2-20-14408/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

7. mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-14408

Tsiviilasi

XX avaldus lastega suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 5. veebruari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Marilin Palts

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): CC (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Raivo

Salumäe

Puudutatud isikud II, III ja IV: KK (isikukood

XXXXXXXXXXX), II (isikukood XXXXXXXXXXX)

ja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare

Hiob

Eestkosteasutus: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse

kaudu), esindaja Jana Björn

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

rahuldamata

CC

22. veebruari 2021

taotlus

täiendavate

tõendite

vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 5. veebruari 2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja

arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

2 (5)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja CC (ema, kohtumenetluses puudutatud isik I)

abielust on sündinud kolm last: XX.XX.XXXX KK (vanem tütar, kohtumenetluse puudutatud

isik II) ning XX.XX.XXXX II (noorem tütar, kohtumenetluses puudutatud isik III) ja QQ

(poeg, kohtumenetluses puudutatud isik IV, koos lapsed). Vanemate abielu lahutati

6. juunil 2019 ja alates sellest ajast ei ela vanemad koos. Vanematel on laste suhtes ühine

hooldusõigus. Isa töötab laeval väljaspool Eestit, mistõttu ta viibib Eestis järjest 4–8 nädalat ja

on seejärel kuni 8 nädalat järjest tööl. Isa ja laste suhted on head.

2. Isa esitas 1. oktoobril 2020 Harju Maakohtule avalduse lastega suhtluskorra määramiseks

järgmistel tingimustel:

-

lapsed viibivad isa juures kaks järjestikust nädalat, kui isa on neli nädalat järjest kodus;

-

mõlemad vanemad tagavad lastest lahus olevale vanemale ühe telefonivestluse nädalas;

-

emal on õigus lapsi arsti juurde viia ka siis, kui lapsed on suhtluskorrajärgselt isa juures;

-

lastega välisriiki reisimisel peab olema vanemal teise vanema nõusolek;

-

lastel on õigus osaleda vanemaga seotud olulistel tähtpäevadel ka teise vanema

suhtluskorra ajal, teatades sellest ette vähemalt 30 päeva;

-

vanemal on õigus osa võtta lastega seonduvatest üritustest ka teise vanema suhtluskorra

ajal.

Isa selgitas ärakuulamisel, et tema töögraafik ei ole enam regulaarne (neli nädalat merel ja neli

nädalat kodus) nagu varem, sest ta vahetas laeva, kus ta töötab. Seetõttu soovib ta lastega koos

olla Eestis viibimise ajal kaks nädalat järjest. Kui ta saab Eestis olla kaheksa nädalat järjest,

võtaks ta lapsed enda juurde veel kaheks nädalaks selle aja jooksul või vähemalt

nädalavahetuseks. Isal on võimalik emale kolm nädalat ette teatada, millal ta lapsed võtab.

3. Ema leidis esialgu, et isa võiks lastega kohtuda vaid nädalavahetustel ja koolivaheaegadel

pikemalt. Lõpuks ta siiski nõustus, et isa võtab Eestis olemise ajal lapsed enda juurde kaheks

nädalaks, kuid peaks sellest eriolukorra ajal vähemalt kolm nädalat. Kui eriolukorda ei ole, siis

peaks isa teatama emale töögraafiku ja selle järgi saavad vanemad kokku leppida nädalad, mil

lapsed on isa juures. Ema nõustus, et kui isa on Eestis kauem kui neli nädalat, on tal võimalik

lastega kohtuda lisaks kahenädalasele perioodile veel nädalavahetusel, suvekuudel suhtlemise

lepivad vanemad kokku 1. maiks ja see võib erineda tavapärastest suhtluskorrast, samuti

sellega, et lahus oleva vanemaga suhtlevad lapsed telefoni teel kas iga nädala kolmapäeval või

neljapäeval kell 19.

4. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: laste esindaja) hinnangul tuleb

arvestada asjaoluga, et isa töötab väljaspool Eestit ja ei tea täpselt millal ta Eestisse saabub,

mistõttu kolm nädalat laste võtmisest etteteatamist on mõistlik. Samuti toetas ta ettepanekut, et

kui isa on Eestis rohkem kui neli nädalat, saab ta kohtuda lastega lisaks kahenädalasele

koosolemisele veel ühel nädalavahetusel. Isa on lastega suhtlemisest huvitatud ja valmis aitama

emal laste eest hoolitseda. Isa ja laste suhtlemise takistamine pole laste huvides ega

põhjendatud. Laste huvides on säilitada suhted mõlema vanemaga.

5. Tallinna linna (edaspidi: eestkosteasutus) esindaja leidis, et laste suhtluskord isaga tuleb

määrata. Kuna isa viibib Eestis töö tõttu periooditi, peaks ta saama suhelda lastega sellest kaks

3 (5)

nädalat järjest kolmenädalase etteteatamisega ja lisaks ka nädalavahetusel, kui ta on Eestis

kauem kui neli nädalat.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus rahuldas 5. veebruari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse osaliselt

ning määras kindlaks isa ja laste suhtluskorra järgmiselt:

-

alates määruse jõustumisest on isal õigus võtta lapsed enda juurde kaheks nädalaks iga

kord kui ta tööst vabal ajal Eestis viibib, teatades laste võtmisest emale ette vähemalt

kolm nädalat (resolutsiooni p 2.1);

-

kui isal on võimalik olla Eestis ühe korraga rohkem kui neli nädalat, on tal õigus võtta

lapsed enda juurde lisaks eelmises punktis märgitule veel üheks nädalavahetuseks

reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Isaga koos veedetav nädalavahetus algab pärast

emaga koos veedetud kahenädalast perioodi (p 2.2);

-

isa võtab lapsed suhtluskorra esimesel päeval kas lasteaiast või ema juurest hiljemalt

kell 18 ja toob nad ema juurde tagasi hiljemalt kell 18 (p 2.3);

-

lastest lahus oleval vanemal on õigus lastega suhelda telefoni teel igal kolmapäeval või

neljapäeval kell 19 (p 2.4);

-

suvekuudeks (juuni, juuli, august) võivad vanemad kokku leppida p-des 2.1 ja 2.2

märgitust erineva suhtluskorra sõltuvalt nende puhkustest, millest tuleb teist vanemat

teavitada hiljemalt iga aasta 1. maiks. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, kehtib

p-des 2.1 ja 2.2 märgitud suhtluskord ka suvekuudel (p 2.5);

-

lastest lahus oleval vanemal on õigus lapsed kaasa võtta oma perekondlikele

sündmustele (sünnipäev, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jmt) ka ajal mil

lapsed on suhtluskorrajärgselt teise vanema juures, teavitades sellest teist vanemat ette

vähemalt 30 kalendripäeva. Vanem, kes lapsega sündmusele läheb, võtab lapsed

vanema juurest, kelle juures lapsed suhtluskorrajärgselt on, ja viib lapsed pärast

sündmuse lõppemist teise vanema juurde tagasi (p 2.6).

Isa ja ema menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ja laste esindaja kulu riigi kanda.

6.1. Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 143 ja lähtus isa soovist olla lastega koos

ajal, mil ta viibib tööst vabal ajal Eestis. Samuti arvestas maakohus asjaoluga, et isa töögraafik

ei ole kindlaks määratud ja tal ei ole võimalik ette prognoosida täpseid perioode, mil ta Eestis

on. Kolmenädalane etteteatamise aeg on piisavalt pikk, et ema saaks oma plaanide tegemisel

lastega arvestada.

6.2. Maakohus leidis, et määrusse pole vaja märkida, et vanematel on õigus lastega reisida

väljaspoole Eestit ainult teise vanema nõusolekul, sest ilma teise vanema nõusolekuta välisriiki

üks vanem minna ei saa. Pealegi ei ole see suhtluskorra, vaid hooldusõiguse küsimus, milles

vanemad saavad notariaalselt kokku leppida. Samuti puudub kohtumäärusega võimalus

reguleerida vanemate käitumist üksteise suhtes ja takistada vanemal halvustamast lapse kuuldes

teist vanemat. Need küsimused kuuluvad elementaarse viisakuse ja eetika valdkonda. Sellist

kohtumäärust täita poleks võimalik.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7. Ema esitas 22. veebruaril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja saata asi tagasi uueks otsustamiseks maakohtule. Menetluskulud palub ema panna

isa kanda.

4 (5)

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus jättis tähelepanuta ema soovi, et määratud kord peab üldkorras sisaldama

töögraafiku alusel varakult ette planeeritavat suhtlusgraafikut ning sellise graafiku

puudumine on eriolukord, mis tuleb erandina reguleerida. Ebamõistlik on lähtuda

koroonapuhangust tingitud ajutisest eriolukorrast. Maakohus oleks pidanud määrama

üldise korra ja selle eriregulatsiooni juhuks, kui ei ole võimalik suhtlusgraafikut

pikemalt ette kindlaks määrata;

-

maakohus ei arvestanud ema esiletoodud asjaoludega, et isa on väga harva võtnud lapsi

enda hooldada, jättes täitmata oma lubadused ja muutes alusetult kokku lepitud

suhtlusgraafikut. Isa töötas varem töögraafiku alusel ning sellest lähtumine

suhtluskorras on laste ning ema psüühilise heaolu ja paremate suhete aluseks.

Maakohus ei arvestanud, et vanem tütar läheb sel aastal kooli. Lisaks jäi tähelepanuta,

et noorem tütar on diabeedihaige, mistõttu ta vajab eritoitu, järelevalvet ja arstiabi.

Isaga viibimine on olnud lapse tervisele kahjulik ja tekitanud olulise terviseriski;

-

maakohus ei arvestanud, et laste eest hoolitsemine on ema kanda ja kolme lapse puhul,

kellest üks on diabeetik, on selline üksikvanemlus suur koormus. Määratud suhtluskord

pingestab vanemate suhteid ja tekitab lastele suurema stressi eelkõige kodunt äraoleku

pikemalt ette teadmatuse tõttu.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis isale, laste esindajale ja

eestkosteasutusele tähtaja sellele vastamiseks. Isa, laste esindaja ja eestkosteasutus vaidlesid

kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 23. märtsil 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

10. Ema esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Nähtuvalt

Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu kirjast on see koostatud teise kohtuasja raames juba

septembris 2020, samuti pärineb noorema tütre ambulatoorne epikriis septembrist 2020. Ema

ei põhjendanud, miks ta ei saanud dokumente esitada maakohtule. Seetõttu jääb ema taotlus

TsMS § 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata. Tõendite elektroonilise esitamise

tõttu pole vaja neid tagastada, kuid kohus eemaldab need toimikust. Praegused tehnilised

võimalused ei ole piisavad, et kohus saaks tagastada tõendid infosüsteemi vahendusel.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebuse väidetele järgmiselt.

11.1. Lastel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lastega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad

vanemad PKS § 143 lg 2¹ järgi leppima kokku lahuselava vanema ja laste suhtlemises ning kui

nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus laste ja lahus elava vanema

suhtlemise korra. Suhtluskorra määramise eesmärk on tagada eelkõige lastele võimalus tunda

lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted. Kohtul on vanema ja

laste suhtluskorda määrates avar kaalumisruum. Kõrgema astme kohus sekkub sellisesse

kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohtu lahendis on kaalumisviga. Maakohus

ei ületanud suhtluskorra määramisel diskretsioonipiire.

11.2. Maakohus arutas 7. jaanuari 2021 istungil põhjalikult vanematega suhtluskorra tingimusi.

Isa selgitas, et ta töötab teisel laeval ega tea töögraafikut pikalt ette. Isegi kui graafik

koostatakse, võib see muutuda. Seega ei vasta tegeliku elu asjaoludele ema soov, et

suhtluskorras peab olema fikseeritud kindel graafik, millal isa lapsed enda juurde võtab. Kohus

ei saa määruses ette näha tingimusi, mida vanemal pole võimalik täita. Praegune olukord Eestis

5 (5)

ja maailmas näitab, et koroonaviirusest tingitud piirangud võivad ajas muutuda, kuid selline

vaba liikumine, mis oli 2019. aastal, ei pruugi niipea taastuda. Rääkida ei saa ajutisest

olukorrast, sest 1,5 aastat on näidanud, et koroonaviirus ei ole ajutine nähtus, mis kiirelt

möödub. Pigem tuleb leppida elukorralduse muutustega ja olla paindlik viirusest tingitud uues

olukorras.

11.3. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et suhtluskorra määramisel on

mõistlik märkida etteteatamise minimaalne aeg. Maakohus võttis asjakohaselt arvesse, et isa

töötab väljaspool Eestit ning tema Eestisse jõudmine ja siin viibimine ei sõltu vaid isa otsustest,

vaid muudest teguritest. Nii lähtus maakohus tegelikust olukorrast ja leidis, et isal on võimalik

vähemalt kolm nädalat ette teatada, millal ta lapsed enda juurde võtab.

11.4. Ringkonnakohus märgib, et vanematel on võimalik alati omavahel kokku leppida kohtu-

määrusega fikseeritud suhtlemiskorrast erinevalt ning seda kas ajutiselt või alaliselt. Seega, kui

isa töögraafik stabiliseerub ja ta teab täpselt, mis perioodidel Eestis viibib, võivad vanemad

üksikasjaliku suhtlusgraafiku kokku leppida. Üksnes kokkuleppe puudumisel tuleb vanematel

täita kohtu määratud suhtluskorda.

11.5. Ema heidab ette, et maakohus ei arvestanud vanema tütre kooliminekuga ega noorema

tütre haigusega. Kindlaksmääratud suhtluskorra järgi on lapsed isaga järjest kaks nädalat ja

võimalusel lisaks nädalavahetusel. Vanema tütre kooliminek ei mõjuta suhtlust isaga, sest lapse

elukorraldus ei muutu. Ema väide, et isa juures viibimine mõjub noorema tütre tervisele

kahjulikult, on paljasõnaline. Ema ei ole ka täpsustanud, milles võimalik kahju tütrele seisneb.

Puuduvad tõendid, mis viitaks isa oskamatusele või suutmatusele laste eest hoolitseda. Emal

kui lastega kooselaval vanemal on kohustus anda isale teavet laste tervise kohta (sh ravimite

kogused ja manustamine).

11.6. Arusaamatu on ema viide sellele, et ta peab kolme last üksi kasvatama. Vanemate lahutus

ei tähenda, et ema peab lapsi üksi kasvatama. Praegusel juhul on isa pöördunud kohtusse lastega

suhtluskorra kindlaksmääramiseks, kuna ema ei võimaldanud tal lastega kohtuda ega suhelda.

Tsiviilasja materjalidest nähtub isa soov laste kasvatamises osaleda ja seeläbi vähendada ema

koormust.

11.7. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti jätnud isa menetluskulud TsMS § 172 lg 1

esimese lause alusel tema enda kanda ja ema menetluskulud sama lõike teise lause alusel ema

kanda, arvestades, et isa avaldus rahuldati.

12. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 esimese lause alusel menetlusosaliste

endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja

tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

13. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Tõendite

vastu võtmata jätmist ei saa vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)