3-20-1449/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1449

Haldusasi

X

kaebus

Sotsiaalkindlustusametilt

varalise

ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Leila Siiroja

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus, digitoimik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks osaliselt ning täiendada kaebust

nõudega mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju summas

1934,99 eurot, alternatiivselt mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine

varaline kahju alates 01.05.2021 igakuiselt summas 41,17 eurot välja maksmise

kohustusega kaebaja arveldusarvele iga kuu 7. kuupäevaks.

2. Jätta X taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata järgmiste nõuete osas:

2.1.mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tulevikus tekkiv varaline kahju

tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikulude näol seonduvalt If P&C Insurance

AS vastu õiguste kaitsmise ja regressnõuetega vastavate arvete esitamisel 3

tööpäeva jooksul;

2.2.tuvastada If P&C Insurance AS-l kohustuse puudumine puudetoetuse andmete

mistahes töötlemiseks;

2.3.kohustada If P&C Insurance AS-i viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete

mistahes töötlemine (hõlmab endas kustutamise kohustust).

3. Jätta X kaebus rahuldamata.

4. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.06.2021.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. If P&C Insurance AS (edaspidi kindlustusandja) esitas 04.05.2020 Sotsiaalkindlustusametile

(edaspidi SKA) päringu, milles palus seoses kahju hüvitamisega teatada, palju maksis SKA

kaebajale töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni (kuude lõikes) ja/või sotsiaaltoetust või

vanaduspensioni alates 01.04.2020.

2. SKA edastas 11.05.2020 krüpteeritult kindlustusandjale nõutud andmed.

3. Alates 01.04.2020 laekub Xle (edaspidi kaebaja) SKA-lt igakuiselt puudetoetus summas

41,17 eurot. Kindlustusandja maksab kaebajale igakuiselt liikluskindlustuse seadusest tulenevat

töövõimetushüvitist. SKA 21.07.2020 vastuskirja nr 12-1/17746-2 kohaselt täitis SKA

kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) § 219 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust ja edastas

kaebaja puudetoetuse suuruse andmed kindlustusandjale viimase nõudmisel, kuna see oli

vajalik kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ning muuhulgas ka selle kohustuse

ulatuse suuruse kindlaks määramiseks. Alates 2020. aasta maist vähendab kindlustusandja

kaebajale igakuist väljamakstavat hüvitist puudetoetuse summa võrra.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 05.08.2020 kaebaja kaebus SKA-lt varalise kahju hüvitamise

nõudes perioodi mai, juuni, juuli 2020 eest summas 123,51 eurot, igakuise varalise kahju

hüvitamise nõudes alates 01.08.2020 ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500

eurot.

5. Kohus tagastas 14.09.2020 määrusega kaebuse osaliselt (varalise kahju nõude osas) ning

jättis muus osas (mittevaraline kahju) kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja

mittevaralise kahju nõudelt 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Kaebaja tasus riigilõivu

summas 19 eurot.

6. Kaebaja esitas 29.09.2020 Tallinna Halduskohtu 14.09.2020 määrusele määruskaebuse,

mille Tallinna Ringkonnakohus 26.10.2020 rahuldas ning tühistas Tallinna Halduskohtu

14.09.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-1449 resolutsiooni punkti 1 ja saatis kaebaja kaebuse

SKA tegevusega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks ettevalmistava menetluse jätkamiseks

Tallinna Halduskohtule.

7. Kohus võttis 06.02.2021 kaebuse menetlusse SKA-lt varalise ja mittevaralise kahju nõudes.

8. Kaebaja esitas 12.01.2021 esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse, milles kaebaja palus

oma põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks ja varalise kaotuse suurenemise vältimiseks kohaldada

EÕK-d ning viivitamatult keelata kindlustusandjal puudetoetuse andmete töötlemine

kohtumenetluse ajal alates 12.01.2021. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse menetlusse kaasata

kolmanda isikuna kindlustusandja.

9. Kaebaja teatas 13.02.2021, et suurendab mittevaralise kahju nõuet 1000 euroni.

10. Kohus jättis 14.01.2021 kaebaja EÕK taotluse rahuldamata ning kindlustusandja kolmanda

isikuna menetlusse kaasamata. Kaebaja esitas kohtu 14.01.2021 määrusele 01.02.2021

määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.04.2021 rahuldamata.

11. Kaebaja esitas 17.03.2021 EÕK taotluse, milles palus:

1) kohtumenetluse ajaks kehtestada ajutine regulatsioon alates 01.03.2021 kaebaja

puudetoetuse andmete töötlemiseks SKA ja kindlustusandja poolt, mis tagajärjena erakordselt

ei piiraks eelkõige kaebaja igakuiseid omandiõigusi;

2) alternatiivselt rakendada kohtu algatusel kohtule teadaolevat tõhusamat abinõu alates

01.03.2021.

Kaebaja selgitab, et 05.03.2021 ei laekunud kaebajale SKA poolt puudetoetust. Kaebaja eeldab,

et SKA peatas 25.02.2021 avalduse alusel kaebajale puudetoetuse maksmise kohtumenetluse

ajal. SKA ei ole kaebajale käesoleva ajani edastanud haldusakti puudetoetuse maksmise

peatamise kohta. Samuti ei ole SKA edastanud kaebajale tõendeid või teavet, kas ja kuidas

teavitas SKA kindlustusandjat faktilise olukorra muutumisest (puudetoetuse mittelaekumine

kaebajale). Kaebaja märgib, et pikaaegselt kestev teadmatus, ebaselgus ja tunnetatav olukord

hävitab tugevalt tema turvatunnet ning kestvalt tekitab rahalist kaotust ja kahjustab kaebaja

varalisi õigusi, mistõttu on puudetoetuse andmete töötlemine vajalik reguleerida esialgselt

kohtu poolt. Kui kohus on kehtestanud esialgse korra, esitab kaebaja avalduse SKA-le taastada

tagasiulatuvalt alates 01.03.2021 puudetoetuse väljamaksmine. SKA tegevus eraeluliste

andmete edastamisel omab igakuiselt pöördumatut negatiivset mõju kaebaja õigustele ja varale.

Erakordsete piirangute talumise kohustus põhjustab kaebajale üliintensiivset stressi. Kaebaja

EÕK taotlus on suunatud sellele, et kindlustusandja peataks või piiraks vastuvõetud andmete

kasutamise kohtumenetluse ajal ning SKA-l peatuks väidetav kohustus andmeid edastada.

Kaebaja igakuine heaolu, igapäevane ja iseseisev toimetulek puudeseisundiga, majanduslik

toimetulek, inimväärikus ja tunnustamine õigussubjektina sõltub taotluse lahendamise

tulemusest. Kaebaja soovib kohtumenetluse ajaks kindlustada eraelu puutumatuse, millest

sõltuvad tema igakuised varalised õigused.

12. Kohus esitas SKA-le 18.03.2021 kohtunõude, paludes infot kaebaja puude toetuse

maksmise peatamise kohta. SKA vastas kohtunõudele 22.03.2021 märkides, et SKA peatas

02.03.2021 otsusega nr P26-2021-21051 kaebajale puudega tööealise inimese toetuse

maksmine alates 28.02.2021. Kindlustusandjat vastutaja otsusest ei teavitanud, kuna KindlTS §

219 lõike 1 kohaselt saab andmevaldaja edastada nimetatud andmeid kindlustusandja nõudel.

Kuivõrd kindlustusandja uut nõuet esitanud ei ole, siis puudub SKA-l õiguslik alus andmete

edastamiseks.

13. Kohus määras 09.04.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

14. Kaebaja esitas 23.04.2021 täiendavad seisukohad ning tasus täiendava riigilõivu 41 eurot.

Kaebaja esitas seisukohas järgmised taotlused:

1) mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot;

2) mõista viivitamatult SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkinud varaline kahju summas 535,21

eurot;

3) tuvastada If P&C Insurance AS-l kohustuse puudumine puudetoetuse andmete mistahes

töötlemiseks;

4) kohustada If P&C Insurance AS-i viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete mistahes

töötlemine (hõlmab endas kustutamise kohustust) või alternatiivselt, mõista SKA-lt kaebaja

kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju summas 1934,99 eurot või alternatiivselt, mõista

SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju alates 01.05.2021 igakuiselt

summas 41,17 eurot välja maksmise kohustusega kaebaja arveldusarvele iga kuu 7. kuupäevaks;

5) mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tulevikus tekkiv varaline kahju tsiviilkohtumenetluse

kohtu- ja õigusabikulude näol seonduvalt If P&C Insurance AS vastu õiguste kaitsmise ja

regressnõuetega vastavate arvete esitamisel 3 tööpäeva jooksul.

15. SKA täiendavaid seisukohti ega vastust kaebaja 23.04.2021 seisukohale ei esitanud.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

16. Kaebaja taotleb SKA-lt varalise kahju hüvitamist, mis seisneb selles, et kindlustusandja

vähendab igakuiselt makstavat töövõimetushüvitist SKA poolt makstava puude toetuse summa

võrra. Kaebaja taotleb SKA-lt ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja põhjendab kaebust

järgnevalt:

16.1. Kaebajale igakuiselt makstav puudetoetus on kaebaja omand. Kaebajal oli ja on

õiguspärane ootus avalik-õiguslikule vara positsioonile igakuiselt vara kasutamise, käsutamise

ja valdamise kaudu. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (edaspidi PISTS) § 1 kohaselt

on toetuse maksmise eesmärk seotud konkreetsetele tingimustele vastava subjektiga osaliselt

lisakulude hüvitamise kaudu.

16.2. SKA tegevus kaebajale igakuiselt makstava puudetoetuse suuruse edastamisel

kindlustusandjale tulenevalt KindlTS § 219 lg 1 p-st 1 oli õigusvastane. SKA jättis täitmata oma

kohustuse kaitsta kaebaja kui kergelt haavatavasse isikute gruppi kuuluva puudega isiku vara

kõrgendatud hoolsusega ning jättis tuvastamata, et puude toetuse suuruse edastamiseks puudub

õiguslik alus, edastamine KindlTS-st tuleneva eesmärgi täitmiseks oli vastuolus

liikluskindlustusseaduse, PISTS ja põhiseadusega. Kindlustusel puudub õigus nõuda

puudetoetuse suuruse kohta andmeid ning KindlTS § 219 lg 1 p 1 ei kohusta SKA-d andmeid

edastama.

16.3. SKA jättis diskrimineerivalt tuvastamata, et kindlustus ei hüvita kaebajale kahju mitte

kindlustuslepingust, vaid seadusest (liikluskindlustuse seadus, edaspidi LKindlS) tuleneva

kohustuse täitmiseks.

16.4. SKA 21.07.2020 vastuskirjast nr 2.1-1/17746 ei selgu mõistlikku põhjust, miks SKA poolt

ainult kaebajale määratud puudetoetus tuleb anda kindlustuse kasutusse ja käsutusse eesmärgiga

vähendada kindlustuse seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse ulatust ja suurendada seeläbi

eraõigusliku juriidilise isiku kasumit. SKA diskrimineerib kaebajat puude tõttu, pidades teda

automaatselt isikuks, kes ei saa aru SKA ja kindlustuse tegevusest kaebaja puudetoetusega

majandamisel.

16.5. LKindlS ei võimalda töödelda puudetoetuse summat hüvitamiskohustuse ulatuse kindlaks

määramise eesmärgil, sama nähtub ka PISTS-st. Puudetoetuse eesmärk ei ole hüvitada

töövõimetust. LKindlS seletuskirjas on toodud välja, et SKA või muu isiku poolt kahjustatud

isikule makstava muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise

või kompensatsioonina võetakse arvesse üksnes need hüvitised ja kompensatsioonid, mille

eesmärk on isiku sissetuleku vähenemise hüvitamine, seega näiteks puudetoetus ei kuulu

hüvitisest maha arvamisele (seletuskiri, lk 24).

16.6. Puudetoetuse summa suuruse edastamisega pani SKA kaebajale sisuliselt kohustuse anda

ära oma õiguspärased ootused varalisele õigusele avalik-õiguslikus positsioonis, mis jätab

sisutühjaks PISTS § 1 ja PS §-d 10, 25, 28 ja 32 eraldi ja koosmõjus. SKA hindas

omaalgatuslikult, omavoliliselt ja meelevaldselt ümber õigussuhted, ajas sassi oma kohustused

ja kindlustuse õigused, mis tõi kaasa puudetoetuse eesmärgi ja sisu moonutava lõpptulemuse –

puudetoetust kasutab eraõiguslik isik oma kasumi suurendamiseks seadusest tuleneva

hüvitamiskohustuse ulatuse täitmise vähendamise kaudu.

16.7. SKA rikkus oluliselt oma hoolsuskohustust ning SKA tegevus on süüline. SKA

õigusvastase, hooletu ja süülise tegevuse tagajärjel tekkis alates 01.04.2020 ja tekib edaspidi

kaebajal igakuiselt varaline kahju puudetoetuse summa 41,17 eurot ulatuses.

16.8. KindlTS § 219 lg 1 p-le 1 tuginemine on õigusvastane: õigusnorm ei reguleeri SKA

kohustusi, vaid kindlustusandja õigusi. SKA jättis tuvastamata ja arvestamata olulise asjaoluna

puudetoetuse maksmise eesmärgi ja subjekti.

16.9. Kaebajal tekkis varaline kahju igakuiselt alates 01.05.2020. Kaebuse esitamise ajaks,

04.08.2020, on tekkinud varaline kahju summas 123,51 eurot. Kaebajal tekib kahju suure

tõenäosusega ka edaspidi. SKA on alates 07.07.2020 teadlik kaebajal tekkinud ja tekkivast

igakuisest varalisest kahjust. SKA ei ole teostanud omal algatusel mingeid toiminguid ega

tegevusi, et edaspidist varalise kahju tekkimist vältida või puudetoetuse maksmise seaduses

sätestatud eesmärk taastada ning tekitatud kahju hüvitada.

16.10. SKA tegevus on kaebajale seoses avalik-õigusliku vara positsiooni kaotusega

põhjustanud täiendavat stressi ja varalise sissetuleku vähenemise talumise kohustust. SKA ega

kindlustuse poolt ei ole diskrimineerivalt puude tõttu kaebajale avaldatud dokumente seoses

kindlustuse nõude ja SKA vastusega. SKA peab kaebajat puude tõttu automaatselt

arusaamisvõimetuks. Kaebaja tunnetab kumuleeruvalt mittevaralist kahju SKA õigusvastase

tegevuse tõttu.

16.11. Kaebaja leiab täiendavalt, et SKA poolt kehtestatud puudetoetuse andmete töötlemise

sisekord on vastuolus üldmäärusega ja põhjuslikus seoses SKA õigusvastase toiminguga ja

kaebaja kahju ahelaga. Kindlustusandja poolt kehtestatud puudetoetuse andmete töötlemise

kord on vastuolus üldmäärusega, võimaldab jätkuvalt piiramatult seadusliku aluseta töödelda

õigusvastaselt edastatud kaebaja puudetoetuse andmeid, mis põhjustab kaebajale ahelana

jätkuvat kahju alates 01.04.2020 ja tõenäoliselt kuni 31.03.2025. Kaebajal on põhjendatud huvi,

et kohus tuvastaks, et kindlustusandjal puudub seaduslik alus puudetoetuse andmete

töötlemiseks. Kohus peab õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt kohtulahendiga kohustama

kindlustusandjat viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete mis tahes töötlemise (hõlmab

kustutamise kohustust).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

17. SKA ei nõustu kaebusega ja palub see jätta rahuldamata. SKA ei ole muutnud kaebajale

makstavaid hüvitisi või neid vähendanud, mistõttu jäävad SKA-le arusaamatuks kaebaja

etteheited seoses SKA poolse varalise kahju põhjustamisega. SKA tegevus on seisnenud üksnes

andmete edastamises kindlustusandja päringu alusel.

18. Kindlustusandja esitas SKA-le teabenõude KindlTS § 218 alusel, mille kehtiva redaktsiooni

lõike 2 kohaselt on terviseandmete töötlemine lubatud, kui: 1) kindlustusandjal on seadusest

tulenev kohustus sõlmida kindlustusleping; 2) see on muul juhul vajalik kindlustusandja

kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete

esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise

kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete

töötlemist andmesubjekti terviseseisundi või puude kohta.

19. KindlTS § 219 lõige 1 punkti 1 kohaselt on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus,

tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik on kohustatud kindlustusandja

nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed, sealhulgas

käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud

kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks.

20. LKindlS § 3 lõike 1 kohaselt on kindlustuskohustus kohustus sõlmida kohustusliku

liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse

kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Liikluskindlustuse kui

kohustusliku vastutuskindlustuse puhul on oluline teada, et kindlustusvõtja ei kindlusta mitte

oma sõidukit, vaid potentsiaalset kahju, mida selle juht võib põhjustada teistele liiklejatele –

sõidukitele, inimestele- või hoonetele ja ehitistele. Liikluskindlustuspoliis ei kata mitte liikleja

enda, vaid teise õnnetuses kannatada saanud sõiduki taastamiskulud, samuti õnnetuses osalenud

jalakäija isiku- või varakahju kulud.

Antud juhul on sõidukijuhid, kes tekitasid kaebajale liikluskahju, oma vastutuse kindlustanud

kindlustuslepingu sõlmimisega If P&C Insurance AS-is. Seega kindlustusandjal tuleb kohustus

hüvitada kaebajale liikluskahju kindlustuslepingust ning antud juhul küsis kindlustusandja

SKA-lt andmeid kindlustuslepingu täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks ning SKA-l kui

riigiasutusel on kohustus neid kindlustusandjale väljastada.

21. LKindlS eelnõu 423 SE seletuskirja lk-l 40 on toodud välja valem, kuidas arvutatakse

töövõimetushüvitis kalendrikuu kohta. Valemi kohta on täiendavalt märgitud, et MPH (mis ongi

välja toodud punkt) tähendab SKA või muu isiku poolt kannatanule makstava muu kohustusliku

kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsiooni summat, v.a

töövõimetus- või rahvapensioni summa. Ka vanaduspension käib siia alla, sest tegu on seaduse

alusel pidevalt määratud hüvitisega. Puudega tööealise inimese toetus on SKA poolt makstav

hüvitis (SÜS § 13 lg 1, PISTS § 4 p 2) LKindlS § 29 lg 2 p 10 tähenduses.

22. Eeltoodust tulenevalt edastas SKA kindlustusandjale kaebaja andmed õiguslikul alusel.

Andmekaitse Inspektsioon leidis, et SKA tegevus on õiguspärane ja lõpetas antud küsimuses

menetluse.

23. Kuivõrd SKA edastas andmed, omades selleks õiguslikku alust, ei ole tegemist SKA

õigusvastase tegevusega ning SKA ei vastuta kahju tekitamise eest. Ka olukorras, kus SKA

oleks edastanud kaebaja puude andmed ilma õigusliku aluseta, ei saa SKA vastutada varalise

kahju tekitamise eest, kuivõrd kaebajale makstava hüvitise vähendamise otsustas

kindlustusandja, mitte SKA.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata. Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (I),

seejärel võtab seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (II) ja viimasena lahendab kaebaja

17.03.2021 esitatud EÕK taotluse (III).

I

24. Kaebaja esitas 23.04.2021 seisukohas täiendavad nõuded.

HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud

kujul oleks HKMS kohaselt lubatav; kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks

esialgse kaebuse esitamise ajal. Kuivõrd kaebaja poolt 23.04.2021 esitatud nõudeid (23.04.2021

seisukoha p-d 10.4.1 – 10.4.3) ei esitatud esialgses kaebuses, tõlgendab kohus kaebaja taotlusi

kui taotlust kaebuse muutmiseks.

25. Kaebaja esitas alternatiivse nõudena (kaebaja 23.04.2021 seisukoht, p 10.4.1 ja 10.4.2)

mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju summas 1934,99 eurot või

alternatiivselt, mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju alates

01.05.2021 igakuiselt summas 41,17 eurot välja maksmise kohustusega kaebaja arveldusarvele

iga kuu 7. kuupäevaks.

Kaebaja nõuab SKA-lt seega täiendavalt tulevikus tekkiva kahju hüvitamist, mis seisneb

kindlustusandja poolt makstava hüvitise vähendatud osas (41,17 eurot) ning seda kuni puude

raskusastme otsuse kehtivuse lõpuni 31.03.2025.

Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigete 1–

21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kui seadusega pole sätestatud

teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid (RVastS § 7 lg 4).

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige

kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise,

isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad

mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

Kuivõrd kindlustusandjale on edastatud kaebaja puude toetuse andmed ning kindlustusandja

vähendab puude toetuse võrra enda poolt makstavat töövõimehüvitist ka edaspidi, siis on

tõenäoline, et kaebajale tekib varaline kahju ka tulevikus, vähemalt ajani, mil kaebajale on

määratud kehtiva otsusega puude toetus. Otsene varaline kahju hõlmab ka tulevikus tekkivat

kahju. Seega on kaebaja vastav nõue eesmärgipärane.

Kohus peab seega võimalikuks muuta kaebust ning täiendada seda nõudega mõista SKA-lt

kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju summas 1934,99 eurot, alternatiivselt

mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju alates 01.05.2021 igakuiselt

summas 41,17 eurot välja maksmise kohustusega kaebaja arveldusarvele iga kuu 7. kuupäevaks.

26. Lisaks esitas kaebaja taotluse mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tulevikus tekkiv varaline

kahju tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikulude näol seonduvalt If P&C Insurance AS

vastu õiguste kaitsmise ja regressnõuetega vastavate arvete esitamisel 3 tööpäeva jooksul

(kaebaja 23.04.2021 seisukoht, p 10.4.3).

Kohus on seisukohal, et eeltoodud nõue ei ole eesmärgipärane, kuivõrd kaebaja soovib nõuda

SKA-lt tulevikus tekkiva kahju hüvitamist, mis seisneb kindlustusandjaga õigusvaidluse

pidamise kuludes. Seega on vastav nõue seotud eelkõige kindlustusandja tegevuse

õiguspärasuse hindamisega ning seos SKA tegevusega jääb põhjusliku seose tasandil kaugeks.

Lisaks märgib kohus, et kohtumenetluse kulude hüvitamine otsustatakse vastavas menetluses.

Kaebaja väide tsiviilkohtumenetluse algatamisega seoses ei anna alust SKA-lt vastavate kulude

välja mõistmiseks, eriti olukorras, kus selliseid kulusid ning kahju ei ole veel tekkinud. Kohtute

Infosüsteemi andmetele tuginedes ei nähtu, et kaebaja oleks vastava tsiviilkohtumenetluse

algatanud.

Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse muuta kaebust nõudega mõista SKA-lt kaebaja

kasuks välja tulevikus tekkiv varaline kahju tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikulude

näol seonduvalt If P&C Insurance AS vastu õiguste kaitsmise ja regressnõuetega

27. Kaebaja esitas 23.04.2021 taotluses ka nõude tuvastada If P&C Insurance AS-l kohustuse

puudumine puudetoetuse andmete mistahes töötlemiseks ning kohustada If P&C Insurance AS-

i viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete mistahes töötlemine (hõlmab endas kustutamise

kohustust).

Kohus ei pea eeltoodud nõuete osas kaebuse muutmist otstarbekaks ega võimalikuks. If P&C

Insurance AS ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, seega ei saa kohus kohtuotsusega

kohustusi panna. Kohus on lahendanud kaebaja taotluse If P&C Insurance AS-i kolmanda

isikuna kaasamiseks (Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 määrus) ning leidnud, et taotlus ei ole

põhjendatud.

Tallinna Ringkonnakohus nõustus 08.04.2021 määruses halduskohtu seisukohaga ning selgitas

lisaks, et kaebaja ja kindlustusandja vahel on eraõiguslik suhe, millest võrsunud vaidluste

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1, TsMS § 91 lg 1). Kui kaebaja leiab,

et kindlusandja on nendevahelisest eraõiguslikust suhtest tulenevalt oma kohustusi rikkunud (nt

kaebaja andmete töötlemisel) või tekib vaidlus kindlustusandja võimalikust regressinõudest

tulenevalt, saab kaebaja pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse (määruse p 9).

Eeltoodust tulenevalt ei rahulda kohus kaebaja taotlust kaebuse muutmiseks kaebaja 23.04.2021

seisukoha p-s 10.4.3 toodud nõude osas.

II

Kohus, uurinud kohtu poolt kogutud ja menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende

seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

28. Kaebaja kahju hüvitamise aluseks on väide, et SKA esitas kaebaja puude toetuse andmed

kindlustusele õigusvastaselt.

29. Vaidlusalune SKA tegevus on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaldamisalas

(isikuandmete kaitse seaduse § 1 lg 1 p 1). Kaebaja puude toetuse andmete edastamine

kindlustusandjale on käsitatav isikuandmete (art 4 p 1) töötlemisena (art 4 p 2) ja SKA on

vastutav töötleja (art 4 p 7).

IKÜM art 82 lg 1 järgi on igal isikul, kes on kandnud üldmääruse rikkumise tulemusel

materiaalset või mittemateriaalset kahju, õigus saada mh vastutavalt töötlejalt hüvitist tekitatud

kahju eest. Lõike 2 esimeses lauses on lisatud, et kõnealuse töötlemisega seotud vastutav

töötleja vastutab kahju eest, mis on tekkinud sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse

üldmäärust.

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduses 146 selgitatakse, et art-s 82 käsitletud kahju

mõistet tuleks Euroopa Kohtu praktikat arvestades tõlgendada laialt ja sellisel viisil, mis

kajastab täielikult üldmääruse eesmärke (kolmas lause). Andmesubjektid peaksid saama

täieliku ja tõhusa hüvitise kahju eest, mida nad on kandnud (kuues lause). Üldmääruse

eesmärkide hulgas on põhjenduste 2, 4 ja 6 järgi ka aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja

õigusel rajaneva ala saavutamisele ning füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste austamine

ning järjekindel ja kõrgetasemeline kaitse, võttes arvesse tehnoloogia arengust tulenevaid

väljakutseid.

Riigikohtu halduskolleegium on 06.01.2021 otsuses nr 3-19-1207 selgitanud, et liikmesriigi

seadusandja on pädev reguleerima kahju hüvitamist nii juhul, kui see on tekitatud riigisisese

õiguse rikkumisega, kui ka juhul, mil kahju tekitamisel rikuti Euroopa Liidu õigust. Riigisisese

riigivastutusõiguse ja Euroopa Liidu õiguse vastuolu korral tuleb riigisisene norm või selle

vastav osa Euroopa Liidu õigusega seotud kahjuasjades jätta kohaldamata (Riigikohtu otsus

asjas nr 3-3-1-84-12, p 20). Seejuures tuleb silmas pidada, et liikmesriigi õigusnormid ei tohi

olla ebasoodsamad, kui kohaldatakse sarnastes riigisiseses õiguses sätestatud olukordades

(samaväärsuse põhimõte), ning need ei või muuta liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamist

praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (vrd nt Euroopa Kohtu otsus

C-295/04–C-298/04: Manfredi, p-d 62–64, 98).

Praeguses asjas ei ole vastuolu Euroopa Liidu õigusega, mis takistaks riigisiseste kahju

hüvitamise normide kohaldamist koos isikuandmete kaitse üldmääruse art-ga 82.

30. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva

seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Eelviidatud sättest tulenevalt on avalik-õiguslikkus suhtes esitatud kahjunõude eeldused

järgmised:

1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus;

2) kahju tekkimine;

3) põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel;

4) esmaste õiguskaitsevahendite ammenduvus (RVastS §-id 3, 4 ja 6).

Juhul kui kasvõi üks kahjunõude esitamise eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahjuhüvitise

väljamõistmiseks.

31. RVastS § 7 lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu

(RVastS § 7 lg 3). Varaline kahju hüvitatakse rahas; hüvitisega tuleb luua varaline olukord,

milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RVastS § 8 lg 1). Füüsiline isik

võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise,

au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).

32. Kaebaja hinnangul esitas SKA kindlustusele kaebaja puude toetuse andmed ilma õigusliku

aluseta,

mille

tulemusena

vähendas

kindlustus

kaebajale

igakuiselt

makstavat

töövõimetushüvitist puude toetuse summa võrra (varaline kahju). Seega tuleb kahjunõude

lahendamisel välja selgitada, kas ning milline õiguslik alus on SKA-l andmete edastamiseks

kindlustusele ning kas andmed edastati kooskõlas selle õigusliku alusega.

Varaline kahju

33. Kohtule kindlustuse poolt esitatud dokumentidest (aprill 2020 ja mai 2020 kahju hüvitamise

otsused) nähtub, et kindlustus maksab kaebajale töövõimetushüvitist 2002. aastal toimunud

õnnetusjuhtumi alusel. Kaebajale liikluskahju põhjustanud sõidukijuhi vastutus oli kindlustatud

If P&C Insurance AS-is.

Kehtiv LKindlS § 83 lg 4 sätestab, et enne 2016. aasta 1. juulit määratud töövõimetushüvitist

makstakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse alusel kuni

Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni. Kindlustus on

selgitanud 28.01.2021 vastuses kohtunõudele, et esimese otsuse kahju hüvitamiseks tegi If P&C

Insurance AS 23.12.2005.

Õnnetusjuhtumi ajal kehtinud LKindlS (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/194443) §

30 lg 4 sätestas, et püsiva töövõime kaotuse hüvitis määratakse kuu kohta, korrutades hüvitise

suuruse kalendripäeva kohta 30-ga ja lahutades tulemist muu kohustusliku kindlustuse või

seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsiooni summa kuu kohta.

Seega on kindlustusel püsiva töövõime kaotuse hüvitise arvutamisel vaja teada, milliseid muid

seaduse alusel määratud hüvitisi või kompensatsioone isikule makstakse. SÜS § 13 lg 1 kohaselt

on rahaline hüvitis isikule rahas makstav toetus, pension, kindlustushüvitis või muu rahasumma.

PISTS § 4 loetleb puuetega inimeste sotsiaaltoetused, milleks on mh ka puudega tööealise

inimese toetus (p 2). SKA maksab kaebajale alates 2020. aasta aprillist puudega tööealise

inimese toetust summas 41,17 eurot.

34. KindlTS § 218 sätestab aluse ning tingimused isikuandmete töötlemiseks. Lõike 2 kohaselt

on terviseandmete töötlemine lubatud, kui kindlustusandjal on seadusest tulenev kohustus

sõlmida

kindlustusleping

või

töötlemine

on

muul

juhul

vajalik

kindlustusandja

kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete

esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise

kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete

töötlemist andmesubjekti terviseseisundi või puude kohta.

Kindlustuse ülesandeks on liikluskahju põhjustanud isiku kindlustuslepingu täitmine ning

sellest tulenevate kohustuste ulatuse kindlaksmääramine. Teisisõnu peab kindlustus tegema

kindlaks summad, mis liikluskahju põhjustanud isiku vastutuse kindlustamiseks sõlmitud

kindlustuslepingu alusel kannatanule maksta tuleb. Seega juhul kui LKindlS (v.r) § 30 lg 4

kohaselt mõjutavad kindlustuse poolt makstava hüvitise suurust muud seaduse alusel makstavad

hüvitised ja kompensatsioonid, on terviseandmete töötlemine (mh puude toetuse andmete

töötlemine) põhjendatud kindlustuslepingu täitmise kohustuse ulatuse kindlaksmääramiseks.

35. KindlTS § 219 lg 1 p 1 sätestab õigusliku aluse andmete edastamiseks – riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik on

kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu,

kui isikuandmed, sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed, on

kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või

tagasinõuete esitamiseks.

KindlTS

eelnõu

(8

SE)

juurde

kuuluvas

seletuskirjas

(kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/) on kõnealuse sätte eesmärki põhjendatud

asjaoluga, et see võimaldab kindlustusandjal iseseisvalt kindlustuslepingu täitmiseks ja selle

täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks vajalike toimingute teostamiseks koguda

andmeid, sealhulgas IKS § 4 lg 2 p 3 ja 8 sätestatud andmeid, sealjuures koormamata

andmesubjekti, kes vastasel juhul peaks need tõendid vastavatest asutustest välja nõudma (nt

Haigekassa, raviasutused, Politsei- ja Piirivalveamet) ja kindlustusandjale esitama.

Seletuskirjas viidatud IKS 2015. aastal kehtinud redaktsiooni § 4 lg 2 punktid 3 ja 8 tähistavad

vastavalt andmeid terviseseisundi või puude kohta ning andmeid süüteo toimepanemise või

selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse

langetamist või asja menetluse lõpetamist. Seega on KindlTS § 219 lg 1 p 1 alusel kogutavateks

isikuandmeteks ka puude andmed.

36. Kindlustus esitas 04.05.2020 SKA-le päringu saamaks teada, kui palju maksis SKA

kaebajale töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni (kuude lõikes) ja/või sotsiaaltoetust

või vanaduspensioni alates 01.04.2020. SKA edastas kaebaja kohta küsitud andmed

kindlustusele 11.05.2020. Seega toimus andmete edastamine kindlustusandja nõudel ning SKA

kui riigiasutus on kohustatud vastava nõude saamisel andmed edastama või andmetele ligipääsu

võimaldama. Seetõttu leiab kohus, et SKA poolt kindlustusele kaebaja puude toetuse kohta

andmete edastamine oli õiguspärane. SKA vastusest kindlustuse päringule nähtub, et SKA ei

ole kindlustusele edastanud muid andmeid kui ainult päringuga küsitud. Need andmed olid

kindlustusandjale vajalikud andmed, et määrata kindlaks kindlustuslepingu täitmise ulatus, mis

on seadusest tulenev nõue.

Kohtu seisukohta kinnitavad SKA poolt esitatud dokumendid. Nendest nähtub, et AKI küsis

SKA-lt selgitusi andmete esitamise õigusliku aluse kohta. AKI, olles tutvunud selgitustega,

leidis, et SKA esitas andmed õiguspäraselt ning lõpetas järelevalvemenetluse (AKI 02.10.2020

kiri nr 2.1.-1/20/2157).

Eelnevast järeldub, et kindlustus esitas SKA-le päringu kindlustuslepingust tuleneva kohustuse

täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks ning SKA edastas vastava päringu saamisel kaebaja

puude toetuse andmed KindlTS § 219 lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt. Kuivõrd SKA tegevus

andmete edastamisel oli õiguspärane, ei ole täidetud RVastS § 7 lg 1 varalise kahju hüvitamise

nõude eeldused. Seega ei ole kaebaja varalise kahju nõue (nii käesolevaks ajaks tekkinud kahju

kohta esitatud nõude osas kui ka tulevikku suunatud kahjunõude osas) SKA vastu põhjendatud

ning jääb rahuldamata.

Mittevaraline kahju

37. Kaebaja on mittevaralise kahju tekkimise seostanud asjaoluga, et rahaline kaotus

kindlustussumma maksmisel on põhjustanud kaebajale täiendavat stressi ja varalise sissetuleku

vähenemise talumise kohustust. Kaebaja heidab SKA-le ette ka diskrimineerivat suhtumist

puude tõttu. Kuigi kaebaja ei ole toonud välja konkreetset kahjustatud õigushüve, leiab kohus

kaebust tõlgendades, et mittevaralise kahju saab käesoleval juhul potentsiaalselt tingida

väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et SKA edastas

kaebaja puude toetuse andmed kindlustusele õiguspäraselt, ei ole kindlustuse makstava hüvitise

summa vähenemisest tingitud stress seostatav SKA tegevusega. Kohus märgib lisaks, et hüvitist

otsustas vähendada kindlustusandja ning SKA-l puudub mistahes võimalus või alus sekkuda

kindlustusandja otsustesse ning kindlustushüvitiste maksmisse. Mistahes ebamugavused

asjaajamisel ametiasutustega ei too tingimata kaasa sellist õigushüve kahjustumist, mis

õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väited SKA poolse diskrimineeriva

suhtumise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Kohtule ei nähtu SKA poolt pahatahtlikku

käitumist kaebaja suunal seetõttu, et kaebajal on tuvastatud puue. Kohtul puudub asjas esitatud

asjaolude ning tõendite põhjal alus tuvastada SKA tegevuse õigusvastasus, mis võiks tingida

kaebajal mittevaralise kahju tekkimise. Kohus leiab, et kaebaja mittevaralise kahju nõue tuleb

jätta rahuldamata.

38. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

III

39. Kaebaja taotleb EÕK korras kohtumenetluse ajaks kehtestada ajutine regulatsioon alates

01.03.2021 kaebaja puudetoetuse andmete töötlemiseks SKA ja kindlustusandja poolt, mis

tagajärjena ei piiraks kaebaja igakuiseid omandiõigusi, alternatiivselt rakendada kohtu algatusel

kohtule teadaolevat tõhusamat abinõu alates 01.03.2021.

40. Kaebaja ei ole tasunud EÕK taotluselt riigilõivu 15 eurot (RLS § 60 lg 6). Kohus on

seisukohal, et EÕK taotlusele kohaldub analoogselt kaebusega riigilõivu vabastus (RLS § 22 lg

2 p 2). Seda seisukohta põhjendas kohus 06.01.2021 määruses ning ei muuda seda.

41. Kohus lahendab otsust tehes menetlusosaliste veel lahendamata taotkused (HKMS § 162 lg

1). Kohus jätab EÕK taotluse rahuldamata.

41.1. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

41.2. Lugedes kaebaja EÕK taotlust näib kohtule, et kaebaja eesmärk EÕK taotlemisel on

saavutada olukord, kus:

1) puude toetuse maksmise peatumise tõttu suurendab kindlustusandja enda poolt makstavat

töövõimetushüvitist puude toetuse võrra;

2) kohus keelab EÕK korras SKA-l kohtumenetluse ajaks puude toetuse andmete edastamise

kindlustusandjale;

3) järgmisena esitab kaebaja SKA-le taotluse puude toetuse maksmise jätkamiseks, kui kohus

on EÕK abinõuna keelanud SKA-l puude toetuse andmete edastamise kindlustusandjale;

4) kaebaja saab korraga nii puude toetuse võrra suurenenud hüvitist kindlustusandjalt kui ka

puude toetust SKA-lt.

Hinnates kaebaja EÕK vajadust ei selgu, milles seisnevad pöördumatud tagajärjed kaebaja

jaoks. Kohus on 04.03.2021 määruses juba analüüsinud käesolevas asjas esitatud andmete

põhjal kaebaja majandusliku seisu muutumist sõltuvalt andmete edastamisest. Kaebajale on

alates 2020. aasta aprillist määratud SKA poolt puude toetus 41,17 eurot, mille võrra

kindlustusandja vähendas enda poolt makstavat hüvitist samuti alates aprillist 2020. Seega ei

ole kaebajale makstavate toetuste ja hüvitiste kogusumma muutunud. Seega ei ole veenev, et

kaebajal esineksid andmete edastamise tõttu sellised majanduslikud raskused, mis õigustaksid

EÕK kohaldamist. Juhul kui vaidluse põhiasja lahendamisel peaks selguma, et SKA on puude

toetuse andmeid edastanud õigusvastaselt, on varalise kahju hüvitise summa välja mõistmisel

võimalik arvestada kindlustusandja poolt saamata jäänud summasid.

Kohtule ei nähtu selliseid tagajärgi, mis põhivaidluse lahendamise järgselt oleksid

pöördumatud. Kohus on eelnevalt kahel korral (14.03.2021 ja 04.03.2021) lahendanud kaebaja

EÕK taotluse ning ei ole varasemalt tuvastanud ega tuvasta ka käesoleval juhul kaebaja õiguste

sellist riivet, mis õigustaks EÕK kohaldamist. Kuigi SKA on kaebaja avalduse alusel peatanud

puude toetuse maksmise ning ei ole sellekohaseid andmeid kindlustusandjale edastanud, on see

olnud kaebaja valik puude toetuse maksmine peatada. Seega ei saa ligikaudu 40 euro suuruse

toetuse summa puudumine kaebaja toimetulekut oluliselt mõjutada. Selle kasuks kõneleb ka

asjaolu, et kaebajal oli piisavalt vahendeid, et 23.04.2021 suurendada mittevaralise kahju nõuet

2000 euroni ning tasuda sellega seonduvalt täiendav riigilõiv 41 eurot. Kaebaja saab igal ajal

esitada vastava taotluse, et puude toetuse maksmist jätkata. Kohus on seisukohal, et tegemist on

esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

EÕK taotluse rahuldamata jätmise aluseks on ka kaebuse perspektiivitus.

42. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom