3-20-820/22 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number

3-20-820

Otsuse kuupäev

13.05.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Deniss Fridolini kaebus Viru Vangla 16.03.2020. a käskkirja

nr 6-3/238-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Deniss Fridolin

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Deniss Fridolini kaebus.

2. Tühistada Viru Vangla 16.03.2020. a käskkiri nr 6-3/238-1.

3. Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud

võimalikud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

14.06.2021

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Vangla valvur koostas 21.02.2020 ettekande nr 6-20/915-1 (digitoimiku leht (dtl) 22),

mille kohaselt ei allunud kinnipeetav Deniss Fridolin valvuri mitmekordsetele seaduslikele

korraldustele kolida oma voodivarustusega kambri P209 alumise voodi kohalt ülemisele voodi

kohale, põhjendades, et ei hakka ega taha.

2. Viru Vangla tunnistas 16.03.2020. a käskkirjaga nr 6-3/238-1 (dtl 14–17) D. Fridolini

süüdi 21.02.2020 ametniku korraldusele mitte allumises (vangistusseaduse (VangS § 67 p 1)

ning määras talle distsiplinaarkaristuseks seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamise.

3-20-820

2(4)

3. D. Fridolin esitas 02.04.2020 Viru Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille Viru

Vangla jättis 23.04.2020. a vaideotsusega nr 6-12/83-2 (dtl 26–27) rahuldamata.

4. D. Fridolin esitas 26.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 16.03.2020. a

käskkirja nr 6-3/238-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale karistus alusetult,

kuna kaebaja kambrikaaslane keeldus täitmast korraldust minna magama nari alumisele voodile

ning kaebaja jäi seetõttu vabale kohale.

5. Tartu Halduskohus vabastas 05.05.2020. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse

esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse.

6. Kaebaja märkis 13.05.2020. a avalduses täiendavalt, et vastustaja väide kaebajal 17 kehtiva

distsiplinaarkaristuse kohta on ekslik.

7. Viru Vangla palus 08.06.2020. a vastuses kaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja

hinnangul ei ole põhjust kahelda ametniku ettekande sisus ning kaebaja seisukohad on ennast

õigustavad. Vanglaametniku korraldus on VangS § 67 p 1 alusel ja kohtupraktika järgi

kinnipeetavale täitmiseks kohustuslik. Kaebajat karistati vanglaametniku seadusliku korralduse

täitmata jätmise eest. Käskkirjal ei ole selliseid puuduseid, mis tingiksid selle tühistamise.

8. Tartu Halduskohus otsustas 19.04.2021. a määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses

ning teavitas menetlusosalisi asjas lahendi avalikult teatavaks tegemise ajast. Kohus juhtis

vastustaja tähelepanu sellele, et vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud

muu hulgas 12 distsiplinaarkaristusega, mis olid vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse määramise

hetkeks vastavalt VangS § 65 lg-le 5 kustunud.

9. Viru Vangla möönis kohtule 28.04.2021 esitatud seisukohas, et vaidlusaluses käskkirjas on

arvestatud mh 12 distsiplinaarkaristusega, mis olid määratud 13.03.2019, st need olid rikkumise

toimepanemise ja protokolli koostamise ajal veel kehtivad. Vangla hinnangul ei viinud

nimetatud eksimus ebaõigele lõppjäreldusele. Isegi kui 12 kustunud distsiplinaarkaristust

kõrvale jätta, jäi alles neli kehtivat karistust, mis olid määratud samuti ametniku korralduse

eiramise eest. Kuna varasemate rikkumiste eest määratud noomitused ei olnud kaebajat

heidutanud, siis ei olnud kaebajale määratud minimaalmäära lähedane kartserikaristus

ebaproportsionaalne. Analoogselt on asjas nr 3-14-50250 leitud, et distsiplinaarkaristuse

määramise käskkirjas oli märgitud karistusi, mis ei olnud otsuse tegemise ajal kehtivad, kuid

asjaolusid ja kaebaja rikkumist arvesse võttes ei mõjutanud see lõppotsust.

KOHTU SEISUKOHT

10. Vaidluse all on Viru Vangla 16.03.2020. a käskkirja nr 6-3/238-1 õiguspärasus. Kaebaja

hinnangul tuleks nimetatud käskkiri tühistada, kuna see on alusetu ning tugineb ekslikult

17 kehtivale distsiplinaarkaristusele. Vastustaja hinnangul on vaidlusalune käskkiri

õiguspärane.

11. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et distsiplinaarkaristuse mõistmisel saab ja tuleb

arvestada kehtivate distsiplinaarkaristustega (Riigikohtu 25.02.2010. a otsus nr 3-3-1-100-09,

p 15; Riigikohtu 15.04.2015. a otsus nr 3-3-1-3-15, p 26; Tallinna Ringkonnakohtu

21.04.2015. a otsus 3-14-50250, p 15; Tartu Halduskohtu 10.12.2018. a otsus nr 3-18-831,

p 12.2).

12. Vastustaja tugines kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel 06.03.2020 kontrollitud

andmetele, mille kohaselt oli kaebajal 17 kehtivat distsiplinaarkaristust (dtl 14, asjaolud).

Kaebaja distsiplinaarkaristuste väljavõttest (dtl 47–49) nähtub, et vaidlusaluse käskkirja

andmisel arvestas vastustaja 17 distsiplinaarkaristusega, sh nelja noomitusega, mis määrati

27.01.2020. a käskkirjaga nr 6-3/59-1; ühe kartserikaristusega, mis määrati 28.06.2019. a

käskkirjaga nr 6-3/412-1; ning 12 kartserikaristusega, mis määrati 13.03.2019. a käskkirjaga

nr 6-3/185-1.

3-20-820

3(4)

VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse

määramisest arvates. Seega olid 13.03.2019. a käskkirjaga määratud 12 distsiplinaarkaristust

nende kontrollimise ajal 06.03.2020 veel kehtivad, kuid vaidlusaluse distsiplinaarkaristuse

määramise ajal ehk käskkirja allkirjastamisel 16.03.2020 juba kustunud vastavalt

VangS § 65 lg-le 5.

13. Vastustaja hinnangul ei viinud 12 kustunud distsiplinaarkaristuse arvestamine ebaõigele

lõppjäreldusele, kuna alles jäi neli kehtivat karistust samaliigiliste rikkumiste eest, ning

määratud kartserikaristus ei olnud ebaproportsionaalne. Vastustaja märkis, et ka haldusasjas

nr 3-14-50250 ei mõjutanud mittekehtivatele karistustele viitamine distsiplinaarkaristuse

õiguspärasust.

14. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2015. a otsuses asjas nr 3-14-50250

toodud selgitused kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta ei ole tervikuna üle kantavad

praegusele asjale. Esiteks kehtis viidatud otsuses kontrollitud 17.12.2013. a käskkirja

koostamise ajal VangS § 65 lg 5 vanas redaktsioonis (ehk kuni 31.05.2015 kehtinud

redaktsioonis), millest tulenevalt ei kustunud distsiplinaarkaristused juhul, kui kinnipeetav pani

toime uue distsipliinirikkumise vähem kui aasta jooksul, st enne kui varasem karistus kustus.

Seetõttu ei olnud enam kui aasta varem määratud distsiplinaarkaristuste arvestamine toona

põhimõtteliselt väär.

Viidatud asi erines praegusest ka selle poolest, et asjas nr 3-14-50250 oli vaidlustatud käskkirjas

viidatud üksnes sellele, et raskendava asjaoluna arvestati kehtivate distsiplinaarkaristuste

olemasolu, sh samalaadsete rikkumiste eest. Seega ei olnud vaidlustatud käskkirjas selgelt

nimetatud neid karistusi, mida käskkirja andmisel arvestati. Samuti oli asjas nr 3-14-50250

vaidlustatud käskkirja tegemise ajal kajastatud kehtivate distsiplinaarkaristuste loetelus kaks

käskkirja, mis olid vaidlustamise tulemusel tühistatud, kuid tühistatud käskkirjade kõrval oli ka

kümme käskkirja, mis olid kehtivad. Seetõttu järeldas kohus viidatud asjas, et arvestades

rikkumise raskust ning raskendava asjaoluna kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu (sh

samalaadsete

rikkumiste

eest),

ei

olnud

määratud

kartserikaristus

ilmselgelt

ebaproportsionaalne toimepandud rikkumise suhtes (Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2015. a

otsus asjas 3-14-50250, p 15).

15. Kohus leiab, et kustunud distsiplinaarkaristuste arvestamisel on vastustaja lähtunud

lubamatutest kaalutlustest, mis kvalifitseerub antud juhul kaalutlusveaks. Vaidlustatud

käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramisel on karistamise kaalumisel arvestatud

12 kustunud distsiplinaarkaristusega. Seejuures olid käskkirja kaalutlustes märgitud 17 kehtiva

distsiplinaarkaristuse (4 noomituse ja 13 kartserikaristuse) asemel tegelikult kehtivad üksnes

5 distsiplinaarkaristust (4 noomitust ja 1 kartserikaristus). Kuna vaidlustatud käskkirjas on

kaalumisel arvestatud proportsionaalselt sedavõrd suurt osa sobimatuid asjaolusid (s.o

varasemaid karistusi), ei ole kohtul võimalik veenduda, et vastustaja on kaalutlusõigust

teostanud õiguspäraselt. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et 5 kehtiva distsiplinaarkaristuse

(millest 4 olid noomitused) arvestamisel oleks vastustaja jõudnud kaalumise tulemusel otsusele

karistada kaebajat kartserikaristusest leebema karistusega või vähema arvu kartseripäevadega

kui 7 ööpäeva. Ka Riigikohtu praktikas on kinnitatud, et kui vangla on karistuse määramisel

arvestanud kehtetute karistustega, on see ilmselgelt mõjutanud rangema karistuse kohaldamist,

mistõttu on vastustaja valitud karistus ebaproportsionaalne (Riigikohtu 15.04.2015. a otsus

nr 3-3-1-3-15, p 26).

16. Arvestades eelnimetatud asjaolusid kogumis, ei ole kohus vaatamata vastustaja poolt

kohtumenetluses esitatud põhjendustele veendunud, et korrektse kaalumise tulemusena, st ilma

12 kustunud distsiplinaarkaristuse arvestamiseta oleks vastustaja määranud kaebajale sama

range karistuse. Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkiri ainuüksi eelnimetatud kaalutlusvea

tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada ning kaebaja ülejäänud väidete hindamiseks puudub

seetõttu vajadus.

3-20-820

4(4)

17. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Viru Vangla 16.03.2020. a

käskkirja nr 6-3/238-1.

18. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus vabastas 05.05.2020. a määrusega kaebaja riigilõivu (15 eurot) tasumisest ning

selles osas jääb menetluskulu HKMS § 118 lg 2 alusel riigi kanda. Vastustaja on kaebusele

esitatud vastuses kinnitanud, et tal ei ole menetluskulusid, mille väljanõudmist ta praeguses

menetluses taotleks. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda

(HKMS § 108 lg 1 ls 1, § 109 lg 1 ls 4).

/allkirjastatud digitaalselt/