2-20-12763/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-12763

Kohtuasi

Kohtutäitur

Eha

Nikkeri

avaldus

eksperdi määramiseks ja kinnisasja uue hindamise

läbiviimiseks täiteasjas 173/2010/685

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.02.2021 kordusekspertiisi taotluse

lahendamise ja menetluse lõpetamise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Pärnu kohtutäitur Eha Nikker

Puudutatud

isik

I

(võlgnik)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Olavi

Järve

Puudutatud isik II (sissenõudja) OÜ T.M. DWELLING

(registrikood 10881295)

Puudutatud isik III Pärnu kohtutäitur Õnne Pajur

Puudutatud isik IV (ühinenud sissenõudja) Aktsiaselts

"Erimell" (registrikood 10006506)

Puudutatud isik V (hüpoteegipidaja) AS SEB Pank

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 19.02.2021 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud XX kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-20-12763

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse käik

1. Pärnu kohtutäitur Eha Nikker (avaldaja) esitas 03.09.2020 Pärnu Maakohtule avalduse

eksperdi määramiseks ja kinnisasja uue hindamise läbiviimiseks.

2. 21.09.2020 määrusega võttis maakohus avalduse menetlusse ning andis menetlusse kaasatud

asjast puudutatud isikutele tähtaja esitada kohtule oma ettepanek eksperdi isiku kohta 10 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest. Tähtaegselt ükski menetlusosaline kohtule oma

ettepanekuid ei esitanud.

3. Maakohus määras 27.10.2020 määrusega kinnisvara hindamise ekspertiisi ja ekspertiisi

läbiviijaks riiklikult tunnustatud eksperdi VL. Ekspert esitas 30.12.2020 kohtule

eksperthinnangu, mille kohaselt on Tori vallas Muraka külas asuva võlgniku kinnistu harilik

väärtus 38 500 eurot. Maakohus edastas 11.01.2021 e-kirjaga hinnangu menetlusosalistele ning

andis tähtaja seisukohtade esitamiseks.

4. Puudutatud isik I (võlgnik) esitas 13.01.2021 taotluse uue ekspertiisi määramiseks või

alternatiivselt anda puudutatud isikule võimalus eksperdi küsitlemiseks, korraldada selleks

istung, kuhu kutsuda ekspert või võimaldada puudutatud isikule esitada küsimused kirjalikult.

Võlgniku hinnangul ei ole ekspert täitnud talle pandud ülesandeid, ekspertiisiaktis toodud

andmed ei ole korrektsed ning selles ei ole kajastatud kõiki olulisi andmeid, mis on hariliku

väärtuse määramisel olulised.

5. Ekspert esitas 14.01.2021 seisukoha võlgniku taotluses toodud seisukohtade osas, mida

e-kirjaga 15.01.2021 täpsustas.

6. 15.01.2021 esitas võlgnik vastuväited eksperdi poolt toodud selgitustele.

Maakohtu määrus

7. Maakohus jättis 19.02.2021 määrusega rahuldamata võlgniku 13.01.2021 ja 15.01.2021

esitatud taotlused uue ekspertiisi määramiseks ja alternatiivselt istungi korraldamiseks, lõpetas

tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

8. Maakohtu hinnangul ei ole eksperdi arvamus ebaselge, vasturääkiv või puudulik. Maakohtu

ette ei toodud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda eksperthinnangu õigsuses võlgnikule

kuuluva kinnisasja väärtuse osas. Ebaõige on võlgniku seisukoht sellest, et ekspert ei ole täitnud

talle pandud ülesandeid. Ekspert selgitas täiendavalt, et eksperdil puudub info nõude suuruse

kohta. Eksperthinnangus on ka selgelt välja toodud, et kui müüakse vara koos nõudega, siis

tuleb nõude suurus maha arvestada. Võlgniku esile toodud puudused ei mõjuta ekspertiisi

lõpptulemust, tegemist on märkustega, mis kinnistu väärtuse hindamise seisukohast on

ebaolulised. Eksperthinnangus leidis ekspert, et hoone vajab terviklikku renoveerimist ja

vastavat asjaolu on ekspert kinnistu väärtuse leidmisel arvestanud. Samuti nähtub

eksperthinnangust, et ekspert on kinnistu väärtuse leidmisel arvestanud turusituatsiooniga.

2-20-12763

9. Võlgnik ja tema esindaja ei ole eksperdid ega saa asuda eksperdi asemele ning asendada oma

äranägemisel ekspertiisis mingeid algandmeid ja asuda selle põhjal riiklikult tunnustatud

eksperdi eksperthinnangut ümber lükkama. Ei esine ühtegi alust, mis annaks aluse kahelda

eksperdi pädevuses ning ei esine aluseid korraldada kordusekspertiis. Asjaolu, et

menetlusosaline ekspertiisi tulemustega ei nõustu ning kordusekspertiisi taotleb, ei pane

kohtule kordusekspertiisi määramise kohustust. Ekspert on eksperthinnangus, samuti enda

selgitustes piisavalt selgitanud, millest ja kuidas ta eksperthinnangut tehes lähtus ning kohtu

hinnangul on ekspert eksperthinnangu koostanud nõuetekohaselt ja puudub vajadus kahelda

eksperthinnangu õigsuses. Kuna kinnisvara hinnad on ajas muutuvad, ei oma tähtsust, milliseks

hinnati vaidlusaluse kinnisvara väärtust 2017. aastal.

10. Asjakohatu on võlgniku alternatiivne taotlus määrata asjas eksperdile küsimuste

esitamiseks kindlaks kohtuistungi aeg. Kohus küsis eksperdi seisukohta võlgniku 13.01.2021

esitatud taotluse osas ja ekspert esitas vastused tõstatatud küsimustele. Seega on võlgnikul

olnud võimalus ekspertiisiga seonduvalt küsimusi eksperdile esitada ja ekspert on võlgniku

küsimustele ka ammendavalt vastanud. Eeltoodu tõttu ei olnud kohtu hinnangul mõistlik ega

vajalik täiendava istungi korraldamine eksperdile küsimuste esitamiseks.

11. Kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks

eksperdi ning kohtu määratud ekspert on viinud läbi kinnisasja uue hindamise ja esitanud

kohtule oma eksperthinnangu kinnisasja väärtuse kohta, on sellega kohtutäituri poolt kohtule

esitatud nõue täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada.

Määruskaebus

12. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, määrata uus

ekspertiis ja küsida eksperdilt, milline on võlgnikule kuuluva kinnistu harilik väärtus,

arvestades muu hulgas võlgniku välja toodud asjaolusid, asja koormavaid kolmandate isikute

õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Alternatiivselt anda võlgnikule võimalus eksperdilt

küsimuste küsimiseks, korraldada selleks istung, kuhu kutsuda ka ekspert või võimaldada

võlgnikul esitada küsimused kirjalikult.

13. Maakohus ei võtnud määruse tegemisel arvesse võlgniku 15.01.2021 esitatud

kommentaare. Ekspertiisiakt sisaldab hulgaliselt ebatäpsusi ja vastuolusid, millele võlgnik

juhtis tähelepanu, kuid ekspert ei ole neid oma 14.01.2021 kirjaga kõrvaldanud. Ka ei ole

maakohus ebatäpsusi ja vastuolusid ammendavalt käsitlenud.

14. Võlgnik ei nõustu, et eksperdi järeldusest, et hoone vajab terviklikku renoveerimist ja

vastavat asjaolu on ekspert kinnistu väärtuse leidmisel ka arvestanud, saab välja lugeda, et

renoveerimist/vahetamist vajavad ka elektrijuhtmestik, torustik ja sanruumid. Eelnimetatud

tehnosüsteemide osas ei ole märgitud, et need renoveerimist/vahetamist vajaksid. Seega võttis

ekspert hindamisel arvesse ebakorrektsed algandmed.

15. Samuti ei saa nõustuda, et tähelepanuta tuleb jätta võlgniku esitatud 2017. aasta hinnang.

2017. aastal oli kinnisvarahindade tipp ja ei ole eluliselt usutav, et väärtus on vahepeal 33%

tõusnud.

16. Võlgnik ei nõustu sellega, et algandmete ümberlükkamiseks peab olema ekspert. Vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 293 lg-le 1 on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus

küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.

Algandmed on faktilised asjaolud, mille väljatoomiseks või parandamiseks ei ole vaja

2-20-12763

eriteadmisi. Algaandmete osas on ekspert ka ise tunnistanud, et need ei pruugi korrektsed olla.

Ekspert tunnistas, et ta ei olnud lähteülesande saamisel teadlik, et õhksoojuspump ja aiamaja ei

kuulu kinnistu koosseisu ega ka arestimisele. Järelikult tuleb asjas määrata uus ekspertiis, mis

võtab arvesse kõiki asjakohaseid algandmeid.

17. Lisaks asus ekspert 14.01.2021 kirjas seisukohale, et nt tubade läbikäidavus, teede

seisukord, võrdlusmaterjali mitteasjakohasus, kinnistu piirid ning õhksoojuspumba ja aiamaja

puudumine ei mõjuta kinnisasja väärtust oluliselt. Samas leidis ekspert kinnistu harilikuks

väärtuseks 38 500 eurot ja eksimisruumiks +/- 15%, s.o +/- 5775 eurot. Võlgnik on seisukohal,

et üksnes õhksoojuspumba ja aiamaja väärtus võib olla suurem kui 5775 eurot. Seega ei saa ka

ülejäänud ebatäpsuste arvestamisel mitte kuidagi tegelik harilik väärtus jääda eksimisruumi

piiresse.

18. Võlgnik ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ta on saanud eksperdile küsimusi esitada.

Võlgnik selgitas, miks on vaja määrata uus ekspertiis või anda talle võimalus küsimusi küsida,

kuid ta ei olnud teadlik, et kohus edastab tema selgitused eksperdile. Maakohus ei selgitanud,

et saab küsida eksperdilt küsimusi kirjalikult.

Menetluse edasine käik

19. Määruskaebuse osas esitasid seisukoha avaldaja ja puudutatud isik II, kes palusid jätta

kaebuse rahuldamata.

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse

rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

22. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 kohaselt võlgniku või sissenõudja poolt

arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamisel taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks

eksperdi määramist kohtult. Seaduse mõtte kohaselt toimub kohtutäituri vastava avalduse

menetlemine hagita menetluses, millele kohalduvad hagimenetluse sätted, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Seega kohalduvad kohtutäituri avalduse

alusel eksperdi määramiseks algatatud menetluses ka eksperdiarvamust kui tõendit

tsiviilkohtumenetluses reguleerivad TsMS §-d 293-305, sealhulgas §-d 303 ja 304 eksperdi

küsitlemise ning täiendava ja kordusekspertiisi määramise kohta. TsMS § 304 lg 1 annab alused

kordusekspertiisi määramiseks. TsMS § 304 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul

eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik

kõrvaldada täiendavate küsimustega, õigus määrata kordusekspertiis. Viidatud sättest

tulenevalt peab kohus kordusekspertiisi määramiseks esmalt leidma, et ekspertiis on ebaselge,

vasturääkiv või puudulik ning teiseks, et neid puuduseid ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate

küsimustega. TsMS § 303 lg-te 4 ja 5 alusel eksperdi ülekuulamine ja § 304 alusel kordus- või

täiendava ekspertiisi määramine on kohtu diskretsiooniotsused.

23. Võlgnik esitas 13.01.2021 taotluse uue ekspertiisi määramiseks või alternatiivselt

võimaluse saamiseks eksperdilt küsimuste küsimiseks. Oma taotluses tõi võlgnik esile tema

2-20-12763

hinnangul olulised täpsustamist vajavad asjaolud. Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud

maakohus selgitamiskohustust, kui edastas eksperdile kommenteerimiseks võlgniku

13.01.2021 seisukohad eksperdi koostatud eksperthinnangu kohta. Selleks, et põhjendada

kordusekspertiisi määramise vajadust pidi võlgnik 13.01.2021 taotluses esile tooma kõik

asjaolud, mis tema hinnangul põhjendavad kordusekspertiisi määramist, näitama ekspertiisi

puudused ja esitama kõik ekspertiisiakti puudutavad täpsustavad küsimused. Maakohus on

võlgniku seisukoha edastamisega eksperdile vastamiseks võimaldanud TsMS § 303 lg 3

kohaselt võlgnikul esitada eksperdile täiendavaid küsimusi, millele ekspert on ka ammendavalt

vastanud (tl-d 137 ja 139). Seega on maakohus taganud praeguses asjas mitte ainult eksperdi

määramise ja ekspertiisi tulemuste saamise, vaid ka ekspertiisiga seonduvate võimalike

küsimuste,

vastuväidete

ja

taotluste

lahendamise,

et

oleks

tagatud

ekspertiisi

tsiviilkohtumenetluse seadustikule vastav läbiviimine ning sellega kõigi puudutatud isikute

õigustatud huvide järgimine. See, et võlgnik ei nõustu eksperdi arvamusega, ei anna alust

kordusekspertiisi määramiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses tsiviilasjas ei

ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada kordusekspertiisi määramise vajadust.

Arvestades, et võlgnik on määruskaebuses korranud üksnes 13.01.2021 ja 15.01.2021

seisukohtades toodut, mille osas ekspert andis oma vastuse, puudus vajadus kohtuistungi

korraldamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja järgib

neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda kolleegium maakohtu määruse

põhjendusi.

24. Võlgniku kaebuse väited eksperthinnangu ebaõige tulemuse ja seetõttu kordusekspertiisi

määramise vajalikkuse kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus

ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt sisaldab ekspertiisiakt hulgaliselt algandmeid

puudutavaid ebatäpsusi ja vastuolusid, mida ekspert ei ole kõrvaldanud ja mida maakohus

käsitles võlgniku taotlusi lahendades ebapiisavalt.

25. Võlgnik on ebaõigel seisukohal, et ekspert jättis kinnistu hariliku väärtuse määramisel

arvesse

võtmata,

et

elektrijuhtmestik,

torustik

ja

sanruumid

vajavad

samuti

renoveerimist/vahetamist. Võlgnik järeldab seda asjaolust, et tehnosüsteeme kajastavas

alapunktis ei ole elektrivarustuse juurde märgitud, et see vajab renoveerimist/vahetamist.

Ekspert selgitas täiendavalt, et eksperthinnangus ei ole ka märgitud, et tehnosüsteemid on heas

seisus. Vastupidi, ekspert on eksperthinnangus märkinud, et hoone vajab terviklikku

renoveerimist.

26. Vaatamata sellele, et ekspert ei olnud lähteülesande saamisel teadlik, et õhksoojuspump ja

aiamaja ei kuulu kinnistu koosseisu ega ka arestimisele, ei muuda see eksperthinnangu

lõppjäreldust, kuna eksimisruum on +/- 15%, s.o 5775 eurot. Võlgniku väite, et üksnes

õhksoojuspumba ja aiamaja väärtus võib olla suurem kui 5775 eurot, lükkab ümber kohtutäitur

vastuses määruskaebusele. Kohtutäiturile esitatud arvete kohaselt oli õhksoojuspumba ostuhind

2019 aastal 300 eurot ja aiamaja ostuhind 890 eurot. Lisaks on ekspert selgitanud, et

õhksoojuspumba ja aiamaja olemasolu kinnistu harilikku väärtust oluliselt ei mõjuta.

27. Põhjendamatu on võlgniku etteheide, et tähelepanuta on jäetud 2017. aasta eksperthinnang.

Ekspert ei pea vara hinnates aluseks võtma varasemaid vara kohta koostatud eksperthinnanguid

ega põhjendama eksperthinnangute vahelisi erinevusi.

28. Eksperdiks määratakse üksnes isik, kel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja

kogemused (TsMS § 294 lg 1 teine lause), s.t eksperdiarvamus tugineb eksperdi eriteadmistele.

Kohtuliku ekspertiisi läbiviinud ekspert on pälvinud riikliku tunnustuse, on pooltest sõltumatu

ning seotud teadvalt vale arvamuse andmise eest ettenähtud sanktsioonidega (TsMS § 303 lg 5),

2-20-12763

mis tõstab eksperthinnangu usaldusväärsust. Eksperdil ei ole mingit huvi oma tööd tehes jätta

olulised asjaolud arvesse võtmata. Ekspert ei ole keeldunud võlgniku täpsustavatele

küsimustele vastamast ja eksperthinnangut selgitamast. Pelgalt asjaolu, et võlgnik ei nõustu

eksperdi selgituste ja järeldustega, ei pane kohtule kordusekspertiisi määramise kohustust ega

tähenda, et eksperdilt peaks iga üksiku järelduse kohta veel täiendavaid selgitusi küsima.

Täpsustavate küsimuste esitamine on põhjendatud siis, kui mõni tähtis asjaolu on jäänud

eksperdiarvamuses selgitamata või arusaamatuks. Vastavalt TsMS § 293 lg-le 1 on kohtul

menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate

asjaolude selgitamiseks. See tähendab, et kohus otsustab, kas menetlusosalise taotlus asjaolude

selgitamiseks on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eksperthinnang vastab

seaduse nõuetele, eksperdiarvamuse kujunemise käik ja ekspertiisi lähteandmed on jälgitavad,

mistõttu puudub alus kordusekspertiisi määramiseks ja täiendavate küsimuste esitamiseks.

29. Hindamise tulemusena saadud ja arestimisaktis märgitud hind on enampakkumisel üksnes

alghinnaks (TMS § 82 lg 1). Maakohus selgitas õigesti, et asja tegelik müügihind kujuneb välja

enampakkumise käigus. Kuivõrd võlgniku hinnangul peaks kinnistu turuväärtus olema

hinnatud väiksemana, siis selgitab ringkonnakohus, et olukorras, kus arestimisel määratud

alghinnaga jääb kinnistu müümata, saab kohtutäitur iga nurjunud enampakkumise järgselt vara

ümber hinnata (TMS § 100 lg 5).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude

jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud

võlgniku kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Kohtutäitur ja sissenõudjad enda menetluskulude nimekirja ei esitanud,

millest järeldab ringkonnakohus, et neil puuduvad TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1

järgi hüvitatavad menetluskulud.

31. TsMS § 433 lg 1 alusel võib praegusel juhul maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata osas,

millega lahendati menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse otsustamine. Ekspertiisi

määramise taotluse mitterahuldamise peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 660 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)