse valemist on ebaõige. Kui leidis tuvastamist, et

esitatud arvulised näitajad ei ole omavahel korrelatsioonis, pidigi vastustaja tuvastama, millest

on mittevastavus tingitud. Selline tegevus on tavapärane nt ka riigihangetes. Kuivõrd vastustaja

tuvastas, et kolmanda isiku I poolt vormidel esitatud kütusekulu on vastavuses vastustaja poolt

avaldatud statistika näitajatega ning vormi tingimuste kohaselt tuli tulude ja kulude eelarvel

esitada arvud täisarvu täpsusega, oli mittevastavuse põhjus selgesti tuvastatav ja tulenes mitte

ebakohasest arvutusest, vaid vastustaja poolt esitatud nõuetest. Seda ei saa kolmandale isikule

I ette heita.

50. Lisaks on vastustaja ka kontrollinud dokumentaalsete tõenditega, kas arvutuse

kütusekulu/liitrid = eurot liiter arvutuse käigus saadud kütusehinna liitri tulem vastab

tegelikkusele ning on tuvastanud, et kütuse hind on reaalne ja sisseostetav. Kolmas isik I on

õigesti lähtunud kütusekulu arvestamisel valemist hind x kütuse kogus = kütusekulu, kuid

3-20-1694

12(21)

lähtus arvutuses tegelikust kütusehinnast, mitte aga vastustaja dokumentatsioonis nõutud

täisarvu väärtusest. Pakkumuste hindamisel ei lähtunud vastustaja üksikutest eelarve

kulukomponentidest, vaid reisitasu ja periooditasude kogumaksumusest valemis (1522Reiside arv

Sõru-Triigi parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (2650Reiside arv Rohuküla-Sviby parvlaevaliinil * vastav reisitasu) +

(2096Reiside arv Kihnu-Munalaid parvlaevaliinil * vastav reisitasu) + (264Reiside arv Munalaid-Manilaid parvlaevaliinil *

vastav reisitasu) + 12 * (pakutud periooditasude summa). Seega pidi ka vastustaja valemi

kohaselt lähtuma eeskätt lõppmaksumustes esitatud näitajatest.

51. Tõendamata ja põhjendamata on kaebaja etteheide kolmandale isikule I pangagarantii

puudumisest ja kuludesse arvestamata jätmisest. Vastustaja on oma 06.07.2020 vastuses õigesti

selgitanud, et lisagarantii nõudmine ja mittenõudmine on kahe eraõigusliku juriidilise isiku

vaheline küsimus, mille osas Maanteeamet seisukohta anda ei saa (kaebuse lisa 9).

52. Vastustaja ei ole rikkunud otselepingute sõlmimise menetluse korda. Oletuslikud on

kaebaja väited tema pakkumuse avamisest enne selleks sätestatud tähtaega ja kolmandale

isikule I edastamisest. Kolmanda isiku I hinnapakkumine on allkirjastatud 14:42, s.o

varasemalt, kui kaebaja pakkumine üldse vastustajani jõudis (kaebaja edastas pakkumuse

vastustajale 14:45). Eluliselt ei oleks ka usutav, et kolmas isik I jõuaks ca 7 minutiga muuta

kõigi kolme liini pakkumusse kuuluvad numbrilised näitajad, igas dokumendis ca 72 arvkirjet.

53. ÜTS § 21 lg 4 ei ole vastuolus PS §-dega 31 ja 32. ÜTS § 21 lg 4 tuleneb määruse nr

1370/2007 artikli 5 lõikest 4, mille kohaselt, kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võivad

pädevad asutused otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingud kas siis, kui nende

lepingute hinnanguline maksumus on väiksem kui üks miljon eurot, või kui need käsitlevad

reisijateveoteenuse osutamist aastas vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses. Seega on Euroopa

Liidu õiguse kohaselt määruse eelduste esinemisel lubatav sõlmida siseveeteedel

reisijateveolepingu otselepingu ilma riigihankemenetlust läbi viimata. Eesti riik ei ole

siseriikliku õigusega otselepingute sõlmimist keelanud, vaid on määruse nr 1370/2007 artikkel

5 lõike 4 Euroopa Liidu õigusest siseriiklikusse õigusesse üle võtnud.

54. Riigikohus on selgitanud, et Euroopa Liidu õigus on küll ülimuslik Eesti õiguse suhtes,

kuid see tähendab Euroopa Kohtu praktikat arvestades kohaldamise ülimuslikkust; kohaldamise

ülimuslikkus tähendab, et Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev siseriiklik õigus tuleb

konkreetses vaidluses kohaldamata jätta (vt Riigikohtu üldkogu 19.04.2005 otsus nr 3-4-1-1-

05). Nimetatust lähtuvalt, kuivõrd Euroopa Liidu õigus lubab otselepingute sõlmimist, siis ei

saa tekkida ka küsimust ÜTS § 21 lg 4 vastuolust PS §-dega 31 ja 32. Märkimisväärne on seegi,

et kaebaja poolt esitatud põhistused vastuolust põhiseadusega ei haaku mitte kaebaja väidetavalt

riivatavate põhiõigustega, vaid sisuliselt seab kaebaja kahtluse alla hoopis Euroopa Liidu

õiguse normi enda. Sellise sisulise normi enda vaidlustamine Eesti siseriiklikus kohtus võimalik

ei ole. Kaebaja ei ole ka sisuliselt põhjendanud ÜTS § 21 lg 4 vastuolu ja enda põhiõiguste

riivet lähtuvalt PS §dest 31 ja 32. Vastavate põhjenduste puudumist on käsitlenud kolmandad

isikud II ja III oma 15.10.2020 seisukoha punktis 15, millega kolmas isik I nõustub.

55. Põhjendamata on kaebaja nõue tuvastada otselepingute tühisus (HKMS § 5 lg 2).

Reisijateveoteenuse otselepingute puhul on tegemist halduslepingutega, mistõttu HKMS § 5

lõike 2 alusel tühisuse tuvastamine võimalik ei ole. Vaidlusalused lepingud ei ole tühised ega

kuulu tühistamisele ka halduslepingutele kohalduva regulatsiooni kohaselt (haldusmenetluse

seadus (HMS) § 103, § 63). Ka tsiviilõigusliku lepingu tühisust tingivaid aluseid ei esine

(tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) §-d 86-89). Isegi juhul, kui asjas leiab tuvastamist, et

vaidlusalune käskkiri on õigusvastane, siis ei too see kaasa alust kolmanda isikuga I sõlmitud

avaliku teenindamise otselepingute tühistamiseks.

3-20-1694

13(21)

56. Kolmas isik I palub jätta rahuldamata kaebaja taotlused: 1) tuvastada, kas kolmanda isiku

I tulude ja kulude eelarve vormidel märgitud kütusekulu (lähtes L) moodustab kütuse ühe liitri

hinna ja kütuse koguse korrutise ning 2) tuvastada, millise eelarverea, pakkumisele lisatud

dokumendi või otselepingu sõlmimist reguleeriva akti järgi sai vastustaja omaalgatuslikult

tuvastada, kas „kütusekulu“ summa on korrektne, vastab tegelikkusele ning pakkumuse esitaja

tahtele.

Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus MTÜ

57. Kolmandad isikud II ja III vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

58. Kolmanda isiku I pakkumust on õiguspäraselt kontrollitud. Kolmanda isiku I pakkumuses

puuduvad kaebuses tõstatud kahtlusi kinnitavad puudused.

59. Otselepingute sõlmimise menetluses ei saa kaebajal olla kaebeõigust tellija ehk vastustaja

tegevuse suhtes seoses konkurendi pakkumuse maksumuse põhjendatusega (vt Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-38-16). Sellist nõudeõigust ei saa tuletada ka otselepingu sõlmimise korra p-st

5.5, mis näeb ette võimaluse kahtluste korral pakkumuse maksumuse osas või pakkuja

võimekuse osas tellijal sellise pakkujaga lepingut mitte sõlmida. Selline kohustus ei saa

tuleneda ka kaebaja poolt viidatud otselepingute sõlmimise korra punktidest 2.1, 3.14 ja 5.18.

60. Vaidlusalused otselepingud on sõlmitud määruse nr 1370/2007 art 5 lg-s 4 sätestatud erandi

ja seda Eesti siseriiklikus õiguses rakendava ÜTS § 21 lg 4 alusel. Määrus nr 1370/2007 ei

sätesta imperatiivselt, et vedaja tasu suhtes tuleks ilmtingimata läbi viia põhjendamatult madala

maksumuse kontroll. Määruse nr 1370/2007 lisa regulatsioon rajaneb Euroopa Kohtu lahendil

C-280/00 ning ka sellest lahendist ei tulene reeglistikku tellija poolt makstava tasu alampiiri

kohta, vaid nn Altmarki kriteeriumid kannavad vedaja ülekompenseerimise vältimise eesmärki.

61. Isegi kui jaatada vastustaja kohustust kontrollida kolmanda isiku I pakkumuse maksumust

kaebuses märgitud määral, on kaebaja etteheited puuduliku kontrolli osa ainetud. Kaebaja ja

kolmanda isiku I pakkumused ei erinenud kahtlust tekitaval määral. Vastavalt vaidlusaluse

käskkirja aluseks olevale 26.06.2020 hindamiskomisjoni protokollile oli kolmanda isiku I

pakkumuse maksumus kokku 4 370 054 eurot ja kaebaja pakkumuse maksumus kokku

4 495 501,320 eurot. Tegemist on marginaalse erinevusega. Seejuures on põhjendatud

pakkumuste maksumusi võrrelda ja põhjendatuse üle otsustada kogumaksumuste alusel (vt

26.06.2020 hindamiskomisjoni protokoll, lk 4 lõpus ja lk 5 alguses; kaebuse lisa 6) ning mis

võtab arvesse statistika kohaselt reiside arvu liinidel hinnapakkumise aluseks oleval

ajaperioodil. Samas ei ole hinnaerinevused silmatorkavad ka liinide kaupa tasusegmentide

(püsitasu, reisitasu) osas. Kaebaja pakutud püsitasu on iga liini lõikes odavam kui kolmandal

isikul I: 1) Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid liinil oli kaebaja püsitasu ca 3,8% odavam

kui kolmandal isiku I; 2) liinil Rohuküla-Sviby oli kaebaja püsitasu ca 3,3% odavam kui

kolmandal isikul I; 3) liinil Sõru-Triigi oli kaebaja püsitasu ca 2,6% odavam kui kolmandal

isikul I. Kaebaja on pakkunud küll valdavalt mõnevõrra madalamaid reisitasusid, kuid

ühikuhinna erinevused on väheolulised. Näiteks liinil Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid

on hoopis kaebaja pakkunud Munalaid-Manilaid suunal ca 2,5 korda madalamat reisitasu kui

kolmas isik I. Kui pakkumuste kogumaksumused ei erine silmatorkaval määral, siis teatavad

erisused ühikuhindade lõikes ei saa anda alust pakkumusele kui tervikule ette heita

põhjendamatult madalat maksumust.

62. Pakkujad pidid esitama pakkumuse maksumused lähtudes 2020. a II kvartali hindadest (vt

kaebuse lisa 14). Kolmas isik I on oma pakkumuses liiniveo tulude ja kulude eelarve real lahtri

L real „Liitrit“ näidanud liinidel Rohuküla-Sviby (kolmandate isikute II ja III 15.10.2020

menetlusdokumendi lisa 1) ja Kihnu-Manilaid (kolmandate isikute II ja III 15.10.2020

3-20-1694

14(21)

menetlusdokumendi lisa 2) kaebaja pakkumusega (kolmandate isikute II ja III 15.10.2020

menetlusdokumendi lisad 3-4) võrreldes hoopis suuremat kütusekogust ning liinil Sõru-Triigi

on kaebaja (kolmandate isikute II ja III 15.10.2020 menetlusdokumendi lisa 5) ja kolmanda

isiku I (kolmandate isikute II ja III 15.10.2020 menetlusdokumendi lisa 6) kütusekogused

võrdsed. Seega on kummutatud kaebaja kahtlused, et kolmanda isiku I pakkumuses esinevad

puudused kütusekulu kajastamisel.

63. Vastustaja ei saa sekkuda sadamateenuse osutaja ja pakkujate vahelistesse suhetesse.

Kolmanda isiku I pakkumuses sisalduvast vormist 5 on näha, et kolmas isik I on oma

pakkumuse maksumuse hulka arvestanud ka garantiikulud vormi 5 sektsioonis H. Seetõttu ei

ole alust väita, et kolmas isik I ei oleks garantiikuludega arvestanud ka juhul, kui sadamateenuse

osutaja on kolmandalt isikult I sarnaselt kaebajaga garantiid nõudnud.

64. Otselepingute sõlmimise menetluses ei ole aset leidnud kaebaja subjektiivseid õigusi

rikkuvaid minetusi. Kaebaja kahtlused tema pakkumuse avamisest enne tähtaega ja

edastamisest kolmandale isikule I on spekulatiivsed ja oletuslikud.

65. Vaidlusaluste lepingute tühisuse tuvastamise nõue on põhistamata. Vaidlusalused

otselepingud ei ole eraõiguslikud lepingud, vaid halduslepingud, mistõttu ei kohaldu HKMS §

5 lg 2.

66. Kaebaja ei ole põhjendanud ÜTS § 21 lg 4 vastuolu PS §-dega 31 ja 32. Arusaamatuks

jääb, kuidas on ÜTS § 21 lg 4 asjassepuutuv säte käskkirja vaidlustamisel ja lepingute tühisuse

tuvastamise nõude puhul. Samuti on ebaselge, milles seisnevad kaebaja riivatavad põhiõigused

ning riive ebaproportsionaalsus. Isegi kui jaatada, et ÜTS § 21 lg 4 otselepingute sõlmimise

võimalus riivab kaebaja põhiõigust tegeleda ettevõtlusega, on otselepingute sõlmimise

võimalus proportsionaalne ja mõõdukas lahendus pidades silmas määruse nr 1370/2007 art 5

lg 4 hinnangut väiksemahulistele liinivedudele ja seda, et kohustuslike menetlusreeglite

kehtestamine toob paratamatult kaasa halduskoormuse suurenemise.

KOHTU PÕHJENDUSED

67. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

68. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on

õiguspäraselt tunnistanud Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid; Rohuküla-Sviby ning Sõru-

Triigi parvlaevaliinidel vedaja leidmiseks parimaks pakkumuseks AS Kihnu Veeteed

17.06.2020 pakkumuse summas 4 370 054 eurot. Täpsemalt on vaidlus tõusetunud osas, kas

vastustaja on esitatud hinnaettepanekuid sisuliselt hinnanud, kas kaebajal on õigus vaidlustada

29.06.2020 korraldust argumendil, et edukaks tunnistatud pakkuja pakkumus oli ebamõistlikult

madal ning kas menetlus on olnud läbipaistev. Esmalt selgitab kohus otselepingute sõlmimise

korda (I), seejärel hindab vastustaja 29.06.2020 käskkirja nr 1-2/20/544 ja 12.08.2020

vaideotsuse õiguspärasust (II) ning lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamise taotluse (III). Viimaks lahendab kohus kaebuse ja jagab menetluskulud (IV).

I

69. Vaidlusaluse käskkirja õiguslikuks aluseks on märgitud ÜTS § 21 lg 4. Viidatud normi

kohaselt võib lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artikli 5

lõigetes 2 ja 5 nimetatud juhtudele avaliku teenindamise otselepingu avaliku teenindamise

kohustuse sõitjateveoteenuse osutamiseks teeliikluses ning siseveeteedel ja Eesti Vabariigi

territoriaalvetes vedajale panna ainult tingimusel, et avaliku teenindamise otselepingu alusel

3-20-1694

15(21)

osutatakse sõitjateveoteenust aastas vähem kui 200 000 kilomeetri ulatuses teeliikluses ja

vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes.

70. ÜTS eelnõu materjalidest nähtuvalt on § 21 lg 4 lisatud teise lugemise käigus eelnõusse (vt

812 SE II Muudatusettepanekute loetelu ühistranspordiseaduse eelnõu juurde, p 2)1. Teise

lugemise eelnõu seletuskirjas on selgitusse märgitud § 21 lg 4 osas, et ettepanek on sõnastatud

eelnõu 807SE § 2 p-de 1 ja 3 sõnastuse alusel. Hädaolukorra seaduse ja ühistranspordiseaduse

muutmise seaduse eelnõu 807 SE seletuskirjas on selgitatud ühistranspordiseaduse osas

järgmist: „Punktiga 3 muudetakse § 10 lõiget 11, millega kehtestatakse otselepingute sõlmimise

võimalus sõitjateveoteenuse osutamiseks siseveeteedel ja Eesti Vabariigi territoriaalvetes

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklis 5 sätestatud

korrale. /…/ Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1370/2007 artiklis 5 sätestatud otselepingute sõlmimise õigus parvlaevaliikluses. Otselepingu

sõlmimine on määruse art 1 kohaselt avaliku teenuse lepingu sõlmimine konkreetse avaliku

teenuse pakkujaga ilma eelneva võistleva pakkumismenetluseta. Otselepingud võimaldavad

sõitjateveo korraldamist Eesti suursaarte ja mandri vahel senisest paindlikumalt ja stabiilsemalt

– otselepingute sõlmimise võimaldamisel parvlaevaliikluses ei sõltu saarte ja mandri vahelise

ühenduse pidamine enam üksnes hankemenetluse õnnestumisest. Näiteks korraldas riik aastatel

2002-2004 vedaja leidmiseks mandri ja saarte vahelistele liinidele kaks avalikku konkurssi, mis

mõlemad ebaõnnestusid ning oli oht saarte ja mandri vahelise ühenduse katkemiseks. /…/

Määruse artikli 5 lõike 4 kohaselt on võimalik otseleping sõlmida juhul, kui lepingud käsitlevad

avaliku reisijateveoteenuse osutamist aastas vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses. /…/ Ka

võimaldaksid otselepingud läbipaistvamaid ja paindlikumaid hinnaläbirääkimisi, et tagada

vedajale makstava avaliku teenuse hüvitise vastavus Altmarki kriteeriumidele ja nimetatud

kriteeriume järgiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklitele 4 ja

6. Altmarki kriteeriumi üks põhitingimus on, et kui abisaajat ei valitud avaliku hankemenetluse

kaudu, tuleb sobiva hüvitise tase kindlaks määrata selliste kulude analüüsi alusel, mida

keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja oleks nende kohustuste täitmiseks

kandnud, arvestades kohustuste täitmisega seotud tulusid ja mõistlikku kasumit. Just sellised

kulude analüüsid peavad olema aluseks läbirääkimiste alustamiseks otselepingute

sõlmimisel.“2

71. Euroopa Komisjoni teatises 2014/C 92/01 tõlgendamissuuniste kohta seoses määrusega

(EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel

(avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 29.03.2014) on punktis 2.1.2 selgitatud, et õiguskindluse

tagamiseks peab liikmesriigi otsus kohaldada määrust (EÜ) nr 1370/20047 avalikule

reisijateveole siseveeteedel olema vastu võetud läbipaistval viisil ja toetuma juriidiliselt

siduvale õigusaktile. Käesoleval juhul on selliseks siseriiklikuks õigusaktiks ÜTS, mille § 21

lg-s 4 on sõnaselgelt viidatud määrusele nr 1370/2007.

72. Vastustaja 11.06.2020 kirja nr 27-5/20/27843-1 kohaselt osutatakse avaliku teenindamise

otselepingu alusel sõitjateveoteenust parvlaevaliinidel Sõru-Triigi, Rohuküla-Sviby, Kihnu-

Munalaid ning Munalaid-Manilaid indikatiivselt kokku 89 000 km aastas (vt kaebuse lisa 18,

lk 1). Seega on tõendatud, et avaliku teenindamise otselepingu alusel ei osutata aastas

sõitjateveoteenust kokku üle 300 000 kilomeetri. Järelikult on otselepingu sõlmimine lubatud.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/44d39212-790c-442f-894b-

930c8e69d223/%C3%9Chistranspordiseadus

2 Hädaolukorraseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 807 SE seletuskiri, lk-d 6-7.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/cb1cd43b-4b04-461c-b149-

edadd0e1b223/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20ja%20%20%C3%BChistranspordiseaduse%20muutmise

%20seadus

3-20-1694

16(21)

73. Vastustaja on õigesti märkinud, et käesoleval juhul on otselepingute sõlmimise menetluses

järgitud võrdse kohtlemise põhimõtet. Esmalt väärib märkimist, et Maanteeameti 11.06.2020

käskkirjaga nr 1-2/20/490 otsustati viia seoses olemasolevate otselepingute lõppemisega läbi

avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise menetlus vedajate leidmiseks parvlaevaliinidele

alljärgnevalt: 1.1. Kihnu saarega ühenduse pidamiseks liinil Kihnu-Munalaid-Kihnu ja

Munalaid-Manilaid-Munalaid pidamiseks ajavahemikul 01.10.2020 kuni 30.09.2025; 1.2.

Saaremaa ja Hiiumaa omavahelise ühenduse pidamiseks liinil Sõru-Triigi ajavahemikul

02.02.2021 kuni 01.02.2026; 1.3. Vormsi saarega ühenduse pidamiseks liinil Rohuküla-Sviby

ajavahemikul 01.06.2021 kuni 31.05.2026 (punkt 1) ning kinnitati punktis 1 nimetatud

parvlaevaliinidel sõitjateveoteenuse osutamise avaliku teenindamise otselepingu sõlmimise

kord (punkt 5) (kaebuse lisa 4). Vastavalt otselepingu sõlmimise korra punktile 2.1 lähtutakse

otselepingu sõlmimisel eesmärgist tagada menetluse läbipaistvus ja kontrollitavus, isikute

võrdne kohtlemine, konkurentsi efektiivne ärakasutamine, rahaliste vahendite säästlik ja

otstarbekas kasutus ning samuti eesmärgist vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti

(kaebuse lisa 5, lk 1). Seega on kaebaja õigesti märkinud, et vastustaja on sidunud ennast

viidatud põhimõtetega. Asjaolu, et vedajad, sh kaebaja on saanud esitada hinnaettepaneku

vastustajale, vaidluse all ei ole (vt otselepingu sõlmimise korra punkt 4.1; kaebuse lisa 18).

II

74. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

75. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud vastustaja 29.06.2020 käskkirja mh argumendil,

et vastustaja on jätnud vedajate pakkumused sisuliselt hindamata ning on üksnes reastanud

pakkumused kogumaksumuse alusel. Samuti leiab kaebaja, et kolmanda isiku I pakkumus oli

ebamõistlikult madal (alapakkumus) või oli kasutatud ristsubsideerimist.

76. Riigikohus on 13.09.2016 otsuses nr 3-3-1-38-16 selgitanud, et [kuni 30.09.2015 kehtinud]

ÜTS § 10 lg 11 ei anna teistele võimalikele pakkujatele õigust nõuda, et veo tellija küsiks

otselepingu sõlmimise menetluses tulevaselt vedajalt selgitusi pakkumuse maksumuse kohta,

ega ka seda, millise hinnaga tuleb pakkumus esitada (punkt 21). Kohtu hinnangul ei anna ka

kehtiv ÜTS § 21 lg 4 teistele võimalikele pakkujatele õigust nõuda, et veo tellija küsiks

otselepingu sõlmimise menetluses tulevaselt vedajalt selgitusi pakkumuse maksumuse kohta,

kuivõrd kehtiv ÜTS § 21 lg 4 on sõnastatud kuni 30.09.2015 kehtinud ÜTS § 10 lg 11 alusel (vt

käesoleva otsuse põhjenduste punkt 70). Seega tuleb alljärgnevalt hinnata, kas kaebajal on

otselepingute sõlmimise korrast tulenevalt subjektiivne õigus vaidlustada vastustaja 29.06.2020

käskkirja argumendil, et kolmanda isiku I pakkumus oli põhjendamatult madal.

77. Kui kaebaja huvide kaitse ei ole sätte eesmärk, ei tule sellest kaebajale subjektiivset õigust

ning selle normi alusel ei saa kaebust rahuldada (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.09.2016

otsus nr 3-3-1-38-16, p 23).

78. Otselepingute sõlmimise kord sätestab Rohuküla-Sviby, Sõru-Triigi ja Kihnu-Munalaid-

Kihnu ja Munalaid-Manilaid-Munalaid parvlaevaliinil sõitjateveoteenuse osutamise avaliku

teenindamise otselepingu sõlmimise protseduurireeglid; korra eesmärgiks on tagada

otselepingu sõlmimiseks vajalike toimingute teostamine kooskõlas õigusaktidega ja määratleda

kõnealuste toimingute järjestus (otselepingute sõlmimise korra punkt 1.1.). Otseleping tuli

sõlmida madalama kogumaksumusega hinnaettepaneku esitanud vedajaga (otselepingu

sõlmimise korra punktid 4.3 ja 5.3). Kui hinnaettepaneku esitanud vedaja ei vasta punkti 5.2

alapunktides toodud nõuetele või kui esitatud hinnaettepanekust lähtuvalt tekib komisjonil

kahtlus, et vedaja ei ole võimeline (ka punktis 5.6 sätestatud juhul) hinnaettepanekus esitatud

3-20-1694

17(21)

tingimustel sõitjateveoteenust osutama, seejuures ei ole kõnealust kahtlust täiendavate

selgituste esitamisel kõrvaldatud, või kui hinnaettepanekus ei ole esitatud kõiki nõutavaid

dokumente ja kinnitusi ka komisjoni poolt hinnaettepaneku esitanud vedajale antud täiendava

tähtaja jooksul, jäetakse kõnealuse vedajaga otseleping sõlmimata (otselepingu sõlmimise korra

punkt 5.5).

79. Sisuliselt samamoodi on sõnastatud korra punktid ka ülalviidatud haldusasjas nr 3-3-1-38-

16: „Korra punktis 5.3 märgitakse, et kui esitatud hinnapakkumisest lähtuvalt võib eeldada, et

võimalik veoteenuse osutaja ei ole ilmselt võimeline hinnapakkumises esitatud tingimustel

veoteenust osutama, seejuures ei ole kõnealust kahtlust lisaselgituste küsimisega kõrvaldatud,

jäetakse võimaliku veoteenuse osutajaga otseleping sõlmimata. Korra punkt 5.3 reguleerib veo

tellija ja võimaliku vedaja vahelist õigussuhet hinnapakkumuse esitamisel ning selles

selgitatakse võimalikule vedajale neid õiguslikke tagajärgi, kuidas veo tellija võimaliku

pakkujaga käitub, kui tellijal on tekkinud hinnapakkumuse osas kahtlus, ja millised on

otselepingu sõlmimise tagajärjed, kui võimalik pakkuja jätab kahtluse kõrvaldamata. Korra

punkti 5.3 mõtteks on kaitsta eelkõige nii võimalikku vedajat otselepingu sõlmimise

menetlusest meelevaldselt kõrvaldamise eest kui ka veo tellijat andmaks talle võimaluse jätta

otseleping sõlmimata isikuga, kes ei ole võimeline märgitud hinnaga teenust osutama. Kaebaja

ei saa otselepingu sõlmimisel kaitsta veo tellija huvi saada pakkumine hinnaga, mis ei tekitaks

kahtlust võimaliku teenuse osutamises. Kaebaja õigusi ei riku see, kui kaebaja arvates küsib

kolmas isik otselepingu sõlmimisel liiga väikest tasu.“ (p-d 25.-25.1).

80. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustaja ja kolmandate isikutega, et kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimist.

Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja vastavasisulised väited ning jätab rahuldamata

kaebaja taotlused tuvastada, 1) kas kolmanda isiku I liiniveo tulude ja kulude eelarve vormidel

märgitud kütusekulu (lahter L) moodustub kütuse ühe liitri hinna ja kütuse koguse korrutisest

ning 2) millise eelarverea, pakkumisele lisatud dokumendi või otselepingu sõlmimist

reguleeriva akti järgi sai vastustaja omaalgatuslikult tuvastada, kas „kütusekulu“ summa on

korrektne, vastab tegelikkusele ning pakkumuse esitaja tahtele.

81. Riigikohus on selgitanud oma 13.09.2016 otsuses nr 3-3-1-38-16, et ka korra punkt 5.6

(veo tellija peab teenuse osutajale hüvitise maksmisel järgima nn Altmarki kriteeriume) ei anna

kaebajale õigust vaidlustada vastustaja tegevust otselepingu sõlmimisel; alla oma hinna jääv

lepingutasu ei kujuta endast riigiabi; samuti ei ole kohtuasjas tuvastatud, et kolmanda isiku

avalike teenuste ja muu tegevusvaldkonna vahel toimuks lubamatu ristsubsideerimine (vt

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-38-16, p 28). Nii on see ka praegusel juhul. Otselepingu sõlmimise

korra punkt 5.8 kohustab veo tellijat jälgima väga täpselt kohtuasjast C-280/00 Altmark Trans

GmbH lähtuvaid põhimõtteid. Kuivõrd ka käesoleval juhul leiab kaebaja, et kolmanda isiku I

pakkumus võis olla põhjendamatult madal, siis on asjakohane eelviidatud Riigikohtu seisukoht.

Sellest järeldub, et kaebajale ei tulene kaebeõigust ka otselepingute sõlmimise korra punktist

5.8.

82. Vastavalt otselepingute sõlmimise korra punktile 4.3 sõlmitakse otseleping madalaima

kogumaksumuse hinnaettepaneku esitanud vedajaga, arvestades punktis 5.3 sätestatut.

83. Vaidlus puudub osas, et kolmas isik I esitas madalaima kogumaksumusega

hinnaettepaneku (vt 26.06.2020 hindamiskomisjoni protokoll, kaebuse lisa 6; vastustaja

29.06.2020 käskkiri, kaebuse lisa 7). Samuti ei ole vaidlust selles, et hindamiskomisjon on

hinnanud vedajate vastavust otselepingu sõlmimise korra punktidele 5.2.1-5.2.4 (vt

hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokoll, lk 2-3) ning võrrelnud vedajate hinnaettepanekutes

toodud kogumaksumusi, juhindudes otselepingute sõlmimise korra punktis 5.3. esitatud

3-20-1694

18(21)

valemist (vt hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokoll, lk 3-5). Hinnapakkumuste kohta

19.06.2020 koostatud Exceli tabeli on vastustaja esitanud kohtule 29.03.2021 (vastustaja

29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 5). Seega on ekslik kaebaja seisukoht, et tema on teinud

parima hinnaettepaneku ning vastustaja oleks pidanud tunnistama tema pakkumuse parimaks.

84. Vastustaja on selgitanud, et koostas 08.07.2021 täiendavalt hinnavõrdlustabeli, millest

nähtub kolmanda isiku I pakkumuses toodud kütuse hind liitri kohta (vastustaja 29.03.2021

menetlusdokumendi lisa 6 (juurdepääsupiiranguga dokument)). Kuigi vastustaja 08.07.2021

Exceli tabel on koostatud peale vaidlusalust 29.06.2020 käskkirja, siis on täiendav tabel

koostatud vaidemenetluse ajal. Seega on vaidemenetluses täiendavalt kontrollitud esitatud

pakkumusi sisuliselt. Lisaks on vastustaja selgitanud, et vaidlusaluse konkursi hetkel kehtis

kolmanda isiku I poolt opereeritav Sõru-Triigi leping (sõlmitud kolmanda isiku I ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 02.03.2017). Vastustaja märkis, et

tuginedes viidatud lepingule oli vastustajal olemas kolmanda isiku I poolt kütuse müüjatelt

küsitud hinnapakkumised kütusele (vt vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 7

(juurdepääsupiiranguga dokument)). Seega on vastustaja täiendavalt kontrollinud, kas edukaks

tunnistatud pakkuja on võimeline pakkumuses näidatud tingimustel teenust osutama (vt

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-16, p 26).

85. Seoses kaebaja väidetega sadamateenuse osutaja kinnitusest nõustub kohus vaideotsuses

märgituga, et see, millistel asjaoludel sadamateenuse osutaja oma kinnituskirja väljastab, peale

teda rahuldava garantii esitamist, sõltub sadamateenuse osutajast (vaideotsuse p 3, lk 5; kaebuse

lisa 11). Samas on kolmandad isikud II ja III märkinud õigesti, et kolmas isik I on arvestanud

garantiikulud pakkumuse maksumuse hulka (vt hinnavõrdlustabel, „Koond“, lahter nr 46;

vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi lisa 6 (juurdepääsupiiranguga dokument)). Ühtlasi

nõustub kohus vaideotsuse punktis 6 „Pakkumuste saabumine ja avamine“ ja vaideotsuse

punktis 2 „Väited kütusehinna osas“ märgituga ega pea vajalikuks neid seisukohti korrata

(HKMS § 165 lg 2).

86. Tõendamist ei ole leidnud kaebaja kahtlused, et tema pakkumus avati enne selleks

sätestatud tähtaega ning edastati selles sisalduv info kolmandale isikule I. Nii nähtub kolmanda

isiku I poolt edastatud pakkumuse allkirjalehelt, et kolmanda isiku I hinnapakkumine oli

allkirjastatud 17.06.2020 kell 14:42 (AS Kihnu Veeteed 19.10.2020 menetlusdokumendi lisa

4), s.o varasemalt, kui kaebaja pakkumine vastustajani jõudis (kaebaja edastas pakkumuse

vastustajale 14:45; kaebuse lisa 8). Vastustaja esitatud Erika Virroja 17.06.2020 e-kiri ei

tõenda, et kaebaja hinnapakkumine edastati komisjoni liikmetele 14:55, kuivõrd esitatud e-kirja

saatja ja adressaat on üks ja sama isik (Erika Virroja; vastustaja 29.03.2021 menetlusdokumendi

lisa 1). Küll aga nähtub vastustaja poolt 29.03.2021 esitatud kuvatõmmisest (lisa 2), et kaebaja

pakkumus on saabunud 17.06.2020 ning määratud dokumendi vastutavaks isikuks Kirke

Williamson (kes oli ka komisjoni liige) 17.06.2020 kell 14:55. Seega on tõendatud, et kaebaja

pakkumus on komisjoni liikmele edastatud 17.06.2020 kell 14:55.

87. Sõltumata asjaolust, et hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokollis on märgitud kaebaja

hinnapakkumuse laekumise ajaks ebaõige kellaaeg, ei saanud see mõjutada menetluse

lõpptulemust. Küsimus sellest, millal pakkumus on laekunud, mõjutab asjaolu, kas tegemist on

tähtaegselt esitatud pakkumusega või mitte. Kaebaja pakkumus loeti tähtaegselt esitatuks

(26.06.2020 protokoll, lk-d 1-2; kaebuse lisa 6). Seega on vaideotsuses õigesti märgitud, et

olenemata eksimusest vaide esitaja pakkumuse saabumise kellaaja osas, ei muutnud see

konkursi lõplikke tulemusi, vaide esitaja pakkumuse kvalifitseerimist ega sellega arvestamist

(vaideotsuse p 6; kaebuse lisa 11). Eeltoodust lähtuvalt ei ole kaebaja õigusi rikutud sellega, et

hindamiskomisjoni 26.06.2020 protokollis on kajastatud kaebaja pakkumuse esitamise ebaõige

kellaaeg.

3-20-1694

19(21)

88. Kohus nõustub kolmandate isikutega, et arusaamatud on kaebaja väited pakkumuses II

kvartali hindade esitamisest, kuivõrd hinnaettepaneku esitamise vormi kohaselt oli vedajatel

kohustus esitada reisitasu ja periooditasu 2020. a II kvartali hindades ning üksnes juhul, kui see

ei ole võimalik, siis 2020. a hindades (hinnaettepaneku maksumuse vorm, p 4; kaebuse lisa 19).

89. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vastustaja 29.06.2020 käskkiri on õiguspärane,

mistõttu tühistamisnõue rahuldamisele ei kuulu. Kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud

vaideotsust eraldiseisvalt vaide esemest, siis jääb ka vaideotsuse tühistamise nõue rahuldamata.

Lisaks on kaebaja taotlenud vaidlusaluste lepingute tühisuse tuvastamist (HKMS § 5 lg 2).

Arvestades, et lepingute aluseks olev käskkiri on õiguspärane, siis jääb ka tühisuse tuvastamise

nõue rahuldamata. Ka alternatiivselt esitatud vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse

tuvastamisnõue rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et vastustaja

29.06.2020 käskkiri on õiguspärane. Seetõttu jääb rahuldamata ka kahju hüvitamise nõue.

III

90. Kaebaja on palunud algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, kuivõrd leiab, et

ÜTS § 21 lg 4 on vastuolus põhiseaduse §-dega 31 ja 32.

91. Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingule lisatud ühinemisakti (RT II 2004, 3,

8) artikli 2 alusel muutusid alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast Eesti Vabariigi suhtes

siduvaks Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Liidu leping ning nende alusel

vastuvõetud aktid. Need aktid moodustavad Euroopa Kohtu hinnangul omaenda õiguskorra,

mis on liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatu osa ja mida nende kohtud on kohustatud

kohaldama (vt Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus kohtuasjas 6/64: Costa vs. ENEL,

EKL 1964, lk 1253). Euroopa Kohus on leidnud, et ühenduse institutsioonide võetud meetmete

kehtivuse üle saab otsustada ainult ühenduse õiguse põhjal ja et ühenduse meetme kehtivust

ega selle toimet liikmesriigis ei saa mõjutada väited, nagu oleks see vastuolus kas kõnealuse

riigi põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või tema põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega

(Euroopa

Kohtu

17. detsembri

1970. aasta

otsus

kohtuasjas 11/70:

Internationale

Handelsgesellschaft, EKL 1970, lk 1125, punkt 3). Euroopa Liidu Toimimise lepingu artiklite

263 ja 267 kohaselt kontrollib EL-i teisese õiguse õiguspärasust Euroopa Kohus ning üksnes

Euroopa Kohtul on võimalik teisese õiguse akte kehtetuks tunnistada.

92. Riigikohus on selgitanud, et Riigikohtu pädevuses ei ole üldjuhul ka Eesti õigustloova akti

EL-i õigusega seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks

tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega (vt Riigikohtu

üldkogu 01.07.2010 otsus nr 3-4-1-33-09, p 42; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 28.06.2008 määrus nr 3-4-1-5-08, p 30). Halduskohtud peavad EL õigusega

seotud, st EL õigusest tuleneva, seda täpsustava või rakendava Eesti õiguse kohaldamisel ja

tõlgendamisel esmalt kontrollima seda, kas Eesti õigus on EL õigusega vastavuses (Riigikohtu

halduskolleegiumi 07.05.2008 määrus nr 3-3-1-85-07, p 38).

93. Euroopa Komisjoni teatise tõlgendamissuuniste kohta seoses määrusega (EÜ) nr

1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel 2014/C

92/01, p-s 2.3.3 on selgitatud artikli 5 lõiget 4 (tingimused, mille alusel võib pädev asutus

sõlmida avaliku teenindamise otselepingu, kui lepingu maht on väike või kui selline leping

sõlmitakse VKE-ga): „Ilma võistleva pakkumismenetluseta võib pädev asutus sõlmida avaliku

teenindamise otselepingu juhul, kui lepingumaht on väike või kui leping sõlmitakse väikese või

keskmise suurusega ettevõtjaga (artikli 5 lõige 4). Avaliku teenindamise leping loetakse

väikesemahuliseks, kui selle keskmine aastane maksumus on väiksem kui üks miljon eurot või

kui aastane läbisõit on väiksem kui 300 000 kilomeetrit /…/. Riiklik seadusandja võib otsustada,

3-20-1694

20(21)

et pädev asutus peab sellisel juhul rakendama reeglit, et avaliku teenindamise lepingud

sõlmitakse õiglase, avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse alusel.“3

94. Käesoleval juhul on ÜTS § 21 lg 4 kooskõlas EL-i õigusega, kuivõrd sarnaselt määruse nr

1370/2007 artikli 5 lõikes 4 on ka § 21 lg-s 4 lubatud otselepingute sõlmimine väiksemahuliste

lepingute puhul, st kui aastane läbisõit on väiksem kui 300 000 kilomeetrit.

95. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse ÜTS § 21 lg 4 kohaldamata

jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

IV

96. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta Tuule Liinid OÜ kaebus rahuldamata.

97. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi

nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kolmandate isikute vastaspool on kaebaja.

98. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise

kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab

vastav arve.

99. Kolmas isik I on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 6903,70 eurot

(5642 + 1261,70) eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude taotluse kohaselt on kolmas isik

I kandnud käesolevas haldusasjas menetluskulusid järgnevalt: 1) lepingulise esindaja kulud

vastavalt arvele nr 2010118 ja selle spetsifikatsioonile summas 2266,10 eurot; 2) lepingulise

esindaja kulud vastavalt arvele nr 2011120 ja selle spetsifikatsioonile summas 2228,90 eurot;

3) lepingulise esindaja kulud vastavalt arvele nr 2102114 ja selle spetsifikatsioonile summas

1147 eurot ning 4) lepingulise esindaja kulud vastavalt arvele nr 2103025 ja selle

spetsifikatsioonile summas 1261,70 eurot.

100. Kaebaja

hinnangul

ei

ole

kolmanda

isiku

I

menetluskulu

1261,70

eurot

(menetlusdokumendi koostamiseks kulus 8 tundi ja 14 minutit) täies ulatuses põhjendatud, vaid

on üle paisutatud. Kaebaja hinnangul on kolmanda isiku I poolt 05.03.2021 esitatud seisukoha

koostamise vajalikuks ja põhjendatud kuluks 4 tundi.

101. Kolmanda isiku I menetluskulud on seostatavad käesoleva haldusasjaga ning

menetluskulude tekkist tõendavad dokumendid (arved) on kohtule esitatud. Kohus nõustub

kaebajaga, et kolmanda isiku I poolt 05.03.2021 taotluses toodud menetluskulud on

põhjendamatult suured. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud kuluks 6 tundi, summas 930

eurot (155 x 6). Muus osas loeb kohus kolmanda isiku I menetluskulud põhjendatuks ja

mõistlikuks. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku I kasuks välja

menetluskulud 6572 (5642 + 930) eurot (ilma käibemaksuta).

102. Kolmas isik II palub mõista kaebajalt välja menetluskulud summas 2438 eurot (sh

käibemaks) (249,60 eurot + 2188,80 eurot). Kolmanda isiku II menetluskulud summas 249,60

eurot on tõendatud ja põhjendatud. Kolmanda isiku II poolt 19.02.2021 esitatud menetluskulude

3 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52014XC0329%2801%29&qid=1620903583573

3-20-1694

21(21)

taotlusele on lisatud kolmandale isikule II adresseeritud järgmised arved: 1) arve nr 2020-48

summas 1036,80 eurot; 2) arve nr 2020-59 summas 902,40 eurot; 3) arve nr 2021-136 summas

192 eurot ning 4) arve nr 2021-114 summas 38,40 eurot, seega kokku 2169,60 eurot. Kohtu

hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud menetluskuludega. Eeltoodust lähtuvalt

mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku II kasuks välja menetluskulud summas 2419,20

(2169,60 + 249,60) eurot (sh käibemaks).

103. Kolmas isik III on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 2438 eurot (sh

käibemaks) (249,60 eurot + 2188,80 eurot). Kolmanda isiku III menetluskulud summas 249,60

eurot on tõendatud ja põhjendatud. Kolmanda isiku III poolt 19.02.2021 esitatud

menetluskulude taotlusele on lisatud kolmandale isikule III adresseeritud järgmised arved: 1)

2020-45 summas 1036,80 eurot; 2) arve nr 2020-66 summas 883,20 eurot; 3) arve nr 2020-94

summas 38,40 eurot; 4) arve nr 2021-104 summas 28,40 eurot ning 5) arve nr 2021-130 summas

211,20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja mõistlike menetluskuludega.

Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku III kasuks välja menetluskulud

summas 2457,60 (2208 +249,60) eurot (sh käibemaks).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik