2-19-10531/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2021.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-10531

Tsiviilasi

Alpaks OÜ hagi Osaühingu Rovecom Kaubandus

vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3034,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Alpaks OÜ (registrikood 12902133; aadress

Ümera 32-37, 13816 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja:

Ivo

Kaurit

(e-post:

ivokaurit@gmail.com)

Kostja: Osaühing Rovecom Kaubandus (registrikood:

11072505)

Kostja lepinguline esindaja Oksana Smirnova (e-post:

smirnova@oksola.com)

Asja arutamine

05.04.2021 kohtuistungil

1. Rahuldada Alpaks OÜ hagi Osaühingu Rovecom Kaubandus vastu kahju

hüvitamise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Osaühingult Rovecom Kaubandus hageja Alpaks OÜ kasuks

kahju hüvitis summas 1297,99 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Osaühingult Rovecom Kaubandus hageja Alpaks OÜ kasuks

kohteelsed õigusabikulud summas 150 eurot.

4. Jätta rahuldamata Alpaks OÜ hagi Osaühing Rovecom Kaubandus vastu

kasutuseelise summas 604,5 eurot ja saamata jäänud tulu summas 282,10 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. 2019 mai alguses sõlmisid hageja ja kostja suulise kioski (müügiobjekt) ostu-müügi

lepingu. Lepingu tingimuste kohaselt annab kostja kioskiga seonduva ettevõtluse üle viivitusteta

ning hageja jätkab kostja senist tööd ja saab kostja kauba müügist laekuva kasumi endale. Kostja

sõnul oli 2019. a keskmine kasum 2000-2500 eurot kuus. Pooled leppisid kokku kioski hinnaks

3700 eurot. Ostuhind sisaldas nii kioskit koos selles oleva inventariga kui ka võimalust kaubelda

selles kioskis senistel tingimustel, s.t. üle tuli müügilepinguga võtta ka Tallinna linnaga

23.05.2019 sõlmitud üürileping kioskialuse maatüki kasutamiseks. Hageja kandis kostjale

ostuhinna üle kahes osas. Esmalt 2500 eurot 05.05.2019 kostja seadusliku esindaja isiklikule

arvelduskontole ning 1200 eurot 09.06.2019 kostja esitatud arve alusel kostja arvelduskontole.

2. Hageja ja kostja tegid 03.06.2019 Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele

ühisavalduse, millega Osaühing Rovecom Kaubandus annab 23.05.2019 sõlmitud Tallinna

linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingust nr 7-

18/6 tulenevad õigused ja kohustused üle Alpaks OÜ-le. Hageja ja kostja leppisid samal päeval

(s.o 03.06.2019) kokku, et hageja võtab kostja müümata kauba müüki koos hageja enda uue

kaubaga ja selle realiseerimisel maksab hageja kostjale kauba omahinna ning kasumi saab

endale. Lasnamäe Linnaosa vanema 10.06.2019 korralduse nr 1-15/59 alusel toimus lepingu

üleminek.

3. Järelikult alates 10.06.2019.a. tuleb lugeda, et kioskialuse maatüki valdus on üle antud

hagejale ja sellega koos ka kaudne valdus hageja ostetud kioskile koos ettevõtluseks vajamineva

inventariga. Otsene valdus kioskile jäi aga endiselt kostjale, sellega koos kioski sissepääsu

võimaldavad võtmed ja signalisatsioonikoodid. Ka kioski valveleping kehtis endiselt veel kostja

kasuks, kuna sisse pääses vaid kostja.

4. Alguses ülalmärgitud asjaolust mingit probleemi ei tekkinud. Pooltel oli ju kokkulepe, et

hageja kioskis realiseeritakse kostja kaupa ja sellelt kaubalt saadavat kasumit pidi saama hageja.

Segadus tekkis aga kohe sellest, et kioskis olid müüjateks kostja müüjad, kes said töötasu kostjalt

ja kioskis olevat kaupa hakati müüma endistel tingimustel, s.t. kostja nimelt ja arvelt. Kostja ostis

kaupa varustajatelt isegi juurde näilise eesmärgiga mitte kaotada kliente üleminekuperioodil

konkreetse ostuartikli puudumise tõttu letilt. Seda tegi kostja aga samuti oma nimel. Lisaks

kõigele pani kostja enda arvele ka müügist saadud kasumi.

5. Nii kestis 10.06.2019.a. kuni 24.06.2019.a., s.t. ajani, kui hageja seaduslik esindaja sai

aru, et kostja teda petab. Hagejal kadus kauba realiseerimise üle kontroll ning hageja enda nimel

ei ostetud sisse ega müüdud ikka mingisugust kaupa. Ning kasumit sai üksnes kostja. Samal ajal

olid õiguslikult kostjalt hagejale üle läinud kõik üürniku kohustused ja õigused Tallinna Linna

ees, sealhulgas ka kohustus maksta üüri ja muid kõrvalkulusid.

6. Hageja on seisukohal, et alates 10.06.2019.a.-st loetakse omand aadressil Xxxx asuvale

kioskile nendevahelise suuliselt sõlmitud müügilepingu alusel üleläinuks Rovecom Kaubandus

OÜ-lt (s.o. kostjalt) Alpaks OÜ-le (hagejale), kuna sel päeval andis Tallinna Linn korraldusega

kioski aluse maatüki üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused Rovecom Kaubanduse OÜ-

lt üle Alpaks OÜ-le ja sellega koos üüripinna ja sellel asuva kioski valduse väljanõudeõiguse.

Nimetatud korraldust ei ole kostja seaduses ettenähtud korras vaidlustanud, mistõttu viimane on

jõustunud 11.07.2019.a..

7.

25.06.2019.a. kell 11.23 kirjutas hageja seaduslik esindaja I. S. kostja esindajale e-kirja,

milles palus otsese valduse, s.o. kioski võtmete üleandmist kostjalt hagejale. Sama päeva õhtul

kell 20.38 kirjutas kostja seaduslik esindaja G. Z. e-kirjas hagejale vastu, et kuna hageja ei taha

võtta kostja kaupa realiseerimiseks, siis kostja on nõus oma kauba ära viima 26.06.2019.a. õhtul

ning üle andma kioski võtmed. Veel avaldas kostja valmisolekut maksma üüri perioodi eest

10.06.2019.a. kuni 22.06.2019.a.

8. Ööl vastu 26.06.2019.a. vastas hageja e-kirjaga kostjale, et kostja on rikkunud poolte

kokkulepet kauba realiseerimisele võtmiseks ning on tahtlikult venitanud aega ja kokkuvõttes

petnud hagejat kõikides e-kirjas loetletud asjades. Kriitikat väljendati ka kioski seisukorra kohta

ning müügitingimuste kohta. Veel ei olnud hagejale arusaadav, miks kostja pakkus üüri perioodi

eest vaid kuni 22.06.2019.a. kui tegelikkuses toimus kostja poolne müük kioskis veel

24.06.2019.a.

9. Vaatamata mõlemapoolsele näilisele valmisolekule 26.06.2019.a. siiski midagi ei

toimunud. Kaupa ära ei viidud ja võtmeid üle ei antud. 27.06.2019.a. kell 14.27 kirjutas kostja

hagejale e-kirja, milles sisaldus kioski müügilepingust taganemisavaldus. Taganemise

põhjenduseks toodi hageja passiivsus ja vastuvõtuviivitus. Kostja süüdistas hagejat selles, et

hageja ei ole teinud midagi selleks, et inventariseerida kioskis olevat kaupa ja sellega vastu võtta

müügiobjekti kui kioskit. Kuna taganemisavalduse mõte tervikuna jäi sisult arusaamatuks ja oli

täielikult alusetu, siis reageeris hageja 27.06.2019.a. kell 19.49 e-kirja vastusega, milles märkis

uuesti ära kostja poolset petturlikku käitumist ning avaldas seisukohta, et kostjal puudub alus

taganemiseks müügilepingust. Hageja avaldas uuesti soovi saada kostjalt võimalikult kiiresti

võtmed kätte, et alustada remondiga ja panna kiosk võimalikult kiiresti tööle. Kauba

kättesaamiseks hageja kostjale takistusi ei teinud.

10.

28.06.2019.a. kell 9.52 kirjutas kostja 27.06.2019.a. taganemisavaldusele vastuseks

hageja poolt volitatud lepinguline esindaja, millises e-kirjas juhtis kostja tähelepanu asjaomastele

õigusnormidele ning põhistas hageja seisukohta, miks kostja taganemisavaldus on tühine.

11. Seega leidis hageja kokkuvõtteks, et kostja 27.06.2019.a. esitatud kioski müügilepingust

taganemisavaldus on alusetu, põhjendamatu ja tühine algusest peale, mistõttu sellel ei ole

tagajärgi. Märgitud põhjustel nõudis hageja lepinguline esindaja 28.06.2019.a. e-kirjas, et kostja

viivitamata vabastaks hageja kioski oma kaubast ja teeks seda 28.06.2019.a. kell 18.00.

28.06.2019.a. kell 18.00 toimuski poolte kohtumine. Kuid kohtumise algul ei soovinud kostja

ikkagi nõustuda kioski valduse vabastamisega oma kaubast ja väitis endal olevat suurema õiguse

asja vallata ise seda seisukohta põhistamata. Hageja lepinguline esindaja tõendas ja selgitas

dokumentaalselt hageja õigust valdusele, mispeale leppisid pooled kokku võtmete ja

signalisatsioonikoodide koheses üleandmises peale kauba väljalaadimist.

12. Koos kaubaga viis kostja oma viiemehelise kambaga kioskist välja põhimõtteliselt kõik

kasuliku, see tähendab ka müügi teostamiseks vajalikud vahendid, nagu külmikud, kohvimasina,

rahalugemismasina, külma- ja soojaveemasina, telefoni- ja faksiaparaadi ja isegi mõned riiulid.

Kui hageja seaduslik esindaja püüdis teha selleks takistusi küsides, miks kostja need asjad välja

viib, siis vastas kostja seaduslik esindaja, et need asjad on tema isiklikud asjad ja neid läheb talle

vaja. Peale kauba väljalaadimist esitas kostja seaduslik esindaja hageja seaduslikule esindajale

valmistrükitud nn. kioski valduse üleandmise akti, mille lõpus oli kirjas, et pretensioonid teisele

poolele puuduvad. I. S. märkis, et ta ei saa sellisele kinnitusele alla kirjutada ja soovib üksnes

kioski valduse üle võtta.

13. Sellega lõppes poolte kohtumine ja kioski ukse sulges kostja esindaja andmata hagejale

üle võtmeid või paroole, vaatamata hageja sellekohastele korduvatele nõudmistele. Hageja pidas

kostjapoolset allkirja nõudmist pretensioonidest loobumise tekstile võtmete ja paroolide

üleandmise vastu oma sisult väljapressimiseks ega andnud sellele järele.

14.

29.06.2019.a. kell 9.22 kirjutas hageja lepinguline esindaja kostjale e-kirja, milles

kirjeldas kõike eelmisel päeval toimunut, samuti kostja poolset alusetut liigsete asjade äraviimist

ja otsese valduse ebaseaduslikku mitteüleandmist. Hageja rõhutas 29.06.2019.a. e-kirjas, et

võtmete mitteüleandmine ja signalisatsiooni paroolide ning koodide mitteüleandmine ostjast

uuele kioski omanikule, st. hagejale, on tõsine omandiõiguse rikkumine, sh valduse äravõtmisega

omaniku valduse rikkumine. Hagejale ei oleks valmistanud oma omandiõiguse tõestamine

politseile ega kohtule mingeid raskusi, ent ta otsustas kostjat kui omavolilist valdajat siiski

veelkord hoiatada enne seda, kui pöördub kohtu või politsei poole.

15.

30.06.2019.a. kell 11.59 dubleeris hageja seaduslik esindaja e-kirjas kostjale oma

lepingulise esindaja nõudmisi. 01.07.2019.a. õhtul teatas kostja seaduslik esindaja hagejale, et ta

soovib kioski juurdepääsuvõtmed ja signalisatsioonikoodid talle üle anda ning peale seda samal

õhtul anti otsene valdus hageja seaduslikule esindajale üle.

16. Saanud 01.07.2019.a. otsese valduse ostetud kioskile (kuigi ilma selles sisalduma

pidanud inventarita) enda kätte, hindas hageja enda kantud kulud ja saadud kahjud hinnanguliselt

ära ning esitas 02.07.2019.a. oma lepingulise esindaja kaudu enda potentsiaalsed minimaalsed

nõuded koos põhjendustega kostja seaduslikule esindajale. Kohtuväliseks kokkuleppeks tehti

kostjale mõistlik vastutulekuettepanek, mille kohaselt maksab kostja hagejale valurahana 2500

eurot (mis oli arvestuslikult üle 1/5 võrra väiksem hageja nõuete kogusummast) ja pooled

lõpetavad vaidluse hagi esitamata. Kostja ei vastanud talle vastamiseks antud 3-päevase tähtaja

jooksul ega ka pärast seda, mistõttu luges hageja kostja ettepanekust keeldunuks.

17.

09.07.2019.a. esitas hageja kostjale seaduses ettenähtud korra kohaselt nõude asja

lepingutingimustele vastavusse viimiseks ja kohustas kostjat sellele tähtajaliselt vastama. Kostja

sellele nõudele ei ole tänaseni reageerinud, mistõttu tuleb kostjat lugeda keeldunuks asja

lepingutingimustele vastavusse viimisest.

18. Käesoleval juhul sai peale valduse üleandmises kokkuleppimist ja Tallinna Linna poolt

väljanõudeõiguse loovutamist hagejale kostjast pahauskne, omavoliline valdaja hageja kui

kaudse valdaja suhtes ning hagejal on kõik AÕS §-st 68 lg 1 sätestatud omaniku õigused.

19. Kostja poolne tegevus on olnud õigusvastane, kuna kostja hoidis omavoliliselt ning

pahauskselt enda käes hagejale omandiõigusega kuuluva asja otsest valdust omamata selleks

õigust ja isegi mõistlikku põhjendust (õigusvastane tegevus, kostja süü otsese või vähemalt

kaudse tahtluse vormis). Nimetatud tegevusega põhjustati hagejale tegelik kahju seoses vajaduse

esilekutsumisega õigusteadmistega isiku poole pöördumise ja selleks kulutuste tegemise järele

(põhjuslik seos). Juhul, kui ei oleks esinenud kostja õigusvastast käitumist, siis ei oleks hagejal

vaja olnud juristi kaasata ning kulutusi teha. Hageja poolt on kostjale tasutud kahe märgukirja

(28.06.2019.a. ja 29.06.2019.a.) eest kokku 400 eurot, ühe pretensiooni (02.07.2019.a.) eest 200

eurot ning ühe nõudekirja (09.07.2019.a.) koostamise ja esitamise eest 150 eurot ning

28.06.2019.a. kell 18.00-19.00 vahetute läbirääkimiste juures hageja esindamise eest 100 eurot.

Kokku on hageja teinud kohtueelses menetluses juristi kaasamiseks kulutusi summas 850 eurot,

mis on kostja poolt hagejale põhjustatud otsene ja tegelik kahju. Hageja palub kostjalt välja

mõista hagejal õigusvastaselt tekitatud kahju summas 850 eurot.

20. Kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava kioski. Kui hageja hakkas

ostetud kioskis korda ja puhtust looma, siis selgus, et kioskis on vajalik normaalse töökeskkonna

loomiseks ning selle sanitaarnõuete vastavusse viimiseks teostada täielik remont- vahetada

põrandad, eemaldada laed ning toestada ja vooderdada katus, et muuta see ohutuks ja

veekindlaks. Hageja heidab kostjale ette, et kiosk oli antisanitaarses seisukorras seal elutsevate

rottide ja hiirte tõttu, katuse ja lae all levib hallitus, kioski lagi ja põrand on kahjustatud. Hageja

on ostnud ehitusmaterjali remondi teostamiseks summas 1297,99 eurot. Remondi teostasid

hageja töötajad ja selle eest kulusid hageja kostjalt ei nõua.

21. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejale lepingutingimustele mittevastavusest tulenev

kahju hüvitis summas 1297,99 eurot.

22. Kostja on olnud algusest peale teadlik, et tema valdus ja selle piiramine hageja eest on

õigustamatu. Seda märkis kostjale korduvalt talle saadetud e-kirjades ka hageja lepinguline

esindaja. Järelikult on kostja valdus pahauskne ning tema puhul on tegemist pahauskse rikkujaga,

kes on kohustatud asjast saadud kasu välja andma.

23. Hageja palub kostjalt välja mõista pahauskse valdajana asjast saadud kasu summas 604,5

eurot ja saamata jäänud tulu 282,1 eurot.

24. Eeltoodust tulenevalt hageja palub kostjalt välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitis 850 eurot, müügiobjekti lepingutingimustele mittevastavusest tulenev kahju hüvitis

summas 1297,99 eurot, pahauskse valdajana saadud kasu summas 604,5 eurot ja saamata jäänud

kasu summas 282,10 eurot.

Kostja vastuväited

25. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu.

26. Kostja vastuväidete kohaselt vastab tõele, et hageja ja kostja seaduslikud esindajad

kohtusid 2019.a. maikuu alguses ning kostja seaduslik esindaja pakkus hagejale osta oma

ettevõttele kuuluvat kioskit. Müügiesemeks oli kiosk, kuid mitte kostjale kuuluv ettevõte. Ei

vasta tegelikkusele ning tõendamata on hageja väide, et müügieseme (s.t. kioski) hinna sees oli

tingimus, et hageja saab kostja selle kioskiga seonduva ettevõtluse osa üle võtta ilma

vaheviivituseta ning jätkata kostja senist tööd ja saada kostja poolt saadavat kasumit.

27. Oma positsiooni tõendamiseks hageja esitas kohtule kostja 25.01.2019 internetportaalis

okidoki.ee tehtud müügikulutuse. Antud kuulutus oli avaldatud kostja poolt veel jaanuari kuu

lõpus. Kostja seaduslik esindaja on juba ammu tahtnud lõpetada oma müügitegevus kioskis, kuna

see ei andnud temale suuremat tulu, kuid nõudis palju aega ja tööpinget (see oli veel üheks

põhjuseks miks kostja ei saanud algusest peale lubada hagejale mingit pideva sissetuleku kioski

võõrandamisel). Ebaloogiliseks oleks võõrandada kioski mis justnagu andis hageja sõnade järgi

„keskmiselt 2000 kuni 2500 eurot kuus”.

28. Märkimist väärib siinjuures siiski see, et 25.01.2019 kioski müügikulutuse järgi: „soovi

korral võib osta kioski koos kaubaga täiendava tasu eest”. See veel kord tõendab kostja

positsiooni, et poolte vahel puudus igasugune kokkuleppe kioski võõrandamise pärast

kohustusliku tulu saamise kohta. Kostja ei teadnud millist kaupa hageja sooviks müüa ostetud

kioski kaudu. Sellest sõltub ka kasu saamise ja igakuise tulu saamise võimalus.

29. Pooled leppisid kokku, et müügieseme hinnaks on kokku 3700 eurot ning hageja on

tasunud ostuhinna kostjale nii nagu hagiavalduses oli märgitud.

30. Ei vasta tõele hageja väide, et „samal päeval lepiti kokku selles, et käesolevaks hetkeks

müümata kaup võetakse hageja poolt müüki koos hageja enda uue kaubaga ja selle

realiseerimisel maksab hageja kostjale kauba omahinna ning kasumi saab endale”. Hagejale oli

vaid pakutud võtta kostjale kuuluv ja kioskis asuv müümata kaup realiseerimiseks omahinna

eest. Kauba korrapäraseks üleandmiseks on kostja pakkunud hageja seaduslikule esindajale (I.

S.´ile) teha kauba inventuuri. Kuid viimane kaldus sellest kõrvale. I.S. on ise kinnitanud, et ta ei

ilmunud inventuuri tegemiseks kostja juurde.

31. Hageja väidab, et „segadus tekkis aga kohe sellest, et kioskis olid müüjateks kostja

müüjad, kes said töötasu kostjalt ja kioskis olevat kaupa hakati müüma endistel tingimustel”.

Antud väide samuti ei vasta tõele. Kostjal tegelikult olid oma müüjad (kolm töölepingute alusel

tööle võetud isikud), kuid ei olnud üldse kokkulepet hagejaga selle kohta, et töötajad jätkavad

oma tööd kostjale müüdud kioskis. Töölepingud nendega kostja on lõpetanud 30.06.2019.a., so

enne kioski müügitehingu vormistamist. Töölepingute lõpetamise alusteks oli koondamine ja

poolte kokkuleppe.

32. Hageja ja kostja vahel oli suuline kokkuleppe, et müügiesemeks on vaid kiosk. Muud

kokkulepet hagejaga ei olnud.

33. Kostja mitu korda on teinud hageja seadusliku esindajale ettepanekuid, tulla ja teha kauba

inventuuri, kuid viimane on sellest loobunud. Kostjale kuuluv kaup kokku maksumusega ca 6

000 eurot asus kioski sees, kuid hageja kaldus kõrvale selle vastuvõtmisest. Samal ajal hageja

tunnistab oma hagiavalduses, et 25.06.2019.a. parkis ta oma sõiduauto kioski sissepääsu ette, nii

et kostja enam sisse ei pääsenud. Kostja tegelikult enam ei saanud pääseda kioski sisse. Kuna

suur osa kostja kaubast oli piiratud müügiajaga kaup (jäätis, toidukaubad jne) oli kostja sunnitud

rakendada meetmed endale tekitatud kahju vältimiseks kauba kasutuskõlbmatuks muutmise

tõttu.

34. Nii poolte vahel tekkis olukord, kus ostja (hageja) on tasunud ostuhinda ning müüja

(kostja) ei saanud temale mõjuval põhjusel kioskit üle anda, kuna seal oli laaditud tema kaup,

mille vastuvõtmisest hageja esindaja kaldus kõrvale ning samal ajal takistas hageja kauba välja

viimist. Tekkinud olukorras 27.06.2019.a. esitas kostja hagejale kioski müügilepingust

taganemisavalduse. Konflikti vältimiseks kostja oli alati valmis lahendada vaidlus

kompromissiga ja hagejale ostuhinna tagastamisega.

35. Vastab tõele, et peale taganemisavalduse esitamist 28.06.2019.a. kell 18.00 toimus poolte

kohtumine kioski juures. Kohtumise käigus viis kostja kioskist endale kuuluva kauba välja ning

01.07.2019.a. õhtul teatas kostja seaduslik esindaja hagejale, et ta soovib kioski

juurdepääsuvõtmed ja signalisatsioonikoodid talle üle anda ning peale seda samal õhtul anti

otsene valdus hageja seaduslikule esindajale üle.

36. Seega poolte vahel oli suuline kokkuleppe ainult kioski võõrandamisest hagejale

ostuhinna 3700 euro eest. Peale ostuhinna laekumist kostja on täitnud kõik oma suulisest

kokkuleppest tulenevat kohustusi. Kuna kostjal ei olnud enam oma müügikohta, oli hagejale

pakutud võtta realiseerimiseks kioskis müümata jäänud kaup. Hageja pikemat aega kaldus sellest

kõrvale ning lõppude lõpuks pooled on saavutanud kokkuleppe ja oma kohtumisel kostja viis

oma kauba välja ning müügieseme (kioski) valdus oli tegelikult antud hagejale.

37. Kostja on seisukohal, et hageja pole tõendanud temale tekitatud kahju suurust. Hageja

poolt esitatud materjalidest seisneb temale tekitatud kahju erinevatest osadest:

a)

Otsese valduse üleandmisega tahtliku viivitamisega ja mitteõigeaegse üleandmisega

hagejale tekitatud kahju lepingulisele esindajale makstud õigusabikulude näol summas 850

eurot. Kostja on seisukohal, et antud nõue on põhjendamatu. Kuna hageja esindaja ise kaldus

kõrvale kauba vastuvõtmisest ja selle edaspidisest realiseerimisest on ta ise põhistanud müügiese

üleandmise viivitamise. Seega hageja pöördumine juristi poole ei olnud põhjendatud ning ei saa

kostjalt nõuda sellega väidetava kahju hüvitamist.

b)

Müügiobjekti lepingutingimustele mittevastavusest tulenev kahju hüvitamise nõue.

Hagiavalduse kohaselt „hageja ja kostja seaduslikud esindajad kohtusid 2019.a. maikuu alguses”.

Juba alates sellest ajast hagejal oli hea võimalus korralikult tutvuda müügiobjektiga. Tol ajal

poolte vahel ei olnud konflikti ning hagejal on piisavalt aega müügiobjekti üle vaadata. Ei ole

eluliselt usutav, et enne kioski soetamist ei olnud hageja teadlik selle tegelikust seisukorrast.

Kõik hageja väited antisanitaarsest olukorrast, kioskis elutsevate rottide ja hiirte kohta on

paljasõnalised ja tõendamata. Näriliste ja rottide tõrje on tavaline tegevus antud tüüpi kioskides.

Kostja on teinud seda perioodiliselt vajaduse korral.

c)

Pahauskse valduse ajal 10.06.2019.a. kuni 02.07.2019.a. kostja poolt asjast saadud kasu

ehk vilja väljaandmise nõue ja hageja poolt saamata jäänud kasu hüvitamise nõue. Kostja ei

tunnista enda alates 10.06.2019 kuni 02.07.2019.a. kioski valduse pahauskseks, kuna hageja ise

kaldus kõrvale kioski vastuvõtmisest ning tegi takistused müügieseme valduse üleandmisele.

Hageja nõue samata jäänud tasu osas on absoluutselt põhjendamata. Pole tõendatud, et kostja

lubas hagejale mingit konkreetset kasu saamist. Kasu saamise lubamine hagejale oleks

ebamõistlik, kuna antud juhul kõik sõltub sellest kuidas korraldab kioski töö selle uus omanik

(hageja), so millist kauba ta valib müügiks, mis kvaliteediga, kuidas on korraldatud kioski

lahtioleku ajad ja palju muud äritegevuse tingimused. Hageja arvestab samata jäänud tulu

lähtudes summadest, mille kohta pooltel ei olnud ja ei saanud üldse olla kokkulepet. Selles osas

hageja nõue on samuti põhjendamata ja tõendamata.

Kohtuotsuse põhjendused

38. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi

teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt

rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei

ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited.

39. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231

lõigete 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Alpaks OÜ (edaspidi hageja) ja Rovecom

Kaubandus OÜ (edaspidi kostja) sõlmisid 2019 mai alguses suulise kioski ostu-müügilepingu.

Hageja tasus kostjale ostuhinna 3700 eurot. Hageja ja kostja tegid 03.06.2019 Tallinna linna

Lasnamäe Linnaosa Valitsusele ühisavalduse, millega Osaühing Rovecom Kaubandus annab

23.05.2019 sõlmitud Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks

kasutusse andmise lepingust nr 7-18/6 tulenevad õigused ja kohustused üle Alpaks OÜ-le.

Lasnamäe Linnaosa vanema 10.06.2019 korralduse nr 1-15/59 alusel toimus rendilepingu

üleminek (tlk 17-18). Kostja viis oma kauba ja seadusliku esindaja isiklikud asjad kioskist välja

28.06.2019 ning andis valduse (koos võtmete ja signalisatsiooni juurdepääsu koodidega)

hagejale üle 01.07.2019.

40. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud müügileping VÕS §

208 mõistes. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Lisaks VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud põhikohustusele on müüja oluliseks kohustuseks anda

müüdud asi üle kindlaksmääratud seisundis, eeskätt peab ostjale üleantav asi vastama

lepingutingimustele faktiliste omaduste poolest ehk lepingu esemeks olev asi peab olema vaba

puudustest, mis vähendavad asja väärtust.

41. Hageja on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitis,

mis seisneb lepingulisele esindajale makstud õigusabikuludes summas 850 eurot, müügiobjekti

(kioski) lepingutingimustele mittevastavusest tulenev kahju hüvitamise nõue summas 1297,99

eurot, müügiobjekti (kioski) pahauskse valduse ajal 10.06.2019.a. kuni 02.07.2019.a. kostja

poolt asjast saadud kasu ehk vilja väljaandmise nõue summas 604,5 eurot ja hageja poolt saamata

jäänud tulu nõue summas 282,1 eurot.

42. Esmalt analüüsib kohus kasutuseelise ja saamata jäänud tulu nõuet.

43. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 2019 mai alguses suulise

kioski ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja tasus kostjale ostuhinna 3700 eurot. Pooltel on

erinev arusaam kioski omandi üleminekust kostjalt hagejale. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu

tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus leiab, et kohtule esitatud

tõenditega on leidnud tõendamist, et nii ostja kui müüja mõistsid müügilepingut selliselt, et

Tallinna linna poolt 10.06.2019 korralduse andmisega, mille järgselt sai hageja Tallinna linnalt

kasutusse maatüki (millel asus kiosk ning mis oli kioski ülemineku omandi eelduseks), läks

omand kioskile üle müüjalt ostjale, s.o. kostjalt hagejale. Nimelt on hageja seaduslik esindaja I.

S. 25.06.2019 kostja seaduslikule esindajale G. Z.le saadetud e-kirjas nimetanud hagejat kioski

omanikuks alates 10.06.2019 ja oma e-kirjas kostja esindaja sellele vastu ei vaidle ja kostja

esindaja pakub ise hagejale esitada kostjale arve ruumi kasutamise eest perioodil 10.06.2019 kuni

22.06.2019. Lisaks lubab kostja esindaja kioski valduse üle anda hagejale 26.06.2019 (tlk 20-21

pöördel ja tõlge 19). Seega läks kioski omand kostjalt hagejale üle 10.06.2019.

44. Pooled vaidlevad, millal pidi kostja kioski valduse hagejale üle andma. Hageja väidab, et

kostja valdas kioskit omavoliliselt ja pahauskselt perioodil 10.06.2019-01.07.2019. Kostja selle

seisukohaga ei nõustu.

45. Seega järgnevalt tuleb käsitleda kas ja mis ulatuses on kostja rikkunud müügilepingust

tulenevat asja üleandmise ja kohustust.

46. Üks peamisi müüja kohustusi on VÕS § 209 sätestatud asja üleandmise kohustus. VÕS

§ 209 sätestatud asja üleandmise kohustus on müüja põhikohustus, mida tuleb eristada omandi

üleandmise kohustusest. Asja üleandmise kohustuse all mõeldakse müügileping puhul

müüjapoolsete toimingute tegemist, mis on vajalik selleks, et tagada müügilepingu objektiks

oleva asja valduse ostjale üleandmine. Üleandmisekohustuse sisu sõltub eelkõige sellest, millised

müüja toimingud on vajalikud müüdud asja valduse ostjale üleandmise võimaldamiseks ja kus

tuleb müüdud asja valdus ostjale üle anda.

47. Asja üleandmise kohustuse täitmise juures on esmaseks kohustuseks täitmise aja, koha ja

viisi määramine. Müüdud asja üleandmise aeg ja koht määratakse üldjuhul lepingupoolte

kokkuleppega. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lg 2 järgi

kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb

kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva

võib määrata võlausaldaja ning lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud

ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult

vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.

48. Hagiavalduse kohaselt 03.06.2019.a. leppisid pooled kokku, et müümata kaup võetakse

hageja poolt müüki koos hageja enda uue kaubaga ja selle realiseerimisel maksab hageja kostjale

kauba omahinna ning kasumi saab endale. Hageja väitel vastavalt poolte kokkuleppele pidi ta

üle võtma ka kioskis olevad kostja müüjad. Segadus tekkis aga kohe sellest, et kioskis olid

müüjateks kostja müüjad, kes said töötasu kostjalt ja kioskis olevat kaupa hakati müüma endistel

tingimustel, s.t. kostja nimelt ja arvelt. Nii kestis 10.06.2019.a. kuni 24.06.2019.a., s.t. ajani, kui

hageja seaduslik esindaja sai aru, et kostja teda petab. Hagejal kadus kauba realiseerimise üle

kontroll ning hageja enda nimel ei ostetud sisse ega müüdud ikka mingisugust kaupa. Ning

kasumit sai üksnes kostja. Samal ajal olid õiguslikult kostjalt hagejale üle läinud kõik üürniku

kohustused ja õigused Tallinna Linna ees, sealhulgas ka kohustus maksta üüri ja muid

kõrvalkulusid.

49. Kostja väitel ei olnud poolte vahel sõlmitud kokkulepet, et kostja annab hagejale kioski

valduse üle 10.06.2019. Müügiesemeks oli kiosk, mitte kostjale kuuluv ettevõte. Tõele ei vasta

hageja väide, et müügieseme (so kioski) hinna sees on tingimus, et hageja ja kostja selle kioskiga

seonduva ettevõtluse oa üle võtta ilma vaheviivituseta, jätkata kostja senist tööd ja saada kostja

poolt saadavat kasumit. Kostja pakkus hagejal võtta kostjale kuuluv ja kioskis asuv müümata

kaup realiseerimisele omahinna eest ja kauba korrapäraseks üleandmiseks pakkus kostja hageja

seaduslikule esindajale mitu korda teha kauba inventuur. Hageja ise ei ilmunud inventuuri

tegema. Kostjale kuuluv kaup maksumusega ca 6000 eurot asus kioskis, kuid hageja kaldus

kõrvale selle vastuvõtmisest. Seega oli tekkinud olukord, et hageja oli tasunud kioski müügihinna

ning kostja ei saanud kioskit mõjuvalt põhjusel üle anda, kuna seal oli tema kaup, mille

vastuvõtmisest hageja esindaja kaldus kõrvale ning samal ajal takistas kauba välja viimist.

50. Tuginedes poolte poolt esiletoodule ja poolte poolt kohtule esitatud kirjavahetusele (tlk

19-29) asub kohus seisukohale, et poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja annab hagejale kioski

valduse üle 10.06.2019. Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et hageja võib omahinna eest võtta

üle kostjale kuuluva kioskis asuva kauba. Samas ei olnud pooled enne müügilepingu sõlmimist

konkreetselt kokku leppinud kioskis asuva kauba väärtuses ja millal toimub kauba üleandmine

kostjalt hagejale. Asja materjalidest nähtuvalt pidid pooled koostama kauba üleandmiseks

kioskis asuva kauba inventariseemise akti ning kostja on pakkunud hagejale korduvalt kauba

üleandmiseks inventariseerimise akt vormistamist, kuid hageja ei olnud sellega erinevatel

põhjustel nõus, mistõttu jäid kaubad hagejale üle andmata. Kuna valitses segadus kostja poolt

kaupade hagejale üleandmisega ja kostja kaubad olid jätkuvalt kostja poolt hagejale müüdud

kioskis, siis sellest tulenevalt viibis kostja poolt hagejale kioski üleandmine. VÕS § 119 lg 1

järgi satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast

tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult

pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta

võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu

või koostööd võlgnikuga. Kohus leiab, et hageja ei teinud kostjaga koostööd kaupade ülendamise

osas ning seega oli hageja ise vastuvõtuviivituses.

51. Vaidlust pole selle üle, et pärast poolte kohtumisi ja poolte vahelist kirjavahetust kostja

viis oma kaubad ja seadusliku esindaja isiklikud asjad kioskist välja 28.06.2019 ning andis

valduse (koos võtmete ja signalisatsiooni juurdepääsu koodidega) hagejale üle 01.07.2019.

Kohus leiab, et kostja viis oma kaubad kioskist välja mõistliku aja jooksul pärast kioski omandi

hagejale üleminekut ja pärast seda kui selgus, et hageja siiski ei soovi kostja omandis olevad

kioskis asuvaid kaupu müügiks üle võtta. Eeltoodust tulenevalt asub kohu seisukohale, et kostja

ei ole rikkunud müügilepingust tulenevat kioski üleandmise kohustust.

52. Hageja on esitanud kostja vastu pahauskse valdajana asjast saadud kasu väljaandmise

nõude summas 604,5 eurot ja hageja poolt saamata jäänud tulu hüvitamise nõude summas 282,1

eurot. Hageja väidab, et kostja on algusest peale olnud teadlik, et tema valdus ja selle piiramine

hageja eest on õigustamatu. Kostja valdus on pahauskne ning kostja puhul on tegemist pahauskse

rikkujaga, kes on kohustatud asjast saadud kasu välja andma. Kostja väitel ei olnud kostja poolt

kioski valdus ajavahemikus 10.06.2019-02.07.2019 pahauskne, kuna hageja ise kaldus kõrvale

kioski vastuvõtmisest ning tegi takistusi müügieseme valduse üleandmisele, mistõttu hageja

saamata jäänud tulu nõue on põhjendamatu.

53. AÕS § 85 lg 1 kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise

eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037-1040. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku

nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise,

ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab

õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. TsÜS § 62 l õige 1 sätestab,

et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).

VÕS § 1039 sätestab, et rikkujat, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma,

võib õigustatud isik lisaks saadud harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu

väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega teada sai.

54. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja kasutas kioski ruume ajavahemikus 10.06.2019-

02.07.2019, st kostja oli kioski otseseks valdajaks. Samas on kohus eelnevalt asunud seisukohale,

et hageja ei ole rikkunud kostjale müügilepingu (kioski) üleandmise kohustust, vaid kioski

üleandmine on viibinud ka hagejast endast tulenevatel põhjustel (VÕS § 119 lg 1). Kuna kostja

ei ole rikkunud kohtu hinnangul kioski üleandmise kohustust, siis ei vallanud kostja nimetatud

kioskit õigusliku aluseta. Kuna kostja ei vallanud kioskit õigusliku aluseta, siis on välistatud, et

kostja valdus oleks olnud pahauskne.

55. Seega puudub hagejal kostja vastu VÕS § 1037 lg 1 alusel kasutususeelise ja VÕS § 1039

sätestatud rikkumisega saadud tulu nõue, mistõttu kohus ei pea vajalikuks analüüsida, kas ja

millises summas kostja 10.06.2019-01.07.2019 kioskit kasutades kasutuseeliseid või tulu sai.

56. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata saadud kasu summas 604,5 eurot ja

saamata jäänud tulu summas 282,1 eurot nõudes.

57. Järgnevalt käsitleb kohus hageja poolt kostja vastu esitatud mü ü gilepingu rikkumisest

tuleneva kahju hü vitamise nõuet

58. Mü ü gilepingu rikkumisel põhineva ostja kahju hü vitamise nõude rahuldamise esimene

eeldus on mü ü japoolne lepingu rikkumine. VÕS § 217 lg 1 jä rgi peab ostjale ü leantav asi vastama

lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. VÕS §-de 100, 101 ja 218 lg 1 jä rgi on just asja

lepingutingimustele mittevastavus aluseks mü ü ja võimalikule vastutusele. Seega tuleb asja

lahendamiseks esmalt vä lja selgitada, kas kostja (mü ü ja) on rikkunud poolte vahelist

mü ü gilepingut sellega, et andis hagejale (ostjale) ü le lepingutingimustele mittevastava asja, nagu

hagejad vä idavad.

59. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ostis kostjalt kioski ja omand kioskile läks üle

10.06.2019. Vaidlust pole selle üle, et pooled ei ole kokku leppinud, millistele tingimustele pidi

vastama müüdud kiosk.

60. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi

kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kioski lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiskoormis

lasub hagejatel. Kui kostjale saab lepingu rikkumist ette heita, siis kostja müüjana ei vastuta asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ta omakorda tõendab, et hageja ostjana lepingu

sõlmimisel asja mittevastavusest teadsid või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4).

61. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12 tehtud otsuses avaldanud, et müügieseme

vastavust lepingutingimustele hinnatakse lepingu enese ning VÕS §-de 77 ja 217 alusel. VÕS §

77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.

Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool

kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 217 lg 1 järgi

ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi,

kirjelduse ja pakendi osas ja lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui

asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui

kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja

seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult

tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki

asju tavaliselt kasutatakse. Seega, seadusest tuleneb, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja

tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle

puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24).

62. Kuna kiosk osteti hageja poolt selles müügitegevuse teostamiseks, peavad seetõttu VÕS

§ 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi olema tagatud VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi elementaarsed

tingimused müügitegevuse teostamiseks.

63. Hageja heidab kostjale ette, et kioskis ei saa teostada müügitegevust selle antisanitaarse

seisukorra tõttu. Täpsemalt heidab hageja kostjale ette, et kiosk oli antisanitaarses seisukorras

seal elutsevate rottide ja hiirte tõttu, katuse ja lae all levib hallitus, kioski lagi ja põrand on

kahjustatud. Kostja vaidleb nimetatud väidetele vastu.

64. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on leidud tõendamist, et kostja on müünud

hagejale puudustega kioski. Hageja poolt kohtule esitatud fotodest nähtuvalt põranda all ja lae

peal lebasid rottide laibad, kioski katuse all levib hallitus, kahjurite tegevuse tagajärjena

põrandakatte- ja lae soojustusmaterjal oli hävinenud (tlk 86, 97, 103 -111). Kohus nõustub

hagejaga, et kuna antud kioskis müüdi toidukaupa, siis kioski seisukord pidi olema

sanitaarhügieenilistele nõuetele vastav. Asjakohatu on kostja väide, et kostjal ei olnud ühtegi

kehtivat hoiatust või ettekirjutus Veterinaar-ja Toiduametilt, seega vastas kiosk toiduainete

müügil kehtivatele sanitaarnõuetele.

65. Järgnevalt tuleb kohtul kontrollida, kas tegemist oli varjatud puudustega. Kohtupraktikas

on varjatud puuduseks peetud puuduseid, mida ei oleks saanud avastada asja eeldatava

hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Puuduste iseloom on selline, et puuduseid ei saa

märgata tavapärase ülevaatamise käigus.

66. Kostja väidab, et hageja oli teadlik sellest, et ostetud kiosk oli enne ostmist mitu aastat

kasutusel. Hageja on selgitanud, et need puudused tulid ilmsiks alles pärast seda kui kostja oli

kauba kioskit välja viinud ning pärast laen ja põranda avamist. Hagejal puudus kuni 01.07.2019

kioski üle otsene valdus.

67. Kohus nõustub hagejaga, et arvestades hageja poolt välja toodud puuduste iseloomu on

tegemist varjatud puudustega, sest hagejal ei olnud võimalik neid puuduseid tuvastada kioski

müügilepingu sõlmimise eelse ülevaatuse raames. Kohus leiab, et kuna kostja katuse alune on

suletud konstruktsioon, siis kioski lae peal ja katuse all lebavad surnud rotid, katuse all leviv

hallitus ja kahjurite tegevuse tagajärjena lae soojustusmaterjali hävinemine oli võimalik avastada

alles pärast hageja poolt lae konstruktsiooni avamist. Samuti oli hagejal võimalik tuvastada

põrandakattes kahjustused alles pärast kostja poolt kauba väljaviimist kioskist, sest enne seda oli

kiosk kaupa täis ja kioskis asuv kaup varjas puudused kioski põrandas.

68. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab, et asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, kui mittevastavus oli olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal

ostjale, isegi kui mittevastavus langeb hiljem ära. Kuna hageja avastas need puudused kohe

pärast kioski valduse vastuvõtmist kostjalt, siis vaidlust pole selle üle, et need puudused olid

olemas 01.07.2019 kioski valduse hagejale ülemineku ajal.

69. Kohus leiab, et hageja on täitnud kostjale puudustest teatamise kohustust VÕS § 220 lg

1 kohaselt, millest tulenevalt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavuses teada

sai või pidi teada saama. Hageja sai kioski otsese valduse 01.07.2019 ja on saatnud 02.07.2019

kostjale pretensiooni ja 09.07.2019 nõude asja lepingutingimustele vastavusse viimiseks (tlk 30-

35).

70. Hageja leiab, et seoses kostja poolt müügilepingu rikkumisega on tekkinud hagejale

otsene varaline kahju seoses lae- ja põranda remondiga seotud ehitustö ö dega summas 1297,99

eurot.

71. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgniku kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse

täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava

tähtaja andmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja pöördunud kostja poole 02.07.2019

pretensiooniga, milles hageja juhib kostja tähelepanu sellele, et kioskis elavad rotid ning kioski

katuse all levib hallitus, mis on tekitanud tõsiseid kahjustusi kioskile ning hagejal tuleb teha

kioski sanitaarhügieeniliselt ja eesmärgipäraselt vastuvõetavatele tingimustele viimisel teha

kulutusi ca 1000 eurot ja hageja on kostjale teinud ettepaneku maksta valurahaks kokku 3200

eurot (summa sisaldab ka muid hageja nõudeid kostja vastu) (tlk 30-33, 122). 09.07.2019 on

hageja esitanud kostjale nõude asja lepingutingimustele vastavusse viimiseks, milles andis

kostjale tähtaja hiljemalt 10.07.2019 teatada hagejal mõistlik tähtaeg, mille jooksul kostja viib

asja lepingutingimustele vastavusse (tlk 34-35). Kostja sellele nõudekirjale vastanud ei ole.

Seega on hageja andnud kostjale müüdud kioski lepingutingimuste mittevastavusest tulenevate

puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.

72. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

VÕS § 128 lg 2 sätte kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju või saamata

jäänud tulu. Sama sätte lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või

hävitatud vara vääruse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks või hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kui

kostja poolt hagejale müüdud kioskil ei oleks esinenud eelnevalt tuvastatud puuduseid, siis ei

oleks hagejale tekkinud kahju puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulude näol. Seega on esineb

põhjuslik seoses hagejatele tekkinud kahju ja kostja tegevuse näol.

73. Poolte vahel on vaidlus hageja kahjunõude rahalise suuruse osas, mis tuleb kohtu

järgnevalt lahendada.

74. Hageja nõuab kostjalt kulutusi, mis seisneb kioski lae ja põranda lepingutingimustele

vastavusse viimisele ja kioski desinfitseerimisele. Hagiavaldusele on lisatud 12.07.2019

koostatud kalkulatsiooni ruumipõrandate ja kahjustuste likvideerimises summas 1000 (tlk 121).

Kuna remonditöid polnud asutud veel teostama, siis on tegemist esialgse kalkulatsiooniga.

Hageja nõuab kostjalt remonditööde teostamiseks vajalike ehitusmaterjalide maksumust ja on

esitanud 4 kulutšekki materjali eest kogusummas 1297,99 eurot (tlk 83-85, 96). Kostja väidab,

et nimetatud arved ei tõenda asjaolu, et hageja tegelikult maksis need arve ära. Samuti kostja

arvates puuduvad tõendid, et hagejal faktiliselt tekkisid kulud seoses esitatud arvetega. Hageja

on esitanud kohtule pangkonto väljavõtted, millest nähtuvad nimetatud maksed 07.08.2019 ja

28.08.2019 (tlk178-180). Kohus leiab, et kohtule esitatud remonditööde kalulatsiooniga ja

remonditööde teostamiseks ostetud vajalike materjalide soetamiseks esitatud arvetega on leidnud

tõendamist, et hageja on kandnud kulusid ehitusmaterjalide soetamiseks summas 1297,99 eurot.

Kohtul pole alust kahelda selles, et nimetatud kulud on kantud kioski lae ja põrandatööde

teostamisega. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et nimetatud remonditööde maksumus

oleks võinud olla väiksem.

75. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahju nõue seoses kioski lae ja põranda

remonditööde teostamiseks vajalike ehitusmaterjalide soetamiseks tehtud kulutustega on

põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 101 3 p 3 ja VÕS § 115 lg 3 alusel välja

mõista kahju hüvitis summas 1 297,99 eurot.

76. Viimasena lahendab kohus kostja poolt esitatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõude summas 850 eurot.

77. Hageja on esitanud kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõude summas 850 eurot.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja on tellinud õigusabi Indecor OÜ-lt kokku summas

850 eurot (tlk 37-40). Hageja lepinguline esindaja Ivo Kaurit on koostanud kostjale kaks

märgukirja (28.06.2209 ja 29.06.2019), ühe pretensiooni (02.07.2019) ja ühe nõudekirja

(09.07.2019) ning on viibinud 28.06.2019 kell 18.00-19.00 vahetult koos hageja esindaja

kostjaga läbirääkimistel.

78. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3

ja VÕS § 115 lg 1 (või § 1043) alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kostja kohustuse

rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud saavad olla osaks kahju tekitamise tõttu

põhjustatud kahjust (kulutustest) (RKTKo 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 3-2-1-5-13, p 50).

Kohtuvälised õigusabikulud on hüvitatavad eeldusel, et on täidetud kahju hüvitamise nõude

üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (RKTKo

3-2-1-79-08, 18).

79. Käesoleval juhul on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest seoses hageja ja

kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega, pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kui kostjaga

õigusvaidlust ei oleks tekkinud, ei oleks hageja ka neid kulusid pidanud kandma. Kuivõrd kohus

asus eelnevalt seisukohale, et hageja mü ü gilepingu rikkumisest tuleneva kahju hü vitamise nõue

summas 1297,99 eurot kuulub rahuldamisele, siis kuuluvad rahuldamisele ka hageja kohtueelsed

õigusabikulud, mis on tekkinud seoses müügilepingu rikkumisega seotud nõude kohtueelse

esitamisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuval on hageja poolt kostjale 02.07.2019 esitatud

pretensioonis ja 07.09.2019 esitatud nõudekirjas välja toodud teiste etteheidete seas ka

müügilepingu eseme mittevastavust lepingutingimustele ja esitatud on nõue nende

kõrvaldamiseks. Seega peab kohus lugeda vajalikuks ja põhjendatuks 50% 02.07.2019

pretensiooni ja 07.09.2019 nõudekirja koostamise ja esitamisega seotud õigusabikulusid. Hageja

on tasunud 02.07.2019 pretensiooni eest 200 eurot, seega on põhjendatud kohtueelne

õigusabikulu 100 eurot. Hageja on tasunud 09.07.2019 nõudekirja eest 150 eurot, seega on

põhjendatud kohtueelne õigusabi kulu 75 eurot. Hageja esindaja poolt 28.06.2019 ja 29.06.2019

kostjale esitatud märgukiri on koostatud seoses kioski valduse üleandmisega, mille osas on kohus

eelnevalt leidnud, et kostja ei ole rikkunud müügilepingust tulenevat kioski üleandmise

kohustust. Seetõttu ei ole tegemist vajaliku ja põhjendatud kohtueelse õigusabikuluga.

80. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab osaliselt hageja kohtuväliste õigusabikulude nõude

summas 175 eurot ja jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude summas 700 eurot.

Menetluskulude jaotus

81. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS

§ 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaotu menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kuna kohus rahuldab hagi umbes 50%

ulatuses, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik