1-17-7963/113 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 10.mail 2021, Valga Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ainar Koik Kriminaalasja number 1-17-7963 Kriminaalasi W.J

suhtes karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamine Kinnipeetav Kaitsja W.J XXX; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub Karistuse kandmise algus ja lõpp: 01.03.2017 - 01.07.2021 Ei soovinud Kohtuistungi toimumise vorm ja aeg Kaugkohtuistung 10.05.2021

RESOLUTSIOON

1.

Jätta W.J suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. 2.

Määrus saata süüdimõistetule, prokuratuurile ja Tartu vanglale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 23.01.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7963 tunnistati W.J süüdi KarS § 199 lg 2 p de 5, 9 järgi (22.01.2017, 26.01.2017 ja 31.01.2017 - episoodid) ja mõisteti temale karistuseks 5 kuud vangistust. Lisaks tunnistati W.J süüdi KarS § 200 lg 2 p de 7, 9 järgi (06.02.2017 toime pandud episood) ja mõisteti - temale karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti W.J-ile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati seda karistust W.J-ile Tartu Maakohtu 08.02.2017 otsusega mõistetud karistuse, s.o 4 kuu pikkuse vangistusega, ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti temale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati W.J süüdi KarS § 199 lg 2 p de 8, 9 järgi - (11.02.2017 episood) ja mõisteti temale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust eelnevalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ehk 4 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati karistusaega lugema alates W.J-i kinnipidamisest 01.03.2017 Kohtuotsus jõustus 30.03.2018.

08.04.2021 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid

W.J-ile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD W.J selgitas istungil, et , tema hinnangul taotlus ei ole õigustatud kokkuleppemenetluse kohaldamisel sellisest võimalusest ka ei räägitud. Ei ole Eestis elukohta ning soovib vabanemisel lahkuda Eestist Soome.

Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Isikul puudub kindel kontrollitud elukoht vabanemisel.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära W.J-i ja prokuröri, leiab, et W.J suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.

KarS § 871 lg 1 ja 2 sätestavad tingimused, milliste täidetuse korral kohus kas kohaldab kohustuslikus korras või otsustab kaalutluse korras isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise.

Olenemata eelviidatud KarS § 871 lg 1 ja 2 suhtes nõuete täitmisest, ei saa W.J siiski karistusjärgset da. käitumiskontrolli kohalda Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7).

Vangla iseloomustuses on isiku vabanemisjärgseks elukohaks märgitud andmete tabelis xxx. 19.03.2021 kinnitas Xxx juhatuse liige O. I., et vabaduses on kinnipeetaval võimalus antud elukohta elama asuda. Toas hakkaks elama kahekesi, kuid hetkel ei oska öelda, kellega koos tuba peab jagama, kuid proovivad leida kõige sobivama kaaslase. Xxxx ruumides on eluks vajalik kõik olemas, majas on olemas vesi ja kanalisatsioon. Kinnipeetav asub elama kohas, kus on ka teised kriminaalkorras karistatud isikud, mis ei ole väga sobilik isikule elamiseks pärast vabanemist, kuna isik on mõjutatav. Samas on see ajutine elukoht, sest poole aasta pärast peab isik leidma endale kindla elukoha. Kinnipeetav ise on märkinud kohtule, et vabanemisel ta Eestisse ei jää ning kavatseb lahkuda Soome ning seni võib ööbida Kohus nõustub

ka telgis. prokuröriga, et isikut ei saa sundida elama rehabilitatsioonikeskuses, tegelik ja reaalne elukoht isikul aga puudub.

Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis.

Eeltoodust tulenevalt, jätab kohus W.J suhtes karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik