Legislator Case Law & Legislation
3-21-60/34 AI generated

3-21-60/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-21-60/34
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta menetlusse Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja määruskaebus Tallinna Jätta Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja määruskaebus rahuldamata ning

Legislator headnote

AI generated

3-21-60/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Võtta menetlusse Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja määruskaebus Tallinna Jätta Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja määruskaebus rahuldamata ning

Keywords

AI generated
readiness for construction standing against building permit building restriction easement residential building permit conditional building undertaking demolition permit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-60

Haldusasi

Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja kaebus Tallinna

Linnavalitsuse

21.12.2020

korralduse

nr

1399

tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks algatada

detailplaneering nr DP044670

Menetlusosalised

Kaebajad Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja

Vastustaja Tallinna linn

Kolmandad isikud Maa-amet, KV, JR, AK, AN, RN,

MR, ES, HM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.03.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 22.03.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-60.

2. Jätta Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja määruskaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 22.03.2021 määruse resolutsiooni p-d 1-3 muutmata.

3. Jätta Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja taotlus määruskaebuse tagamiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas edasi kaevata ei

saa (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-60

2(12)

1. Linus Capital OÜ-le kuulub Tallinnas Nõmme linnaosas Lemmiku tn 50 kinnistu (reg nr

20228801; katastritunnus 78404:408:0169; pindala 11 670 m²; sihtotstarve maatulundusmaa).

EV-le ja OÜ-le TedreMaja kuulub vastavalt 24376/93282 ja 15284/93282 mõttelist osa

Tallinnas Nõmme linnaosas Nugise tn 19 kinnistust (reg nr 2698701; katastritunnus

78404:408:9091; pindala 93 282 m²; sihtotstarve maatulundusmaa). Lemmiku tn 44, Rännaku

pst 30 ja 30a kinnistute omanik on Eesti Vabariik. Rännaku pst 32 kinnistu kaasomanikud on

füüsilised isikud.

2. Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja esitasid 22.08.2019 Tallinna Linnaplaneerimise

Ametile (TLPA) taotluse detailplaneeringu (DP) algatamiseks. TLPA registreeris

detailplaneeringu algatamise taotluse 26.09.2019 kirja nr 3-2/2537-4 kohaselt Rännaku pst 32

detailplaneeringu (DP037400) menetlusdokumendina. DP kohaselt kavandatakse Lemmiku tn

44 ja 50, Nugise tn 19 ning Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistutele 34 pereelamukrunti suurusega

1235–2879 m²; 6 transpordimaa krunti suurusega 382,4–6421 m² ja ca 3 ha roheala. DP

algatamise taotlus sisaldab Tallinna üldplaneeringu (Tallinna ÜP) muutmise ettepanekut.

3. EV esitas DP algatamise taotluse uuesti 09.12.2019, mis registreeriti kui Rännaku pst 30,

30a, 32, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute DP (DP044670).

4. Tallinna

Linnavalitsus

keeldus

21.12.2020

korraldusega

nr

1399

Tallinna

üldplaneeringut muutva DP (DP044670) algatamisest. Tallinna ÜP kohaselt jääb ala metsade,

parkide ja looduslike haljasalade alale, mis on puhkeotstarbelised ning mõeldud avalikuks

kasutamiseks. Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme

linnaosa üldplaneeringu (Nõmme linnaosa ÜP) kohaselt on maa-ala määratud rohealaks.

Üldplaneeringu eesmärk on suunata Nõmme linnaosa arengut selliselt, et siin säiliks ka edaspidi

metsalinna miljöö. Metsad, pargid, haljasalad ja Pääsküla raba on tähtis osa linnaosa väärtustest,

mida tuleb üldistes huvides maksimaalselt säilitada. Osaliselt jääb taotletav ala Pääsküla raba

kaitsealasse ning osaliselt Pääsküla raba kohaliku kaitse all olevast territooriumist välja, kuid

on looduslikult orgaaniline osa suuremast Pääsküla raba tervikkeskkonnast. Pääsküla raba

keskkonna maksimaalne säilitamine on suure kaaluga avalik huvi. Pääsküla raba näol on

tegemist linnakeskkonnas hästi säilinud tervikliku ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku

tuumikalaga, mille kahjustamist ja pindala vähendamist tuleb vältida ning kuhu pole linnaruumi

ja keskkonna seisukohalt mõistlik hoonestust lubada. Maa-ala paikneb rabaäärses liigniiskes

madalsoos ning võimalik ehitustegevus mõjutaks negatiivselt Pääsküla raba laiemalt.

Ajaloolistele aedlinnadele tüüpilise rohevööndi säilitamine on avalikes huvides. DP koostamise

algatamisettepaneku esitajatel ei saa olla õigustatud ootust, et taotluse esitamisel nõustub

kohalik omavalitsus üldplaneeringukohase ala sihtotstarbe muutmisega elamumaaks ning

kinnistutele pereelamute püstitamisega. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kohaliku elu

küsimuste, sh territoriaalplaneerimise korraldamine. DP koostamine on ressursimahukas ning

soovitud eesmärgil perspektiivitu.

5. Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja esitasid 11.01.2021 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Tallinna linna tegevuse peale. Kaebuses esitati tuvastamisnõuded (kaebuse

resolutsiooni p 3 alapunktid a–f) ning nõue tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020

korraldus nr 1399 õigusvastaseks ja kohustada Tallinna linna vaatama DP algatamise taotluse

uuesti läbi 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Lisaks taotlesid kaebajad

Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist

planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg-te 1 ja 3 ning metsaseaduse (MS) § 42 lg 3 osas.

1) halduskohtul tuleb kontrollida 22.08.2020 taotluse vastavust haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 14 lg-tele 1 ja 3 (vt ka õiguskantsleri 11.11.2019 märgukiri nr 6-4/191564/1905531).

Samuti seda, kas Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012 määrus nr 52 „Detailplaneeringu

3-21-60

3(12)

algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ on õiguspärane.

Vastustaja on kohelnud arendajaid erinevalt (vt kaebuse lk-d 4 ja 5 alapunktid 1–6). Seisukohal,

et Lemmiku tn 50, Nugise tn 19 ja Rännaku pst 32 kinnistutele on lubatud püstitada ainult

sotsiaalse suunitlusega seonduvaid ehitisi, puudub seaduslik alus ning nõue riivab kaebajate

õigust heale haldusele ega lähtu eraomanike huvist. Vastustaja ei selgitanud, miks jäi DP

menetlus algatamata olukorras, kus varem on Rännaku pst 30 kinnistu osas kehtestatud

Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala detailplaneering (DP004410) ning TLPA 08.06.2015

kirjas nr 5-4/1471-2 asutud seisukohale, et Nugise tn 19 kinnistu sihtotstarvet on võimalik

muuta, kuid see eeldab DP koostamist. Kuigi Tallinna Linnavolikogu 18.05.2000 otsusega nr

176 kehtestati Lemmiku tn 59a kinnistu DP (DP003520) ja 24.01.2002 otsusega nr 27 Rännaku

pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP (DP002450), on mõlema planeeringu maa-ala maakasutuse

juhtfunktsiooniks märgitud metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, sh puhkeotstarbelised

alad, mistõttu ei ole Tallinna ÜP kohane maakasutuse juhtfunktsioon vastavuses tegeliku

maakasutusega. Rännaku pst 30 ja tänase Nugise tn 19 kinnistu kaasomanikeks on ühed ja

samad isikud, mistõttu on Nugise tn 19 kinnistu omanikel õigus nõuda kinnistu hoonestamist

sarnaselt Rännaku pst 30 kinnistuga;

2) Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399 lisa p-des 1.15 ja 2.4.5 märgitud teave

on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsuse asjas nr 3-18-835 p-ga 12 (vt ka

otsuse p 14). Üldplaneering peab sisaldama maa-alade üldisi kasutus- ja ehitustingimusi (PlanS

v.r § 8 lg 3 p 3; PlanS § 75 lg 1 p 18). Vaidlustatud haldusakti menetlus- ja motiveerimisvead

seavad kahtluse alla haldusakti õiguspärasuse (vt Riigikohtu 14.10.2003 otsus asjas nr 3-3-1-

54-03, p 40). Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduses nr 1399 ega korralduse lisas ei

analüüsitud piisavalt DP algatamise taotluse sisu, konkreetsete kinnistute ja nende lähiümbruse

looduslikku seisundit ja olemust ning asjaolu, et Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 (osaliselt)

asuvad Pääsküla turbamaardlal, kus on pärast turba väljutamist võimalik maa-ala korrastamine

elamuarenduse eesmärgil (vt Keskkonnaameti 18.11.2019 ülevaade „Maapõue valdkond

üldplaneeringutes“; Terviseameti 30.07.2019 kiri nr 9.3-1/19/3915-2; Keskkonnaameti

16.08.2019 nr 7-9/19/11411-3 ja 19.12.2019 nr 7-9/18/11411-5 kirjad). PlanS § 128 lg 2 p 1 ei

kohaldu Tallinna ÜP-d muutva DP algatamise otsustamisel;

3) ekslik on seisukoht, et planeeritav hoonestus kahjustab Pääsküla raba kaitse-eesmärke.

Seisukoht on vastuolus vastustaja halduspraktikaga, kuna Lemmiku tn 59a kinnistu DP-ga on

Pääsküla rabasse lubatud kolme elamukrundi moodustamine pereelamute püstitamiseks ja

Pärnu mnt 457 DP-ga kahe kuni 4-korruselise korterelamu püstitamine. Lemmiku tn 50, Nugise

tn 19 ja Rännaku pst 32 kinnistute määratlemine rohealaks ja sotsiaalse suunitlusega hoonestuse

lubamine riivab ebaproportsionaalselt Lemmiku tn 50, Nugise tn 19 ja Rännaku pst 32

kinnistute omanike omandiõigust, ettevõtlus- ja lepinguvabadust. Kuigi riik Lemmiku tn 44,

Rännaku pst 30 ja 30a kinnistute omanikuna ei ole enda omandiõiguse teostamisel samas

seisundis kui kaebajate ja Rännaku pst 32 kinnistute omanikud, on Lemmiku tn 44, Rännaku

pst 30 ja 30a kinnistud jäetud riigi omandisse tulu teenimise eesmärgil. Vaidlustatud haldusaktis

viidatud Riigikohtu 20.12.2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01 ei ole asjakohane. Samuti ei saanud

vastustaja tugineda Tallinna linna ehitusmäärusele, mis on alates 01.07.2015 kehtetu;

4) PlanS § 142 lg 1 ei näe ette võimalust keelduda üldplaneeringut muutva DP algatamisest

üldsõnalise viitega avalikule huvile (vt nt Riigikohtu 15.01.2009 otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p

19). Lemmiku tn 50; Nugise tn 19; Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute omanike huvid on

kaalukamad abstraktsest huvist Tallinna ÜP-s sätestatud maakasutuse juhtfunktsiooni

säilimiseks. Lisaks on Lemmiku tn 50 kinnistu kogu ulatuses ja Nugise tn 19 kinnistu enamuses

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel 1 määratud turbamaardla alaks, mis ei ole

rohevõrgustiku tuumala ega rohekoridor. PlanS § 75 lg 1 p-s 14 sätestatud üldplaneeringu

3-21-60

4(12)

ülesanded ei näe ette võimalust rohealade asukohtade kindlaks määramiseks, vaid üksnes nende

kaitse- ja kasutustingimuste seadmise kohustust;

5) Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 kinnistud ei ole ligipääsetavad ning neil puuduvad avalikult

kasutatavad kergliiklusteed. Nugise tn 19 kinnistu piirneb 2003. aastal suletud Pääsküla

prügilaga, mis on alates 1997. a-st kavandatud rekreatsioonialaks. Lemmiku tn 50, Nugise tn

19, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistud on Tallinna ÜP maakasutuse juhtfunktsiooni kohaselt

määratletud kui „metsad, pargid, looduslikud haljasalad“, kuid TLPA 30.05.2020 kirja nr 1-

11/35-2 kohaselt kehtis Tallinna ÜP-s Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 kinnistute sihtotstarve

maatulundusmaa. Tallinna ÜP-st ei saa tuleneda Lemmiku tn 50, Nugise tn 19, Rännaku pst 30,

30a ja 32 kinnistutele konkreetseid maakasutuspiiranguid ja maakasutus- ning ehitustingimusi

(Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2020 korraldus nr 656-k ja 25.06.2020 korraldus nr 790-k; vt

Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus asjas nr 3-17-2721, p-d 15 ja 17; 19.06.2018 otsus

asjas nr 3-18-835, p-d 11–14; vt ka p 17). Tallinna rohealade teemaplaneeringu (Tallinna

rohealade TP) menetlus lõpetati rohealadeks määratavate riigi omandis olevate ja riigi

omandisse jäetavate maaüksuste osas. Nõmme linnaosa ÜP-s on Lemmiku tn 50, Nugise tn 19,

Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistud määratud maakasutusplaani kohaselt rohealaks, kuid

planeering ei ole täitmiseks kohustuslik;

6) kaebajad viisid vaidlusalustel kinnistutel läbi keskkonnauuringud. Maa-ameti 24.07.2019

kirjaga nr 7-1/19/6761-4 on DP visioon heaks kiidetud (vt ka Keskkonnaameti 16.08.2019 kiri

nr

7-9/11411-3).

Kinnistutel

puuduvad

looduskaitseseaduses,

metsaseaduses,

muinsuskaitseseaduses ja asjaõigusseaduses sätestatud piirangud. Roheala tunnustele

mittevastava maa-ala juhtfunktsiooni muutmine ja sellega kaasneva miljöö muutused ei piira

kolmandate isikute õigusi. DP lähtub Nõmme linnaosale omasest metsalinna miljööst ning

planeeritav hoonestus on kooskõlas piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga. Kinnistutel ei

asu ühtegi matkarada, puhkekohta või muud puhke- ja spordirajatist. Lemmiku tn 50, Nugise

tn 19, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistutele planeeritud elamukruntidel säilitatakse

kõrghaljastus kuni 70% ulatuses moodustavate elamukruntide pindaladest. Linna

rohevõrgustiku toimimine tagatakse Nugise tn 19 kinnistu kuni 50 m laiuse rohekoridoriga.

Samuti moodustatakse Nugise tn 19 kinnistust kuni 3 ha suurune roheala vahetult Pääsküla raba

kaitsealaga. Vaidlustatud korralduse andmisel on diskretsiooni teostatud ebaõigesti (HMS §

40). Vastustaja ei ole tellinud ühtegi alusuuringut või analüüsi ega teostanud ruumilise

keskkonna analüüsi;

7) Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ (2003) joonis „Roheline võrgustik“ ei näe ette Lemmiku tn 50, Nugise

tn 19, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute määramist rohevõrgustiku tuumala osana. Tallinna

ÜP kehtestamise ajal puudusid planeerimis- ja ehitusseaduses mõisted „roheala“ ja

„rohevõrgustik“, mistõttu ei saanud Tallinna Linnavolikogu seada Tallinna ÜP-ga nende

toimimiseks tingimusi. Vastustaja on ebaõigesti juhindunud TLPA planeeringute komisjonide

20.11.2012, 21.05.2019 ja 10.09.2019 otsustest. 20.11.2012 ja 21.05.2019 otsused puudutavad

ainult Rännaku pst 32 kinnistu detailplaneeringut (DP037400). TLPA 20.11.2012 ja 21.05.2019

otsused on koostatud enne DP algatamisettepaneku esitamist. Vastustaja ei ole põhjendanud,

miks tagastati Rännaku pst 32, Rännaku pst 30 ning Lemmiku tn 50 maaüksus maatulundusmaa

sihtotstarbega olukorras, kus maal oli tagastamise hetkel rekreatiivne kaitsekohustus, mis

võimaldanuks taotleda Rännaku pst 30 (koos Nugise tn 19 maaüksusega), Rännaku pst 32 ja

Lemmiku tn 50 maa munitsipaalomandisse sotsiaalmaana;

8) Tallinna ÜP on tühine. Tõendamata on selle menetlemisel tehtud koostöö

Keskkonnaministeeriumi kui maardlate valitsejaga.

3-21-60

5(12)

6. Kaebajad palusid kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluses kohustada vastustajat

kehtestama 10 päeva jooksul kooskõlas PlanS § 79 lg-ga 1 ja lg 2 p-dega 1 ja 4 ning lg 3 esimese

lausega ajutise üldplaneerimiskeelu Lemmiku tn 50; Nugise tn 19; Rännaku pst 30, 30a ja 32

kinnistute osas kaebajate kaebuse läbi vaatamise tulemuste selgumiseni, kuid mitte kauemaks

kui käesolevas asjas tehtava otsuse jõustumiseni või alternatiivselt keelata vastustajal Tallinna

Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringus (Tallinna ÜP)

sätestatud Lemmiku tn 50; Nugise tn 19; Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute maakasutuse

juhtfunktsiooni muutmine ja maakasutuse- ning ehitustingimuste sätestamine kuni käesolevas

asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

7. Tallinna Halduskohus jättis 26.01.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata ka haldusasjade nr 3-21-60 ja

asja nr 3-20-852 liitmise taotluse.

8. Vastustaja leidis 15.02.2021 seisukohas, et kaebaja esitatud tuvastamisnõuded ei ole

lubatavad. Kuna kaebajate eesmärk on ala hoonestamine, ei taga ühegi tuvastusnõude osas

kohtuliku hinnangu andmine hoonestusõiguse määramist konkreetsele alale.

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.02.2021 määrusega asjas nr 3-21-60 kaebajate

määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.01.2021 määruse resolutsiooni punkti

1 haldusasjas nr 3-21-60 muutmata.

10. Kaebajad esitasid 23.02.2021 halduskohtule vastuväite ja taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks.

Kaebuses esitatud tuvastusnõuete lahendamine aitab kaasa kohustamisnõude rahuldamisele.

Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2021 määrusest lähtudes taotlevad kaebajad muuta kaebuse

punkti 3 alapunkti b ja tuvastada, et Tallinna üldplaneeringuga ei ole Lemmiku tn 50; Nugise

tn 19; Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistutele sätestatud rekreatsioonilisi kaitse eesmärke, kuna

01.07.2015 jõustunud PlanS § 75 lg-st 14 tulenevalt on need rakendatavad alles pärast

01.07.2015 kehtestatud üldplaneeringutele. Kaebajad taotlevad muuta punkti 5 alapunkti b ja

kohustada vastustajat detailplaneeringu nr DP044670 algatamiseks kohtu tuvastatud asjaoludel

15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel andma hinnangu, kas PlanS § 132 lg-

tes 1 ja 2 sätestatud planeerimis- ja ehituskeeld annab erandliku võimaluse piirata planeerimist

ja ehitamist. Samuti peab kohus andma PlanS § 132 lg-test 1 ja 2 tulenevalt hinnangu, kas on

põhjendatud vältida ebavajalike kulutuste tekkimist, mis kaasnevad sellega, kui kohalik

omavalitsus asub muutma planeeringualal varem määratud Lemmiku tn 50, Nugise tn 19,

Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute sihtotstarbeid ja andma välja projekteerimistingimusi ja

kinnitama ehitusprojekte Nugise tn 19 kinnistule avalikke tehnorajatiste ehitamiseks. Kui

halduskohus leiab, et haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ja kohustamisnõude puhul ei ole

taotletavate esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine PlanS § 132 lg-test 1 ja 2 ja HKMS §

251 lg-st 1 tulenevalt lubatav, tuleb PlanS § 132 lg-d 1 ja 2 ning HKMS § 251 lg 1 tunnistada

põhiseadusega vastuolevaks osas, milles need ei võimalda arvestada kahjulike tagajärgede

saabumise ohuga, vältimaks kaebajate olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal. Kaebajad

paluvad kohaldada sobilikku õiguskaitsevahendit, mis tagab kaebuse läbivaatamise

kohtumenetluse ajaks ja kaebajatele positiivse kohtuotsuse korral kohtuotsuse täitmise.

11. Vastustaja palub 02.03.2021 vastuses jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Sisult ei erine esitatud taotlus juba varem esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest,

mille kohus lahendas 26.01.2021 määrusega. Kaebajatel puudub jätkuvalt esialgse õiguskaitse

vajadus ning esialgse õiguskaitse taotlus väljub vaidluse esemest. Nii halduskohus kui ka

ringkonnakohus on oma määrustes märkinud, et kaebajatel on eraldi oma õigusi võimalik

kaitsta haldusakte vaidlustades.

3-21-60

6(12)

12. Tallinna Halduskohus jättis 22.03.2021 määrusega rahuldamata kaebajate esialgse

õiguskaitse taotluse kohustada Tallinna linna kehtestama 15 päeva jooksul ajutine

üldplaneerimiskeeld Lemmiku tn 50, Nugise tn 19, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute osas

ning keelata Tallinna linnal vaidlusaluste kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine

rohealaks ja Tallinna üldplaneeringus sätestamata maakasutus- ja ehitustingimuste asemel

sotsiaalse suunitlusega ehitustingimuste sätestamine (resolutsiooni p 1). Samuti jättis

halduskohus rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse keelata Tallinna linnal

väljastada projekteerimistingimusi ja kinnitada ehitusprojekte Nugise tn 19 kinnistule

kergliiklusmagistraali ja 110 kV elektrikaabli projekteerimiseks, ehituslubade väljastamiseks ja

ehitamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus tagastas kaebuse tuvastamisnõuete osas

(resolutsiooni p 3) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajatele kaebuses esinevate puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja (resolutsiooni p 4).

1) Kaebajad on juba varem esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid

kohustada vastustajat kehtestama 10 päeva jooksul ajutine üldplaneerimiskeeld Lemmiku tn 50,

Nugise tn 19, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute osas või alternatiivselt keelata vastustajal

Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringus

sätestatud vaidlusaluste kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine ning maakasutus- ja

ehitustingimuste sätestamine. Nii halduskohus (26.01.2021) kui ka ringkonnakohus

(19.02.2021) on vastavas osas kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse juba lahendanud.

Kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse p-d 1 ja 3 tuleb jätta HKMS § 55 l g 3 alusel läbi

vaatamata. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi uut asjaolu, mis võiks tingida varasema otsuse

ümber vaatamise. PlanS § 132 osas on kohtud leidnud, et kuivõrd vastustaja menetluses ei ole

detailplaneeringut, mille menetluse raames planeerimiskeeldu kehtestada, ei ole võimalik

kohaldada ka esialgset õiguskaitset. Isegi juhul, kui kaebajate taotluse punkte 1 ja 3 käsitada

uue esialgse õiguskaitse taotlusena, tuleks see jätta rahuldamata õiguskaitsevajaduse

puudumise tõttu. Kohtud on korduvalt selgitanud, et kohus ei pea võimalikuks sekkuda

ennetavalt Tallinna linna üldplaneeringu muutmisesse. Kaebajatel on olemas tõhus

õiguskaitsevahend tühistamiskaebuse näol, kui vastav haldusakt peaks kehtestatama.

2) Sisuliselt uue esialgse õiguskaitse taotluse nõudena palusid kaebajad keelata Tallinna linnal

väljastada projekteerimistingimusi ja kinnitada ehitusprojekte Nugise tn 19 kinnistule

kergliiklusmagistraali ja 110 kV elektrikaabli projekteerimiseks, ehituslubade väljastamiseks ja

ehitamiseks. Selline esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, kuna see väljub kaebuse nõude

esemest. Kaebajad ei ole esitanud kaebust Nugise tn 19 kinnistule kergliiklusmagistraali ja 110

kV elektrikaabli projekteerimiseks või ehituslubade vaidlustamiseks. Sellise keelamiskaebuse

esitamine ei oleks lubatav.

3) Kaebuse p 3 alap-s a esitatud tuvastamisnõue tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Esitatud tuvastamisnõuded ei ole lubatavad, kuivõrd kaebajatel on olemas tõhusam õiguskaitse

vahend. Nõmme linnaosa üldplaneeringut ei ole käesolevaks ajaks veel kehtestatud. Kui see

kehtestatakse, saavad kaebajad selle tühistamiskaebusega vaidlustada, kui see rikub kaebajate

subjektiivseid õigusi. Lubatav ei ole ka kaebajate alternatiivne nõue, kuivõrd vastav

tuvastamiskaebus ei aita kuidagi kaasa kaebajate subjektiivsete õiguste kaitsele ega kaebuse

eesmärgi saavutamisele, milleks on Tallinna ÜP-d muutva DP algatamine. Kohus nõustub

vastustajaga, et tegemist ei ole tuvastamisnõudega, milles nõutakse sellise juriidilise fakti

kindlakstegemist, millest tekiks kaebajatele õigused, kohustused või mõni õigussuhe. Kaebuses

puuduvad põhjendused, miks on nimetatud tuvastamisnõude osas kohtuliku hinnangu saamine

vajalik. Esitatud tuvastamisnõue ei aita kaebajate subjektiivseid õigusi kaitsta olukorras, kus

kaebuse eesmärgiks on saavutada üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja oma

maadele mitmete elamute ehitusõiguse saamine.

3-21-60

7(12)

4) Kaebajad on esitanud nõude tuvastada, et Tallinna ÜP-ga ei ole Lemmiku tn 50, Nugise tn

19, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistutele sätestatud rekreatsioonilisi kaitse-eesmärke. Ka see

tuvastamisnõue ei ole lubatav. Tegemist ei ole tuvastamisnõudega. Kohus ei tuvasta üksikuid

asjaolusid ega anna tõlgendusi haldusaktidele abstraktselt. Kohus kontrollib haldusakti või selle

osa õiguspärasust tühistamisnõude alusel. Käesolevas asjas ei ole kaebajad vaidlustatud

Tallinna ÜP-d, kaebajad ei saa seda ka enam teha, sest vastav kaebetähtaeg on möödunud.

Tegemist ei ole tuvastamisnõudega, milles nõutakse sellise juriidilise fakti kindlaks tegemist,

millest tekiks kaebajatele õigused, kohustused või mõni õigussuhe. Lisaks on kohus lahendanud

sisuliselt sama nõude haldusasjas nr 3-20-825 jättes EV kaebuse rahuldamata. Korduva

samasisulise kaebuse esitamine ei ole lubatav. Käesoleval juhul on kaebajad esitanud oma

õiguste kaitseks sobiva nõude tühistada Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldus nr 1399

ja kohustada Tallinna linna algatama detailplaneering nr DP 044670 kohtu poolt tuvastatud

asjaoludel 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kohus saab nimetatud asja

lahendamisel kontrollida, kas vastav kaebajate väide, et ÜP-st ei tulene kaebajate poolt viidatud

kaitse-eesmärke, on õige. Tegemist ei ole mitte haldusõigussuhtes tähtsust omava faktilise

asjaolu tuvastamise nõudega, vaid kaebuses esitatud seisukohaga.

5) Kaebuse p 3 alap-s c esitatud tuvastamisnõue ei ole lubatav ja tuleb kaebuse esitajatele

kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Tegemist ei ole tuvastamisnõudega. Kaebajad soovivad

sisuliselt seda, et kohus tõlgendaks Tallinna linna üldplaneeringut. Kohus ei tuvasta üksikuid

asjaolusid ega anna tõlgendusi haldusaktidele abstraktselt. Kohus kontrollib haldusakti või selle

osa õiguspärasust tühistamisnõude alusel ning kaebajad on oma õiguste kaitseks sobiva

nõudega kaebuse juba esitanud. Tegemist on taaskord kaebuse väitega, mitte iseseisva

tuvastamisnõudega halduskohtumenetluse seadustiku mõttes.

6) Kaebuse p 3 alap-s d esitatud tuvastusnõue ei ole lubatav. Tegemist ei ole

tuvastamisnõudega. Kohus ei tuvasta üksikuid asjaolusid ega anna haldusaktidele tõlgendusi

abstraktselt. Kohus kontrollib haldusakti või selle osa õiguspärasust tühistamisnõude alusel.

Käesolevas asjas ei ole kaebajad vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 02.10.1997 otsust nr 171

(kaebajad ei saa seda ka teha, kuivõrd vastav kaebetähtaeg on möödunud). Käesoleval juhul on

kaebajad esitanud oma õiguste kaitseks sobiva nõude, vaidlustades tühistamisnõudega Tallinna

Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399 ja taotledes linna kohustamist algatada

detailplaneering nr DP 044670. Kohus saab nimetatud asja lahendamisel kontrollida, kas

kaebajate väide, et Tallinna Linnavolikogu 02.10.1997 otsusega nr 171 ei ole määratud

Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute maakasutuspiiranguid ning maakasutus- ja

ehitustingimusi, juhul kui vastustaja on sellele oma otsuse tegemisel tuginenud, on õige või

mitte. Tegemist ei ole iseseisva kaebuse nõudega vaid kaebuses esitatud seisukohaga.

7) Kaebuse p 3 alap-s e esitatud tuvastamisnõue ei ole lubatav. Tegemist ei ole

tuvastamisnõudega. Kohus ei tuvasta üksikuid asjaolusid ega anna tõlgendusi haldusaktidele

abstraktselt. Kohus kontrollib haldusakti või selle osa õiguspärasust tühistamisnõude alusel.

Käesolevas asjas ei ole kaebajad vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsust nr 27

(kaebajad ei saa seda ka teha, kuivõrd vastav kaebetähtaeg on möödunud). Ka selle nõude juures

jääb kohus oma seisukoha juurde, et käesoleval juhul on kaebajad juba esitanud oma õiguste

kaitseks sobiva tühistamis- ja kohustamisnõude. Tegemist ei ole kaebuse nõudega vaid

kaebuses esitatud seisukohaga.

8) Kaebuse p 3 alap-s f esitatud tuvastusnõue ei ole lubatav. Kaebajatel puudub vastava nõude

esitamiseks kaebeõigus. Kaebajad on sisuliselt palunud kohtul asuda haldusorgani rolli ja

tuvastada nende poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse esemeks oleva

detailplaneeringuga seotud asjaolusid. Tegemist ei ole avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava

faktilise asjaolu kindlaks tegemisega. Halduskohus ei saa asuda haldusorgani asemel teostama

kaalutlusõigust kaebajate poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluses esitatud

3-21-60

8(12)

planeeringulahenduse sobivuse osas, samuti võtta seisukohta hoonestuse keskkonnamõju üle.

Vastav pädevus on üksnes haldusorganil. Halduskohtu pädevuses on kontrollida üksnes

kehtivate haldusaktide õiguspärasust, mitte tuvastada enne haldusakti vastuvõtmist

etteulatuvalt mingeid asjaolusid, millele kaebajad arvavad oma õigusi tuginevat. Halduskohus

teostab oma tegevuses ainult n-ö järelkontrolli haldusorgani tegevuse üle. Kohus ei saa

ennetavalt sekkuda haldusorgani tegevusse ega võtta haldusorgani ülesandeid enda kanda ja

asuda tema asemel korraldama haldusmenetlusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja taotlevad määruskaebuses halduskohtu

määruse resolutsiooni p-de 1-3 tühistamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist. PlanS § 132

lg-d 1 ja 2 ning HKMS § 251 lg 1 tuleb jätta kohaldamata osas, milles need ei võimalda

arvestada kahjulike tagajärgede saabumise ohuga, vältimaks kaebajate olukorra halvendamist

kohtumenetluse ajal ja tagamaks kohtuotsuse täitmist.

Halduskohus ei saanud kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse punkte 1 ja 3 jätta läbi vaatamata,

kuna see on vastuolus HKMS § 249 lg-ga 1. Kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata jätmine Nugise tn 19 kinnistu sihtotstarbe muutmise keelamise osas on vastuolus

Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2021 määruse p-ga 16. Halduskohtu arvamus, et tulevikus

kehtestatava haldusakti vaidlustamise võimalus tagab käesolevas asjas tehtava kohtulahendi

täitmise, on oletuslik. Puudub vaidlus, et kaebajad on esialgses kaebuses taotlenud haldusakti

õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajad on oma nõuet põhistanud viitega RVastS § 6 lg-le 1 ja

RKHK otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-62-09 p-e 11. Tallinna Halduskohus on 22.03.2021 lahendi

tegemisel jätnud eelpool nimetatu tähelepanuta.

Ringkonnakohus peab PlanS § 132 lg-test 1 ja 2 andma hinnangu, kuidas efektiivsemalt vältida

ebavajalike kulutuste tekkimist, mis kaasnevad sellega, kui kohalik omavalitsus asub käesoleva

vaidluse ajal muutma Nugise tn 19 kehtivat maakasutuse juhfunktsiooni ja kehtestama Nugise

tn 19 kinnisomandi kitsendusi ning muutma Nugise tn 19 kinnistu sihtotstarvet.

Vastustaja seisukohal, et kinnistutele on lubatud ainult sotsiaalse suunitlusega ehitisi, puudub

seaduslik alus. Menetletav üldplaneering peab olema kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga

2030+.

Halduskohtu seisukoht on ekslik, et kaebajatel puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebajate

tuvastusnõude eesmärgiks oli üheselt ja selgelt fikseerida asjaolud ja faktid, mille alusel on

võimalik kohustada Tallinna linna detailplaneeringut algatama.

Halduskohtul ei ole lubatud kohtulahendeid põhjendada jõustumata kohtulahenditega, viide

jõustumata kohtuotsusele haldusasjas nr 3-20-825 tuleb jätta tähelepanuta.

Kaebajad on taotlenud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist ning Tallinna linnale ettekirjutuse

tegemist algatada detailplaneering kohtu poolt tuvastatud asjaoludel. Selline kaebus on lubatav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg

1, § 207 lg 1 ja § 252 lg 7).

15. Halduskohus on tuvastusnõuded tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

puudumise tõttu. Kokkuvõtvalt on halduskohus esimese tuvastusnõude puhul (käesoleva

määruse p 12 alap 4) leidnud, et see ei ole lubatav, kuna kaebajatel on tõhusama

3-21-60

9(12)

õiguskaitsevahendina võimalik Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamise korral

vaidlustada see tühistamisnõudega ja alternatiivne tuvastusnõue ei aita kaitsta kaebajate õigusi.

Halduskohus leidis, et käesoleva määruse p 12 alap-des 5–8 märgitud tuvastamisnõuded ei ole

lubatavad, kuna tegemist pole tuvastusnõuetega ning kaebajad on oma õiguste kaitseks esitanud

sobiva nõude tühistada Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldus nr 1399. Tuvastusnõue,

milles

kaebajad

paluvad

tuvastada

nende

22.08.2019

taotluse

esemeks

oleva

detailplaneeringuga seotud asjaolusid, ei ole lubatav, kuna halduskohus ei saa enne haldusakti

vastuvõtmist etteulatuvalt selliseid asjaolusid tuvastada.

16. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 37 lg 2 p 6 näeb ette, et

tuvastamiskaebusega on võimalik nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu

õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu

kindlakstegemist. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebuse

esitaja õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid

vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Üldjuhul hindab kohus haldusorgani tegevuse õiguspärasust

pärast seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud. Kehtiv õigus näeb

küll ette võimaluse kontrollida haldusorgani tegevuse õiguspärasust ennetavalt, nt esitades

keelamis- või tuvastamiskaebuse, kuid sellise kaebuse esitamiseks peab eksisteerima eriline

preventiivne huvi (Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu

18.11.2019 määrus asjas nr 3-19-1796, p 9). Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu

asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine

tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 45 lg‑d

1–3; Riigikohtu 02.11.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 15). Tuvastamiskaebusega

halduskohtusse pöördumise iseseisvaks eesmärgiks HKMS § 45 lg 2 tähenduses ei saa olla ka

soov luua tõendeid teiste haldusmenetluste tarvis (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 määrus

asjas nr 3-20-366, p 29).

17. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajate tuvastusnõuded ei ole

lubatavad.

18. Kaebuse punkt 3 alap-s a esitatud tuvastusnõue ei ole lubatav, kuna kaebajatel on Nõmme

linnaosa üldplaneeringu kehtestamise korral esitada selle peale tulevikus tühistamisnõue ja

taotleda vajaduse korral esialgse õiguskaitse kohaldamist (HKMS § 249). Esitatud alternatiivne

nõue ei ole oma olemuselt tuvastusnõue.

19. Käesoleva määruse p 12 alap-des 5–8 toodud nõuete puhul ei ole tegemist tuvastusnõuetega,

vaid õiguslike väidetega ning kaebajad on oma õiguste kaitseks esitanud sobiva nõude tühistada

Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldus nr 1399. Asjaolude esinemine, mille tuvastamist

kaebajad soovisid, tuvastatakse tühistamisnõude läbivaatamisel ning tühistamisnõue on

kaebajate eesmärgi saavutamiseks kõige tõhusam õiguskaitsevahend.

20. Nõude osas, milles kaebajad soovisid tuvastada 22.08.2019 taotluse esemeks oleva

detailplaneeringuga seotud asjaolusid, on halduskohus õigesti leidnud, et selline nõue ei ole

lubatav (vt käesoleva määruse p 12 alap 9). Asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud

tuvastab haldusorgan ning halduskohus on pädev kontrollima haldusasutuse tegevuse

õiguspärasust. Iseseisva tuvastamisnõude esitamiseks puudub kaebajal praeguses asjas

kaebeõigus, sest halduskohus ei tuvasta ennetavalt faktilisi asjaolusid haldusorgani asemel (vt

ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2016 otsus asjas nr 3-15-1044, p 10).

21. Tuvastamisnõuete esitamisel ei ole piisavaks põhjendatud huviks pelgalt kaebajate soov

muuta kohtuotsusega siduvaks vastustaja poolt 21.12.2020 korralduse nr 1399 andmisel

väidetavalt tuvastamata jäetud asjaolud. Kui kohus peaks tühistama vastustaja korralduse, siis

3-21-60

10(12)

on kaebajatel võimalus väljendada oma seisukohti planeerimismenetluses. Puudub alus

eeldada, et vastustaja jätab olulised asjaolud välja selgitamata või viib menetluse läbi ebaõigetel

eeldustel. Samuti ei ole alust arvata, et kaebajatel puuduks tulevikus vastustaja keelduva otsuse

puhul võimalus kasutada tõhusaid õiguskaitsevahendeid (vt nt Riigikohtu 09.02.2017 määrus

asjas nr 3-3-1-75-16, p-d 8.1 ja 9).

22. Kaebajad märgivad õigesti, et halduskohtu viide HKMS § 37 lg 2 p-le 5 ei ole põhjendatud.

Tegemist on vormistuslikku laadi ebatäpsusega. Halduskohtu määruse põhjendustest järeldub

ilmselgelt, et halduskohus on silmas pidanud HKMS § 37 lg 2 p 6.

23. Kohtupraktikale viitamisel ei ole keelatud tugineda veel jõustumata kohtulahenditele (vt

Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2013 otsus asjas nr 3-11-1721, p 16) ning seetõttu puudub vajadus

jätta tähelepanuta halduskohtu määruse põhjendustes korduva taotluse esitamisega seoses

tehtud viidet haldusasjale nr 3-20-852 (halduskohtu määruses on ekslikult märgitud asja nr 3-

20-825).

24. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus tuvastamisnõuded määruse resolutsiooni p-ga 3

õigesti tagastanud.

25. Halduskohus jättis läbi vaatamata kaebajate korduva taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, kuna samasisuline taotlus oli esitatud juba 11.01.2021 menetlusdokumendis,

mille halduskohus lahendas 26.01.2021 määrusega ja mille peale esitatud määruskaebuse jättis

ringkonnakohus 19.02.2021 määrusega rahuldamata.

26. Ringkonnakohus ei jaga kaebajate seisukohta, et HKMS § 249 lg 1 esimene lause välistab

korduva esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib

kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud

avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse. HKMS §

55 lg 3 on kohaldatav ka korduva esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel (vt ka Riigikohtu

13.08.2020 määrus asjas nr 3-20-1259, p 4). Avalduse samasus tähendab, et asjaolud ei ole

varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes muutunud ning avaldus on esitatud samal alusel.

Kui asjaolud on muutunud või esitatakse avaldus teisel alusel, pole HKMS § 55 lg 3 kohaldatav

(Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2017 määrus asjas nr 3-17-1787, p 3).

27. Kaebajad palusid 23.02.2021 esialgse õiguskaitse taotluses muu hulgas kohustada Tallinna

linna kehtestama 15 päeva jooksul kooskõlas PlanS § 132 lg-tega 1 ja 2 ajutine

üldplaneerimiskeeld Lemmiku tn 50, Nugise tn 19, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute osas

ning keelata Tallinna linnal Tallinna ÜP-s sätestatud Lemmiku tn 50, Nugise tn 19, Rännaku

pst 30, 30a ja 32 kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine rohealaks ning Tallinna ÜP-

s sätestamata maakasutus- ja ehitustingimuste asemel sotsiaalse suunitlusega ehitustingimuste

sätestamine.

Kaebajad palusid 11.01.2021 esialgse õiguskaitse taotluses kohustada vastustajat kehtestama

10 päeva jooksul kooskõlas PlanS § 79 lg-ga 1 ja lg 2 p-dega 1 ja 4 ning lg 3 esimese lausega

ajutine üldplaneerimiskeeld Lemmiku tn 50, Nugise tn 19, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute

osas või alternatiivselt keelata vastustajal Tallinna ÜP-s sätestatud Lemmiku tn 50, Nugise tn

19, Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooni muutmine ning

maakasutus- ja ehitustingimuste sätestamine.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tegemist on samasisulise ehk korduva

taotlusega. Halduskohus jättis kaebajate 11.01.2021 esialgse õiguskaitse taotluse jõustunud

26.01.2021 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus jääb ka praeguses asjas eelnimetatud

määrustes esitatud seisukohtade juurde. Kuivõrd taotluse aluseks olnud asjaolud ei olnud

3-21-60

11(12)

halduskohtu määruse tegemise ajaks muutunud, on halduskohus kaebajate korduva esialgse

õiguskaitse taotluse jätnud õiguspäraselt läbi vaatamata. Hilisemas kaebuses täiendavatele

õigusnormidele viitamine ei välista vaidluse eseme kattuvust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

07.08.2020 määrus asjas nr 3-20-1259, p 6).

28. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus

keelata Tallinna linnal väljastada projekteerimistingimusi ja kinnitada ehitusprojekte Nugise tn

19 kinnistule kergliiklusmagistraali ja 110 kV elektrikaabli projekteerimiseks, ehituslubade

väljastamiseks ja ehitamiseks, väljub põhinõude piiridest. Esialgse õiguskaitse taotluse saab

esitada üksnes kohtumenetluse esemeks oleva põhinõude piires (HKMS § 251 lg 1; Riigikohtu

17.05.2017 määrus haldusasjas nr 3-3-1-88-16, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2012

määrus haldusasjas nr 3-11-2654, p-d 10, 11) Kaebuses on taotletud Tallinna Linnavalitsuse

21.12.2020 korralduse nr 1399 tühistamist ja Tallinna linna kohustamist algatada

detailplaneering nr DP044670 kohtu poolt tuvastatud asjaoludel 15 päeva jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest. Kaebajad ei ole esitanud kaebust Nugise tn 19 kinnistule

kergliiklusmagistraali ja 110 kV elektrikaabli projekteerimistingimuste või ehituslubade

vaidlustamiseks. Lisaks puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus, sest neil on võimalik

vaidlustada tulevikus kehtestatav üldplaneering või väljastatavad projekteerimistingimused ja

ehitusload. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu ei ole tarvis analüüsida kaebuse

rahuldamise tõenäosust ega kolmandate isikute ja avalike huvide riivet. Halduskohus on

põhjendatult jätnud kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

29. Ringkonnakohus ei jaga kaebajate seisukohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine

rikub nende õiguspärast ootust, et neile antud õigusi ei muudeta ebasoodsas suunas. HKMS §

251 ei ole põhiseadusega vastuolus. Isikul ei ole õiguspärast ootust, et õiguslik olukord, sh tema

kinnistut hõlmavad planeeringud püsiks muutumatuna. Üldplaneeringu kehtestamise otsuse

kohta pole põhjendatud võtta ennetavalt seisukohta. Isegi kui Tallinna linn kehtestab Nõmme

linnaosa üldplaneeringu enne praeguse kohtumenetluse lõppemist, oleks kaebajatel võimalik

seda halduskohtus vaidlustada ja taotleda selles menetluses vajaduse korral esialgse õiguskaitse

kohaldamist (vt Riigikohtu 04.03.2021 määrus asjas nr 3-20-245, p 3). Täiendava kohtuvaidluse

vältimise argument saaks olla asjakohane eelkõige siis, kui hiljem antav haldusakt põhineks

juba vaidlustatud haldusaktil, kuid praegusel juhul see nii ei ole. HKMS § 251 lg 1 p-st 2 tulenev

piirang, et esialgse õiguskaitse korras saab keelata üksnes vaidlustatava haldusakti andmise või

toimingu tegemise, ei ole ka põhiseadusega vastuolus. Kui keelamiskaebus olnuks asjaoludest

tulenevalt lubatav (st kui Nõmme linnaosa ÜP kehtestamise otsuse vaidlustamine ei tagaks

kaebaja õiguste tõhusat kaitset), siis ei oleks HKMS § 251 lg 1 p 2 järgi esinenud mingit

takistust kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. Kui aga kaebajad saavad

oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ÜP kehtestamise otsuse vaidlustamisel, siis ei saa HKMS § 251

lg 1 p-s 2 sisalduv kitsendus kuidagi rikkuda nende põhiõigusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

09.04.2021 määrus asjas nr 3-20-1259, p 14).

30. Kaebajate hinnangul tuleb tuvastamis- ja kohustamisnõude kontekstis esialgse õiguskaitse

abinõude rakendamata jätmisel jätta põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata PlanS § 132 lg-

d 1 ja 2, kuna need ei võimalda arvestada kaebajate olukorra halvenemisega kohtumenetluse

ajal. PlanS § 132 lg 1 järgi võib detailplaneeringu koostamise korraldaja kehtestada

detailplaneeringu koostamise ajaks planeeringualal või selle osal ajutise planeerimis- ja

ehituskeelu, kui koostatava planeeringuga kavatsetakse muuta planeeringuala kohta varem

kehtestatud ehitusõigust. PlanS § 132 lg 2 p 1 sätestab, et ajutise planeerimis- ja ehituskeelu

kehtimise ajal võib planeeringualal või selle osal keelata üld- ja detailplaneeringu kehtestamise.

Kaebajad on PlanS § 132 lg-te 1 ja 2 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist

taotlenud ka varem. Tallinna Ringkonnakohus on vastava taotluse osas leidnud järgmist:

„kaebajad on praeguses haldusasjas vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020

3-21-60

12(12)

korralduse nr 1399, millega keelduti Tallinna ÜP-d muutva DP algatamisest. Vastustaja

menetluses ei ole DP-d, mille menetlemise raames planeerimiskeeldu kehtestada. Kuna

vastustajal ei ole kohustust detailplaneeringu menetlust alustada, vaid ta saab seda hinnata

kaalutlusõiguse alusel, ning praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist sellise

olukorraga, kus kaalutlusõigus oleks redutseerunud nullini, ei ole esialgse õiguskaitse selline

kohaldamine õigustatud. Põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks puudub alus“

(Tallinna Ringkonnakohus 19.02.2021 määrus asjas nr 3-21-60, p 16).“ Ringkonnakohus jääb

nimetatud seisukoha juurde.

31. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata ning

halduskohtu määruse muutmata.

32. Määruskaebuses on esitatud taotlus määruskaebuse tagamiseks. HKMS § 208 lg 2 järgi

kohus, kelle määrust vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne

määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse

täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. Kuna esialgse õiguskaitse

kohaldamise eeldused ei ole täidetud ja ringkonnakohus vaatas määruskaebuse sisuliselt läbi ja

määruskaebus jääb rahuldamata, jääb ka taotlus määruskaebuse tagamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)