3-21-739/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-739

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Linnaplaneermise Ameti 18.07.2016 nr

1612371/03631 kasutusloa, mis on väljastatud hoonele asukohaga

Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Ravila tn 3

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X

Vastustaja: Tallinna linn

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada seoses kaebetähtaja rikkumisega haldusasjas nr 3-21-739 menetlus.

2. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates.

KOHTU SEISUKOHT

1. 06.04.2021 (täpsustatud 12.04.2021 ja 18.04.2121) esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnaplaneermise Ameti 18.07.2016 nr 1612371/03631 kasutusloa, mis on väljastatud hoonele

asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Ravila tn 3 tühistamiseks.

Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses või

lihtmenetluses.

Kaebaja märgib, et sai kasutusloast teada ehr.ee vahendusel 16.03.2021.

2. 07.04.2021 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Ühtlasi juhtis kohus kaebaja tähelepanu sellele,

et kaebus võib kohtule olla esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning palus täpsustada kaebetähtajaga

seotud asjaolusid. Vaatamata sellele, et kaebaja vastas kohtu määrusele nii 12.04.2021, 18.04.2021 ja

04.05.2021, siis kaebaja kaebetähtajaga seotud asjaolusid kaebaja ei täpsustanud ega esitanud ka

kaebetähtaja ennistamise taotlust.

3. 30.04.2021 teatas Tallinna linn vastuseks kohtunõudele kohtule, et ehitisregistrist ei nähtu kaebaja

kaasamist kõneksoleva kasutusloa menetlusse. EhS § 54 lg 5 kohaselt kaasatakse piirneva kinnisasja

omanik kasutusloa menetlusse üksnes vajadusel. Kuigi kaebaja väidab, et sai 2016. aastal väljastatud

kasutusloast teada äsja, on vastustaja seisukohal, et kaebus on esitatud olulise hilinemisega, mistõttu

puudub alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Arvestades kaebaja kinnistu piirnemist Ravila tn 3

kinnistuga (Maa-ameti geoportaali väljavõte – lisa 1), ei ole eluliselt usutav, et kaebaja juba aastaid

tagasi ei näinud, et Ravila tn 3 korterelamusse on inimesed sisse kolinud ja elavad hoones ehk et ilmselt

on Ravila tn 3 korterelamule väljastatud kasutusluba. Vajaliku hoolsuse korral oleks saanud kaebaja

kasutusloaga aegsasti tutvuda – ehitisregister on avalik andmekogu ja igaühele ligipääsetav. Praeguseks

on aga vaidlustatud kasutusloa väljastamisest möödunud juba pea 5 aastat.

Vastustaja selgitab ka, et Ravila tn 3 elamu osas anti 18.07.2016 kasutusluba 8 korteriga elamule

(kasutusluba – lisa 2). Kasutusloa kohaselt on Ravila tn 3 elamus kokku 8 eluruumi (ehk korterit).

Vastustaja lisab ka koos kasutusloa taotlusega lisatud muudatusprojekti (lisa 3), kust samuti nähtub, et

kortereid on hoones 8, samas on korterid üsna ruumikad.

Pärast kasutusloa andmist asus arendaja aga Ravila tn 3 elamu kortereid müüma kasutuskorra alusel.

Vastustaja lisab ühe piirkonna elaniku – M. N. – 13.04.2017 e-kirja (lisa 4), kus sisaldub mitu linki

Ravila tn 3 korterite müügikuulutusele. Esimene link ei avane, küll aga avanevad teine ja kolmas link.

Müügikuulutuses on järgmine tekst: „Korteriomandeid on majas 8, mis on jagatud kasutuskorraga

kaheks ning moodustuvad vastavalt pinnad A ja B.“ Seega asjaolu, et ühte korterit Ravila tn 3 elamus

kasutab eeldatavalt ilmselt kaks erinevat leibkonda, ei ole põhjustatud vaidlusalusest kasutusloast, vaid

korteriomanike vahel kokkulepitud notariaalsest kasutuskorrast. Vastustajal puudub õigus sekkuda

eraõiguslikesse suhetesse. Vastustaja lisab näitena ka kinnistusraamatu väljavõtte ühest Ravila tn 3

korterist (lisa 5), väljavõttest on näha, et Ravila tn 3 korteriomanike vahel on tõepoolest sõlmitud

kasutuskord. Kui kaebaja on veendunud, et Ravila tn 3 korteriomanike vahel sõlmitud kasutuskord rikub

või naabrid ise rikuvad tema naabrusõigusi, on tal naabritega kokkuleppe mittesaavutamisel õigus

pöörduda tsiviilkohtusse erimeelsuste lahendamiseks.

Kaebaja on pöördunud antud teemal vahetult oma 01.04.2021 e-kirjaga (lisa 6) ka vastustaja poole,

millele vastustaja vastas koos omapoolsete selgitustega 14.04.2021 (lisa 7).

Vastustaja juhib ühtlasi tähelepanu, et kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.

Kaebaja 12.04.2021 menetlusdokumendist ilmneb, et kohtusse on kaebaja pöördunud põhjusel, et

ilmselt siis seoses kaebaja poolt oma kinnistule soovitud abihoone ehitusteatise menetlusega

(04.03.2021 esitatud ehitusteatis on ehitisregistri kohaselt endiselt menetluses) ei ole kaebajal Ravila tn

3 korteriomanikega kõige soojemad suhted, nagu kaebaja väljendub.

Kokkuvõtteks – vastustaja palub kaebust menetlusse mitte võtta, kuivõrd kaebus on esitatud

kaebetähtaega rikkudes.

4. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse

menetlus kaebust menetlusse võtmata.

Kohus leiab, et Xi kaebuse menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu kaebust

menetlusse võtmata.

5. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning

sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole

kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent

viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg

möödunuks.

6. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja,

ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel.

HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast

menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva

möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal

tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja

ennistamist taotletakse.

HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata

jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu

haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud

kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.

7. Käesoleval juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise

tõttu. Kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne, kuna kaebaja tutvus kasutusloaga ehitisregistri (ehr.ee)

vahendusel 16.03.2021. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust kaebaja kohtule esitanud ei ole.

8. Käesolevas asjas on vaidlustatud Tallinna Linnaplaneermise Ameti 18.07.2016 nr 1612371/03631

kasutusluba, mis on väljastatud hoonele asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Ravila

tn 3.

Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitajat kasutusloa menetlusse ei kaasatud ega kasutusluba talle

teatavaks ei tehtud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja on Ravila tn 3 kinnistu piirinaabriks

ehk kinnistu xxxxxxx, Nõmme Tallinn omanikuks (vt kinnistusraamat).

Kohus, arvestades sellega, et EhS § 54 lg 5 sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse taotluses

märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga

piirneva kinnisasja omaniku, siis kaebajat haldusmenetlusse tingimata kaasata ei tulnud.

Järelikult ei tulnud kaebajale ka kasutusluba kätte toimetada ning vastustaja ei ole sellega rikkunud ka

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 sätestatut.

9. Kuivõrd kohus asus eelpool seisukohale, et kaebajale ei tulnud kasutusloa otsust teatavaks teha, siis

tuleb järgmisena kontrollida, kas kaebuse esitaja on järginud HKMS § 46 lg 7 sätestatut.

Kohtupraktikast tuleneb, et juhul kui kaebajale pole haldusakti teatavaks tehtud, peab ta mõistliku aja

jooksul selle välja nõudma ning 30 päeva jooksul akti kättesaamisest selle vaidlustama (Riigikohtu

09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10). Riigikohus on 18.04.2013 määruse nr 3-3-1-3-13 p-s 16 veel

märkinud, et hinnates, kas kaebaja on tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud, ei arvesta

kohus üksnes möödunud aega, vaid ka küsimust, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega

viivitamiseks. Juhul, kui kaebajal on haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud

ajavahemiku õigustamiseks mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on

tähtaegne.

Kuivõrd kasutusluba on kehtiv alates 18.07.2016, leiab kohus, et kaebus on esitatud olulise tähtaja

rikkumisega – nimelt kaebus on esitatud kohtule 06.04.2021. Arvestades, et tegemist on kaebaja

naaberkinnistule ehitatud eluhoonega, millele väljastati kasutusluba, nõustub kohus vastustajaga selles,

et eluliselt ei ole usutav, et kaebaja juba aastaid tagasi ei näinud, et Ravila tn 3 korterelamusse on

inimesed sisse kolinud ja elavad hoones ehk et suure tõenäosusega peab Ravila tn 3 korterelamule olema

väljastatud kasutusluba. Kohus on seisukohal, et vajaliku hoolsuse korral oleks kaebaja saanud

kasutusloaga aegsasti tutvuda – ehitisregister on avalik andmekogu ja igaühele ligipääsetav. Kui isik ei

oska ehitisregistrit kasutada, oleks tal tulnud pöörduda teabe saamiseks otse linna poole. Kaebaja seda

ei ole teinud. Praeguseks on aga vaidlustatud kasutusloa väljastamisest möödunud juba pea viis aastat,

millest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja on tühistamiskaebuse esitamise tähtaja igal juhul ületanud.

Kohus leiab, et niivõrd pika aja möödumist ei ole kuidagi võimalik käsitleda mõistliku või põhjendatud

viivitusena.

Kaebaja ei saa kaebuse tähtaegsuse küsimuse osas tugineda sellele, et ta ei pidanudki oskama kasutusloa

väljastamist eeldada ega kasutusluba otsida, kuivõrd meedias oli avaldatud seisukohti, et kasutusluba

hoonele ei väljastata. Kohus leiab, et isik ei saa lähtuda meedias avaldatust, vaid peab olema ise piisavalt

hoolas kontrollimaks naaberkinnistule kasutusloa väljastamist olukorras, kus ta leiab, et kasutusluba

võib rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (milliste õiguste rikkumine on kohtule esitatud

kaebuse põhjalt ka ebaselge). Kui isik jätab kaebetähtaja jooksul välja selgitamata, kas otsus võib isiku

õigusi puudutada või mitte, siis kaotab ta ka võimaluse otsust hiljem vaidlustada.

Kohus leiab, et kuivõrd kasutusloa väljastamisest on möödunud pea viis aastat, siis ei ole võimalik hetkel

kindlaks teha, mis kuupäeval kaebaja täpselt pidi kasutusloast teada saama ja milliseks kuupäevaks

tühistamiskaebuse esitama. Kindlasti pidi see toimuma aga kuude jooksul peale ehitise valmimist

aadressil Ravila 3 Nõmme, Tallinn ja isikute sinna kolimist (mis pidid andma selgelt märku hoone

kasutusele võtust), mitte aga ligi viis aastat hiljem kui kaebajal tekkis naaberkinnistu omanikega

erimeelsus seoses piirdeaiaga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on esitatud HKMS § 46 lg 7 sätestatud kaebetähtaja

rikkumisega.

10. Kuivõrd kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlust kohtule ei ole esitanud vaatamata sellele, et kohus

selle esitamise vajadusel on kaebaja tähelepanu juhtinud, ei pea kohus käsitlema ja võimalikku

kaebetähtaja ennistamist.

Kohus märgib üksnes seda, et kohtusse pöördumise õigusele piirangute sh kaebetähtaja kehtestamiseks

annab aluse eeskätte PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik

kui vanu haldusakte ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust

stabiilsust ja õiguskindlust.

11. Käesoleval juhul on tühistamiskaebus igal juhul esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole

kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Seetõttu tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS

152 lg 1 p 2 ja p 3 ning § 124 lg 2 alusel.

12. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv

HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada. Seega tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada.

Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel.

13. Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse

lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Vastustaja ei ole esitanud kohtule

andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS

§ 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik