Legislator Case Law & Legislation
2-17-17334/66 AI generated

2-17-17334/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-17334/66
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud ERGO Insurance SE menetluskulud ERGO Insurance SE-l ringkonnakohtus menetluskulude puudumise tõttu puudub

Legislator headnote

AI generated

2-17-17334/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud ERGO Insurance SE menetluskulud ERGO Insurance SE-l ringkonnakohtus menetluskulude puudumise tõttu puudub

Keywords

AI generated
medical expenses sufficient income health insurance voucher fee cannabis consumption expense deduction unpaid licensing royalties
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.05.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-17334

Kohtuasi

ERGO

Insurance

SE

hagi

XX

vastu

kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7892,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): ERGO Insurance SE (registrikood

10017013), lepinguline esindaja Vaho Vahkal

Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Anu Baum

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Swedbank

P&C Insurance AS (registrikood 11269248), lepinguline

esindaja Birgit Juhanson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.11.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud ERGO Insurance SE menetluskulud

XX kanda ning XX ja Swedbank P&C Insurance AS menetluskulud nende endi

kanda.

3. ERGO Insurance SE-l ringkonnakohtus menetluskulude puudumise tõttu puudub

vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks.

2-17-17334

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ERGO Insurance SE (hageja) esitas 20.11.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse XX

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista varakahju kokku summas 7892,76

eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt toimus 27.05.2017 aadressil Järveotsa tee 27, Tallinn tulekahju.

Tulekahju sai alguse korter nr 5 rõdult. Tulekahju käigus said kahjustusi korteri nr 9

omaniku ja Korteriühistu Järveotsa tee 29 vara. Korter aadressiga Järveotsa tee 27-9,

Tallinn oli tulekahju ajal kindlustatud ERGO Insurance SE-s kindlustuslepinguga nr

2154778/4. Korteri nr 9 omanik QQ esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks.

Tulekahjus said kannatada korteri rõduklaasid, mille taastamiseks tegi Arutech Parimad

Aknad OÜ hinnapakkumise. ERGO on tekkinud kahju hüvitanud summas 162,02 eurot.

Korteriühistu Järveotsa tee 29 (haldab ka maja aadressil Järveotsa tee 27), Tallinn oli

tulekahju ajal kindlustatud ERGO Insurance SE-s kindlustuslepinguga nr 7205691/2.

DD esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks. ERGO on hinnapakkumise

alusel tekkinud kahju hüvitanud summas 7730,74 eurot.

3. Tulekahju kohta informatsiooni saamiseks tegi hageja 29.05.2017 Päästeametile

päringu. Päästeameti 16.06.2017 vastuse kohaselt sai tulekahju oletatavalt alguse rõdul

paiknevale põlevmaterjalile sattunud kustutamata sigaretist, tulekahju põhjustajat

tuvastada ei õnnestunud. 31.08.2017 vastuses kirjutab Päästeamet, et tulekahju põhjust

neil tuvastada ei õnnestunud, sest korteri rõdu, millelt tulekahju alguse sai, oli

inspektorite saabumiseks koristatud. Tulekahju põhjuste kohta on KÜ Järveotsa 29

esindaja DD väljastanud akti.

4. Hageja esitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel kostjale 02.08.2017 varakahju

tagasinõude nr 12954 summas 162,02 eurot ja 27.09.2017 varakahju tagasinõude nr

13015 summas 7730,74 eurot, mida kostja ei ole siiani tasunud. Hagejale on teada, et

kostja ja Swedbank P&C Insurance AS (edaspidi Swedbank) vahel oli tulekahju

toimumise ajal sõlmitud kodukindlustuse leping, millega oli kindlustatud ka korteri

omaniku vastutus. 11.08.2017 pöördus kostja nõudekirjaga nr 12954 ERGO Kristiine

kontorisse ning seejärel kirjutas hageja Swedbanki kahjukäsitlejale kirja asjaoludes

selguse loomiseks. 11.08.2017 sai hageja vastuse, et Swedbank on kostjal soovitanud

hageja nõuet ignoreerida. Sellele järgnevalt on hageja ja Swedbanki vahel toimunud

kostja vastutuse osas kirjavahetus. Kostja ei ole hagejale kindlustushüvitistena

väljamakstud summat tasunud.

Kostja vastuväited

2-17-17334

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja hageja menetluskulud hageja kanda.

6. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et tulekahju on põhjustatud järelevalveta töötavast

kalorifeerist (eeltoodu on toodud välja KÜ Järveotsa 29 aktis). Päästeamet on oma

arvamuses toonud välja, et põleng võis alguse saada kustutamata sigaretist. Kostja poeg

saabus korterisse pärast tööd 16.30, et värvida ära rõdul olev kapp. Pärast kapi värvimist

lahkus poeg korterist, jättes rõduklaasid avatuks põhjusel, et tuulutada ära värvilõhn.

Kostja korter asub 2. korrusel. Kostja poeg saabus koju 23.50 ning siis oli tulekahju

juba puhkenud ning Päästeamet tegeles kustutustöödega. Hetkel, kui korteris puhkes

tulekahju, ei olnud korteris kedagi.

7. Päästeameti esialgne arvamus, et tulekahju võis olla põhjustatud põlevast sigaretist, on

tõlgendatav kostja süüd välistava asjaoluna. Kostja ise ega tema poeg ei suitseta. Kostja

ei saa olla vastutav olukorra eest, kus kolmanda isiku poolt lendu lastud kustutamata

sigaret on sattunud kostja korteri rõdule ning põhjustanud seal tulekahju. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja tegevuse sh kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel valitseks

põhjuslik seos, mistõttu on hageja tuginemine korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1

p-le 1 põhjendamatu.

8. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks

vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivset vääramatut sündmust, mis on

väljaspool isiku mõjupiirkonda. Korteriomanik ei saa näha ette ning mingil moel hoida

ära olukorda, kus kolmandate isikute mitteõiguspärane käitumine põhjustab kahju

tekkimise.

9. Kostja ei ole kasutanud rõdul järelevalveta elektriseadmeid. Kostja hoidis rõdu korras

ning ei ladustanud rõdult keelatud esemeid. Tulekahju on saanud alguse väljaspoolt

korteriomandit - väljaspoolt rõdupiiret korteri rõdule visatud suitsukonist, mis sai

sattuda rõdule vaid põhjusel, et korteriühistu ei ole täitnud oma hoolsuskohustust

kaasomandi valitsemisel.

10. Samal perioodil, mil toimus põleng, viis KÜ läbi maja renoveerimistöid. Paar päeva

pärast põlengut anti kõikidele korteriomanikele käsk koristada rõdult kõik üleliigsed

asjad. Kes seda ise ei teinud, nende asjad veeti KÜ poolt tellitud töömeeste poolt

spetsiaalseks selleks otstarbeks kohale toodud prügikonteinerisse. Kui kostja paar päeva

hiljem sündmuskohale tuli, oli kostja rõdult kõik seal olnu koristatud ning ära visatud.

Seega koristas rõdul olevad esemed, mis oleksid Päästeametile andnud võimaluse

uurida täpsemalt põlengu põhjuseid, KÜ poolt palgatud inimesed ning kostja ei

takistanud kuidagi oma tegevusega põlengu põhjuste uurimist.

11. Antud juhul ei esine aluseid tõendamiskoormise ümberpööramiseks. Kostja ei ole

tegutsenud pahauskselt ning ei ole keeldunud asjaolude tõendamisele kaasa aitamast.

Hageja ei ole asjaolu tõendamist põhistanud ning asjaolude esinemise tõendamine ei

ole kostja kontrolli all.

Kolmanda isiku vastuväited

12. Swedbank P&C Insurance AS (kolmas isik) palub jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

13. Tsiviilasja materjalidest ei ole võimalik tuvastada kahju põhjustajat ega tekkepõhjust.

Senini on tõendamata, mis põhjusel kostja korteri rõdul tulekahju alguse sai, mistõttu ei

saa kostjat selle eest vastutavaks pidada. Kostja tegevuse või tegevusetuse ning tekkinud

kahju vahel puudub põhjuslik seos. Oletatav sigareti lendumine korteri rõdule on

väljapool kostja mõjupiirkonda ning kostja ei saanud seda kuidagi ära hoida. Lisaks on

tõendamata korteriühistu väited järelevalveta töötava kalorifeeri kohta.

2-17-17334

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohtu 13.11.2020 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitis 7892,76 eurot. Maakohus jättis hageja ja kostja menetluskulud kostja

kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 475 eurot (riigilõiv).

Maakohus jättis iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.

15. Vaidlus tuleb lahendada kahju tekkimise ajal mais 2017. aastal kehtinud normide alusel

(vt ka TlnRnkO 2-19-770, p 8). Hageja on esitanud kostja vastu nõude võlaõigusseaduse

(VÕS) § 492 lg 1 alusel, mis sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava

kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on rahalise nõudega, mis põhineb VÕS § 115

lg-l 1. Kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised: 1) kohustust on rikutud (VÕS §

115 lg 1); 2) vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); 3)

tekkinud on kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos (VÕS § 127 lg 4).

16. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

-

27.05.2017 toimus aadressil Järveotsa tee 27, Tallinn tulekahju, mis sai alguse korter

nr 5 rõdult, tulekahju käigus said kahjustusi korteri nr 9 omaniku ja Korteriühistu

Järveotsa tee 29 vara;

-

korter aadressiga Järveotsa tee 27-9, Tallinn oli tulekahju ajal kindlustatud hageja

juures kindlustuslepinguga nr 2154778/4 (tl 4);

-

korteri nr 9 omanik QQ esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks (tl 4,

pöördel), tulekahjus said kannatada korteri rõduklaasid, mille taastamiseks tegi

Arutech Parimad Aknad OÜ hinnapakkumise (tl 5), hageja on tekkinud kahju

hüvitanud summas 162,02 eurot (tl 5, pöördel);

-

korteriühistu Järveotsa tee 29 (haldab ka maja aadressil Järveotsa tee 27), Tallinn

oli tulekahju ajal kindlustatud hageja juures kindlustuslepinguga nr 7205691/2 (tl

6), DD esitas hüvitistaotluse tekkinud kahju hüvitamiseks (tl 6, pöördel-7), hageja

on hinnapakkumise alusel tekkinud kahju hüvitanud summas 7730,74 eurot (tl 7,

pöördel, 8, pöördel, 9, 9, pöördel).

17. Maakohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 5, KOS § 11 lg 1 p-le 1, § 2 lg-tele

1 ja 2, § 15 lg-le 1. Kaasomanikel on üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks

sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-d 47 ja

48). Iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise

korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks

VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma, et

rikkumine oleks vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43).

18. 14.10.2019 istungil küsis kohus, kas vaidlus on selle üle, et kahju teistele tekkis rõdul

toimunud tulekahju tõttu, millele kostja vastas selgelt, et selle üle ei vaielda, vaid

vaieldakse selle üle, kas kostja selle eest vastutab (istungi protokoll alates 00:24:21).

Kohus küsis üle, kas kohus saab aru, et pooled vaidlevad, kas kohustust rikuti ja kas

selle eest vastutatakse, mitte selle üle, kas kahju tekkis teistele korteriomanikele ega

kahju ulatuse ja summa osas, samuti sätte kaitse eesmärgi ja põhjusliku seose olemasolu

üle. Sellele vastasid nii hageja kui ka kostja jaatavalt ning kostja täpsustas, et vaidlus on

selles osas, et oli rikkumine ja kas tulekahju tekkimine oli seotud rikkumisega ja kes

vastutab (istungi protokoll alates 00:44:13). Hilisemalt, pärast kolmanda isiku

seisukohavõttu, märkis kostja, et soovib siiski kahju tekkimisele vastu vaielda ning et

ta ei ole omaks võtnud asjaolusid seoses kahju tekkimisega ja kahju ulatusega.

19. 17.02.2020 kirjas selgitas kohus, et kohus ei nõustu sellega, et kostja teatas hiljem

istungil, et ta soovib siiski kahju tekkimisele vastu vaielda ning et ta ei ole omaks võtnud

2-17-17334

asjaolusid seoses kahju tekkimisega ja kahju ulatusega. Kohtu hinnangul võttis kostja

selgelt istungil omaks selle, et: 1) kostja korteri rõdul oli tulekahju; 2) nimetatud

tulekahju tulemusel tekkis kahju; 3) kahju tekkis hagis märgitud ulatuses. Kostja on küll

argumenteerinud grammatilisele argumendile, leides, et ta võttis kahju omaks üksnes

osaliselt, s.o korterile nr 9 tekkinud kahju osas, kuivõrd kohus sõnastas küsimuse

kasutades sõnu „tekkis teistele korteriomanikele“, kuid kohtu hinnangul ei saanud

mõistlik isik selles olukorras selliselt kohtu küsimusest aru saada. Seda kinnitab mh

järgnev: kohus ei märkinud korteriomanikku ainsuses, vaid mitmuses (st poleks

loogiline, et kohus mõtles üksnes korterit nr 9); korteriühistu põhinebki korteriomanike

liikmelisusel, st et korteriühistule tekitatud kahju on korteriomanikele tekkinud kahju;

kostja tõi ise eraldi välja asjaolud, mis on vaidluse all (istungi protokoll alates 00:49:11);

kostja kinnitas ka hilisemalt, et selle üle, et kahju tekkis, ei saa vaielda ning see, et

tulekahjust tekkis kahju, on fakt ning et ei ole tuginetud sellele, et peaks summasid

ümber arvestama ja sente pooleks ajama (istungi protokoll alates 01:01:48); ka kolmas

isik sai aru, et kostja pole vastu vaielnud kahju suurusele (istungi protokoll alates

01:03:19). Kostja ei ole kohtu ette toonud omaksvõtu tagasivõtmise eeldusi TsMS § 231

lg 3 järgi.

20. Seega puudub hagejal vajadus tõendada, et tulekahjust tekkis hagis märgitud kahju ning

kahju ulatust, kuivõrd kostja võttis selle omaks (TsMS § 231 lg 2).

21. Tähtsust ei ole, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi

reaalosast või kaasomandiosast (RKTKo nr 3-2-1-107-15, p 14; nr 3-2-1-129-13, p 43;

nr 2-12-24747, p 21). Rõdu on kostja objektiivses mõjusfääris ja kostja kohustus on oma

rõdu hoida sellises korras, et selle valdamise ja kasutamise tagajärjel ei tekiks kahju

teistele korteriomanikele. Kostja peab tagama, et ta ei hoiaks enda rõdul tuleohtlikke

esemeid. Kostja on rikkunud kohustust hoida kaasomandi ese korras. Kostja vastutab

kohustuse rikkumise eest. Kostja vastupidist tõendanud ei ole (KOS § 11 lg 3).

Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel tulekahju tekkis,

kuna vaidluse all ei ole, et tulekahju sai alguse kostja rõdult ja selle tagajärjel tekkis

kahju. Tsiviilasjas nr 2-16-8344 ei olnud selgelt tuvastatav, millest tulekahju alguse sai,

kuid kuna ei ole vaidlusalune, et see sai alguse kostja korteri reaalosast, vastutas kostja

(vt ka TlnRnkO 2-16-8344, p-id 7-12). Asjaolu, et kahju lähtus kostja rõdult kui

kaasomandiosalt, ei välista kostja vastutust tekkinud kahju eest.

22. Hageja nõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise

summas 7892,76 eurot.

Apellatsioonkaebus

23. Kostja palub 08.12.2020 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

24. Kohtuotsusest jääb ebaselgeks, millal ja millise nõude eelduseid on maakohus

kontrollinud (kvalifikatsiooni mõttes). Maakohus on asja lahendades olnud erapoolik.

25. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud, kostja üksnes möönis, et tulekahju kortermajas tekitas

kahju.

26. Maakohus jättis ebaõigesti KÜ juhatuse liikme tunnistajana üle kuulamata,

Päästeametilt ja Swedbank P&C Insurance AS-lt välja nõudmata tulekahjuga seotud

toimikud ning heitis seejuures kostjale ette, et ta ei ole oma väiteid tõendanud.

27. Kostja esitas taotluse KÜ kaasamiseks kolmanda isikuna õigeaegselt, kostja ei esitanud

vastavat taotlust pärast TsMS § 330 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.

28. Tulekahju ei põhjustanud kostja rõdul töötanud kalorifeer. Asjaolu, et rõdul ei olnud

kalorifeeri, leidis kinnitamist Päästeameti poolt sündmuskohal esialgselt koostatud

2-17-17334

aktis. Kostjal puudus võimalus takistada KÜ juhatuse tegevust rõdu koristamisel, kuna

ta sai sellest teada pärast seda, kui rõdu oli juba koristatud.

29. Arusaamatu on, mille alusel kohus leidis, et kostja on rikkunud kohustust hoida

kaasomandi ese korras. Selles osas on kohus rikkunud selgitamiskohustust ja selline

väide on üllatuslik. Kostja ei hoidnud rõdul kergestisüttivaid esemeid ega kasutanud

rõdul kalorifeeri. Päästeameti esialgse hinnangu kohaselt sai tulekahju rõdult alguse

sinna juhuslikult lennanud suitsukonist. Maakohus ei ole arvestanud KOS § 11 lg-ga 3.

30. Swedbank P&C Insurance AS on viinud läbi seoses juhtunuga omapoolse menetluse

ning jõudnud seisukohale, et tegemist on nn force majore olukorraga, st et kostjal

puudub vastutus tekkinud kahjude osas ning et kostja ei oleks mingil moel saanud

tulekahju ära hoida. Antud olukorras on kostja jäänud kahe kindlustusettevõtte

omavahelise konflikti vahele. Hageja ei ole lähtunud hea usu põhimõttest.

Vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht

31. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

32. Kolmas isik palus apellatsioonkaebuse rahuldada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Tsiviilkolleegium, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses

põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

34. Kõigepealt

käsitleb

kolleegium

menetlusnormide

rikkumist,

mida

kostja

apellatsioonkaebuses maakohtule ette heidab.

35. Maakohus ei rahuldanud hagi kostja õigeksvõtu alusel. Maakohus tuvastas, millised

hagi aluseks olevad asjaolud ei ole vaidluse all tulenevalt kostja omaksvõtust ja mille

üle vaieldakse. Asjaolude omaksvõtu tuvastamisel ei rikkunud maakohus

menetlusnorme.

36. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest

(TsMS § 231 lg 4). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsMS § 231 lg 4 alusel

omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab

eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning

alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada,

on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt nt RKTKo 3-2-1-42-13, p 11;

RKTKm 3-2-1-107-13, p 15; RKTKo 2-14-56641/69, p 15.2).

37. Seda seisukohta järgides täpsustas maakohus 14.10.2019 eelistungil, mille üle pooled

vaidlevad. Kohus selgitas õiguslikku regulatsiooni, mille alusel asja lahendama hakkab

ja küsis üle, kas ta saab õigesti aru, et vaidlus on selle üle, kas kostja rikkus kohustust

ja kas ta selle eest vastutab, mitte selle üle, kas kahju tekkis teistele korteriomanikele

ega kahju ulatuse ja summa osas. Kostja vastas sellele küsimusele jaatavalt ning

täpsustas ise, et vaidlus on selles osas, et oli rikkumine ja kas tulekahju tekkimine oli

seotud rikkumisega ja kes vastutab (I kd, lk 110 pöördel).

38. Maakohus on otsuses viidanud ka tõenditele, mille alusel hageja on hüvitatava kahju

suuruse tuvastanud ning kostja ei ole neid tõendeid ümber lükanud ega ole ka väitnud,

et kahju üldse ei tekkinud või tekkis väiksemas määras.

2-17-17334

39. Maakohus ei rikkunud selgitamiskohustust tõendamiskoormise jaotuse osas. Lisaks

kohtuistungil selgitamiskohustuse täitmisele on maakohus 17.02.2020 kirjas

täiendavalt selgitanud, et olenemata kostja keeldumisest asjaolu tõendamisele kaasa

aitamisest ning kas seetõttu on alus hea usu põhimõttest lähtuvalt tõendamiskoormis

ümber pöörata, on Riigikohus leidnud, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik

tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada,

et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest

vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav

asjaolu tulenes muust põhjusest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema

rikkumine vabandatav (RKTKo 3-2-1-129-13, p 49). Maakohus märkis, et seega tuleb

kostjal tõendada, et ta ei rikkunud enda kohustust või rikkus kohustust vääramatu jõu

tõttu (vastutusest vabastavad asjaolud).

40. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme ega kostja kaitseõigust, kui jättis rahuldamata

kostja taotlused kuulata tunnistajana üle KÜ juhatuse liige DD ning nõuda Päästeametilt

ja Swedbank P&C Insurance AS-lt välja tulekahjuga seotud toimikud ning kaasata

korteriühistu menetlusse kolmanda isikuna.

41. Maakohus selgitas 17.02.2020 kirjas, et kostja taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ning

Päästeametilt ja Swedbank P&C Insurance AS-lt tulekahjuga seotud toimikute

väljanõudmiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole välja toonud

konkreetseid faktilisi asjaolusid, mille tõendamiseks ta soovib tunnistajat üle kuulata ja

toimikuid välja nõuda. Üldsõnaliste mõtete ja järelduste osas ei kuula kohus tunnistajaid

üle. Ka dokumentaalsete tõendite kogumiseks peab kostja välja tooma, mis on see

konkreetne faktiline asjaolu, mis on asjakohane ja vaidlusalune, mille tõendamiseks

kohus tõendit peaks koguma. Kohus ei nõua ebamääraselt välja toimikuid ja dokumente,

et sealt asjaolusid otsida. Kõigepealt tuleb kostjal tugineda faktilisele asjaolule ja

seejärel saab taotleda selle asjaolu tõendamiseks tõendite kogumist. Maakohus andis

kostjale aega oma taotluste täpsustamiseks.

42. Kostja esitas 09.03.2020 uue taotluse, milles palus kuulata tunnistajana vande all üle

KÜ Järveotsa 27/29 juhatuse liige DD seoses tulekahju tekkepõhjustega sh vastuoluliste

väidetega tulekahju tekkepõhjuste kohta, samuti seoses sündmuskoha koristamisega

(kelle initsiatiivil ning mis põhjusel koristati sündmuskoht, sh kas talle oli Päästeameti

või hageja poolt antud luba sündmuskoha koristamiseks) ning kahju suurusega sh kas

KÜ renoveerimistööd teostas sama ettevõte, kes teostas ka tulekahjust tingitud

taastamistööd.

43. Maakohus jättis 20.06.2020 kirjas sisalduva määrusega kostja taotluse tunnistaja

ülekuulamiseks ja tõendite kogumiseks rahuldamata, kuna kostja ei ole enda taotlusi

täiendanud selliselt, et kohus saaks jõuda teistsugusele seisukohale. Kohus kuulab

tunnistajad üle üksnes konkreetsete tunnistaja poolt tajutud asjaolude osas, mis omavad

asjas tähtsust. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et tulekahju põhjustas rõdul töötanud

kalorifeer, seega ei oma asjas tähendust, millele tugines DD väide, et tulekahju

põhjustas kalorifeer või miks seda väideti. Samuti selgitas kohus, et taotlus ei kuulu

rahuldamisele üldsõnaliste mõtete ja järelduste osas. Kostja pole ka jätkuvalt selgitanud,

kuidas DD poolt korralduse andmine rõdu koristamiseks mõjutab käesoleva asja

lahendust – st hageja nõuet kostja vastu.

44. Kostja palus nõuda välja Päästeametilt tulekahjuga seotud toimik, sh kõik

uurimismaterjalid ning väljakutse akt; hagejalt või alternatiivselt Ehitusmaakler OÜ-lt

Ehitusmaakler OÜ poolt sündmuskohal teostatud kortermaja tulekahju ülevaatuse akt

ja hinnang ning Swedbank P&C Insurance AS-ilt antud põlenguga seotud

kindlustusjuhtumite toimikud. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole jätkuvalt

välja toonud, mis faktilise asjaolu tõendamiseks ta mis tõendi kogumist soovib. Kohus

2-17-17334

ei kogu tõendeid üldiste järelduste kohta, nt et kostja ei vastuta või et põhjuslik seos

puudub. Tekkepõhjuste osas on Päästeamet väljastanud kaks vastust, kus on viimases

selgitatud, et Põhja päästekeskusel ei õnnestunud tuvastada tulekahju tekkepõhjust, sest

inspektorite saabudes oli rõdu koristatud. Seega ei ole arusaadav, mis asjaolu soovib

kostja Päästeameti toimiku pinnalt tõendada. Kostja peab kõigepealt tegema selgeks,

mis asjaolusid ta tõendada soovib. Seejärel tuleb kostjal teha teabenõue või päring

Päästeametile. Kostja peab ka tõendama, et kostja on teinud päringu ja tõendi või info

väljastamisest on keeldutud Kostja ei saa taotleda isikute kaasamist, kelle vastu ei tekiks

kostjal endal nõuet hagi rahuldamise tõttu. Maakohus leidis, et kostjal tuleb taotlust

põhjendada.

45. Maakohus jättis 26.06.2020 kirjaga käiguta kostja taotluse kaasata kolmanda isikuna

Tallinn, Järveotsa tee 27 / 29 korteriühistu. Kohus märkis, et saaks kolmanda isiku

kaasata, kui hagi rahuldamise korral võiks kostja esitada kolmanda isiku vastu lepingu

rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise nõude või oleks alust eeldada kolmanda isiku

sellise nõude esitamist tema vastu (TsMS § 216 lg 1). Kohus selgitas, et ei kaasa

kolmandaid isikuid üksnes põhjusel, et nad on asjaoludega seotud. Kohus saab kaasata

isiku üksnes juhul, kui kohtu ette on toodud TsMS § 216 lg-s 1 toodud konkreetsed

asjaolud. Maakohus selgitas ka, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma

avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda

võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik (TsMS § 329

lg 1). Kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab menetlusosaline

esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks teistele

menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole

määranud teisiti (TsMS § 329 lg 2). Hagi võeti menetlusse 22.11.2017. kohtukoosseisu

vahetuse tõttu jagati asi ringi, kohus korraldas asjas eelistungi 14.10.2019 ja andis seal

tähtajad enda seisukohtade esitamiseks. Kostja nimetatud aja jooksul pole esitanud

taotlust kaasata korteriühistu kolmanda isikuna. Kohtu hinnangul oli kostjal selleks

võimalus rohkem kui kahe aasta jooksul. Kohus andis võimaluse kostjal taotlust

põhjendada ja selgitada, miks ta taotlust varem ei esitanud.

46. Kostja kordas 13.07.2020 seisukohas oma varasemaid taotlusi.

47. Maakohus jättis 22.09.2020 määrusega kostja taotlused rahuldamata ja jäi oma

varasemate seisukohtade juurde. Kostja ei ole enda taotlusi muutnud ega täiendanud,

mistõttu pole kohtul alust jõuda teistsugustele järeldustele.

48. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega taotluste rahuldamata jätmise osas.

49. Järgnevalt käsitleb kolleegium apellatsioonkaebuse väiteid hagi sisulise rahuldamise

osas.

50. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

27.05.2017 toimus aadressil Järveotsa tee 27, Tallinn tulekahju;

-

Järveotsa tee 27 maja haldab Korteriühistu Järveotsa tee 29;

-

tulekahju sai alguse korter nr 5 rõdult;

-

tulekahju põhjust ei ole tuvastatud;

-

tulekahju käigus said kahjustusi korteri nr 9 omaniku ja Korteriühistu Järveotsa tee

29 hallatav vara;

-

Korteri nr 9 omaniku vara ja Korteriühistu Järveotsa tee 29 hallatav vara olid

tulekahju ajal kindlustatud hageja juures;

-

hageja on hüvitanud tekitatud kahju korteri nr 9 omanikule Arutech Parimad Aknad

OÜ hinnapakkumise alusel 162,02 eurot ja Korteriühistule Järveotsa tee 29

Ehitusmaakler OÜ hinnapakkumise alusel 7730,74 eurot.

51. Neid

tuvastatud

asjaolusid

ei

ole

apellatsioonimenetluses

vaidlustatud

ja

ringkonnakohus saab neist TsMS § § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda.

2-17-17334

52. Ebaõige on kostja etteheide, et maakohus ei ole hageja nõuet kvalifitseerunud ega nõude

eeldusi kontrollinud. Maakohus tuvastas kõigepealt, et vaidlus tuleb lahendada kahju

tekkimise ajal mais 2017. aastal kehtinud normide alusel, millega ringkonnakohus

nõustub ja mille üle pole vaidlust.

53. Hageja on esitanud kostja vastu nõude VÕS § 492 lg 1 alusel, mis sätestab, et

kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või

kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on

hagejal kostja vastu rahaline kahju hüvitamise nõue. Maakohus on välja toonud ja

kontrollinud kõiki kahju hüvitamise nõude eelduseid:

1) kohustust on rikutud (VÕS § 115 lg 1);

2) vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3);

3) tekkinud on kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128);

4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

54. Pooled vaidlesid maakohtus ja vaidlevad ka apellatsiooniastmes selle üle, kas ja millisel

alusel vastutab kostja kindlustatud korteri omaniku ja korteriühistu hallatava vara

kahjustamise eest, mille tingis tema korteri rõdult alguse saanud tulekahju, mille

tekkepõhjust ei ole tuvastatud.

55. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa

korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille

toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Maakohus ei ole otsuses selgelt välja toonud, kas antud juhul kuulub rõdu korteriomandi

reaalosa või kaasomandiosa hulka, kuna see ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud ka kaasomandi eset kasutades

hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et iseenesest ei ole tähtsust, kas

korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või

kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab

korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav (vt

RKTKo 3-2-1-129-13, p 43).

56. Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist oli kostja korteri juurde kuuluva ja kostja

ainukasutuses oleva klaasitud rõduga. Kostja on vastuses hagile toonud välja, et tema

poeg saabus korterisse peale tööd, et värvida ära rõdul olev kapp ning pärast kapi

värvimist lahkus poeg korterist, jättes rõduklaasid avatuks põhjusel, et tuulutada ära

värvilõhn (I kd, lk 58).

57. Maakohus on põhjendatult leidnud, et rõdu oli kostja objektiivses mõjusfääris ja kostja

kohustus oli hoida oma rõdu sellises korras, et selle valdamise ja kasutamise tagajärjel

ei tekiks kahju teistele korteriomanikele. Seejuures tuleb kostja kohustuse rikkumist

eeldada ja vastupidist peab tõendama kostja (vt RKTKo 3-2-1-129-13, p 49).

58. Kostja ei ole tõendanud, et tulekahju tekkis läbi avatud rõduakna visatud põlevast

suitsukonist või mingist muust kolmanda isiku tegevusest, milles eest kostja ei vastuta.

59. Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise

eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle

vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult

oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu

jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui

ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav ( vt RKTKo 3-2-1-129-13, p 22 ja selles

viidatud varasemad lahendid).

2-17-17334

60. Millisele seisukohale jõudis kostja kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS kostja

vastutuse osas, ei oma käesoleva hagi lahendamisel tähtsust. Kindlustusandjate

seisukohad võivad erineda. Hageja kahju kannatanud isikute kindlustusandjana nõuab

kahju hüvitamist kostjalt kui kahju eest vastutavalt isikult.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

61. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ning

kostja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohtul pole alust

otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171

lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

62. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu

475 eurot ja menetluskuluide suurust pole kostja vaidlustanud.

63. Hagejal apellatsiooniastmes menetluskulude puudumise tõttu puuudub vajadus nende

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)