2-18-6875/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6875

Tsiviilasi

Toyota

Baltic

Aktsiaseltsi

hagi

RÄVALA

BÜROOHOONE AKTSIASELTSI vastu leppetrahvi,

kahju hüvitamise ja enamtasutud üüri tagastamise

nõudes

ning

RÄVALA

BÜROOHOONE

AKTSIASELTSI vastuhagi Toyota Baltic Aktsiaseltsi

vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

RÄVALA

BÜROOHOONE

AKTSIASELTSI

määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Toyota

Baltic

Aktsiaselts

(registrikood

10234087), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Kadri Härginen

Kostja RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTS

(registrikood 10179460), seaduslik esindaja PK

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6875

osas, millega mõisteti RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSILT Toyota Baltic

Aktsiaseltsi kasuks pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust

välja menetluskulud 16 517,94 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise

väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta pärast poolte

vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust RÄVALA BÜROOHOONE

AKTSIASELTSILT

Toyota

Baltic

Aktsiaseltsi

kasuks

välja

mõistmata

menetluskulud 16 517,94 eurot ületavas osas, samuti jätta rahuldatama sellelt viivise

väljamõistmise nõue. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI määruskaebus osaliselt.

3. Lugeda määruse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada Toyota Baltic Aktsiaseltsi menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus osaliselt. Määrata Toyota Baltic Aktsiaseltsi menetluskulude

suuruseks ja mõista RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSILT Toyota

Baltic Aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulud 17 126,21 eurot.

3.2. Rahuldada RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata RÄVALA BÜROOHOONE

AKTSIASELTSI menetluskulude suuruseks ja mõista Toyota Baltic

2 (9)

Aktsiaseltsilt RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI kasuks välja

menetluskulud 608,27 eurot.

3.3. Tasaarvestada

pooltelt

vastastikku

väljamõistetud

menetluskulud

(tervikresolutsiooni p-d 3.1 ja 3.2) ning tasaarvestuse tulemusena mõista

RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSILT Toyota Baltic Aktsiaseltsi

kasuks välja menetluskulud 16 517,94 eurot.

3.4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb RÄVALA BÜROOHOONE

AKTSIASELTSIL tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud Toyota Baltic Aktsiaseltsi (hageja) hagi RÄVALA

BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (kostja) vastu leppetrahvi, kahju hüvitamise ja

enammakstud üüri tagastamise nõudes ning kostja vastuhagi hageja vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes.

Harju Maakohus rahuldas 28. novembri 2019. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 34 879,95 eurot ja edasiulatuva viivise ning jättis vastuhagi rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. novembri 2020. a otsusega

maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hageja nõude serveri ja kontori

kolimiskulude 5075,71 euro hüvitamiseks ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks, samuti

menetluskulude jaotuse osas ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi selles osas

rahuldamata ning menetluskuludest 97% kostja ja 3% hageja kanda. Riigikohus jättis

25. jaanuari 2021. a määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja

kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

2. Hageja esitas 30. oktoobril 2019 maakohtule (täpsustatud 7. mail 2021) menetluskulude

nimekirja, mille järgi seisnevad hageja menetluskulud riigilõivus 1000 eurot, õigusabi

osutamisega seotud otsestes kuludes 52,60 eurot ja lepingulise esindaja kuludes 24 292,83 eurot

(käibemaksuta). Hageja lepingulised esindajad advokaat Kadri Härginen ja vandeadvokaat Paul

Künnap tegid maakohtus toiminguid vastavalt tunnihinnaga 135,95 eurot (käibemaksuta) ja 195

eurot (käibemaksuta). Hageja esitas 15. oktoobril 2020 (täpsustatud 28. oktoobril 2020)

ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi seisnevad hageja menetluskulud

lepingulise esindaja kuludes 4497,33 eurot (käibemaksuta). Hageja lepingulised esindajad

advokaat K. Härginen ja vandeadvokaat P. Künnap tegid ringkonnakohtus toiminguid vastavalt

tunnihinnaga 159,33 eurot (käibemaksuta) ja 195 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitas, et on

käibemaksukohustuslane ega soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Hageja

on palunud välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt.

3. Kostja esitas 30. oktoobril 2019 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi

seisnevad kostja menetluskulud riigilõivus 1800 eurot ja lepingulise esindaja kuludes 13 440

eurot (käibemaksuta). Kostja esitas 15. oktoobril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja, mille järgi seisnevad kostja menetluskulud riigilõivus 2100 eurot ja lepingulise

3 (9)

esindaja kuludes 5070 eurot (käibemaksuta). Kostja palus arvestada menetluskuludele juurde

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses maakohtule esitatud seisukoha koostamise

ajakulu 2 tundi. Kostja lepinguline esindaja teostas maakohtus ja ringkonnakohtus toiminguid

tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kostja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane ega

soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus tasaarvestas 22. veebruari 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus)

hageja ja kostja vastastikused menetluskulude nõuded ning selle tulemusena mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 18 435,41 eurot ja viivise sellelt seadusjärgses määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on mõlema poole lepinguliste esindajate tunnitasu

määrad kooskõlas asja keerukuse ja mahuga ning esindajate kvalifikatsiooniga. Mitme

lepingulise esindaja kasutamise korral ei ole välistatud menetluskulude arvestamine keskmise

tunnitasu alusel. Hageja esindajate keskmine tunnitasu maakohtus 141,48 eurot (käibemaksuta)

on mõistlik. Asi ei olnud niivõrd keerukas, et oleks õigustatud hagejal mitme lepingulise

esindaja samaaegne ja dubleeriv kasutamine, mistõttu tuleb pidada põhjendatuks ajakulu, mis

vastab ühe lepingulise esindaja põhjendatud ajakulule.

Hageja esindajate ajakulu maakohtus ei ole tervikuna põhjendatud. Mõistlik ajakulu kostja

vastuhagiga tutvumisele ja vastamisele on 30,8 tunni asemel 16 tundi. Kuivõrd 5. detsembri

2018. a eelistung kestis 1 tund ning arvestada tuleb ühe esindaja istungil osalemiseks ja selleks

ettevalmistamiseks kulunud ajaga, siis on 11,1 tunni asemel mõistlik ajakulu 2 tundi.

Arvestades 14. jaanuari 2019. a seisukoha ja sellele lisatud tõendite mahtu, on täiendavate

tõendite kogumise ja seisukohtade esitamise põhjendatud ajakulu 16,7 tunni asemel 12 tundi.

10. aprilli 2019. a eelistungiks valmistumise ja sellel osalemise ajakulu on 11,3 tunni asemel

põhjendatud 2 tunni ja 40 minuti ulatuses ning 30. oktoobri 2019. a istungi puhul 17 tunni

asemel 2 tunni ulatuses. Juurde tuleb arvestada ajakulu seoses 3 tundi ja 36 minutit kestnud

istungil osalemisega. Muus osas on teostatud toimingud vajalikud ning neile kulunud aeg

kooskõlas teostatud toimingute ja menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Seega on hageja

põhjendatud lepingulise esindaja kulu maakohtus 16 892,71 eurot (= 141,48 eurot x 119,4

tundi), mille lisandub riigilõiv 1000 eurot.

Samuti ei ole tervikuna põhjendatud hageja esindajate ajakulu ringkonnakohtus. K. Härgineni

põhjendatud

ajakulu

maakohtu

otsuse

ja

apellatsioonkaebuse

analüüsiks

ning

apellatsioonkaebusele vastamiseks on 18,4 tunni asemel 8 tundi. Põhjendamatu on P. Künnapi

ajakulu nimetatud toimingule ning 15. oktoobri 2020. a istungiks ettevalmistamiseks ja

osalemiseks, sest tegemist on tarbetu dubleerimisega. K. Härgineni ajakulu viimase toimingu

puhul on põhjendatud 3,5 tunni asemel 1 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise

põhjendatud ajakulu on 1,5 tunni asemel 0,5 tundi. Arvestades mõistlikuks peetud tunnitasu

suurust 159,33 eurot, on hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 1736,70

eurot (= 159,33 eurot x 10,9 tundi).

Seoses kostja menetluskuludega märkis maakohus, et 5. detsembri 2018. a eelistungiks

ettevalmistamise, sellel osalemise, kliendiga nõupidamise ja protokolliga tutvumise ajakulu on

põhjendatud 2 tunni ja 42 minuti asemel 2 tunni ulatuses. Samuti on põhjendamatu kostja

esindaja 31. augusti 2018. a, 5. veebruari 2019. a ja 25. juuni 2019. a suhtluse ajakulu, kuna ei

ole võimalik aru saada kellega ja millega seoses suheldi. Hageja 2019. a jaanuaris esitatud

tõenditega tutvumise ja analüüsi põhjendatud ajakulu on 5 tunni asemel 2 tundi. Kostja

15. veebruari 2019. a menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu on 28 tunni ja 24

minuti asemel 25 tundi. 10. aprilli ja 30. oktoobri 2019. a kohtuistungil osalemise,

ettevalmistamise ja protokolliga tutvumise mõistlik ajakulu on vastavalt 2 tundi ja 40 minutit

ning 5 tundi ja 36 minutit. Muus osas on maakohtus teostatud toimingud vajalikud ning neile

4 (9)

kulunud aeg kooskõlas teostatud toimingute ja menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Seega on

kostja põhjendatud lepingulise esindaja kulu maakohtus 11 335,50 eurot (= 150 eurot x 75,57

tundi), mille lisandub riigilõiv 1800 eurot. Kostja esindaja ajakulu 15. oktoobri 2020. a

ringkonnakohtu istungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks tuleb vähendada 3,1 tunnini.

Muus osas on ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud. Seega on kostja põhjendatud lepingulise

esindaja kulu ringkonnakohtus 4935 eurot (= 150 eurot x 32,9 tundi), mille lisandub riigilõiv

2100 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus, et põhjendatud oli vaid ühe esindaja kasutamine, aga

lähtus hageja puhul ikkagi keskmisest esindajate tunnihinnast. Kuna faktiliselt tegi kogu töö ära

K. Härginen, siis oleks õige lähtuda tema tunnihinnast, mitte keskmisest, mida P. Künnapi kui

advokaadibüroo partneri tunnihind suurendab. Samuti analüüsis maakohus enamiku menetluse

põhitoimingute ajakulu ja leidis, et see on põhjendatud vaid 38 tunni ja 16 minuti ulatuses, kuid

lisas sellele veel 81 tundi, mille osas analüüsi lahendist ei nähtu ja arvestatud on mitme esindaja

ajakulu. Arusaamatu on, miks pidas kohus põhjendatuks hagi koostamise ajakulu 35,2 tunni

ulatuses, kui selle tulemuseks on ilma rekvisiitide, menetluslike küsimuste ja lisade nimekirjata

8-leheküljeline hagi, ning miks peab kostja hüvitama puuduste kõrvaldamise kulu. Samuti on

OÜ Swissotel Estonia arvete analüüs ja seisukoha koostamine võtnud aega 1,6 tundi, kuid selle

esitamine ja kohtumine kliendiga 7,1 tundi. Lisaks on arusaamatu, miks pidas kohus hageja

esindajate mõistlikuks tunnitasuks ringkonnakohtus 159,33 eurot, kui määras keskmiseks

tunnihinnaks maakohtus 141,48 eurot.

Maakohus kohtles ka pooli ebavõrdselt, sest pidas põhjendamatuks kostja esindaja minuti

täpsusega esitatud suhtluse ajakulu, aga põhjendatuks hageja esindajate ajakulu suhtlusele,

milles ei ole eristatav kuupäev ega konkreetselt suhtlusele kulunud aeg. Ebavõrdne kohtlemine

väljendub ka selles, et maakohus pidas hageja esindajate põhjendatud ajakuluks maakohtus

119,4 tundi, aga kostja esindaja puhul 75,57 tundi.

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks pärast

poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust välja menetluskulud 16 517,94 eurot

ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud

osas uue määruse, millega jätab pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust

kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulud 16 517,94 eurot ületavas osas, samuti

jätab rahuldatama sellelt viivise väljamõistmise nõude. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus selgitab, et kostja taotlus saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, ei ole

ringkonnakohtule siduv.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel.

9. Esmalt selgitab kolleegium, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas

kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab

5 (9)

kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud

toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik.

Kuivõrd menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus

sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel

kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

10. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et kostja hinnangul on maakohus rikkunud

TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium nõustub määruskaebuse väidetega osaliselt ning leiab, et

maakohtu määrus on hageja ja kostja lepinguliste esindajate õigusabiteenuse osutamise ajakulu

osas ja hageja esindajate tunnitasu määra osas osaliselt põhjendamatu.

11. Esmalt käsitleb kolleegium määruskaebuses hageja menetluskulude kindlaksmääramise

osas esitatud väiteid.

12. Määruskaebuse väite kohaselt ei piirdunud maakohus esindajakulude väljamõistmisega,

mis oleks tehtud ühele esindajale.

12.1. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus ei olnud põhjendatud mitme esindaja kasutamine,

ei saa mehaaniliselt jätta hüvitamata teise esindajaga seotud kulusid, vaid hüvitamata tuleb jätta

ühe toiminguga seotud dubleerivad kulud ja kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja

kasutamisest. Eelduslikult on selliseks kuluks täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja

materjalidega tutvumiseks. Samuti võib selliseks kuluks olla mitme lepingulise esindaja ajakulu

kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel.

12.2. Kostja heitis maakohtule ette hagi koostamise ajakulu 35,2 tunni ulatuses põhjendatuks

pidamist, kuigi see on kostja väitel ilma rekvisiitide, menetluslike küsimuste ja lisade nimekirja

8 lehekülge. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väide alust selles osas maakohtu

määruse muutmiseks. Kolleegium märgib, et kohtule esitatava menetlusdokumendi

ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka

asjaolude analüüsi ja õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu

eesseisva menetluse jaoks ja mõistlikus ulatuses ka kliendiga nõupidamist. Samuti ei ole

tsiviilkohtumenetluses normi, mis sätestab, et dokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud

aja kindlaksmääramine sõltub menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Põhjendatud kulu

suurus sõltub eelkõige dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide kvaliteedist. Lisaks

märgib kolleegium, et hageja on esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagiavaldusele

arvukalt tõendeid (63 lisal).

12.3. Samuti on määruskaebuse väite kohaselt kostjale arusaamatu, miks ta peab hüvitama

puuduste kõrvaldamise kulu. Kolleegiumi hinnangul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire,

kui luges selle põhjendatud kuluks. Tegemist oli hageja õiguste kaitseks põhjendatud ja vajaliku

toiminguga. Samas nõustub kolleegium kostjaga, et hageja esindajad on kulutanud kõnealusele

toimingule põhjendamatult palju aega. Arvestades, milliseid täpsustusi palus kohus hagejal teha

ning hageja menetlusdokumendi sisu ja mahtu, aga ka asjaolu, et kohtukirja analüüsi saab

pidada dubleerivaks toiminguks, on põhjendatud ajakulu puuduste kõrvaldamisele 2 tundi.

12.4. Kostja hinnangul on põhjendamatu ka see, et hageja esindajatel on võtnud OÜ Swissotel

Estonia arvete analüüs ja seisukoha koostamine aega 1,6 tundi, kuid selle esitamine ja

kohtumine kliendiga 7,1 tundi. Kolleegium selgitab, et menetluskulude nimekirja järgi on 7,1

tundi kulunud perioodil 7. mai 2019. a kuni 15. mai 2019. a lisaks seisukoha esitamisele ja

kliendiga kohtumisele ka tõendite analüüsile ja selgitavate dokumentide koostamisele.

Maakohus andis 10. aprilli 2019. a eelistungil hagejale tähtaja 10. juuni 2019. a kohtu palutud

selgituste esitamiseks (kd II, tl 161). Kolleegiumi hinnangul tuleb nimetatud ajakulu vaadata

koos menetluskulude nimekirjas järgmise toiminguga, s.o selgitavate dokumentide koostamine

6 (9)

ja suhtlus kliendiga perioodil 3. juuni 2019. a kuni 10. juuni 2019 4,8 tunni ulatuses, mille

tulemusena esitati maakohtule 10. juunil 2019 selgitused koos üüripinna plaanidega, kusjuures

detailselt oli välja toodud veelekete kuupäev, asukoharuumi nimetus ja lisatud juurde viited

toimikus sisalduvatele tõenditele (kd II, tl 173–179 pöördel ja 182–191). Samuti täpsustas

hageja serveriruumi ja elektrikilbi asukohta ning nendele ligipääsu võimalusi (kd II, tl 180 ja

192). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja lepingulisel esindajal kõnealuste toimingute

teostamiseks kulunud aeg kokku 13,5 tundi selgelt ülemäärane.

12.5. Kolleegium jätab arvestamata mitme esindaja tõttu tekkinud dubleerivate toimingutega.

Mõistlik ja vajalik ajakulu ühe esindaja puhul perioodil 14.–15.mai 2018. a kohtumäärusega

tutvumise, vastaspoole kirja analüüsi, edasise tegevuskava kujundamise ja kliendi

informeerimise puhul on 0,4 tundi. Kuigi osalt dubleerivat kulu sisaldab ka vastuhagile vastuse

koostamine ja sellega seotud toimingud ning 5. detsembri 2018. a ja 10. aprilli 2019. a

eelistungiks valmistumine ja sellel osalemine, siis hinnates vastavate toimingute puhul

maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu vastavalt 16 tundi, 2 tundi ja 2 tundi 40 minutit ning

võrreldes seda vastava toimingu sisu ja mahuga, võib asuda seisukohale, et tegemist on

kokkuvõttes mõistliku ajakuluga, st hagejate esindajate ajakulu kokku on mõistlik ja

põhjendatud konkreetse toimingu n-ö ühekordseks teostamiseks.

13. Vastuseks kostja määruskaebuse väitele, et vaidlustatud määrus on vastuoluline, sest

maakohus leidis, et põhjendatud oli vaid ühe esindaja kasutamine, aga lähtus hageja puhul

ikkagi keskmisest esindajate tunnihinnast, märgib kolleegium järgmist.

13.1. Üksnes K. Härgineni tunnihinnast tuleb lähtuda järgmiste toimingute ja neile maakohtu

poolt põhjendatuks peetud ajakulu puhul, sest nimetatud toimingud teostas täpsustatud

menetluskulude nimekirjast nähtuvalt vaid K. Härginen:

• 14. jaanuari 2019. a seisukoha koostamine ja sellega seotud toimingud 12 tundi;

• kostja 15. veebruari 2019. a seisukoha analüüs 1,8 tundi;

• 2. aprilli 2019. a menetlusdokumendi ja selle lisade koostamine ning sellega seotud

toimingud 10,6 tundi;

• OÜ Swissotel Estonia arvete analüüs, sellega seoses seisukoha koostamine ja esitamine

ning 10. juuni 2019. a selgitava dokumendi koostamine ja sellele eelnenud toimingud

13,5 tundi;

• suhtlus kliendiga seoses võimaliku kompromissiga, kostja kompromissettepaneku

analüüs ja vastuettepaneku koostamine 2,3 tundi;

• kostja 30. augusti 2019. a seisukohaga tutvumine ja kliendi informeerimine 0,4 tundi;

• suhtlus kliendiga seoses võimalik kompromissi ja kohtuistungiga, istungiaja

edasilükkamise taotluse koostamine ja suhtlus kohtuga 2,2 tundi;

• suhtlus kliendiga seoses kohtuistungiga ja kohtu teavitamine istungiaja edasilükkamise

taotlusest loobumisest 0,7 tundi;

• suhtlus tunnistajatega seoses kohtuistungiga, kohtumine kliendiga ja ettevalmistused

istungiks 2 tundi;

• 30. oktoobri 2019. a istungil osalemine 3,6 tundi.

Kolleegiumi hinnangul ei ületanud maakohus nimetatud toimingute ja neile kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ning määruskaebuses ei ole esile

toodud asjaolusid, mille põhjal saaks asuda vastupidisele seisukohale. Nõustuda ei saa

määruskaebuse seisukohaga, et määrus on olulises osas põhjendamata. Vaidlustatud määruses

nimetas maakohus need menetluskulud, mis ei ole kohtu arvates põhjendatud ja vajalikud.

Asjaolu, et ülejäänud menetluskulude osas ei analüüsinud maakohus määruse põhjendustes iga

menetluskulude aruande rida eraldi toimingupõhiselt, ei tähenda, et maakohtule saaks ette heita

määruse olulises osas põhjendamata või menetluskulude analüüsimata jätmist arvestades ka

teostatud menetlustoimingute hulka. Maakohus on kokkuvõtvalt märkinud seisukoha, et

7 (9)

teostatud toimingud olid vajalikud ning neile kulunud aeg kooskõlas teostatud toimingute ja

menetlusdokumentide mahu ja sisuga.

Kuivõrd K. Härgineni tunnihind nimetatud toimingute teostamisel oli 135,95 eurot, siis peab

kolleegium hageja lepingulise esindaja käesolevas alapunktis nimetatud maakohtus teostatud

toimingute põhjendatud suuruseks 6675,15 eurot (= 49,1 tundi × 135,95 eurot).

13.2. Kolleegium märgib, et toimingutele, mille puhul osutati õigusabi erinevate tunnitasudega,

põhjendatuks peetud ajakulu osas keskmise tunnitasu kohaldamine ei pruugi olla igal

konkreetsel juhul põhjendatud, kuna võib kolleegiumi arvates viia olukorrani, kus konkreetse

toimingu eest kuuluks hüvitamisele suurem summa kui taotletud. Samas ei ole kaebuses ka esile

toodud, millest tulnuks kohtul lähtuda sellises olukorras, kus mitmete toimingute puhul on

õigusabi osutanud kaks esindajat erinevate tunnitasudega, kuid kohus peab põhjendatuks vaid

ühe esindaja kasutamist. Põhjendatud ei oleks lähtuda toimingute puhul, mida teostasid

mõlemad esindajad, vaid K. Härgineni tunnitasust, sest õigusabi osutas ka kõrgema

kvalifikatsiooniga P. Künnap, kelle tunnitasu on küll kõrgem, aga ajakasutus ka eelduslikult

efektiivsem.

Seega leiab kolleegium, et arvestades käesoleva asja mahtu, samuti asjaolu, et enamiku kahe

esindajaga toimingute puhul on kohus vähendanud ajakulu või on P. Künnap teostanud 195

euro suuruse tunnitasu määraga sedavõrd suures ulatuses toiminguid, et viidatud ebaõiglast

olukorda ei tekkinud, oli käesoleval juhul keskmisest tunnitasust 141,48 eurot lähtumine

põhjendatud ja kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.

Asja materjalidest nähtuvalt teostasid mõlemad esindajad järgmisi toiminguid maakohtu poolt

põhjendatuks peetud või ringkonnakohtu poolt käesolevas määruses vähendatud ajakuluga:

• hagi koostamine ja sellega seotud toimingud 35,2 tundi;

• puuduste kõrvaldamise kulu 2 tundi;

• 14.–15. mai 2018. a kohtumäärusega tutvumine, vastaspoole kirja analüüs, tegevuskava

kujundamine ja kliendi informeerimine 0,4 tundi;

• vastuhagile vastuse koostamine ja sellega seotud toimingud 16 tundi;

• 5. detsembri 2018. a eelistungiks valmistumine ja sellel osalemine 2 tundi;

• 10. aprilli 2019. a eelistungiks valmistumine ja sellel osalemine 2 tundi ja 40 minutit.

Kolleegium, võrreldes kõigi keskmise tunnitasuga toimingute puhul taotletavat ja hüvitatavat

summat, ei tuvastanud ühelgi juhul, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu hüvitamine

keskmise tunnitasuga viiks tulemuseni, et taotlus rahuldati suuremas summas kui taotleti.

Samuti leiab kolleegium, et kokkuvõttes on väljamõistetud kulu puhul tegemist mõistliku ja

põhjendatud kuluga konkreetse toimingu eest. Seega ei vii keskmise tunnitasu kohaldamine

ebaõiglase või ebamõistliku tulemuseni. Samuti on kohaldatud tunnitasu 141,48 eurot

käesoleva vaidluse seisukohast mõistlik ja põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu. Eelnevat

arvestades on hageja lepinguliste esindajate käesolevas alapunktis nimetatud maakohtus

teostatud toimingute põhjendatud suuruseks 8244,04 eurot (= 58,27 tundi x 141,48 eurot).

14. Lisaks heidab kostja ette, et maakohus pidas hagejate esindajate mõistlikuks tunnitasuks

ringkonnakohtus 159,33 eurot, kuigi määras keskmiseks tunnihinnaks maakohtus 141,48 eurot.

14.1. Kolleegium märgib, et esindaja tunnitasu määr ei pea tingimata olema menetluse kestel

ühesugune. Põhjendatud on hageja seisukoht, et õigusteenuse osutajal on õigus kliendiga

uuendada tasukokkuleppeid ning viitamine põhimenetluse kestusele. Samuti märkis hageja, et

tunnitasu suurust mõjutas juristide abi kasutamise ulatus. Kolleegiumi hinnangul ei ole

lepingulisel esindajal keelatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama advokaadibüroo

juristide abi ning põhjendatud ei ole jätta kohtumenetluses esindamise kuludena välja

mõistmata selliseid kulusid, mis on otseselt seotud esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide

ettevalmistamisega. Advokaadibüroo juristi poolt tehtud töö on sellisel juhul omistatav

8 (9)

esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 7. aprilli 2015. a määrus haldusasjas nr 3-13-1612/54, p 13).

14.2. Kolleegium selgitab, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise

lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13,

p 25). Kolleegiumi hinnangul ei ületa tsiviilasja keerukust, mahukust ja kestust arvestades

hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 159,33 eurot ka oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Nii on kohtupraktikas peetud põhjendatud ja vajalikuks

näiteks tunnitasu suurust 170 eurot (käibemaksuta) (vt nt Riigikohtu 27. veebruari 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑159‑16, p 24). Samuti on ringkonnakohtule esitatud täpsustatud

menetluskulude nimekirjast nähtuvalt tegemist K. Härgineni tunnitasuga, nii et tasumäärast

159,33 eurot tunnis lähtumine on kooskõlas ka kostja enda seisukohaga, et õiglane on lähtuda

K. Härgineni tunnihinnast.

15. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium hageja maakohtus kantud esindajakulude

põhjendatud suuruseks 14 919,19 eurot (= 6675,15 eurot + 8244,04 eurot), millele lisandub

riigilõiv 1000 eurot. Kuivõrd kolleegium leidis, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire

hageja lepinguliste esindajate ringkonnakohtu toimingute kulu 1736,70 eurot põhjendatud ja

vajalikuks pidamisel, siis tuleb hageja menetluskuludeks määrata kokku 17 655,89 eurot (= 14

919,19 + 1000 + 1736,70). Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb menetluskuludest 97%

kanda kostjal, siis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 17 126,21 eurot

(= 17 655,89 x 0,97).

16. Järgmisena

käsitleb

kolleegium

määruskaebuses

kostja

menetluskulude

kindlaksmääramise osas esitatud väiteid.

17. Kostja heidab määruskaebuses ette, et maakohus pidas põhjendamatuks kostja esindaja

minuti täpsusega esitatud suhtluse ajakulu, samas aga põhjendatuks hageja esindajate ajakulu

suhtlusele, milles ei ole eristatav kuupäev ega konkreetselt suhtlusele kulunud aeg.

17.1. Kolleegium märgib, et praktikas on tavapärane, et mõned toimingud menetluskulude

nimekirjas koondatakse ja neile märgitakse kokku kulunud aeg. See aga ei takista kohtul anda

hinnangut selle kohta, kas need toimingud olid põhjendatud ja vajalikud ning kui palju võis

esindajal kuluda ühe või teise toimingu tegemiseks mõistlikult aega. Kolleegiumi arvates oli

praeguses asjas esindajate ja klientide vaheline suhtlus vältimatult vajalik asjaolude

väljaselgitamiseks ja asjatundlikuks esindamiseks.

17.2. Küll aga nõustub kolleegium kostjaga, et maakohus on jätnud alusetult välja mõistmata

kostja esindaja 31. augusti 2018. a, 5. veebruari 2019. a ja 25. juuni 2019. a suhtluse ajakulu.

Kolleegium märgib, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel

kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt

Riigikohtu 13. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab

vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu

poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt

mõistlikkuse põhimõttest. Kolleegiumil ei ole alust kahelda kostja määruskaebuses antud

kinnituses, et kostja lepinguline esindaja suhtles kostja seadusliku esindajaga.

Erinevalt maakohtust on kolleegium seisukohal, et suhtlus kliendiga on seostatav ka konkreetse

menetlustoiminguga. Mis puudutab 31. augusti 2018. a suhtlust, siis kooskõlastati 31. augustil

2018 eelistungi aega (kd II, tl 44–47). Samuti esitas hageja 14. jaanuaril 2019 täiendava

seisukoha ja tõendid (kd II, tl 72–122), millele kostja 15. veebruaril 2019 vastas (kd II, tl 123–

137). Kuivõrd menetluskulude nimekirjast nähtuvalt alustas kostja hageja tõenditega tutvumist

31. jaanuaril 2019, siis on suhtlus kliendiga 5. veebruaril 2019 seostatav tsiviilasja

materjalidega. Lisaks esitas hageja 10. juunil 2019 täiendavad selgitused (kd II, tl 173–192)

ning menetluskulude nimekirjast lähtuvalt koostas kostja 25. juunil 2019 memorandumi

9 (9)

30. augusti 2019. a vastuse kohta, mis ka nimetatud kuupäeval maakohtule esitati (kd II, 193–

196). Seega on ka 25. juuni 2019. a suhtlus kooskõlas menetluse käiguga. Kõnealuste suhtluste

ajakulu kokku 42 minutit ei ole kolleegiumi hinnangul ülemäärane.

18. Kostja on määruskaebuses leidnud, et ebavõrdne kohtlemine seisneb ka selles, et maakohus

pidas hageja esindajate põhjendatud ajakuluks maakohtus 119,4 tundi, aga kostja esindaja puhul

75,57 tundi. Kolleegium märgib, et asjaolust, et kostja esindajal kulus maakohtus vähem aega

menetlustoimingute tegemiseks kui hageja esindajatel, ei saa järeldada hageja esindajate

ajakulu põhjendamatust. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb

hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt,

mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu 18. mai

2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Seega ei pidanud maakohus poolte esindajate

ajakulu võrdsusest lähtuma. Sealjuures juhib kolleegium kostja tähelepanu sellele, et maakohus

pidas vaidlustatud määruses kostja esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatuks oluliselt

suuremas ulatuses kui hageja puhul.

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal kostjale hüvitada täiendavalt maakohtus kantud

menetluskulud 42 minuti ajakulu eest ehk kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu

maakohtus on 76,27 tundi (= 75 tundi ja 34 minutit + 42 minutit). Seega peab kolleegium kostja

maakohtus kantud esindajakulude põhjendatud suuruseks 11 440,50 eurot (= 76,27 tundi × 150

eurot), millele lisandub riigilõiv 1800 eurot. Arvestades, et maakohus määras kostja

hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 7035 eurot ja kostja ei ole

selles osas etteheiteid teinud, siis tuleb kostja menetluskuludeks määrata kokku 20 275,50 eurot

(= 11 440,50 + 1800 + 7035). Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb menetluskuludest 3%

kanda hagejal, siis tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 608,27 eurot (=

20 275,50 x 0,03).

20. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kolleegium

määruse resolutsioonis menetluskulude nõuete osas vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele

tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud 16 517,94 eurot (= 17 126,21 – 608,27). Lisaks peab kostja tulenevalt hageja

taotlusest tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

21. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

22. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)