3-20-771/44 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

7. mai 2021, Tartu

Haldusasja number

3-20-771

Haldusasi

MTÜ Loodusvõlu kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

27. märtsi 2020 korralduse (ehitusloa) nr 157

tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Looduvõlu määruskaebus Tartu Halduskohtu

2. märtsi. 2020. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja MTÜ Loodusvõlu, esindajad Kärt Vaarmari

ja Triin Jäädma

Vastustaja Narva-Jõesuu linn, esindaja v.adv Rait

Sarjas

Kolmas isik Enefit Power AS, esindaja Alan Paas

Kaasatud

haldusorgan

Keskkonnaministeerium,

esindaja Mari-Liis Kupri

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MTÜ Loodusvõlu määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu

2. märtsi 2021. a määrus.

2. Teha uus määrus, millega rahuldada MTÜ Loodusvõlu määruskaebus ja peatada

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. märtsi 2020 korraldusega nr 157 väljastatud

ehitusloa kehtivus menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas asjas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Loodusvõlu esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

27. märtsi 2020. a korralduse (ehitusloa) nr 157 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud korralduse nr 157 kehtivuse peatamiseks

kohtumenetluse ajaks.

2. 25. mai 2020. a määrusega Tartu Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni punkt 1), võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Narva-

Jõesuu linna (resolutsiooni punkt 2) ning kaasas menetlusse kolmanda isikuna Enefit

Energiatootmine AS-i ja Enefit Kaevandused AS-i (resolutsiooni punkt 3) ning kaasatud

haldusorganina Keskkonnaministeeriumi (resolutsiooni punkt 4).

Halduskohus leidis, et kaebajal on kaebeõigus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 27. märtsi 2020. a

korralduse

nr

vaidlustamiseks,

kuna

kaebaja

on

keskkonnaorganisatsioon

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p-i 1 tähenduses. Kaebaja on

mittetulundusühinguna 2019. aastal registreeritud juriidiline isik ja tulenevalt kaebaja

põhikirjast on tema põhieesmärgiks loodus- ja keskkonnakaitse. Kaebaja vaidlustab ehitusluba

põhjusel, et selle alusel püstitatava õlitehase tootmine omab mõju kliima muutumisele ja

säästvale arengule, mistõttu ehitusloa elluviimine ei võimalda täita kliima muutumise osas

rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustusi.

Halduskohus asus seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus.

Kõik kaebuses esitatud väited kliimale avalduva negatiivse mõju kohta ning suutmatuse kohta

täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi, aga samuti väited seoses säästva arengu põhimõtte

rikkumisega, on seotud tehase funktsioneerimise käigus tekkivate kõrvalmõjudega. Kaebuses

ja esialgse õiguskaitse taotluses puuduvad etteheited just tehase ehitamise ajal tekkivatele

negatiivsetele keskkonnamõjudele.

Halduskohtu määrus jõustus 25. juulil 2020.

3. 17. veebruaril 2021 esitas MTÜ Loodusvõlu kaebuse täienduse ja uue esialgse õiguskaitse

taotluse. Kaebaja väitis, et praeguseks on selgunud uus asjaolu, mille tõttu võib kaebaja

eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ehitusala

hõlmab Natura 2000 võrgustiku ala (Mustajõe loodusala), millel asub keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruande kohaselt prioriteetse tähtsusega ehk esmatähtis Natura

elupaik. KSH aruande sõnakasutus „võib eeldada, et mõju ei ole, võib väita, et meede on piisav

ja võib väita, et tõenäoliselt olulist negatiivset mõju ei avaldu“ ei tähenda Euroopa Kohtu

seatud standardit, mis nõuab mõju sõnaselge välistamise. Samas ei nähtu KSH aruandest,

kuidas on jõutud järeldusele, et 150 m laiune vahemaa on piisav, et Natura alale avalduv mõju

välistada. KSH aruande lk 14 on sõnaselgelt kirjas, et projekteerimisetapis tuleb igakordselt

kaaluda tegevuse võimalikku negatiivset mõju Natura 2000 alale ja vajadusel algatada vastav

KSH menetlus. Ehitustegevuse reaalse alustamiseni oli/on mõju Natura alale pigem

teoreetiline, ent niipea, kui alustatakse ehitustegevust, on oht reaalne ja käegakatsutav. Praegu

on ehitustegevusega alustamine peatselt juba toimumas (või juba toimunud).

4. 2. märtsi 2021. a määrusega jättis Tartu Halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata, leides, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Halduskohus selgitas, et vaidlus puudub selle üle, et planeeritav õlitehase ehitamine on

puhvertsoonist väljas ehk vastab KSH aruandes esitatud nõuetele. Kaebaja väitis, et KSH

aruandest ei nähtu, kuidas on jõutud järeldusele, et 150 m laiune vahemaa on piisav, et Natura

alale avalduv mõju välistada. Sellest tulenevalt leidis kaebaja, et välja toodud puhverala ei ole

piisav negatiivse mõju välistamiseks. See kaebaja väide on paljasõnaline. Viide kohtupraktikale

ei vabasta teda kohustusest kinnitada enda väiteid vastavate tõenditega või vähemalt seda

usutavalt põhistada. Keskkonnakaitsega tegelev ja menetlusse kaasatud haldusorgan teatas

kohtule, et KSH aruandes toodud nõuete ja leevendusmeetmete rakendamisel on kavandatava

detailplaneeringu lahenduse võimalik negatiivne mõju Natura 2000 võrgustikule välistatud.

Kohtu hinnangul on kaasatud haldusorgani hinnang võrdväärne ekspertarvamusega (HKMS §

56 lg 2 ja TsMS § 293 lg 1).

5. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

Määruskaebuse põhjenduste järgi KSH aruande kohaselt eeldab kavandatav tegevus ala osalist

kuivendamist ja tõenäoliselt ka täitmist, mistõttu esineb oht, et kuivenduse mõju võib ulatuda

Mustajõe loodusalani (Natura ala). Mustajõe loodusalal on esmatähtis prioriteetne Natura

elupaik, fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad (9080*), mis on laialehelise nestiku üheks

vähestest leiukohtadest Eestis. Loodusala looduskaitseline seisund on hetkel üksnes rahuldav.

KSH aruande sõnastuse kohaselt ei ole Natura alale ebasoodsa mõju avaldumine välistatud, mis

aga on eeltingimus selliseid alasid mõjutada võivate tegevuste lubamiseks.

Euroopa Liidu Kohus on selgitanud, et Natura hindamise algatamiseks ei pea tegevuse mõju

olema kindel – piisab olulise mõju võimalusest või riskist. Seejuures tuleb rakendada

ettevaatuspõhimõtet, st võimalust, et tegevus ohustab ala kaitse‐eesmärke, tuleb eeldada, välja

arvatud juhul, kui see pole objektiivse teabe põhjal välistatud. Euroopa Kohtu praktika kohaselt

peavad olema hajutatud kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused kavandatud tööde mõju kohta.

Teisisõnu, kava või projekti lubamiseks peab selle mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele olema

välistatud.

Kohus saab üksnes KSH aruande teksti põhjal veenduda selles, et Natura hindamise nõudeid ei

ole täidetud. Isegi kui lugeda õigeks viide KSH aruande lk 144 järeldusele, et

leevendusmeetmete rakendamise korral oleks mõju Natura alale välistatud, ei ole käesoleval

juhul KSH aruandes paika pandud leevendusmeetmeid täidetud. KSH aruandest nähtub, et

kohustus kaaluda projekteerimisetapis igakordse keskkonnamõjude hindamise (KMH)

algatamist oli eksperdi arvates üheks tingimuseks, et Natura alale mõju avaldumist tulevikus

välistada. See näitab, et ekspert ei andnud lõplikku hinnangut Natura alale avalduva mõju

välistatuse kohta - ning ei saanudki seda teha, sest KSH aruande koostamise hetkel ei olnud

ehitusprojekti veel koostatud.

KMH algatamata jätmise otsust ehitusloa menetluses on põhjendatud argumendiga, et kuna

ehitusloaga ei kavandata ehitamist loodusala piirile lähemal kui 150 m, ei rakendu KSH aruande

ptk-s 9.1.1 nimetatud kohustus tõestada loodusalal niiskusrežiimi muutuste puudumist ja

kaaluda negatiivsete mõjude avaldumise võimalust.

KSH aruandes läbivalt esitatud kaks erinevat tingimust: 1) igakordselt kaaluda tegevuse

võimalikku negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel algatada vastav

keskkonnamõju hindamise menetlus – see tingimus oli seatud niiskusrežiimi säilitamise

eesmärgil; 2) kõikide ehitiste projektid, mis jäävad loodusala piirile lähemale kui 150 m, tuli

võimaliku keskkonnamõju ennetamiseks kooskõlastada Keskkonnaametiga. Selle tingimuse

eesmärgiks oli KSH aruandest lähtuvalt vältida mh püsiva varjestuse teket. Seega KSH aruande

faasis jäeti Natura alale avalduva mõju osas kahtlus kehtima, viidates sellele, nagu hinnataks

neid mõjusid hilisema projekteerimise käigus; hilisemas faasis aga loobuti mõjude hindamisest

viitega, nagu oleks KSH raames juba mõjud täielikult hinnatud. Nii on jõutud olukorrani, kus

ehitustegevuse mõju Natura alale ei ole tegelikult lõpuni teada ega välistatud.

Halduskohus on andnud keskkonnaministeeriumi (KeM) seisukohale liigselt suure kaalu:

üksnes KeM kinnitus ei saa tõendada KSH aruande piisavust ega Natura alale avalduva mõju

välistamist.

6. Vastuses määruskaebusele Narva-Jõesuu linn vaidles määruskaebusele vastu ja palus

jätta see rahuldamata.

Vastustaja osutas, et kaebaja soovib sisuliselt kohtu poolt heaks kiidetud KSH aruande

seisukohtade ja kirjeldatud meetmete lugemist ebapiisavaks esialgse õiguskaitse vajaduse

hindamisel. Vastustaja leiab, et selle saavutamiseks tulnuks Kaebajal tõendada või vähemalt

põhistada, et ehitusloaga lubatud tegevus, mis võtab arvesse KSH aruandes toodut kohustuslike

leevendusmeetmete osas, avaldab Mustajõe loodusala terviklikkusele negatiivset mõju. KSH

aruandes ei ole viidatud ühelegi konkreetsele negatiivsele mõjule Mustajõe loodusala

terviklikkusele, milline võiks detailplaneeringu järgselt elluviidavate tegevustega kaasneda.

Kuigi KSH aruande koostanud eksperdid ei saanud anda lõplikku seisukohta kavandatava

tegevuse mõju osas, nähtub KSH aruandest, et juhul, kui detailplaneeringuga lubatud tegvuste

elluviimisel järgitakse kohustuslikke meetmeid, on Mustajõe loodusala terviklikkusele

negatiivse mõju avaldumine välistatud.

Kaalutlused, millistest on lähtutud ehitusloa menetluses KMH algatamata jätmisel, on toodud

vastustaja 24. märtsi 2020. a korralduse lisaks 1 olevas eelhinnangus (5. peatükis) ning selles

on viidatud nii KSH aruandele, eelhinnangu koostamise sisendandmetele kui vastustaja poolt

kogutud infole. Seega kaalus vastustaja enne ehitusloa väljastamist täiendavalt lisaks KSH

aruandele KMH vajalikkust.

7. Vastuses määruskaebusele Enefit Power AS (menetlusse kolmandate isikutena kaastatud

äriühingud ühinesid Enefit Power AS-ks) vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see

rahuldamata.

Kolmas isik märkis, et ehitustööd ehitusloa alusel algavad 2021. aasta juulis. Kohtuotsus

haldusasjas nr 3-20-771 tehakse avalikult teatavaks 4. juunil 2021. Kuna ehitusloa alusel

kavandatav ehitustegevus ei alga suure tõenäosusega enne kohtuotsuse tegemist, ei muuda

ehitusloa kehtima jäämine kaebuse eesmärki oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seetõttu

puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, millest tulenevalt tuleb kaebaja määruskaebus

jätta rahuldamata.

Potentsiaalne mõju Mustajõe loodusalale saab teoreetiliselt tekkida eelkõige detailplaneeringu

alusel kavandatavast järeltöötluskompleksi juurdepääsutee ning selle kraavi ja piirdeaia

rajamisest (KSH aruande lk-d 141, 156). Vaidlustatud ehitusloa alusel ei rajata järeltöötlus-

kompleksi, selle juurdepääsuteed, kraavi ega piirdeaeda. Seega ei saa ehitusloa alusel

kavandatava tegevusega kaasneda negatiivset mõju Mustajõe Natura alale.

KSH aruande tabelis 7-11 (lk-l 143-144) on toodud kokkuvõtlik hinnang Mustajõe loodusala

terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele, kui rakendatakse KSH aruandes nimetatud

leevendavaid meetmeid. Tabelis toodud hinnangust ilmneb, et leevendavate meetmete

järgimisel puudub kavandataval tegevusel mõju Mustajõe Natura ala kaitse-eesmärkidele. KSH

aruande kohaselt on 50 m laiune puhvertsoon piisavaks meetmeks, et kraavi kuivendav mõju ei

ulatuks loodusalale, mistõttu ei ole oodata ka ala kaitse-eesmärkide (elupaigatüüp 9080* ja

laialehine nestik) soodsa seisundi mõjutamist (KSH aruande lk 141). Praegusel juhul ei ole

ehitusloaga kavandatud isegi KSH aruandes nimetatud kraavi rajamist, millest saaks tuleneda

potentsiaalne mõju Natura alale. Lisaks jääb Mustajõe Natura ala ja ehitusloa alusel rajatavate

ehitiste vahele nii KSH aruandes ettenähtud puhvertsoonist oluliselt suurem vahemaa, vähemalt

600-700 meetrit. Kui 50 m laiuse puhvertsooni säilitamist ja 75 m kaugust tootmisrajatistest on

peetud KSH aruandes piisavaks, et vältida negatiivset mõju, puudub alus arvata, et

planeeringust ettenähtust oluliselt väiksemas ulatuses ja Natura alast märkimisväärselt

kaugemal ehitustegevuse elluviimine avaldab Mustajõe Natura alale negatiivset mõju.

8. Keskkonnaministeerium esitas seisukoha määruskaebuse kohta, milles leidis, et

määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

KSH aruandes toodud nõuete ja leevendusmeetmete rakendamisel on kavandatava

detailplaneeringu lahenduse võimalik negatiivne mõju Natura 2000 võrgustikule välistatud.

Ehitusloa alusel õlitehase ehitamisel on KSH aruandes kirjeldatud leevendusmeetmed

rakendatud, kuna ehitusloa alusel rajatavad ehitised hakkavad asuma Mustajõe loodusalast

enam kui 150 meetri kaugusel ning ehitusloas pole ettenähtud teede ega kraavide rajamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

10. Esmalt

selgitab

ringkonnakohus,

et

ekslik

on

halduskohtu

arusaam,

et

Keskkonnaministeeriumi seisukoht kohtumenetluses on võrdsustatav ekspertarvamusega.

Keskkonnaministeerium

on

menetlusse

kaasatud

haldusorganina

(HKMS

§

24).

Menetlusosalisena ei ole Keskkonnaministeeriumi seisukoht asjas tõendiks. Halduskohus ei ole

määranud asjas oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ekspertiisi ega eksperti ekspertiisi

teostamiseks.

Seega

puudub

asjas

üldse

eksperdiarvamus

ja

seepärast

ei

saa

Keskkonnaministeeriumi seisukoht olla seda liiki tõendiks. Rajades vaidlustatud määruse

Keskkonnaministeeriumi seisukohale, tugines halduskohus teabele, mis ei ole seaduses

sätestatud menetlusvormis ega seega tõendina arvestatav. Tegemist on menetlusõiguse normi

olulise rikkumisega, kuna tõendina lubamatule teabele tuginemise tõttu on halduskohtu määrus

olulises osas põhjendamata (HKMS § 178 lg 3, § 165 lg 1 p 1).

See eksimus on viinud ebaõigele lõpptulemusele esialgse õiguskaitse kohaldamise

otsustamisel.

11. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel selgitas halduskohus põhjendatult, et

kuna MTÜ Loodusvõlu ei esitanud kaebust oma õiguste kaitseks, vaid avaliku huvi kaitseks

keskkonnaorganisatsioonina KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses, siis tuleb esialgse õiguskaitse

vajaduse tuvastamiseks hinnata, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebuse

eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS §

249 lg 1 ls 2), s.t kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kahjustatakse avalikku huvi

pöördumatult. Samas leidis halduskohus põhjendamatult, et kaebajal esialgse õiguskaitse

vajadust ei esine.

Lisaks algses kaebuses ja kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotluses esitatule leiab

kaebaja nüüd, et ehitusloa alusel lubatud ehitustegevus iseenesest võib kaasa tuua kahjuliku

keskkonnamõju. Täpsemalt peab kaebaja oluliseks, et KSH aruandes ei ole sõnaselgelt

välistatud ehitamise kahjulikku mõju naabruses asuvale Mustajõe loodusalale. Ehitamise mõju

ei hinnatud täiendavalt ehitusloa väljaandmisel, mistõttu ei saa olla kindlust, et ehitamisega ei

kaasne Natura 2000 ala lubamatu kahjustamine. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt tuleb seetõttu

keelata ehitusloa realiseerimine kohtumenetluse ajaks.

12. Vahetult Mustajõe loodusalaga seonduvate keskkonnaaspektidena on KSH aruandes esile

toodud veerežiimi muutused ning raie. KSH aruande järgi on Mustajõe loodusala kaitse-

eesmärkide saavutamisel kriitilise tähtsusega faktoriks ala niiskusrežiim ja selle säilitamine. Nii

elupaigatüübi 9080* kui ka laialehise nestiku soodsa seisundi tagamiseks on oluline säilitada

alal niiskeid ja liigniiskeid tingimusi (dtl 169).

Samas on kaebaja põhjendatult juhtinud tähelepanu, et KSH aruandes ei ole üheselt välistatud

kavandatava tegevuse mõju loodusalale ei ehitamise ega õlitehase käitamise etapis. Nii on KSH

aruandes märgitud:

- „Saab väita, et kui võetakse arvesse soovitusi niiskusrežiimi muutuse vältimiseks

(kehtestatud keskkonnatingimustena – vt ptk 12.2), ei avalda detailplaneeringus kavandatu

Mustajõe loodusalale tõenäoliselt olulist negatiivset mõju.“ (dtl 45);

- „Territooriumi laiendamine eeldab ala osalist kuivendamist ja tõenäoliselt ka täitmist,

mistõttu esineb mõningane oht, et kuivenduse mõju võib ulatuda Mustajõe loodusalani.“ (dtl

169);

- „… ei ole eeldada, et detailplaneeringualal toimuv ehitustegevus avaldaks olulist mõju

Mustajõe loodusala veerežiimile. Teisalt peab arvestama planeeringuala täitmise ja

kuivendamise mõjuga loodusalale, kust vesi loodusalalt infiltreerub kavandatavatesse

kraavidesse“ (dtl 169);

- „Seega võib eeldada, et planeeritava tootmisala laiendusega ja 50 m puhvertsooni jätmisega

juurdepääsutee kuivenduskraavi ja Mustajõe loodusala vahele, ei mõjutata planeeritava

tegevusega Mustajõe loodusala veerežiimi ega loodusala iseloomulikku taimestikku.“ (dtl

170);

- „Seega võib väita, et antud juhul rakendatav 50 m laiune puhvertsoon on piisavaks

meetmeks, et kraavi kuivendav mõju ei ulatuks loodusalale, mistõttu ei ole oodata ka ala

kaitse-eesmärkide (elupaigatüüp 9080* ja laialehine nestik) soodsa seisundi mõjutamist.

Kuivendava mõju välistamise lisameetmena võib kaaluda loodusala ja Eesti elektrijaama

vahel olevate kuivenduskraavide korrastamist ja ühesuunalise kuivenduse rajamist, selliselt,

et kraavidest põhjapoolne ala täiendavalt ei kuiveneks.“ (dtl 170);

- „Võttes arvesse eespooltoodud soovitusi võib objektiivse hindamise tulemusena väita, et

detailplaneeringus kavandatuga ei avaldu Mustajõe loodusalale tõenäoliselt olulist

negatiivset mõju. Projekteerimisetapis tuleb igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku

negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja vajadusel algatada vastav keskkonnamõju

hindamise menetlus.“ (dtl 173-174);

- „Ptk 7.10.2 tehtud Natura hindamises jõuti järeldusele, et detailplaneeringus kavandatuga

ei avaldu Mustajõe loodusalale tõenäoliselt olulist negatiivset mõju.“ (dtl 179);

- „Planeeringuala põhjaosa, kuhu on kavas järeltöötluskompleksi rajamine, piirneb

kaitsealuste taimede kasvukohaga ja Natura 2000 loodusalaga. Naabruses aset leidvate

arendustegevuste käigus tuleb vältida niiskusrežiimi muutusi, eriti kuivendamist ning

olemasolevate kraavide süvendamist. Selliselt toimides ei avalda detailplaneeringus

kavandatu Mustajõe loodusalale tõenäoliselt olulist negatiivset mõju.“ (dtl 185).

Toodud viited ilmestavad, et KSH aruandega ei ole kõrvaldatud kahtlust, et planeeringualale

kavandatud tegevusel (õlitehaste ja järeltöötluskompleksi rajamisel) siiski võib olla mõju

Mustajõe loodusalale, s.o Natura 2000 võrgustiku alale. Seega ei saa ainuüksi KSH aruandele

tuginedes väita, et välistatud on kavandatava tegevuse ebasoodne mõju loodusala kaitse-

eesmärkidele. Kahtlust ei kõrvalda see, et mõnes lõigus on KSH aruande koostajad kasutanud

ka kategoorilist sõnastust ega seegi, et vaidlustatud ehitusloa alusel ei rajata kõiki KSH

aruandes käsitletud ehitisi ja ehitusala ei hõlma kogu detailplaneeringu ala. Ka Riigikohus on

selgitanud, et kavandatava tegevuse mõju avaldumiseks ei pea tegevus aset leidma vahetult

loodusalal ega selle piiril1. KSH aruandest ei ole selgelt arusaadav, kas kavandatava tegevuse

võimalik mõju on piiritletud 150-meetrise vööndiga loodusala piiril või on peetud silmas kogu

detailplaneeringuga hõlmatud ala ja nähtud seega ette kohustus kaaluda tegevuse võimalikku

negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel algatada vastav keskkonnamõju

hindamise menetlus kõigi detailplaneeringu alale kavandatavate ehitiste jaoks (dtl 171).

13. KSH-s on tabeli kujul esitatud arvamus kavandatava tegevuse mõjust Mustajõe loodusala

terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele, kui rakendatakse aruandes nimetatud

leevendavaid meetmeid ning leitud, et üheski aspektis ei ole tegevusel kahjulikku mõju (dtl

172-173). Kuigi tabeli kohaselt ei too tegevus kaasa mõju loodusalal, viitab mõju olemasolule

juba asjaolu, et aruande kohaselt on mõju puudumise eelduseks KSH aruandes nimetatud

leevendavate meetmete rakendamine.

Nii on KSH-s märgitud:

„Kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada.

Võimaliku negatiivse mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi

järgmiste projektide keskkonna aspektide arvestamise asjakohase ettevalmistamise ning ette

nähtud leevendusmeetmete rakendamisega:

• Mustajõe loodusala territooriumil ja selle vahetus naabruses tuleb säilitada 50 m

puhvertsoon, kuhu ei tohi rajada kraave ega muid kuivendussüsteeme, mis aitavad tagada

tervikuna Mustajõe loodusala veerežiimi säilimist.

• Hoonestus ja muud maapinnast kõrgemad tootmisrajatised ei tohi Mustajõe loodusala

piirile paikneda lähemal kui 75 m.

• Tuleb välja töötada uue tee, kraavide ja Õlitehase piirdeaia projekt terviklahendusena, kus

tuleb kaaluda ühesuunaline kuivenduskraavide rajamist ning kooskõlastada see enne

ehitustöid Keskkonnaametiga. Igakordselt tuleb kaaluda tegevuse võimalikku negatiivset

mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel algatada vastav keskkonnamõju hindamise

menetlus.

1 Vt RKHK 19. mai 2020. a otsus asjas nr 3-18-529 (p 19).

• Ehitamisest huvitatud isik peab tagama, et enne tee ja kraavide projekteerimist kogutakse

lähteandmed puhverala pinnase niiskusrežiimi (pinnaseveetaseme) ajas muutumise kohta

(vähemalt 9 kuu jooksul).

Kõikide ehitiste projektid, mis jäävad loodusala piirile lähemale kui 150 m (kahekordne

hoonete ja tehnorajatiste vaba ala) tuleb võimaliku keskkonnamõju ennetamiseks kooskõlastada

Keskkonnaametiga. Kooskõlastatavate projekti(de) koosseisus tuleb anda Natura alale

avalduda võiva võimaliku olulise keskkonnamõju ennetamist tagavad meetmed ja tõestada

niiskusrežiimi muutuste puudumist loodusalal. Samuti tuleb kaaluda tegevuse võimalikku

negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel algatada vastav keskkonnamõju

hindamise menetlus. (dtl 190)“

KSH aruande ebajärjekindlust ehitamise võimalike mõjude olemasolu või puudumise

hindamisel ilmestab uue juurdepääsutee ja kraavidega kohta väljendatu: „Nimetatud

puhveralast hoonestusalade poole (vähemalt 50 m kinnistu piirist sissepoole) rajatakse uus

juurdepääsutee järeltöötluskompleksile, kus tuleb samuti loodusala poolsesse külge

projekteerida ja ehitada juurdepääsutee äärne kraav ja aed sellisena, et Mustajõe loodusalal ei

muutuks pinnase niiskusrežiim (sh ka ehitustööde käigus) oluliselt“ (dtl 141). See näitab, et

hindamisaruandes aktsepteeritakse tegevusi, mis võivad mõjutada loodusala, ning peetakse

oluliseks üksnes seda, et mõjutamine poleks oluline. See läheb vastuollu kohtupraktika

seisukohtadega Natura 2000 alade mõjutamise kohta.

Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendites (C-127/02, C-323/17) ja ka siseriiklikus

kohtupraktikas (RKHK 8. augusti 2018. a otsus asjas nr 3-16-1472, 19. mai 2020. a otsus asjas

nr 3-18-529) on tunnustatud põhimõtet, et Natura 2000 aladele mõju puudumisel saab tugineda

valdkonna parimale teadmisele tuginevale hinnangule, mis selgelt välistab ebasoovitava mõju

loodusalale. Ainult sel juhul on lubatud loobuda keskkonnamõju hindamisest kavandatavale

tegevusele loa andmise otsustamisel. Vaidlustatud ehitusloaga lubatutud tegevuse suhtes KSH

aruanne sellele nõudele ei vasta, kuna selle põhjal ei selgu mõju puudumine üheselt.

14. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3

lg-le 1 tuleb kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata, kui kavandatav tegevus toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole

objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega

eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Praegusel juhul ei ole vastustaja enne ehitusloa andmist keskkonnamõjude hindamist läbi

viinud, vaid piirdus KeHJS § 6 lg 21, § 61 ja § 11 lg 6 alusel eelhinnangu andmisega.

Eelhinnangus (dtl 807-817) leidis vastustaja, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, viidates sellele, et KSH aruanne on tehtud keskkonnamõju hindamise

detailsusega esimese täiendava Enefit280 seadme osas.

Seega tugineb vastustaja eelhinnangus samuti peamiselt KSH aruandele. Õlitehase ehitamise

võimalike mõjude kohta Mustajõe loodusalale on eelhinnangus märgitud üksnes, et loodusala

piir jääb ligikaudu 1 km kaugusele, KSH aruande põhjal kuuluksid kõik rajatised, mis

paiknevad loodusala piirile lähemal kui 150 m kooskõlastamisele Keskkonnaametiga, kuid

sellised rajatised puuduvad.

15. Seega ei ole ka eelhinnangus KSH aruandega võrreldes esitatud täiendavaid andmeid,

selgitusi ega põhjendusi kavandatava tegevuse võimaliku mõju kohta Mustajõe loodusalale.

See ei oleks ka lubatav, kuna eelhinnang ei saa asendada keskkonnamõju hindamist, mistõttu

ei saa eelhinnanguga parandada KSH aruande puudusi tegevuse mõju hindamisel. Seetõttu ei

ole ringkonnakohtul praeguses menetlusetapis veendumust, et on välistatud ehitusloa alusel

ehitamise mõju Mustajõe loodusalale.

16. Ringkonnakohus märgib siinkohal sedagi, et ei pea õigeks hinnata kavandatud hoonete ja

rajatiste ehitamise mõju rangelt lahus nende hilisema otstarbekohase kasutamise mõjudest. Kui

hiljem selgub, et ehitised püstitati õigusvastase ehitusloa alusel, ei tingi see veel ehitamise ja

ehitise õigusvastasust.

Riigikohus on selgitanud, et kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud

õigusvastaselt, tuleb pädeval haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või

muutmist. Seejuures ei too ehitusloa õigusvastasus vältimatult kaasa ehitamise ja ehitise

õigusvastasust. Kui ilmneb, et ehitusloa andmisel on tehtud oluline sisuline viga, tuleb EhS §

55 p 1 kohaldades kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada,

kas anda kasutusluba, muuta ehitusluba või tunnistada see kehtetuks.2

Seega ei ole ka õigusvastasuse ehitusloa alusel ehitamise tagajärjeks igas olukorras ehitise

lammutamine, vaid täiesti võimalik on, et hoonele ja/või rajatisele võidakse anda kasutusluba

vaatamata sellele, et ehitusluba on antud vastuolus kehtiva õigusega. Seetõttu ei pruugi

kasutusloa vaidlustamine olla tõhus õiguskaitse abinõu hoone või rajatise kasutamisel avalduva

ebasoodsa keskkonnamõju ärahoidmiseks. Arvestada tuleb sellegagi, et ehitiste valmimise järel

võib nende kõrvaldamine (lammutamine) samuti põhjustada keskkonnamõju. Viimast ei ole

käesolevas asjas hinnatud, mistõttu ei saa olla veendumust ka sellise mõju puudumises.

17. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.

Kaebaja KSH sõnastusele tuginev kahtlus, et ehitusloa alusel kavandatud ehitustegevus võib

kaasa tuua lubamatu mõju Mustajõe loodusalale, on piisav, et ettevaatuspõhimõttest tulenevalt

jaatada vajadust ehitamise keelamiseks ehitusloa üle peetava kohtumenetluse ajal. Kuigi

ehitusloa kehtivuse peatamine kohtumenetluse ajaks kahjustab kolmanda isiku huvi õlitehas

kavandatud ajaks valmis ehitada ja käiku anda, kaalub avalik huvi keskkonna, s.o Mustajõe

loodusala, ebasoovitava mõjutuse vältimiseks praegusel juhul kolmanda isiku huvi üles.

Ehitusloa kehtivuse peatamisel kohtumenetluse ajaks lükkub ehitamine üksnes edasi, kui

selgub, et ehitusloa tühistamiseks ei ole alust. Samas võivad ehitamisel olla tagajärjed, mille

hilisem kõrvaldamine on võimatu või ebamõistlik. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda

asjaolu, et kolmanda isiku kinnitusel ei alustata kavandatavate hoonete ja rajatiste ehitamist

enne halduskohtu määratud otsuse avalikult teatavaks tegemise tähtpäeva ja eeldatavalt ei valmi

õlitehas kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohus selgitas eespool, et KSH aruande alusel ei saa

veenduda, et ehitustegevusel endal ei ole mõju loodusalale ning lisaks ei ole välistatud

kasutusloa andmine ka õigusvastase ehitusloa alusel ehitatud hoonetele ja rajatisele.

18. Eeltoodu alusel ringkonnakohus rahuldab MTÜ Loodusvõlu määruskaebuse ja tühistab

Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2021. a määruse. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega

rahuldab kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja peatab Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse 27. märtsi 2020 korraldusega nr 157 väljatatud ehitusloa kehtivuse menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas asjas.

(allkirjastatud digitaalselt)

2 Vt RKHK 15. aprilli 2021 otsus asjas nr 3-18-2022 (p 20).