2-20-4687/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4687

Tsiviilasi

N. T. hagi F. M. ja R. S.i vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

ja

vara

arestist

vabastamiseks

Tsiviilasja hind

12 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N. T. (isikukood xxx), lepinguline esindaja M. P.

Kostja 1 F. M. (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Terje Eipre

Kostja 2 R. S. (isikukood xxx), lepinguline esindaja M. A.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata F. M. 06.04.2020 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.

2. Jätta rahuldamata N. T. hagi F. M. ja R. S.i vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/183 ja vara arestist vabastamiseks.

3. Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2020 määruse resolutsiooni punkti 2 alusel

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras peatada hagi tagamise

korras täitemenetlus täiteasjas nr 027/2020/183 osaliselt, s.o kinnisasjade

asukohaga xxx (kinnistu nr xxx) ja xxx (kinnistu nr xxx) sundenampakkumise

osas.

4. Kohtuotsuse p 3 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud hageja N. T. kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebus ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. N. T. (hageja) esitas kohtule hagi F. M. (kostja 1) ja R. S.i (kostja 2) vastu vara arestist

vabastamise ja hageja omandi suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

027/2020/183.

2. Hageja väitel sõlmisid kostja 1 ja kostja 2 AS-iga SEB Pank laenulepingu.

Laenulepingust tulenevaid nõudeid AS-i SEB ees tagas hagejale ja kostjale 2 kuuluvatele

kinnisasjadele seatud hüpoteek. Kostja 1 täitis kohustused panga ees ning algatas

täitemenetluse kostja 2 vastu hüpoteegilepingu alusel. Täitemenetlus on algatatud

täitedokumendita, sest hüpoteegileping tagas kohustusi ainult panga ees ja mitte kostja 1 ees.

Hageja ei saanud hüpoteegilepinguga koos sõlmitud laenulepingust laenu. Seetõttu ei kohusta

leping hagejat. Samuti puudub nõude loovutamise dokument, millega solidaarkohustus

läheks pangalt üle kostjale 1. Kostja 1 ei saa esitada nõuet hageja ja kostja 2 vastu ilma

vastava täitedokumendita, antud juhul kohtuotsuseta. 05.09.2019 sõlmitud hüpoteekide

loovutamise leping ei ole võrdne nõude loovutamise lepinguga. Ei ole ühtegi täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 2 näidatud dokumenti.

3. Arestida ei tohiks abikaasade ühisvarasse kuuluvat asja. Kohtutäitur arestis hüpoteegiga

koormatud kinnisasjad, mis ei kuulu ainult kostjale 2, vaid on hageja ja kostja 2 ühisvaras.

Hageja suhtes täitedokument puudub ja hageja ei anna nõusolekut ühisvarale sissenõude

pööramiseks. Seetõttu ei saa pöörata sissenõuet ühisvarale ning vara tuleb arestist vabastada.

KOSTJA 1 VASTUVÄITED

4. Kostja 1 vaidles hagile vastu. Kostja 1 palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna M. A.il

puudus hagi esitamiseks volitus.

5. Hageja pole vaidlustanud, et kostjal 1 on kostja 2 vastu nõuded summas 434 916,55 eurot

ega kinnisasjade koormamist ühishüpoteegiga. Kinnisasjad koormati ühishüpoteegiga

notariaalse lepingu alusel, mille allkirjastas ka hageja. Kostja 1 täitis kõik kostja 1 ja kostja 2

solidaarkohustused panga ees, mistõttu tekkis kostjal 1 seadusest tulenevalt tagasinõudeõigus

kostja 2 suhtes ja pank loovutas hüpoteegid kostjale 1. Nõue läks kostjale 1 üle seaduse

alusel.

6. Täitedokumendiks on hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteegi seadmise lepingu allkirjastas

ka hageja. Seega on olemas nii kostjat 2 kui ka hagejat kohustav täitedokument. Arestitud

kinnisasjadele määratud hind vastab kinnisasjade turuhinnale nagu on määranud kinnisavara

valdkonna eksperdid.

KOSTJA 2 SEISUKOHT

7. Kostja 2 ei vaielnud hagile vastu. Kostja 2 nõustus hagis esitatud asjaoludega, et ta on

hagejaga abielus ja arestitud kinnisvara on poolte ühisvaras. Kuna täitedokumendiks on

panga nõuete tagamiseks seatud hüpoteekide leping, siis ei puutu kostja 1 selgitused nõuete

kohta asjasse. Kohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4334 on kostja 1 nõuete osas hageja ja

kostja 2 vastu sundtäitmine tunnistatud osaliselt lubamatuks OÜ M omandatud nõuete osas.

Ühisvara jagamise osas käib menetlus.

8. 19.03.2021 seisukoha kohaselt lahutati poote abielu 15.02.2021 kohtuotsusega. Samuti

on kogu hüpoteegiga tagatud ja tagamata kostja 1 nõuded kostja 2 vastu erinevates

hagimenetlustes arutlusel ja ei ole selge kas kostjal 1 on üldse sissenõutavaid nõudeid kostja

2 ja hageja suhtes. Sundtäitmine ei ole õigustatud pelgalt hüpoteegilepingu järgi, kuna

hüpoteek on seatud vaid SEB Pank AS laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks, mitte

kogu kostja 1 nimetatud nõuete summas 441 060,55 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus lahendab esmalt kostja 1 menetlusliku taotluse jätta hagi läbi vaatamata hageja

esindaja esindusõiguse puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg

2 p 1 kohaselt esindusõiguse puudumise tuvastamise korral võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi

esitamisel.

10. Kohus leiab, et taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamisele ei kuulu. Hageja esitas

menetluse käigus volikirja mille kohaselt on M. A.il õigus esindaja hagejat alates 03.02.2020

täiteasjas nr 027/2020/183 ja kõigis volitajatega seotud muudes kohtumenetlustes (II kd, tl

156-157). Hagi esitati kohtusse 25.03.2020. Seega oli hageja esindajal M. A.il hagi esitamisel

esindusõigus.

11. Kohus jätab hagi rahuldamata.

12. Hageja on hagis esitanud kaks nõuet: 1) Tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas

nr 027/2020/183 täitedokumendi puudumise tõttu ning 2) vabastada hageja omand asukohaga

xxx ja xxx aresti alt.

13. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Kohtutäitur Risto Sepp algatas kostja 1 avalduse ja

Tallinna notar Margus Veskimäe 03.01.2006 notariaalse dokumendi nr 27 alusel kostja 2

suhtes täitemenetluse nr 027/2020/183 (I kd, tl 6-8). Tallinna notar Margus Veskimäe

03.01.2006 ühishüpoteegi kustutamise avalduse, omandi üleandmise asjaõiguslepingute,

hüpoteekide üleandmise lepingu, hüpoteekide seadmise lepingu muutmise lepingu,

ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute kohaselt seati kostjate kaasomandis

olevatele xxx kinnisasjadele hüpoteek tagamaks kostjate poolt 28.12.2005 sõlmitud

laenulepingust nr 2005040019 tulenevaid AS SEB Pank nõudeid (I kd, tl 9-14). Nimetatud

lepinguga

kohustusid

kinnisasjade

xxx

igakordsed

omanikud

alluma

kohesele

sundtäitmisele. Lepingule kirjutas alla ka hageja. 28.12.2005 laenulepingu alusel andis pank

võlgnikule ja kostjale 1 laenu summas 1840 000 eurot. Vastavalt sõlmitud laenulepingule ja

selle muudatustele oli laenusumma viimase osamakse suurus 523 009,77 eurot, mille

tasumise tähtaeg saabus 28.08.2019. 28.08.2019 maksis kostja 1 pangale oma osa laenust

261 003,54 eurot ja 501,35 eurot (I kd, tl 191-192). Kostja 1 tasus 29.08.2019 laenulepingust

nr 2005040019 tuleneva kostja 2 kohustuse osa katteks 261 562,77 eurot (I kd, tl 193-195).

AS SEB Pank loovutas seisuga 05.09.2019 kõik talle kuulunud xxx kinnistud koormanud

hüpoteegid kostjale 1 (I kd, tl 201-202). Kohtutäitur arestis täitemenetluse käigus 06.03.2020

kinnisasjad asukohaga xxx(I kd, tl 23-27). Kinnisasjade omanikena on kinnistusraamatusse

kantud kostja 1 ja kostja 2 (I kd, tl 24 pöördel-26). Mõlemale kuulub alates 03.01.2006

kinnisasjadest kaasomandina ½ suurune osa. Hageja nimetatud kinnisasjade omanikuna

kinnistusraamatusse kantud ei ole. Hageja ja kostja 2 abielu sõlmiti 25.09.1993 (I kd, tl 33)

ning abielu lahutati 15.02.2021 kohtuotsusega (III kd, tl 5-6). Harju Maakohus jättis

tsiviilasjas nr 2-20-4334 27.04.2020 määrusega rahuldamata võlgniku (kostja 2) kaebuse

kohtutäituri otsusele täiteasjas nr 027/2020/183 AS SEB Pank loovutatud nõude osas

täitemenetluse algatamise kohta (III kd, tl 7-10). Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-

20-7256 kostja 2 hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 027/2020/183

lubamatuks osaliselt (III kd, tl 29-34).

14. Kohus täitis 03.03.2021 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele

käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 188-189).

15. Kohus analüüsib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet.

15.1 Hageja nõue on esitatud TMS § 222 lg 1 alusel. TMS § 221 lg 1 kohaselt saab

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada üldreeglina võlgnik. Võlgnik võib esitada

sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud (TMS § 221 lg 1 ls 1).

Erandina on võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada ka kolmandal

isikul, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus

või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul

põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub (TMS

§ 222 lg 1). Seega saab esitada vastavasisulise hagi täitemenetluses arestitud asja omanik,

kes ei ole võlgnik.

15.2 TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Hageja palus kohtule esitatud hagis sundtäitmine tunnistada lubamatuks

täitedokumendi puudumise tõttu. Täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi puudumisele

võib võlgnik tugineda nii kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale esitatavas kaebuses (TMS §

217) kui ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221 lg 1), kui ta esitab lisaks

materiaalõiguslikke väiteid (RKTKm 3-2-1-42-08, p 16). Seega on täitedokumendi

puudumist teoreetiliselt võimalik vaidlustada teatud juhtudel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagiga, kuid selline õigus on kohtu hinnangul üksnes võlgnikul. Kolmas isik ei

saa vaidlustada sundtäitmist täitedokumendi puudumise tõttu. Esitatud asjaoludel ei ole

täitemenetlust hageja suhtes algatatud ja hageja ei ole vaidlusaluseks olevas täitemenetluses

võlgnikuks. Seega ei saa hageja esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid nõudele ega

vaidlustada täitemenetluse algatamist ega läbiviimist täitedokumendi puudumise tõttu.

Kohus ei arvesta 16.04.2021 hageja lõplikes seisukohtades esile toodud uute asjaoludega

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas, kuna need on esitatud hilinemisega.

16. Seetõttu hageja nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

027/2020/183 rahuldamisele ei kuulu.

17. Kohus võtab seisukoha vara arestist vabastamise nõude osas. Kolmas isik, kellel on

sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud

asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel

lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub (TMS § 222

lg 1). Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva

abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav

täitedokument (TMS § 14 lg 1). Riigikohtu praktika kohaselt kui tagatiskokkuleppe, mis on

täitedokumendiks, lepinguosalisteks on mõlemad abikaasad, siis saab seda lugeda

täitedokumendiks mõlema abikaasa suhtes (RKTKo 2-17-11697, p 13). Samuti on

ringkonnakohus leidnud, et kui abikaasad on ühiselt sõlminud tagatiskokkuleppe

võimalusega alluda kohesele sundtäitmisele, siis sõltumata sellest, kas hüpoteegiga tagatud

nõude aluseks olev kohustus oli solidaarkohustus, on võimalik ühisvarale pöörata sissenõue

ilma, et selleks oleks vajalik eraldiseisev nõusolek (nt TalRK 2-16-2476, p 8). Hagejal tuli

tõendada oma väiteid, sh täitemenetluse olemasolu ja sundtäitmist takistava ehk

omandiõiguse olemasolu. Kostja tõendamiskoormis on tõendada hagejat kohustava

täitedokumendi olemasolu.

18. TMS § 222 lg 1 alusel esitatud hagi lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, kellele

arestitud vara kuulub. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ja kostja 2 abielu sõlmiti

25.09.1993 (I kd, tl 33). Hageja ja kostja 2 said kinnisasjade xxx ja xxx ½ osa ühisomanikeks

03.01.2006. Samuti kinnitas hageja lepingu sõlmimisel, et lepingu ese (xxx ja xxx, Tallinnas

asuvad kinnisasjad) kuulub abikaasade (hageja ja kostja 2) ühisvara hulka (I kd, tl 9-14).

Kuivõrd kinnisasjade omandamise ajal olid hageja ja kostja 2 abielus, siis kehtib eeldus, et

kõnealused kinnisasjad on hageja ja kostja 2 ühisvara. TMS § 138 lg 2 järgi võib kinnisasja

osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa ühises asjas

asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 mõttes, s.o kindlaks määratud osa. Kohus tuvastas, et

vaidlusalune kinnisasi on abikaasade ühisomand. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele

või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand.

19. Kohus analüüsib kas sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav, so kas on

olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sissenõude

pööramise tingimusi abikaasade ühisvarale reguleerib TMS § 14, mille lg 1 järgi on

sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa

nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav

täitedokument.

20. Täitedokumendiks on Tallinna notar Margus Veskimäe 03.01.2006 ühishüpoteegi

kustutamise avaldus, omandi üleandmise asjaõiguslepingud, hüpoteekide üleandmise leping,

hüpoteekide seadmise lepingu muutmise leping, ühishüpoteegi seadmise leping ja

asjaõiguslepingud (I kd, tl 9-14). Nimetatud dokumendi p 4.1 kohaselt on igakordsel

omanikul kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete

rahuldamiseks. Notariaalse dokumendi p 4.2 (4.2.1 ja 4.2.2) kohaselt on hüpoteegiga tagatud

kõik hüpoteegipidaja (AS SEB Pank) nõuded ostja 1 (kostja 2) ja ostja 2 (kostja 1) vastu mis

tulevad hüpoteegipidaja, ostja 1 ja ostja 2 vahel 28.12.2005 sõlmitud laenulepingust nr

2005040019 ja selle võimalikest lisadest ja/või nende muudatustest ning kõik nõuded ostja 1

ja ostja 2 vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, ostja 1 ja ostja 2 vahel sõlmitud ja tulevikus

sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kõnealuse notariaalse dokumendi p 4.1 kohaselt

on seatud hüpoteegipidaja kasuks ostjale 1 ja ostjale 2 kuuluvatele lepingu esemetele 1 ja 2

(xxx ja xxx asuvad kinnisasjad) kaasomandiosale esimesele vabale järjekohale ühishüpoteek

22 169 000 krooni (1 416 857,34 eurot) igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kostja 1 tasus laenulepingust nr

2005040019 tuleneva kostja 2 kohustuse osa katteks pangale kokku 261 562,77 eurot (I kd,

tl 193-195 ja 198). Seisuga 05.09.2019 loovutas AS SEB Pank kõik talle kuulunud xxx

kinnistuid koormanud hüpoteegid kostjale 1 (I kd, tl 200-201).

21. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlausaldajale läheb üle võlausaldaja

nõue teiste võlgnike vastu. Hüpoteekide loovutamise lepinguga on tõendatud, et kostja 1

täitis AS-le SEB Pank laenulepingust tuleneva kostja 2 kohustuse, et vältida hüpoteekide

realiseerimist ning kinnisasjade sundmüüki. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagajärjel läks vastav laenulepingust tulenev nõue kostja 2 vastu AÕS § 349 lg 3 ja VÕS §

173 lg 3 p 2 alusel üle kostjale 1. Seega läks laenulepingust tulenev nõue seaduse alusel üle

kostjale 1. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse VÕS § 173 lg 2 kohaselt nõude

loovutamise kohta sätestatut, sealhulgas VÕS § 167 lg-s 4 sätestatut. Kuna laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmist tagasid hüpoteegid, oli hüpoteekide omajaks oleval AS-l SEB

Pank VÕS § 167 lg 1 teise lause kohaselt kohustus hüpoteegid kostjale 1 üle anda, mille AS

SEB Pank täitis hüpoteekide loovutamise lepinguga sõlmimisega. Koos laenulepingust

tuleneva nõude üleminekuga kostjale 1 läks VÕS § 167 lg 4 alusel kostjale 1 üle ka õigus

teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. Eelnev tähendab,

et kostja 1 on panga õigusjärglaseks nii hüpoteekide, laenulepingust tulenevate

hüpoteekidega tagatud nõuete kui ka hüpoteekide seadmise lepingus sisalduva kohesele

sundtäitmisele allumise kokkuleppe kui täitedokumendi suhtes. Seega tõi laenulepingust

tuleneva kohustuse täitmine kostja 1 poolt nimelt kaasa kohustusele vastava nõude

ülemineku.

22. Vastavalt TMS § 18 lg-le 1, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja

õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on

kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt

tõestatud dokumendiga. Käesoleval juhul on nõude üleminek toimunud seaduse alusel, mitte

loovutamisega. Seega tuleb vastavas vormis dokumentidega tõendada nõude (seaduse alusel)

ülemineku aluseks olevad asjaolud, mitte nõude loovutamine.

23. Kostja 1 õigusjärglus hüpoteegi seadmise lepingu ja selle alusel seatud hüpoteegi suhtes

on tõendatud nii kinnistusraamatu väljavõttega kui ka notariaalselt tõestatud dokumendiga.

Kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnisasjad koormatud hüpoteekidega, mille omajaks

oli täitemenetluse algatamise hetkel kostja 1, kusjuures kinnistu igakordne omanik on

kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega tagatud nõude rahuldamiseks (so

hüpoteegi seadmise lepingu pooleks oleva AS SEB Pank õigusjärglaseks on kostja 1).

Õigusjärglus on tõendatud ka hüpoteekide loovutamise lepinguga, mis on notariaalselt

tõestatud. Hüpoteekide loovutamise lepingu kohaselt loovutas AS SEB Pank hüpoteegid

kostjale 1 (kohesele sundtäitmisele allumise kohustus jäi kehtima), sest kostja 1 oli täitnud

AS SEB Pank ees hüpoteekidega tagatud kohustuse ning nimetatud kohustusele vastav

laenulepingust tulenev nõue oli seega üle läinud kostjale 1. Seega on kostja 1 panga

õigusjärglaseks ka hüpoteekide seadmise lepingus sisaldunud kohesele sundtäitmisele

alluvuse kokkuleppe kui täitedokumendi osas. Nõude üleminekul seaduse alusel läheb VÕS

§ 167 lg 4 alusel (mis VÕS § 173 lg 2 kohaselt kohaldub ka nõude seaduse alusel

üleminekule) nõude omandanud isikule üle ka nõude suhtes eksisteerivast täitedokumendist

tulenevad õigused. Seega saab kostja 1 tugineda ka hüpoteegi seadmise lepingus sisaldunud

kohesele sundtäitmise allumise kokkuleppele, kui täitedokumendile. Seega on kostjal 1 nõue

kostja 2 vastu, mille tagamiseks on seatud hüpoteek.

24. TMS § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav, kui on

olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Hageja andis

omaniku abikaasana (kostja 2 abikaasana) enda nõusoleku hüpoteegi seadmise lepingu

sõlmimiseks, sh kostja 2 ja hageja ühisvarasse kuuluva kinnisasjade hüpoteegiga

koormamiseks ning hageja oli teadlik, et kinnistut koormates, on panga kasuks seatud

hüpoteek ning juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus

täitmata kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnistu arvelt ja

lepingu eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Notariaalse lepinguga

on tõendatud, et hageja kinnitas notariaalse lepingu sõlmimisel, et on sellise lepingu

sõlmimisega nõus (I kd, tl 9-14). Hageja kui kostja 2 abikaasa andis enda nõusoleku

kinnisasja tervikuna koormamiseks ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppele, olles

teadlik, et juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus täitmata

kohustuste osas nõuda sundtäitmist hüpoteegiga koormatud kinnisasjade arvelt ja lepingu

eseme ühisomanikuna kohustub hageja alluma sundtäitmisele. Seega võttis hageja

notariaalse lepinguga nõustudes ja sellele alla kirjutades endale kohustuse täita abikaasa

(kostja 2) isiklikku kohustust oma ühisvara osa arvel. Seega on täitedokument olemas nii

kostja 2 kui ka tema abikaasa suhtes ning hüpoteegipidajal (kostja 1) on õigus nõuda sellise

täitedokumendi alusel hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses.

25. Eeltoodud asjaoludel saab kohtutäitur pöörata sissenõuet abikaasade ühisvaraks olevale

kinnisasjadele ja hageja nõue vara arestist vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

26. Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega,

kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse (TsMS § 386 lg 4).

Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tühistab kohus 27.03.2020

määrusega seatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsusega. Riigikohus on märkinud,

et just otsuse resolutsiooniga kohustab kohut rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud

küsimused lahendama ka TsMS § 442 lg 5 esimene lause. Selliselt tagatakse eelkõige, et hagi

tagamise tühistamine ei jõustuks enne hagi rahuldamata jätvat kohtuotsust (vt RKTKo nr 3-

2-1-164-09, p 40). Seega määrab kohus hagi tagamise tühistamise jõustumise siduvaks

käesoleva kohtuotsuse jõustumisega.

27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid ei oma asja

lõpplahenduse osas tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

28. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega

4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

29. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik