2-19-19353/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.05.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-19353

Tsiviilasi

Tallinna Vangla hagi A Si vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

242,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tallinna Vangla (registrikood 70001113),

volitatud esindaja M R

Kostja A S (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Ärakuulamine kohtuistungil 01.02.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Vangla hagi A Si vastu kahjunõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud Tallinna Vangla kanda. Määrata kindlaks, et Tallinna

Vanglal menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebus ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt viibis kostja 08.08.2019 vahistatuna vanglas. Psühholoogi juurde

viimise ajal keeldus kostja hageja korraldusi täitmast, misjärel hoiatati teda jõu kasutamise

eest ning keeldumisele kindlaks jäämise korral rakendati kostja suhtes jõudu. Selle intsidendi

käigus lõi kostja hageja töötajat näo piirkonda, mille tulemusena kukkusid ametniku prillid

põrandale ja purunesid. Hageja hüvitas töötajale uute prillide ostmise kulu ning taotleb

kostjalt kahju välja mõistmist summas 242,40 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt saab nõude esitada üksnes süüdi

mõistetud isiku vastu ning regressi korras saab nõude tagasi nõuda üksnes, kui isik

tunnistatakse süüdi. A. Si ei mõistetu löömise eest süüdi, vaid menetlus lõpetati

oportuniteediga, kuna turvakaamera salvestiselt oli näha, et valvur lõi ennast ise kostja käega

ja lõhkus ise prillid ära. Samuti vaidles kostja vastu kahju tõendatusele ja suurusele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

4. Kohus lahendab hagi lihtmenetluses (vt 01.04.2020 määrus, tl 45-46). Lihtmenetluses

hagi menetlemisel võib muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda

kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide

vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel (TsMS

§ 405 lg 1 p 5 ja 6). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus kuulas

pooled ära kohtuistungil 01.02.2020 (tl 74-75 pöördel).

5. Hageja esitas nõude kostja vastu 242,40 euro saamiseks. Hageja hüvitas töötajale uute

prillide ostmise kulu ning taotleb kostjalt kahju välja mõistmist.

6. Kohus selgitas 22.01.2020 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja sellest

tulenevat tõendamiskoormist (tl 29-30).

7. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi

õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Vanglaametniku teenistusülesannete täitmise tõttu

vanglaametnikule tekitatud varalise kahju hüvitab riik (VangS § 143 lg 1 ls 1). Kahjutasu

nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras (VangS § 143 lg 1 ls 2).

8. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks

kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2)

õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine

etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis,

puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu

juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja

nõuab. Kohus leiab, et VangS § 143 lg 1 ls 2 ei eelda regressinõude esitamise eeldusena isiku

süüdi tunnistamist varalise kahju tekitamise aluseks olevas tegevuses. Eesti õigussüsteem

näeb kahju hüvitamise kohustuse ette ka juhtudel, mil kahju ei tekitatud kuritegeliku

käitumisega. Seetõttu oleks alusetu piirata VangS § 143 lg 1 ls 1 alusel kahju hüvitamise

kohustust üksnes süüteoga tekitatud kahju hüvitamisele.

9. Seetõttu tuli hagejal tõendada, et vanglaametniku omand (prillid) said kahjustada, et kostja

tegu põhjustas prillide kahjustumise ning et hageja on kahju vanglaametnikule hüvitanud. Kui

hageja tõendab ära, et kostja tekitas oma käitumisega kahju vangla ametnikule, tekkinud

kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega ja hageja on vanglaametnikule kahju

hüvitanud, vabaneb kostja kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et esinesid

õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud.

10. Kohus analüüsib kas kostja tegu põhjustas prillide kahjustamise. Prillide purunemise osas

vaidlust ei ole. Samuti on hageja tõendanud ametnikule purunenud prillide eest kahju

hüvitamise summas 242,40 eurot (tl 12). Kostja selgitas ärakuulamisel, et ta nägi, et prillid

olid maas aga ainult üks klaas oli kildudeks (tl 75). Objektiivse teokoosseisu osas heidab

hageja kostjale ette näkku löömist. Kostja hageja löömist õigeks ei võtnud. Vaidlus puudub

selles, et jõu kasutamine kostja suhtes toimus. Nimetatu aga ei tõenda seda, et selle käigus lõi

kostja hagejat. Seega tuli hagejal tõendada, et kostja lõi hageja töötajat näkku ja selle

tulemusel läksid prillid katki.

11. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevuse tulemusel purunesid

hageja prillid. Hageja poolt kohtule teenistusjuurdluse kokkuvõte nimetatut ei tõenda (tl 8-9).

Kohus selgitas täiendavalt 01.02.2021 toimunud ärakuulamisel, et hagejal tuleb täiendavat

tõendada, et kahju tekkis kostja käitumise tõttu (tl 75). Hageja 01.02.2021 toimunud

ärakuulamisel esitada lubatud videosalvestist kohtule tõendina ei esitanud. Hageja esitas

kohtule üksnes videosalvestise kirjelduse ning täiendavate tõenditena hageja teenistujate A P

ja A K ülekuulamise protokollid ning meditsiiniosakonna tõendi.

12. Meditsiiniosakonna 08.08.2019 tõendi kohaselt oli A P näos piki nina selga 2,5x2 cm

suurune tumepunane hematoom ja nina juurel on horisontaalselt kulgev ca 0,7-1 cm pikkune

kriimustus. Nina juurel paremal küljel on ca 0,3x0,2cm marrastus. Nina juure vasakul küljel

nahal sedastatav prilliraami jäljend. Otsmikul ovaalse kujuga ca 2x1 cm helepunane laik (tl

90). Nimetatu tõendab A.P vigastust, mitte seda, et kostja lõi hageja töötajat. A.P

ülekuulamise protokollist nähtuvalt lõi kostja hagejat nina piirkonda ja prillid lendasid eest (tl

85). A.K ei näinud, et kostja oleks otseselt A.P löönud (tl 87). Asitõendi 20.09.2019

vaatlusprotokollist nähtuvalt (videosalvestis) hakkavad ametnikud kostjat tagasi kambri

suunas viima, kostja osutab neile liikumisel vastupanu ja kostja tõstab käe ülesse, mistõttu

läheb kostja küünarnukk vastu A.P nägu. A.P paneb enda parema küünarvarre A.Si vasaku

käe õlavarrele, mille tõttu vajub kostja käsi alla vastu A.P näo paremalt poolt. Kostja käe

allavajumise tõttu tulid A.P prillid eest ära (tl 88). Nimetatud vaatlusprotokollist ei nähtu, et

prillid läksid katki. Vaatlusprotokollile lisatud fotosid kohtule esitatud ei ole.

13. Seega, kõiki tõendeid kogumis hinnates, ei ole tõendatud hageja hagiavalduses toodud

faktiväide, et kostja lõi A.P käeseljaga näo piirkonda, mille tulemusel kukkusid A.P prillid

põrandale ja purunesid. Vastavalt ei ole hageja tõendanud kostja poolset õigusvastast rünnet.

14. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus edasi analüüsida teisi deliktilise vastutuse eeldusi ja

hagi rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

15. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulud

puuduvad. Seetõttu ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

16. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik