2-20-12556/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-12556

Tsiviilasi

A.A.

kaebus

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

21. augusti

2020

otsuse

peale

täiteasjas

nr

XXX/XXXX/XXXX

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (puudutatud isik): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.A. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021 määrus

muutmata.

2. Võtta asja materjalide juurde kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõend (sissenõudja täitmisavaldus).

3. Jätta asja materjalide juurde võtmata A.A. poolt 18. aprillil 2021 esitatud tõendid

(töövõimetoetuse arestimise akt, kaebus kohtutäituri tegevuse peale, sissetuleku arestist

vabastamise teade täitemenetluses nr XXX/XXXX/XXX).

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda. Määruskaebuse esitamisest tingitud

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Sissenõudja OK Incure OÜ esitas 11. mail 2020 täitmisavalduse, milles palus pöörata

sundtäitmisele Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2019 määruse tsiviilasjas nr 2-18-125224. Kohtutäitur

algatas 11. mail 2020 A.A. (avaldaja; võlgnik) suhtes täitemenetluse täiteasjas nr

XXX/XXXX/XXXX võlgnevuse summas 1302 eurot 11 sendi ja lisanduva viivise

sissenõudmiseks. Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 10. juunil 2020. Vabatahtliku täitmise

tähtaeg möödus 10. juulil 2020. Võlgnik ei tasunud nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.

Kohtutäitur edastas 13. juulil 2020 Eesti Töötukassale sissetuleku arestimisakti, millega arestis

10% ulatuses võlgniku töövõimetoetuse.

2. Avaldaja esitas 29. augustil 2020 maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 21. augusti

2020 otsuse peale ja palus tühistada sissetuleku arestmise akti.

Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 14. juulil 2020 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevusele

võlgniku töövõimetoetuse arestimisel. Kohtutäitur rahuldas 21. augusti 2020 otsusega kaebuse

osaliselt ja muutis võlgniku töövõimetoetuse arestimise akti selliselt, et töövõimetoetusest kuulub

kinnipidamisele 25 eurot kuus.

Avaldaja leidis, et 13. juulil 2020 seatud arest on kohtutäituri poolt tehtud ebaseaduslikult.

Kohtutäitur ei ole avaldajat enne arestimist ära kuulanud. Avaldaja selgitas, et kohtutäitur on

teadlik, et võlgnik on maksejõuetu ja peab eraisiku pankroti välja kuulutama. Võlgnik leidis, et

täituri 20. juuli 2020 otsus on põhjendamata ja pole arvestanud võlgniku majanduslikku seisundit.

Kohtutäitur on võtnud sissetulekuna arvesse ka sotsiaalkindlustusameti poolt makstava

sotisaaltoetuse, kuigi sellele ei saa täitemenetluse seaduse (TMS) § 131 lg 1 p 2 kohaselt sissenõuet

pöörata. Riigikohus on öelnud, et võlgnikul peab täitemenetluses säilima inimväärne majanduslik

seisund.

Avaldaja selgituse kohaselt on tema ainsaks sissetulekuks Eesti Töötukassa poolt makstav

töövõimetoetus X eurot X senti kuus ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav sotsiaaltoetus X

eurot X senti kuus.

3. Kohtutäitur palus kaebuse jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 1 alusel. Kohtutäitur on avaldajale selgitanud, et Eesti Töötukassa täidab

töövõimetoetuse arestimise aktid üks akt korraga põhimõttel, st järjekorras tagapool oleva

arestimise akti (st täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX tehtud akti) alusel hakatakse kinnipidamisi

tegema alles pärast järjekorras eespool oleva akti (st täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX tehtud akti)

alusel nõude täies ulatuses rahuldamist.

Juhul, kui maakohus leiab, et avaldaja kaebus kuulub läbivaatamisele, palus kohtutäitur jätta

kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et 21. augusti 2020 otsus, mille järgi jäi avaldaja

sissetulek (töövõimetoetus) arestituks ühes kuus 25 euro ulatuses, on seaduslik ja põhjendatud,

sh ei ole kohtutäitur avaldaja sissetuleku arestimise lubatavuse (TMS § 131 lg 2) otsustamisel ja

ulatuse (TMS § 132 lg 12) määramisel kaalutlusvigu teinud. Kohtutäitur on juhindunud TMS

§ 131 lg-st 2.

Sissetuleku arestimine on õiglane, kuna võlgnikule jäävad ka pärast sissetuleku arestimist

rahalised vahendid enda vajaduste katmiseks. Avaldaja sissetuleku (töövõimetoetuse) arestimisel

kohaldas kohtutäitur TMS § 132 lg 12. Arestimine ei riiva võlgniku õigusi rohkem, kui see on

vältimatult vajalik sissenõudja õiguste kaitseks.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 15. jaanuari 2021 määrusega rahuldamata kohtutäituri taotluse kaebuse

läbi vaatamata jätmiseks ja avaldaja taotluse puudutatud isiku karistamiseks. Maakohus jättis

avaldaja kaebuse kohtutäituri 21. augusti 2020 otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX

rahuldamata ning tasutud riigilõivu avaldaja kanda ja menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Maakohus leidis, et kohtutäituri taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.

Asjaolu, et käesolevalt on avaldaja esitanud samalaadse kaebuse samade põhjendustega ka teises

täiteasjas, ei võta võlgnikult õigust esitada kaebust käesolevas asjas.

Kohtutäitur on 21. augusti 2020 otsusega avaldaja 14. juulil 2020 esitatud kaebuse rahuldanud

osaliselt ja muutnud 13. juuli 2020 töövõimetoetuse arestimise akti. Algselt arestitud 10% asemel

arestiti 25 eurot kuus.

Avaldaja arvates on kohtutäitur rikkunud seadusest tulenevalt kohustust kuulata ta enne

sissetuleku arestimist ära. Maakohus leidis, et kohtutäitur on tegutsenud vastavalt seadusele ja

rikkumist ei esine.

Avaldaja esitas ise 28. detsembril 2020 maakohtule kaks salvestist vestlusest kohtutäituri abiga,

mis toimusid 10. märtsil 2020 kohtutäituri büroos ja 19. märtsil 2020 telefoni teel. Samuti nähtub

20. juuli 2020 otsusest, et kohtutäitur kuulas võlgniku ära ka 13. juulil 2020 telefoni teel.

Kohtutäitur ei ole rikkunud võlgniku õigusi, kui ta arestis töövõimetoetusest 25 eurot. Kohtutäitur

on otsust tehes kaalunud TMS § 131 lg 2 eeldusi.

Puudub vaidlus võlgniku sissetuleku suuruse üle, milleks on puuetega inimese sotsiaaltoetus

X eurot X senti kuus tähtajaga kuni 4. märts 2024 ja töövõimetoetus päevamäära suurusega X

eurot X senti. Selle tulemusena on töövõimetoetuse suurus X eurot X senti kuni X eurot X senti

kuus. Maakohtule esitatud menetlusabi taotluse kohaselt on võlgniku muuks varaks vaid osa OÜ-

s Sajandi Lugu.

Maakohus märkis, et sissetuleku arestimisel ei saa arvesse võtta võlgnikule määratud puudega

inimese sotsiaaltoetust. Seega on ebaõiged kohtutäituri arvutused võlgniku sissetuleku arestimise

protsendi määramisel.

Puudub vaidlus, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid või muu vara, mille arvel

sissnõudmiseks esitatud kohustust täita. Võlgnik ei täitnud kohustust talle vabatahtlikuks

täitmiseks antud aja jooksul ning ei ole nimetatud kohustust täitnud ka kohtumenetluse jooksul

(s.o kokku 6 kuu jooksul). Võlgnik on kaebust esitades ja ka ärakuulamisel põhimõtteliselt

nõustunud kohtutäituri arvamusega, et võlgnik võib olla maksejõuetu pankrotiseaduse mõttes.

Avaldaja hinnangul ei suuda ta oma vara ja sissetulekute arvel täitemenetluses olevat kohustust

täita.

Maakohus nõustus kohtutäituri järeldusega, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda

(TMS § 132 lg 1 alusel arestimiskõlbuliku sissetuleku ja vara puudumist) ei ole kohustuse täitmine

ka tulevikus mõistliku aja jooksul võimalik. Maakohus võttis asja juurde kohtutäituri poolt esitatud

andmed täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX toimunud täitmiste kohta. Kohtutäitur märkis, et juhul,

kui täitemenetluses jätkuvad igakuised kinnipidamised, siis nende arvelt kuulub nõude

rahuldamisele 43 kuud, st nõue õnnestub (arvestades kohtutäituri ametialasel kontol deponeeritud

summat) rahuldada jaanuaris 2024.

Maakohus leidis, et töövõimetoetuse arest oli õiglane. Käesolevalt ei ole tegemist võlgniku

sissetuleku arestimisega võimalikus maksimaalses määras. Maksimaalne lubatav määr oleks

45 eurot 7 senti kuni 48 eurot 5 senti. Kohtutäitur on aga arestinud töövõimetoetuse 25 euro

ulatuses, seega veidi üle poole maksimaalselt võimalikust määrast. Võlgnikule jääb kätte olenevalt

kuust X eurot X senti kuni X eurot X senti ning sellega on tagatud võlgnikul minimaalne vajaduste

rahuldamine.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist või tsiviilasja

saatmist tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud

isiku kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus TMS § 218 lg-s 2 sätestatud kaebuse

läbivaatamise tähtaega. Avaldaja esitas kaebuse kohtusse 29. augustil 2020, kuid maakohus tegi

määruse alles 15. jaanuaril 2021.

Pole täidetud töövõimetoetuse arestimise esimene eeldus ehk kohtutäituri aktidest, otsustest ja

maakohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks esitanud kohtutäiturile avalduse

TMS § 131 lg 2 kohaldamiseks. Kohtutäitur ei ole esitanud tõendit, mis näitab, et sissenõudja on

taotlenud avaldaja mistahes sissetulekute arestimist.

Täitemenetlus ei ole avaldaja suhtes ebaõnnestunud. Täitemenetlus oli kestnud vaid kaks kuud.

Kohtutäitur ei kuulanud avaldajat enne arestimist ära. Avaldaja rõhutab seejuures, et ta on väga

aktiivselt suhelnud kohtutäituriga, pigem on kohtutäitur hoopis see, kes pole avaldajale

kättesaadav.

Avaldaja töövõimetoetuse arestimine ei olnud õiglane. Seadus näeb ette, et kohtutäitur peab

võlgniku töövõimetoetust arestides tegema argumenteeritud ja põhjendatud otsuse võlgniku

töövõimetoetuse arestimisel, täitur peab võlgniku ära kuulama ja arvestama võlgniku

sotsiaalmajandusliku hakkamasaamisega. Käesoleval juhul pole täitur oma seadustest tulenevat

kohustust täitnud.

Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et ei kohtutäitur ega maakohus ei ole piisavalt põhjendanud,

miks pöörati sissenõue avaldaja töövõimetoetusele 25 euro ulatuses. Kohtutäitur ei ole praeguses

asjas hinnanud võlgniku toimetulekut ning see annab aluse täituri otsus tühistada.

Kohtutäitur valetas maakohtus toimunud istungil kohtunikule, et avaldaja pole esitanud varade

nimekirja.

Maakohus hindas ebaõigesti avaldaja majanduslikku seisu.

6. Avaldaja esitas 18. aprillil 2021 ringkonnakohtule taotluse võtta tsiviilasja materjalide juurde

uued tõendid (töövõimetoetuse arestimise akt, kaebus kohtutäituri tegevuse peale, sissetuleku

arestist vabastamise teade täitemenetluses nr XXX/XXXX/XXX).

7. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kohtutäitur

palub menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Kohtutäitur edastab koos vastusega ning palub kohtul võtta tõendina asja materjalide juurde

sissenõudja 11. mai 2020 täitmisavalduse. Sissenõudja on taotlenud sissenõude pööramist

võlgniku nõudeõigustele (sh sissetulekutele).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning

maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

9. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja

§ 654 lg-st 6 neid ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus põhjendatud,

maakohus ei ole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse

kohaldamisel.

10. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatud kaebust lahendatakse

hagita menetluses (TMS § 218 lg 2, TsMS § 475 lg 1 p 15). Avaldaja on ekslikult nimetanud oma

kaebust apellatsioonkaebuseks ning tuginenud hagimenetluse sätetele. Ringkonnakohus vaatab

avaldaja esitatud kaebust läbi määruskaebusena hagita menetluse sätete kohaselt.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Avaldaja on määruskaebuses esitanud väite, et maakohus on rikkunud TMS § 218 lg-s 2

sätestatud kaebuse läbivaatamise tähtaega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu poolt TMS § 218 lg 2 esimeses lauses sätestatud

kaebuse läbivaatamise tähtajast (15 päeva) kinni pidamata jätmine selliseks rikkumiseks, mis tooks

kaasa maakohtu määruse tühistamise või muutmise. Tähtaja eesmärk on tagada kaebuse

lahendamine mõistliku aja jooksul, samas peab maakohus tagama ka muude menetluse ülesannete

täitmise, sh kaebuse õige lahendamise (TsMS § 2). Kuigi maakohus ei vaadanud avaldaja kaebust

läbi TMS § 218 lg 2 esimeses lauses sätestatud 15 päeva jooksul, ei mõjutanud see asjas tehtud

sisulist lahendit.

11.2. Määruskaebuses esitatud väide, et kohtutäituril puudus sissenõudja avaldus TMS § 131 lg 2

kohaldamiseks, ei ole põhjendatud.

Kohtutäitur esitas koos vastusega määruskaebusele tõendi – sissenõudja täitmisavalduse

täitemenetluse algatamiseks, mille ringkonnakohus võtab tsiviilasja materjalide juurde.

Kohtutäituril oli olemas sissenõudja avaldus TMS § 131 lg 2 kohaldamiseks. Esitatud

täitmisavaldusest nähtub, et sissenõudja on taotlenud sissenõude pööramist võlgniku

nõudeõigustele.

TMS § 131 lg 2 esimene lause ei pea silmas sissenõudja eraldi avaldust, milles taotletaks võlgniku

sissetulekutele

erandjuhul

sissenõude

pööramist.

Selles

vaid

korratakse

TMS § 23

lg-s 1 märgitud põhimõtet, mille järgi täitemenetluse alustamiseks on üldjuhul vaja sissenõudja

avaldust. Piisav on TMS § 23 kohane täitmisavaldus, kui selle järgi taotletakse muu hulgas

sissenõude

pööramist

võlgniku

sissetulekutele

(sh nõudeõigusele).

Kohtutäitur

saab

täitmisavalduse alusel rakendada kõiki õigusaktides ette nähtud sunniabinõusid sissenõudja nõude

rahuldamiseks, sh TMS § 131 lg-t 2, arvestades samal ajal võlgniku seaduses sätestatud huvidega

(vt nt Riigikohtu 20. märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 17.1)

11.3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et TMS § 131 lg 2

kohaldamiseks puudus alus, kuna täitemenetlus ei olnud avaldaja suhtes ebaõnnestunud.

TMS § 131 lg 2 kohaldamise teine eeldus on see, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev

vara on mittearestitav (nt teatud vallasasjad TMS § 66 kohaselt) või see on niivõrd vähese

väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu

nõuet rahuldada muul põhjusel. Nimetatud eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul olema

teinud mõistlikke pingutusi võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks, mh on võimalik

võlgnikult nõuda vara kohta teabe ja vara nimekirja esitamist (vt TMS § 59 jj). Riigikohus on

leidnud, et ei ole võimalik täpselt ette kindlaks määrata ajalist piiri, millal saab lugeda

täitemenetluse võlgniku muu vara suhtes ebaõnnestunuks. Ebaõnnestunuks lugemine sõltub

konkreetsest täitemenetlusest. Üldise kriteeriumina ajalise piiri kohta tuleks lähtuda mõistlikust

ajast. Ebaõnnestumisele võib nt viidata vahetult enne täitemenetlust mõne teise sissenõudja nõude

alusel korraldatud täitemenetluse tagajärjetus vms (vt nt Riigikohtu 20. märtsi 2019 määrus

tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 17.2).

Ringkonnakohtu

hinnangul

on

maakohus

kontrollinud

kohtutäituri

poolt

võlgniku

toimetulekutoetuse arestimise põhjendatust igakülgselt ja piisavalt. Maakohus tuvastas

TMS § 131 lg 2 kohaldamise teise eelduse olemasolu. Võlgniku suhtes on käimas mitu

täitemenetlust. Kohtutäituril oli olemas ülevaade võlgniku varadest ja sissetulekutest, sh oli

kohtutäitur saanud piisavalt infot teisest täiteasjast (täiteasi nr XXX/XXXX/XXX). Avaldaja ei

ole määruskaebuses toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse väite, et võlgnikul on piisavalt

vahendeid täitmisel oleva nõude rahuldamiseks. Võlgnik on ise korduvalt märkinud, et tal

puuduvad rahalised vahendid nõude rahuldamiseks. Asjaolu, et võlgnik võib kunagi tulevikus

saada pärandi või lotovõidu, on hüpoteetiline ning kohtutäitur ei saa võlgniku majandusliku seisu

hindamisel arvestada tulevikus tekkida võivate rahaliste vahenditega.

11.4. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga selles, et täidetud ei ole TMS § 131 lg 2

kohaldamise kolmas eeldus.

Kolmanda eeldusena tuleb TMS § 131 lg-s 2 sätestatud erandi kohaldamiseks arvestada kõiki

asjaolusid, mille põhjal saab teha järeldusi selle kohta, kas sissenõude pööramine võlgniku

sissetulekule on õiglane. Kohtutäituril tuleb TMS § 131 lg 2 eesmärgipärase tõlgendamise kaudu

arvestada konkreetse täitemenetluse poolte, eelkõige võlgniku ja sissenõudja, õigustatud huve ja

majanduslikku olukorda, et teha õiglane otsus.

TMS § 131 lg 2 kohaldamisel on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega, mis allub TMS § 217

alusel esitatava kaebuse kaudu kohtulikule kontrollile.

Maakohus leidis põhjendatult, et kohtutäitur ei ole teinud töövõimetoetuse arestimisel

kaalutlusvigu või väljunud diskretsiooni piiridest. Kohtutäitur on teinud töövõimetoetust arestides

argumenteeritud ja põhjendatud otsuse, sh on kohtutäitur põhjendanud, miks on töövõimetoetus

arestitud 25 euro ulatuses. Avaldaja väide, et töövõimetoetuse arestimine ei ole tema suhtes

õiglane, on põhjendamatu.

11.5. TMS § 131 lg 2 viimase lause kohaselt kuulab kohtutäitur võlgniku enne otsuse tegemist

võimaluse korral ära. Ärakuulamise põhiline eesmärk on saada võlgnikult teavet tema

majandusliku seisundi ja muude sissenõude pööramise otsuse tegemiseks vajalike asjaolude kohta.

Maakohus tuvastas, et kohtutäitur on võlgniku ära kuulanud telefoni teel 13. juulil 2020.

Sealhulgas on avaldaja ise esitanud kohtule kaks salvestist vestlusest kohtutäituri abiga

(10. märtsil ja 19. märtsil 2020). Eeltoodu tõttu on vastuoluline avaldaja seisukoht, et teda ei ole

täitemenetluses ära kuulatud.

12. Avaldaja esitas ringkonnakohtule 3 uut tõendit (töövõimetoetuse arestimise akt, kaebus

kohtutäituri

tegevuse

peale,

sissetuleku

arestist

vabastamise

teade

täitemenetluses

nr XXX/XXXX/XXX). Tegemist on tõenditega, mis puudutavad teist käimasolevat täitemenetlust.

Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohatute tõenditega ja seetõttu jätab ringkonnakohus

avaldaja

esitatud

tõendid

asja

materjalide

juurde

võtmata

(TsMS § 238 lg 1 ja lg 4) ning loeb need avaldajale tagastatuks.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda

(TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 10). Teistel menetlusosalistel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson