2-20-11531/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11531

Kohtuasi

XX hagi YY vastu 88 192 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.08.2020 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja: YY (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja lahendada

määruskaebus kirjalikus menetluses.

2. Pärnu Maakohtu 11.08.2020 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-11531

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas 10.08.2020 Pärnu Maakohtule hagi YY vastu 88 192 euro saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud kulutusi, mille arvelt on kostja alusetult rikastunud.

Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotlused riigi õigusabi saamiseks ja hagi tagamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 11.08.2020 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast ja tagastas hagiavalduse koos lisade ning taotlustega

hagejale. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

2.1. TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollis maakohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi

võib avalduse esitada Eesti kohtule. Kostja on Vene Föderatsiooni kodanik, kelle kohta

rahvastikuregistris andmed puuduvad. Pärnu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr

2-19-2241 on YY kohtule teatanud, et tema elukohaks on XXX, Venemaa.

2.2. Täidetud on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingu „Õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ (edaspidi: õigusabileping)

kohaldamise tingimused, mistõttu tuleb asja rahvusvaheline kohtualluvus teha kindlaks

õigusabilepingu sätete põhjal. Õigusabilepingu art 21 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui sama

leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja

perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kuna kostja elukoht on Vene

Föderatsiooni territooriumil ja maakohus ei tuvastanud, et esineks mõni muu õigusabilepingus

sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus, ei allu asi TsMS § 70 lg 2 ja õigusabilepingu

art 21 lg 1 järgi Eesti kohtule.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub, et asi vaadataks läbi uues koosseisus, võetaks

menetlusse ning liidetaks tsiviilasjaga nr 2-19-2241. Maakohtu määrus rikub hageja õiguseid,

jättes ta kaitseta. Kostja tahab hageja arvelt alusetult rikastuda. Asja lahendanud kohtunik ei ole

olnud erapooletu.

Maakohtu esimees rahuldas 02.09.2020 määrusega hageja taandamisavalduse ja taandas

kohtunik Lea Pavelsoni ettepanekul kohtuniku tsiviilasja nr 2-20-11531 menetlemisest.

Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas 03.12.2020 kirjaga toimiku maakohtule

seaduses sätestatud kohustuslike toimingute teostamiseks.

Pärast kaebuse puuduste kõrvaldamist andis maakohus kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja ei soovi asja menetlemist Eesti kohtus, kuna tema elukoht ei ole Eestis.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle uuesti lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on

lõppjärelduses õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu

2-20-11531

määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel muudab

ringkonnakohus osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses,

kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi

korraldamist vajalikuks. Kaebuse saab lahendada toimiku materjalide põhjal kirjalikus

menetluses.

Maakohtul tuli hagi menetlusse võtmisel TsMS § 75 lg 1 alusel kontrollida, kas hagi allub

Eesti kohtule. Kostja on Vene Föderatsiooni kodanik ega ela Eesti territooriumil. Maakohus

viitas õigesti õigusabilepingule, mille art 21 lg-te 1 ja 2 järgi saab Eesti Vabariigi kohus arutada

tsiviilasju, kui kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik

nõusolek. Vastavat nõusolekut kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

lõppjäreldusega kohtualluvuse puudumise kohta, kuid leiab, et maakohus on tuginenud

ebatäpsele keeldumise alusele. Maakohus viitas TsMS § 371 lg 1 p-le 1, mis käsitleb õigussuhte

iseloomust tulenevat kohtu pädevust asja lahendada (vt ka TsMS § 1). Ringkonnakohus saab

maakohtu eksimuse parandada. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi territoriaalselt

ebapädeva kohtu poole pöördumisel tuleneb keeldumise alus TsMS § 371 lg 1 p-st 2, mille

kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Kohtualluvus on TsMS § 69 lg 1 esimese lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma

menetlusõigusi kindlas kohtus ning TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Hagi menetlusse võtmisest

tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.

Kohtualluvuse määramisel ei oma õiguslikku tähendust määruskaebuses esitatud väited

selle kohta, et kostja tahab hageja arvelt alusetult rikastuda ning viited kostja kuritegelikku

ühendusse kuulumise kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust ka

määruskaebuse väide kohtuniku taandumiskohustuse rikkumise kohta. Tsiviilasja materjalidest

nähtub, et hageja esitas 26.08.2020 määruskaebuses kohtuniku vastu taandamisavalduse, sest

kohtunik L. Pavelson ei ole erapooletu ning on end tsiviilasjas nr 2-19-2241 taandanud. Pärnu

Maakohtu esimees otsustas 02.09.2020 määrusega kohtuniku taandada. TsMS § 656 lg 1 p 3

kohaselt on kohtuotsuse tühistamise aluseks see, kui asja lahendas kohtunik, kes oleks pidanud

ennast taandama. Kuna selliseid asjaolusid vaidlustatud määruse tegemise ajal ei esinenud ja

hageja poolt esile toodud asjaolud ei andnud alust kahelda kohtuniku erapooletuses, siis ei anna

kohtuniku hilisem taandamine alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Teises asjas otsustas

kohtunik taandamistaotluse esitamise tõttu kohtuistungit mitte pidada ja taandas ennast

17.08.2020, seega pärast käesolevas asjas vaidlustatud määruse tegemist. Ringkonnakohtu

hinnangul ei anna asjaolu, et kohtunik otsustas teises asjas istungit taandamistaotluse esitamise

tõttu mitte pidada, alust järelduseks, et käesolevas asjas oleks kohtunik pidanud omal algatusel

koheselt taanduma.

Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt

puuduvad.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

2-20-11531

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav