2-20-16877/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-16877

Tsiviilasi

XX ja YY avaldus täitemenetluse peatamiseks

täiteasjades nr 022/2020/3984 ja nr 022/2020/3985

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. märtsi 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX ja YY määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

I

(võlgnik)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Avaldaja

II

(võlgnik)

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutud isik (kohtutäitur) kohtutäitur Elin Vilippus

(registrikood 12016207)

Puudutatud isik (sissenõudja)

osaühing

Apollona

(registrikood

10066715),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Kaupo Kask ja vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu XX ja YY 9. aprillil 2021 dokumentaalsete tõenditena esitatud QQ

kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX esitatud tsiviilhagi ning M OÜ ja QQ 8. aprillil

2021 antud kinnitus kohustuste täitmise kohta. Keelduda ülejäänud XX ja YY

9. aprillil 2021 dokumentaalsete tõenditena esitatud dokumentide vastuvõtmisest.

2. Jätta Harju Maakohtu 29. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-16877

muutmata.

3. Jätta XX ja YY määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt XX ja YY

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

2 (7)

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja I) ja YY (avaldaja II) (koos avaldajad) esitasid 16. novembril 2020

(täpsustatud 28. novembril 2020) Harju Maakohtule avalduse, milles palusid peatada

täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/3985 kuni kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX

lõppemiseni või vähemalt 4 kuuks ning jätta menetluskulud kohtutäitur Elin Vilippuse

(kohtutäitur) kanda.

Avalduse kohaselt on avaldajate suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/3985,

mille käigus arestis kohtutäitur kinnistu aadressil XXX, Tallinn (kinnistu). Täitemenetluse

jätkamine on avaldajate suhtes ebaõiglane. Erandlikuks asjaoluks täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 45 mõttes on piirangute kehtestamine seoses koroonaviiruse levikuga, mille tõttu on

laenusaaja M OÜ (laenusaaja) kontsertide korraldamises seisnev majandustegevus seiskunud.

Samuti menetluse alustamine 8. novembril 2019 kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX

(kriminaalasi) seoses sellega, et alates 2018. a on grupp isikuid nõudnud ebaseaduslikult QQ-

lt, kes on laenusaaja ainuosanik ja ainus juhatuse liige, varalise kasu üleandmist. Kriminaalasjas

on kannatajaks ka avaldaja I.

Avaldaja I on laenusaaja palgatöötaja, mistõttu on ka avaldaja I majanduslik olukord nimetatud

põhjustel keeruline ning avaldaja II on 92-aastane pensionär. Seetõttu oleks ebaõiglane

täitemenetluse jätkamisega jätta avaldajad varast ilma. Kinnistu on ka avaldajate ainus elukoht.

QQ ja avaldaja I on esitanud kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi. Laenusaaja ja käendajaks

olev QQ (käendaja) saavad oma kohustusi täita pärast kriminaalmenetluse lõppemist. Samuti

paraneb laenusaaja majanduslik olukord pärast koroonaviiruse pandeemia lõppemist.

2. Kohtutäitur märkis, et täitemenetlused alustati 2020. a maikuus, vabatahtliku täitmise

tähtaeg möödus 26. juunil 2020 ja taotlusi täitetoimingu edasi lükkamiseks on esitatud alates

täitemenetluse alustamisest, kuid lahenduseni ei ole jõutud. Avaldusest ei nähtu, kuidas ja mille

arvel soovib võlgnik kohustuse täita avalduse rahuldamisel.

3. Osaühing Apollona (sissenõudja) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle menetlusse

võtmata või alternatiivselt läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud

avaldajate kanda.

Sissenõudja nõuded avaldajate vastu tulenevad 28. juuni 2019. a hüpoteegi seadmise lepingust,

asjaõiguslepingust ja kinnistamisavaldusest, millega avaldajad seadsid enda kinnistule

hüpoteegi sissenõudja kasuks, tagades sellega laenusaaja kohustusi, mis põhinevad sissenõudja

ja laenusaaja vahel 27. juunil 2019 sõlmitud laenulepingul (laenuleping), ning kõiki QQ

kohustusi, mis põhinevad QQ ja sissenõudja vahel 27. juunil 2019 sõlmitud käenduslepingul.

Kuivõrd laen jäeti tagastamata, siis on sissenõudjal õigus nõuda enda nõude täitmist hüpoteegi

arvel.

Täidetud on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-des 1 ja 2 ning TsMS § 423

lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud eeldused, kuivõrd avaldajate täitemenetluse peatamise alustena välja

toodud asjaolud ei ole seotud sissenõudja tegevusega. Arusaamatuks jääb, kuidas QQ

ähvardamine mõjutab avaldajate kohustusi. Tõendamata on, et avaldajaid sunniti hüpoteeki

seadma. Samuti ei sõltu hüpoteek selle aluseks olevast nõudest. Sissenõudja huvid saaksid

3 (7)

olulisel määral kahjustada, kui sissenõudja peaks ootama kriminaalmenetluse lõppemist, mille

tulemus ei taga samas sissenõudja nõuete täitmist. Lisaks tuleb avaldus jätta TsMS § 423 lg 1

p 6 alusel läbi vaatamata, sest laenulepingus on kokku lepitud, et kõik lepingust tulenevad

vaidlused lahendatakse Notarite Koja vahekohtus. Avaldus tuleks jätta läbi vaatamata ka

seetõttu, et avalduses esitatud alustel on võimalik esitada kohtusse hagi, mitte avaldus.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus jättis 29. märtsi 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata

avalduse ning sissenõudja taotlused avalduse läbi vaatamata jätmiseks ja menetlusse võtmisest

keeldumiseks. Menetluskulud jättis maakohus võrdselt avaldajate kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub toimikust, et avaldajate suhtes viiakse läbi

täitemenetlust täiteasjades nr 022/2020/3984 ja nr 022/2020/3985, kus sundtäidetakse 28. juuni

2019. a notariaalset dokumenti ning võlajääk on 223 821,90 eurot. Avaldajad paluvad peatada

täitemenetluse üksnes täiteasjas nr 022/2020/3985, mitte aga täiteasjas nr 022/2020/3984.

Asjakohatud on sissenõudja viited laenulepingust tulenevale vahekohtukokkuleppele, sest

praeguses asjas ei ole tegemist vaidlusega laenulepingu poolte vahel. Samuti on asjakohatud

sissenõudja seisukohad avaldajate õiguskaitsevahendi valiku osas, sest avaldusest nähtub

selgelt, et avaldajad soovivad täitemenetluse peatamist TMS § 45 alusel.

Avaldajate väited seoses majandusliku seisundiga on tõendamata ja vastuolulised ning

avaldajad ei ole selgitanud, kuidas on laenusaajal või käendajal võimalus täitedokumendist

tulenevat kohustust täita pärast täitemenetluse peatamise äralangemist. Samuti ei ole avaldajad

esile toonud ega tõendanud, kuidas täiteasjas täitemenetluse jätkamine toob avaldajatele kaasa

rasked tagajärjed. Asjaolu, et tegemist on avaldajate ainsa elukohaga, ei ole mõjuv põhjus

täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse peatamiseks ei anna alust ka kriminaalasi, sest

teada ei ole kriminaalmenetluse kestus ega selle tulemuslikkus. Samuti puudutab kriminaalasi

valdavalt kolmandaid isikuid ning avaldaja I ei ole esile toonud, miks on kriminaalmenetluse

ajal täitemenetluse jätkamine ebaõiglane. Isegi, kui kriminaalmenetlus on tulemuslik, siis ei

muuda see asjaolu, et laenusaaja ja käendaja ei ole kohustusi täitnud, mis annab sissenõudjale

aluse nõuda kohustuse täitmist tagatise arvel. Lisaks on arusaamatu, kuidas avaldajad on

mõjutatud koroonaviiruse levikust.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse ning teha

uue määruse, millega peatada täitemenetlus, jätta menetluskulud sissenõudja kanda ja tühistada

enampakkumine.

Määruskaebuse kohaselt on sissenõudja märkinud ebaõigesti sissenõutavaks muutunud summa,

lisades alusetult summad 15 000 eurot ja 30 000 eurot. Avaldajad viitasid ekslikult vaid ühele

täiteasjale, kuid õigeks tuleb pidada taotlust nii täiteasja nr 022/2020/3984 kui ka

nr 022/2020/3985 peatamiseks. Avaldajad ei nõustu maakohtu seisukohaga majandusliku

seisundi hindamise osas, kuivõrd kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi, mille kohta tehtud

lahendi jõustumisel saab kaetud kahju ning see annab omakorda käendajale ja laenusaajale

võimaluse tasuda koheselt võlgnevus. Samuti toob kinnistu võõrandamine kaasa rasked

tagajärjed, sest avaldajad jäävad elukohast ilma, avaldaja I on kannatanu kriminaalasjas,

avaldaja II on 93-aastane ja täitemenetluse jätkamine ei pruugi hästi mõjuda ka avaldaja II

tervisele. Lisaks raskendas koroonaviirus oluliselt laenusaajal kohustuste täitmist, sest

piirangute tõttu ei ole võimalik tegevust jätkata.

6. Kohtutäitur pidas vaidlustatud määrust piisavalt põhjendatuks. Sissenõudja vaidles

määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

4 (7)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

9. Ringkonnakohus selgitab, et lahendab täitemenetluse peatamise avalduse nii täiteasja

nr 022/2020/3985 kui ka täiteasja nr 022/2020/3984 kohta. Asja materjalidest nähtuvalt on

avaldajate suhtes algatatud 28. juuni 2019. a hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja

kinnistamisavalduse

ning

sissenõudja

avalduse

alusel

täitemenetlused

täiteasjades

nr 022/2020/3984 ja nr 022/2020/3985, milles mõlemas teostas kohtutäitur avaldajatele

kuuluva kinnistu sundmüüki. Avaldajad selgitasid kaebuses, et viitasid ekslikult eelnevalt vaid

täiteasjale nr 022/2020/3985. Kolleegium leiab, et tegemist on ilmse veaga, mis ei muuda

menetluse ega vaidlustatud määruse sisu. Avalduse sisust ja asjaoludest nähtuvalt soovisid

avaldajad juba maakohtus täitemenetluse peatamist mõlemas täiteasjas ning seda mõistsid

kolleegiumi hinnangul ka teised menetlusosalised. Samuti ei ole maakohus sisuliselt eristanud

nimetatud täitemenetlusi.

10. Lisaks märgib kolleegium, et kohtutäitur võttis 4. mail 2021 seoses täitetoimingute lõpule

viimisega ja tagatiseks olnud kinnistu enampakkumisel realiseerimisega vastu otsused

täiteasjades täitemenetluse lõpetamiseks. Vaatamata sellele teatasid avaldajad, et nad ei loobu

käesolevast määruskaebusest. Kuigi avaldusega ei ole taotletavat eesmärki enam võimalik

saavutada, esitab kolleegium määruskaebuse rahuldamata jätmise sisulised põhjendused.

11. Esmalt lahendab kolleegium menetluslikud küsimused.

11.1. Avaldajad esitasid koos määruskaebusega sissenõudja avalduse laenulepingu

ülesütlemiseks, sissenõudja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingu, Politsei- ja

Piirivalveameti 1. juuli 2020. a vastuskirja kriminaalmenetluse alustamise kohta, QQ

kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi, laenusaaja ja käendaja 8. aprillil 2021 antud kinnituse

kohustuste

täitmise

kohta,

kultuuriministri

käskkirja

toetuse

eraldamise

kohta

eelarvevahenditest „Kriisiabi Ida-Viru ja Harju maakonna kultuurikorraldajatele“, 23. märtsi

2021. a kinnistu enampakkumise teate ning kinnistu kohta väljastatud kindlustuspoliisid.

Iseenesest võib TsMS § 662 lg 3 järgi määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid

ja tõendeid. Samas peab esitatud tõend olema asjakohane (TsMS § 238 lg 1).

11.2. Avaldajad soovivad laenulepingu ülesütlemise avaldusega ja kinnistu kohta väljastatud

kindlustuspoliisidega tõendada sissenõudja nõude suurust. Kolleegium märgib, et see on

praeguse vaidluse seisukohast ebaoluline. Samuti ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust

asjaolu, et laenusaajale on kultuuriministeeriumi poolt eraldatud toetus ning avaldajad ei ole

selgitanud, millist asjas tähtsust omavat asjaolu soovivad nad tõendada 23. märtsi 2021. a

enampakkumise teatega. Seega jätab kolleegium asja materjalide juurde võtmata laenulepingu

ülesütlemise avalduse, kultuuriministri käskkirja toetuse eraldamise kohta, 23. märtsi 2021. a

kinnistu enampakkumise teate ja kinnistu kindlustuspoliisid. Lisaks tuleb jätta vastu võtmata

laenuleping ja Politsei- ja Piirivalveameti 1. juuli 2020. a vastuskiri kriminaalmenetluse

alustamise kohta, kuivõrd need on juba maakohtus esitatud ja seega ka toimikus olemas (tl 4 ja

62–65 pöördel). Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud

elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

12. Järgmisena

lahendab

kolleegium

avaldajate

määruskaebuses

esitatud

taotluse

enampakkumise tühistamiseks.

12.1. Kuivõrd avaldajad ei ole esitanud eraldi selgitusi, miks on nende hinnangul kinnistu

enampakkumine õigusvastane, siis saab kolleegium aru, et avaldajad on palunud

enampakkumine tühistada seonduvalt põhjendustega, miks tuleks avaldajate hinnangul peatada

ka täitemenetlused.

5 (7)

12.2. Kolleegium märgib, et iseenesest võib TsMS § 378 lg 1 p 6 kohaselt hagi tagamise

abinõuna taotleda ka täitetoimingu tühistamist. Samas seda vaid juhul, kui täitedokument on

hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks

või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Praegusel juhul nimetatud

täitemenetlusega seotud vaidlustega tegemist ei ole.

12.3. Kolleegium selgitab, et TMS § 45 alusel esitatud avaldus täitemenetluse peatamiseks või

täitmise pikendamiseks või ajatamiseks lahendatakse TsMS § 475 lg 2 järgi hagita menetluses.

TsMS § 4771 lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes

seaduses sätestatud juhul. Seega peaks võimalus esialgse õiguskaitse rakendamiseks tulema

seadusest. Seadusest ei tulene, et TMS § 45 alusel esitatud avaldusega oleks võimalik esialgset

õiguskaitset kohaldada.

12.4. Kui võlgnik soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust või otsuseid täitemenetluse

toimetamisel, tuleb vaidlustada konkreetne toiming või otsus (TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1).

Lisaks on võlgnikul võimalik kaitsta oma õigusi enamapakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

esitamisega (TMS § 223).

13. Maakohtu menetluses oli avaldajate avaldus täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel.

Maakohus selgitas õigesti, et kohus võib täitemenetluse peatada vaid erakorraliste asjaolude

esinemisel ja leidis põhjendatult, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Sealjuures on hinnangu andmine sellele, kas täitemenetluse jätkamine on konkreetse võlgniku

suhtes ebaõiglane, kohtu diskretsiooniotsus. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu

diskretsiooniotsusesse sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt

Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 11). Kolleegiumi

hinnangul maakohtule praegusel juhul diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa. Vastuseks

määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

14. Asjakohased ei ole määruskaebuse väited selle kohta, et sissenõudja märkis ebaõigesti

sissenõutavaks muutunud summa, lisades alusetult summad 15 000 eurot ja 30 000 eurot. See

ei saa olla aluseks täitemenetluse peatamisele. Kui poolte vahel on vaidlus võlgnevuse suuruse

üle või avaldajatel on muid sisulisi vastuväiteid sissenõudja nõudele, on kolleegiumi arvates

kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamine.

15. Määruskaebuses tuginesid avaldajad ka sellele, et kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi (tl

79–83), mille kohta tehtava lahendi jõustumine annab käendajale ja laenusaajale võimaluse

tasuda võlgnevus ning lisaks raskendasid avaldajate väidete kohaselt laenusaajal kohustuste

täitmist koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangud. Kolleegiumi hinnangul ei anna

eelnimetatud asjaolud alust määruskaebuse rahuldamiseks.

15.1. TMS §-s 45 sätestatud normi tuleb erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna

üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane.

Täitemenetluse peatamine kahjustab sissenõudja põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ja

seetõttu saab selline kahjustamine olla lubatav üksnes väga erandlikel juhtudel.

15.2. Kolleegium selgitab, et kohus peab TMS § 45 järgse avalduse lahendamisel lähtuma

konkreetse võlgniku isikuga seotud asjaoludest. Kõnealused avaldajate esile toodud asjaolud ei

seondu avaldajate enda isiku või tervisliku olukorraga, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue

täiteasjas nr 022/2020/3984 ja 3985, vaid need puudutavad eelkõige laenusaajat ja käendajat.

TMS § 45 eesmärgiks ei ole tagatise andnud võlgnikule kaitse andmine põhivõlgniku

väidetavalt ajutiste majandusraskuste korral.

15.3. Kolleegium märgib ka, et täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel ei saa olla

pikaajaline, st küsimus saab olla menetluse peatamises kuudeks, mitte aastateks (Riigikohtu 12.

juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Avaldajad esitasid laenusaaja ja

6 (7)

käendaja 8. aprillil 2021 antud kinnituse, mille kohaselt täidavad kinnituse andjad sissenõudja

nõude, kui kriminaalasi on tulemuslik ja tsiviilhagi on rahuldatud või kui koroonaviiruse

tõkestamiseks kehtestatud piirangud langevad ära ja laenusaaja töö taastub täies mahus. Samuti

on viidatud võimaliku rahaliste vahendite allikana pankrotimenetlusele asjas nr 2-21-3458 (tl

84).

Kolleegiumi hinnangul ei saa esile toodud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et laenusaajal ja

käendajal tekib lähitulevikus suure tõenäosusega raha, mille arvel sissenõudjale võlgnevus

tasuda ega ole teada, kas laenusaajal ja käendajal on ka teisi võlausaldajaid, kellele tuleb

võlgnevus tasuda. Kohtutäitur märkis vastuses määruskaebusele, et vaatamata sellele, et

maakohtule 13. novembril 2020 esitatud avalduse esitamisest on möödunud rohkem kui

avalduses taotletud täitemenetluse peatamise kestus 4 kuud, ei ole sissenõudja nõuet senini

rahuldatud. Samuti on avalduses taotletud täitemenetluse peatamine kuni kriminaalasja, milles

alustati menetlust 8. novembril 2019 (tl 4) ja esitati tsiviilhagi 6. augustil 2020 (tl 79),

lõppemiseni liiga pikk ega ole kooskõlas viidatud Riigikohtu seisukohaga. Lisaks jääb

arusaamatuks, millist tähtsust omab pankrotimenetlus ja milline on tõenäosus, et sellest tekib

raha.

16. Määruskaebuse väidete kohaselt jäävad avaldajad kinnistu võõrandamise korral elukohast

ilma, avaldaja I on kannatanu kriminaalasjas ning avaldaja II on 93-aastane ja täitemenetluse

jätkamine ei pruugi hästi mõjuda avaldaja II tervisele. Kolleegiumi hinnangul ei saa ka neid

asjaolusid pidada TMS § 45 mõttes erandlikuks, sest avaldajad ei ole põhistada suutnud, et

läbiviidav täitemenetlus on nende kui võlgnike jaoks äärmiselt raskeid tagajärgi kaasa toov.

16.1. Vaidlustatud maakohtu määruses osundatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et üldjuhul

ainuüksi elukoha kaotus ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse TMS § 45

kohaldamiseks (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).

Täitemenetlusega kaasnebki üldjuhul võlgniku varale sissenõude pööramine, mistõttu ei ole

olenevalt võlgniku vara hulgast ja nõude suurusest välistatud ka senisest elukohast ilmajäämine.

16.2. Välistatud ei ole, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada. Samas

eeldab see kolleegiumi hinnangul, et esinevad asjaolud, millest tulenevalt vajab võlgnik aega

uue elukoha leidmiseks. Avaldajad ei ole selliseid asjaolusid esile toonud. Ainuüksi ka kõrge

vanus ei saa olla aluseks täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel, kui täitemenetluse

peatamine tulemust ei anna.

17. Neil põhjendustel ei anna määruskaebuses esitatud asjaolud alust täiteasjades

täitemenetluse peatamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei kaalu praegusel juhul avaldajate kui

võlgnike huvid üles sissenõudja huve.

18. Käesoleva määruse peale saab edasi kaevata tulenevalt TMS §-st 219.

Menetluskulud

19. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegium leiab, et sellest sättest tulenevalt tuleb

menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt avaldajate kanda.

Arvestades seda, et maakohtu määrus jäi jõusse, oli avaldajate avaldus ja määruskaebus

põhjendamatu ning õiglane on jätta teiste menetlusosaliste menetluskulud, mis on sellest

tingitud, avaldajate kanda.

20. Kuivõrd maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetlusosaliste põhjendatud ja

vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt

pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (vt ka Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 23).

7 (7)

21. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)