2-20-6540/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.05.2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-6540

Tsiviilasi

Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi V Ku (pankrotis)

pankrotihalduri Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks V

Ku (pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Advanced Material Trading Pte. Ltd (välismaa

registrikood 201301425H; aadress 91 Tanglin road, #04-01,

Tanglin Palace, Singapur)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar

Sepper ja vandeadvokaadi abi Mihkel Kivisalu (e-post:

menetlus@sirel.com)

Kostja V K (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo

(aadress

Roseni

7,

10111

Tallinn:

e-post:

indrek@pankrotihaldur.ee)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar

(e-post: menetlus@mklaw.ee)

Võlgnik V K (pankrotis) (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

13.01.2021 istungil ja seejärel TsMS § 403 lg 1 alusel

kirjalikus menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi tsiviilasjas nr 2-19-8722 kantud

menetluskulude nõude tunnustamiseks V Ku pankrotimenetluses läbivaatamata.

2. Jätta Advanced Material Trading Pte. Ltd hagi käenduslepingust tuleneva nõude

tunnustamiseks V Ku pankrotimenetluses rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Rahuldada V Ku (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Advanced

Material Trading Pte. Ltd-lt V Ku (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo kasuks

välja menetluskulud 1343,20 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei

pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Advanced Material Trading Pte. Ltd esitas 05.05.2020 hagi V Ku (pankrotis) pankrotihalduri

Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks V. Ku (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagi

aluseks olevate asjaolude kohaselt Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-

19-8772 kohus kuulutas välja V. Ku pankroti ning nimetas tema pankrotihalduriks Indrek

Lepsoo. Võlausaldaja Advanced Material Trading Pte. Ltd esitas V. Ku (pankrotis)

pankrotimenetluses 03.12.2019 nõudeavalduse ja 10.12.2019 selle täpsustuse. Nõude

suurus on 409 282,41 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 263 873,05 eurot,

viivisvõlgnevusest 142 755,32 eurot ja tsiviilasjas nr 2-19-8722 kantud menetluskuludest

summas 2654,04 eurot. Võlausaldajate koosolekul 08.04.2020 esitas Advanced Material

Trading Pte. Ltd nõudele vastuväite V. Ku (pankrotis) pankrotihaldur.

2. Advanced Material Trading Pte. Ltd nõue tuleneb Advanced Material Trading Pte. Ltd ja

V. Ku (pankrotis) vahel 19.05.2017 sõlmitud käenduslepingust. V. K käendas Advanced

Material Trading Pte. Ltd ja N R OÜ vahel 19.05.2017 sõlmitud ostu-müügi raamlepingust

(edaspidi raamleping) tulenevaid kohustusi. Hageja maksis N R OÜ-le 31.05.2017 ettemaksu

300 000 USA dollarit, 21.08.2017 maksis ettemaksu 87 720,42 USA dollarit ja 25.08.2017

maksis ettemaksu 89 318,11 USA dollarit. N R OÜ palvel ja M OÜ arvete alusel kandis

hageja lisaks ettemaksu 87 720,42 USA dollarit ja 89 318,11 USA dollarit M OÜ

pangakontole. N R OÜ täitis lepingut väärtuses 196 694,86 USA dollarit. Hageja nõue tuleneb

kasutamata ettemaksust, millele lisandub intress 7,5% aastas (360 päevase arvestusega) ja

viivisest 0,1% päevas.

3. Lisaks Advanced Material Trading Pte. Ltd-l on V. Ku (pankrotis) vastu rahaline nõue

2654,04 eurot. Nõue tuleneb Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusest tsiviilasjas

nr 2-19-8772 (hagis ekslikult märgitud Tartu Maakohtu määrusest), millega kohus jättis

Advanced Material Trading Pte. Ltd menetluskulud V. Ku (pankrotis) kanda.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnista. Käenduslepingut ei ole kehtivalt sõlmitud, kuna lepingul puudub

hageja allkiri. Käenduslepingu näol on tegemist tarbijakäenduslepinguga ning selles ei ole

kokku lepitud käendaja (kostja) rahalise vastutuse maksimumsuurust. Käendusleping on

tühine.

5. Kostja leiab, et käenduslepingust tulenev vastutus (406 628,37 euro ulatuses) on füüsilisest

isikust pankrotivõlgniku jaoks sedavõrd ebaproportsionaalne, et pankrotivõlgnikul ei ole seda

oma eeldatava eluaja jooksul faktiliselt võimalik tasuda ei oma sissetulekute ega muu vara

arvel. Kostjale kättesaadavate andmete kohaselt ei ole pankrotivõlgnikul töökohta.

Statistikameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk 2020 juunis 1486 eurot, mis teeb

netopalga suuruseks 1214,22 eurot. Seega, Eesti keskmist netopalka teenides kuluks juhul,

kui kasutada kogu palka hageja väidetava nõude tasumiseks, hageja nõude täielikuks

rahuldamiseks 28 aastat. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest tulenevalt

moodustab pankrotivõlgniku vara väärtus ca 10% hageja väidetava nõude suurusest. Kostja

leiab, et neid asjaolusid arvestades ei olnud käenduslepingust tuleneva hageja võimaliku

nõude rahuldamine juba käenduslepingu sõlmimise ajal realistlik. Käendusleping on heade

kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Hageja on N R OÜ-le teinud ainult ühe makse

summas 300 000 USD. Kaks üle jäänud makset summades 87 720,42 USA dollarit ja

89 318,11 USA dollarit on hageja kohtule esitatud maksekorralduste kohaselt teinud M OÜ-

le. Maksekorraldustest ei nähtu, et maksed oleksid tehtud müügilepingu alusel. Hagejale

üle antud kauba hinda (196 694,86 USA dollarit) ning müügilepingus fikseeritud kasumi

ootust arvestades pidi N R OÜ kasumi osa olema vähemalt 19 669,49 eurot (196 694,86 x

20% / 2 = 19 669,49). Seega ei saa hageja põhinõue olla ühelgi juhul suurem kui 83 635,65

eurot. Hageja sõlmis kohe pärast seda, kui ta sai teada, kelle käest N R OÜ kaupa ostis, ise

nende tarnijatega n-ö otselepingud. Seetõttu ei olnud N R OÜ-l võimalik müügilepingust

tulenevaid kohustusi täita. Kuna müügilepingu rikkumise põhjustas hageja tegu, siis ei saa

ta müügilepingu rikkumisele tugineda. Käendusleping on tühine, kuna selles puudub

käendaja vastutuse ülemmäär.

6. Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8772 kohus jättis rahuldamata

hageja

taotlus

selles

tsiviilasjas

kantud

menetluskulude

pankrotivõlgnikult

väljamõistmiseks.

Hageja

ei

ole

menetluskulude

hüvitamise

nõude

osas

pankrotivõlausaldaja ning menetluskulude hüvitamise nõuet ei saa tunnustada. Hagi tuleb

jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Advanced Material Trading Pte. Ltd esitas pankrotihalduri I. Lepsoo vastu hagi, kuna V. Ku

pankrotimenetluses Advanced Material Trading Pte. Ltd nõudele vaidles vastu

pankrotihaldur. Hagi esitamise ajal kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) §106 lg 1 kohaselt

kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust

ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel

kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või

pandiõiguse tunnustamata. V. Ku võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus

08.04.2020. Hagi on esitatud (05.05.2020) tähtaegselt.

8. Kohus lahendab esmalt hageja käenduslepingust tuleneva nõude tunnustamise (I), seejärel

tsiviilasjas nr 2-19-8772 kantud menetluskulude nõudega seonduva (II) ning lõpuks lahendab

menetluskuludega seonduva (III).

I

9. Kohus tuvastab, et Advanced Material Trading Pte. Ltd (raamlepingu kontekstis AMT) ja N

R OÜ (raamlepingu kontekstis müüja ning käenduslepingu kontekstis põhivõlgnik) sõlmisid

19.05.2017 ostu-müügi raamlepingu (edaspidi raamleping) tähtajaga kuni 19.05.2018 (dtl 38-

67). Pooltel vaidlus lepingu sõlmimise osas puudub. Raamlepingust tulenevate N R OÜ

kohustuste tagamiseks sõlmiti V. Kuga (pankrotis) 19.05.2017 käendusleping (dtl 18-37).

10. Hagiavalduse kohaselt hageja maksis N R OÜ-le 31.05.2017 ettemaksu 300 000 USA

dollarit, 21.08.2017 maksis ettemaksu 87 720,42 USA dollarit ja 25.08.2017 maksis

ettemaksu 89 318,11 USA dollarit. N R OÜ palvel ja M OÜ arvete alusel kandis hageja

lisaks ettemaksu 87 720,42 USA dollarit ja 89 318,11 USA dollarit M OÜ pangakontole. N

R OÜ täitis lepingut väärtuses 196 694,86 USA dollarit. N R OÜ poolt on kasutamata

ettemaksu saldo 290 656,17 USD. Hageja ei ole selle eest kaupu saanud ja lepingu on lõppenud.

Hagejal on nõue N R OÜ vastu summas 409 282,41 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 263

873,05 eurot ja viivisvõlgnevusest 142 755,32 eurot.

11. Pooled vaidlevad selle ülle, kas hageja ja kotja vahel sõlmitud käenduslepingule kohaldub

Ameerika Ühendiriikide New Yorgi (NY) õigus või Eesti Vabariigi õigus. Hageja on

seisukohal, et V K (pankrotis) vastutab käendajana hageja ees N R OÜ kohustuste ees. Hageja

arvates käenduslepingule kohaldub Ameerika Ühendriikide New Yorgi osariigi õigus, sest

pooled on selles käenduslepingu punktis 18 kokku leppinud. Käenduslepingu punkti 18

kohaselt käendust ning lepingupoolte õigusi ja kohustusi tõlgendatakse Ameerika

Ühendriikide NY osariigi seaduste kohaselt. NY osariigi õiguse üldiste kohustuste seaduse

kohaselt ei ole käendusele sätestatud kindla käendussumma piiri. Kostja leiab, et

käenduslepingu punktis 18 sätestatule vaatamata, tuleb käenduslepingule kohaldada Eesti

õigust.

12. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 7 kohaselt välisriigi õigust ei kohaldata, kui

selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste

põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. REÕS § 32 lg-s 3

on antud imperatiivse sätte eriregulatsioon. REÕS § 32 lg 3 kohaselt asjaolu, et pooled on

lepingule kohaldatavaks õiguseks valinud välisriigi õiguse, kus kõik lepingusse puutuvad

asjaolud on õiguse valiku ajal seotud ühe riigiga, ei mõjuta selle riigi nende õigusnormide

kohaldamist, millest ei või tehinguga kõrvale kalduda (imperatiivsed sätted).

13. Kohus lahendab käenduslepingust tuleneva poolte vaidluse Eesti õiguse alusel. Kohtu

hinnangul ei saa kohaldada Ameerika Ühendriikide New Yorki (NY) osariigi õigust, sest

selle

kohaldamise

tagajärg

on

vastuolus

Eesti

õiguse

imperatiivse

sättega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 eesmärk on tagada füüsilisest isikust käendaja huvide

efektiivne kaitse tema vastutuse summaarsete piirangute ettenägemise kohustuse ning

füüsilisest isikust käendaja parema informeerimise kaudu tema vastutuse potentsiaalsest

ulatusest (VÕS § 143 komm p 1). Tegemist on õigussuhte nõrgemat poolt kaitsva sättega

ning on seetõttu oluline Eesti õiguse põhimõte. Puudub ka selge loogika (käendusleping on

sõlmitud Venemaal Singapuri ettevõtte ja Eesti kodaniku vahel) NY osariigi õiguse

kohaldamiseks.

Kohus

täitis

õiguse

kohaldamise

osas

08.02.2021

kohtu

selgitamiskohustuse (dtl 219-220).

14. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja

esitas tõendina üksnes kostja allkirjaga käenduslepingu ja selle tõlke (dtl 18-37). Kostja leiab,

et käenduslepingut ei ole kehtivalt sõlmitud, kuna sellel puudub hageja esindaja allkiri. Kohus

sellise kostja käsitlusega ei nõustu. VÕS § 144 lg 1 kohaselt võlausaldaja nõustumust

käenduslepingu

sõlmimiseks

eeldatakse.

Käenduslepingu

sõlmimiseks

piisab

põhimõtteliselt käendaja ühepoolse avalduse üleandmisest võlausaldajale, millega käendaja

võtab endale kohustuse põhivõlgniku kohustuste käendamiseks. Seega on piisav käendaja

tahteavaldus, millest tuleneb käendaja käendustahe.

15. Kostja esitas käenduslepingu tühisuse vastuväite, kuna tarbijakäenduslepingus ei ole kokku

lepitud käendaja (kostja) rahalise vastutuse maksimumsuurust. VÕS § 143 lg 1 kohaselt

tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Säte kehtib alates

05.04.20211. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on

füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja

majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte. Raamlepingu käendamiseks on

sõlmitud käendusleping füüsilise isiku K. Kuga. Seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga

VÕS § 143 lg 1 tähenduses.

16. VÕS § 143 lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja

vastutuse rahalises maksimumsummas. Käenduslepingu p-s 2 on pooled kokku leppinud, et

käendaja (kostja) garanteeris hagejale pöördumatult ja tingimusteta kõigi põhivõlgniku

lepingujärgsete kohustuste täieliku ja viivitamatu täitmise. Käenduslepingus ei ole kokku

lepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Asjaolu, et käendaja (kostja) oli

samal ajal ka põhivõlgniku juhatuse liige ja oli võlgnevusest teadlik, ei väära

käenduslepingu käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma märkimise kohustust. Kohus

märgib, et hageja ei ole ise ka väitnud, et juhul kui käenduslepingule kohaldub Eesti õigus,

on käendusleping VÕS § 143 lg 2 sätestatule vaatamata siiski kehtiv.

17. Kuna käenduslepingus ei ole kindlaks määratud käendaja vastutuse rahalist

maksimumsummat, siis kohtu hinnangul on hageja ja V. Ku vahel 19.05.2017 sõlmitud

käendusleping VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine. Seega on hageja poolt V. Ku vastu esitatud

nõude eeldused täitmata ja hageja nõue jääb V. Ku pankrotimenetluses tunnustamata.

II

18. Advenced Material Trading Pte. Ltd palub tunnustada tsiviilasjas nr 2-19-8772 kindlaks

määratud menetluskulude nõuet. Harju Maakohtu 12.11.2019 määrusega tsiviilasjas

nr 2-19-8772 kohus rahuldas Advenced Material Trading Pte. Ltd (hageja) avalduse V. Ku

pankroti väljakuulutamiseks ning määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse

2654,04 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 74-78). PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui

pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. PankrS § 146 lg 1 kohaselt enne jaotise alusel

raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed

järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded;

2) võlgnikule

ja

tema

ülalpeetavatele

makstav

elatis;

3) massikohustused;

4) pankrotimenetluse kulud. PankrS § 143 lg 1 p 3 kohaselt koostab haldur pärast viimast

nõuete kaitsmise koosolekut jaotusettepaneku, milles märgitakse mh andmed PankrS § 146

lg-s 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta.

Pankrotihaldur on pädev tegema PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksed ja

pankrotimenetluse kulud tuleb välja maksta pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest

tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Hageja menetluskulud kuuluvad

väljamaksmisele enne tunnustatud nõudeid (TsMS § 153).

19. sMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Menetluskulude suurus on kindlaks määratud Harju Maakohtu 12.11.2019

määrusega ning kuulub välja maksmisele pankrotivarast enne tunnustatud nõudeid. Kohus

jätab hagi menetluskulude nõude tunnustamiseks läbivaatamata, kuna hageja ei vaja

õiguskaitset.

Menetluskulud

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi

osaliselt läbivaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt

hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jätab menetluskulud

hageja kanda.

21. Kostja palub määrata kindlaks ja mõista hagejalt välja dokumentaalse tõendi saamise kulu

2 eurot ja õigusabikulu 8 tunni ja 56 minuti eest 1500,79 eurot (koos käibemaksuga) ning

kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni. Kuna kostja on füüsiline isik, siis kohus käsitleb summasid koos käibemaksuga.

22. Kostja tasus 22.03.2021 menetlusdokumendi lisana kohtule esitatud M OÜ äriregistri üld- ja

isikuandmete ajaloo eest Riigi Infosüsteemide Keskusele 2 eurot. Kohus peab põhjendatud

ja vajalikuks menetluskuluks äriregistrist tehtud päringu tasu 2 eurot.

23. Kohus lähtub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima

praktika edendamise suunistest. Kohus hindab menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt,

arvestades menetluse mahtu ja laskumata üksiktoimingute sisusse (suuniste p 10.2). Kohus

ei vähenda menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne

menetlusdokument. Kohus hindab asja keerukust ja eeltöö mahtu, mis on vajalik positsiooni

lühidalt ja konkreetselt esitamiseks (suuniste p 10.3).

24. Kostja esindaja tegi õigusabi osutades järgmised toimingud: 11.09.2020 kostja vastuse

koostamine – 4 tundi ja 4 minutit; 12.01.2021 eelistungiks ettevalmistumine – 43 minutit;

13.01.2021 eelistungil osalemine – 1 tund ja 4 minutit; 22.03.2021 vastuse koostamine hageja

01.03.2021 seisukohale 1 tund ja 53 minutit; 20.04.2021 lõplike seisukohtade ja

menetluskulude nimekirja koostamine 1 tund ja 12 minutit. Kostjale osutati õigusabi

tunnihinnaga 168 eurot.

25. Kohus vähendab lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu

57 minuti võrra. Kuna lõplikud seisukohad kordavad lühidalt varasemalt kohtule esitatud

seisukohti ja menetluskulude nimekirja koostamine ei ole keeruline, siis põhjendatud ajakulu

on 15 minutit.

26. Eeltoodust johtuvalt ning asja keerukust (vaidlus puudutas ka eri riikide õiguse kohaldamise

küsimust) ja mahtu arvestades on kostja lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu

põhjendatud 7 tundi ja 59 minutit. Esitatud menetlusdokumentide koostamise ning istungiks

ettevalmistumise ja sellel osalemise ajakulu on adekvaatne. Kostja lepinguline esindaja on

osutanud õigusabi tunnihinnaga 168 eurot. Kohus peab kooskõlas kohtupraktikaga

tunnihinda mõistlikuks. Põhjendatud õigusabikulud on 1341,20 eurot.

27. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1343,20 eurot (sh tõendi saamise

kulu 2 eurot ja õigusabikulu 1341,20 eurot). Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

peab tasuma viivist.

28. Harju Maakohtu 03.07.2020 määrusega kohus kohustas hagejat tasuma kostja eeldatavate

menetluskulude katteks 2250 eurot kohtu deposiiti. Hageja tasus summa 22.07.2020. Kohus

selgitab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab kohus tagatise hageja

avalduse alusel (PankrS § 195 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.