3-21-990/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

11.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-990

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate

toimingute tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X

(registrikood XXXXXXXX)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 10.05.2021 taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X ettemaksukontole (viitenumbriga

XXXXXXXX) kokku 11 934,89 euro ulatuses.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte X-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate

tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse

esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei

näe seadus ette selgituse või vastuväidete küsimist isikult, kelle suhtes otsustatakse sooritatavaks

toiminguks luba anda, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab

kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus

pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust

reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Seega on maksuhalduril õigus

pöörata sissenõue võlglase ettemaksukontole.

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse

halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri

kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri

esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt

õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta

tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb

hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS

§ 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

5.1 Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et

maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on alustanud 12.04.2021 korralduse

nr 12.2-3/055439-1 ja 29.04.2021 korralduse nr 12.2-3/055439-3 alusel X käibemaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil detsember 2020 kuni märts 2021.

5.2 Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt rahalise

kohustuse määramine. X kontrollimenetluse käigus selgunud asjaolud annavad maksuhaldurile alust

arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud

tehinguid X-ga. X deklareeris X rekvisiitidega vormistatud arvete alusel 2020. a detsembri ja 2021. a

jaanuari käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kokku 74 836,40 eurot, eesmärgiga suurendada

sisendkäibemaksu kaudu tagastamisele kuuluvat käibemaksu. Kuivõrd maksuhalduril on alust arvata,

et tehinguid X-ga ei toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks X sisendkäibemaksu

vähendamine kokku 74 836,40 eurot, mille tulemusel kuulub X-l juurde tasumisele käibemaks 74

836,40 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et rahalise kohustuse määramine

oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

5.3 MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Taotluses on piisavalt

põhjendatud kahtlust, et X võib kontrolli lõppemisel muuta maksuotsusega määratava rahalise nõude

(74 836,40 eurot) hilisema sissenõudmise võimatuks ning peale enammakse – s.o 11 934,89 euro –

vabastamist ettemaksukontole, ei ole selle võimaliku määratava maksusumma tasumine X poolt

tagatud. Taotluse kohaselt puudub X-l registervara, millele sissenõuet pöörata. Äriühing ei ole alates

oma tegutsemise algusest kuni tänaseni deklareerinud maksustatavat käivet ning puuduvad töötajad,

mis annab alust kahtluseks, et tegemist ei ole reaalselt tegutseva ettevõttega. Olukorras, kus

maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on

teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada maksuhalduri

kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma

hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

5.4 Taotluses väljatoodud asjaoludele tuginedes saab pidada põhjendatuks maksuhalduri soovi

arestida X ettemaksukonto äriühingu poolt deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas

11 934,89 eurot. Ettemaksukonto arestimise tagajärjeks on see, et X-le ei tagastata (ega tasaarvestata

muude maksukohustustega) vastava summa ulatuses maksudeklaratsioonides deklareeritud

enammakstud summasid. Selline täitmist tagav meede ei muuda äriühingu senise tegevuse jätkamist

võimatuks ega too kaasa mingisuguseid muid pöördumatuid tagajärgi. Antud juhul kaalub avalik huvi

maksusummade laekumisele üles äriühingu huvi ettemaksukontole laekuvate käibevahendite

kasutamiseks.

5.5 Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui täitetoimingu

sooritamist tinginud asjaolu on ära langenud või X esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3

ja § 121 kohase tagatise suuruses 11 934,89 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122

sätestatud loetelule. Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks

11 934,89 eurot.

6. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/