3-21-458/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

04.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-458

Haldusasi

AS Pärnu Sadam kaebus Pärnu Linnavalitsuse

01.02.2021 korralduste nr 78 ja 74 alusel väljastatud

ehituslubade tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Pärnu Sadam, esindajad vandeadvokaat

Villy Lopman ja advokaat Karmen Kaplinski

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja Katrin Karu

Kolmas isik – OÜ SP1, esindaja vandeadvokaat Helmeri

Indela

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Pärnu linna ja SP1 OÜ määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde OÜ SP1 määruskaebuse lisad 1–20 digitaalse toimiku

lehekülgedel 303–383 ja AS Pärnu Sadam 21.04.2021 vastuse lisad 1–5 digitaalse toimiku

lehekülgedel 483–489.

2. Rahuldada määruskaebused osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 24.03.2021

määrus osas, milles halduskohus peatas Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr

74 alusel väljastatud ehitusloa kehtivuse. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

esialgse õiguskaitse taotlus 01.02.2021 korraldust nr 74 „Tee ehitusloa andmine“

puudutavas osas rahuldamata. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252

lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Pärnu Sadam on Pärnu linnas tegutsev sadamaettevõte. Tema tegevuskohast üle Pärnu

jõe asub 100% riigikaitsemaa sihtotstarbega Lootsi tn 10 kinnisasi (registriosa nr 2827405,

katastritunnus 62510:009:0011). Lootsi tn 10 kinnisasjal kehtib Pärnu Linnavolikogu

19.04.2007 otsusega nr 37 kehtestatud Ringi tn 56a, 58, 60 ja Lootsi tn 10 kinnistute ning

sellega külgneva jõeäärse maa-ala detailplaneering. Detailplaneeringu seletuskirja järgi kehtib

alal 18.05.2006 otsusega nr 64 kehtestatud Lootsi tn 10 detailplaneering, milles ette nähtud

3-21-458

2(7)

piirivalvekordoni ja hõljuki infrastruktuuri ehitusõigust uus detailplaneering ei muuda. Pärnu

linna üldplaneeringu maakasutusplaani järgi asub Lootsi tn 10 riigikaitsemaal. Lootsi tn 10

kinnisasja omanik on OÜ SP1.

2. OÜ SP1 esitas Pärnu linnale taotluse detailplaneeringu algatamiseks, et muuta Lootsi tn 10

kinnistu sihtotstarvet ja ehitada sinna viie maapealse korrusega korterelamu-ärihoone, mille

esimene korrus oleks avalikult kasutatav. Kuna OÜ SP1 võttis taotluse tagasi, detailplaneeringu

menetlus lõpetati.

3. OÜ SP1 esitas Pärnu Linnavalitsusele ehitusloa taotluse Lootsi tn 10 kinnistule Vabatahtlike

Päästjate Maja püstitamiseks. Ümberkaudsete kinnistute omanikud olid ehitusloa andmisele

vastu.

4. Pärnu Linnavalitsus andis 01.02.2021 korraldusega nr 78 ehitusloa Vabatahtlike Päästjate

Maja ehitamiseks ning 01.02.2021 korraldusega nr 74 ehitusloa Pärnu linnale kuuluvale

Lootsi tn 6//8 kinnistule (registriosa nr 17305, katastritunnus 62510:002:2860) Lootsi tn 10

kinnistut teenindava tee ehitamiseks.

5. AS Pärnu Sadam esitas Tallinna Halduskohtule 03.03.2021 kaebuse 01.02.2021

korralduste alusel väljastatud ehituslubade tühistamiseks.

6. Kaebaja esitas halduskohtule 23.03.2021 esialgse õiguskaitse taotluse 01.02.2021

korralduste alusel väljastatud ehituslubade kehtivuse peatamiseks.

Vastustaja andis ehitusloa, piirdudes formaalse kontrolliga. Selline tõlgendus ei ole

kohtupraktikaga kooskõlas. Ehitusloa taotluse eesmärk on kontrollida sisuliselt ehitusnormidest

ja -nõuetest kinnipidamist ning lahendada huvikonflikte. Vastustajal tuleb hinnata, kas

kavandatav ehitis võimaldab päästjate koolitamist või päästetegevust läbi viia ja kas selline

kasutus on tõenäoline. Kolmanda isiku tegelik eesmärk on rajada kinnistule korterelamu.

Asjatundja arvamus kinnitab, et projekt ei vasta detailplaneeringule. Veebilehel

www.lootsi10.ee kajastatakse tulevase ehitise vaateid, mitte riigikaitselise ehitise

funktsionaalsusi või võimalusi. Korterelamut ei tohiks lubada ehitada, kui naaber ei ole sellega

nõus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta on kaebaja võimalus oma õigusi kaitsta oluliselt

raskendatud. Kaebajal ei ole võimalik tagada, et hoonet kasutataks sihtotstarbeliselt. Seega

võivad kaebaja ja tulevikus ehitise kasutajate vahel tekkida konfliktid. Vastustaja oleks pidanud

viima läbi keskkonnamõjude eelhindamise ja kaaluma keskkonnamõjude hindamise (KMH)

algatamise vajadust, sest tegevus on väga lähedal Natura 2000 võrgustikku jäävale alale.

Vastustaja on varem pidanud vajalikuks Natura eelhindamine läbi viia, ent praegusel juhul ei

ole KMH algatamise vajalikkust kaalutud ega kogutud juurde vajalikku teavet. Kuna ehitusluba

muudab üldplaneeringut, pidi vastustaja kaaluma KMH algatamise vajadust (keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1). Lootsi tn 10 kinnistu vahetus

läheduses asub paatide veeskamise slipp. Ehitamine tähendab, et Päästeametil on takistatud

slipi kasutamine ning õnnetuste korral puudub operatiivne ligipääs veekogule. Lootsi tn 10 ala

läbib ka ülelinnaline kergliiklustee, mille kasutamist ehitustegevus häirib.

Puudub oluline avalik huvi, mis õigustab esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on avalikes huvides, sest vaidlustatud haldusaktid on

vastuolus detailplaneeringus ja üldplaneeringus määratletud avalike huvidega (Päästeameti

ligipääs Pärnu jõele, Natura 2000 loodusväärtuste kaitse).

7. Tallinna Halduskohus peatas 24.03.2021 määrusega Pärnu Linnavalitsuse korralduste nr

78 ja 74 alusel väljastatud ehituslubade kehtivuse kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

3-21-458

3(7)

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse esitamine ei peata kaevatavate haldusaktide

kehtivust ega täitmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kolmas isik alustada

ehitustegevust. Kasutusloa väljastamisel ei ole ehitusloa tühistamine võimalik. Kehtiva

ehitusloa alusel toimunud ehitustegevuse tulemuse hilisem lammutamine on kohtupraktikat

arvestades pigem välistatud.

Enamik kaebaja väidetest ei seondu tema subjektiivsete õiguste kaitsega. Ehitusluba ei ole

võimalik vaidlustada populaarkaebusega. Kaebaja ei ole keskkonnaorganisatsioon; tema

subjektiivsete õigustega ei seondu Päästeameti jõele juurdepääs ega kergliiklustee kasutamine.

Samas lähtub kaebaja tegevusest müra, mida tuleb ümbritseva ala hoonestamisel arvestada.

Ehitusloa taotluse eesmärk on kontrollida sisuliselt ehitusnormidest ja -nõuetest kinnipidamist

ja lahendada huvikonflikte. Kehtiva detailplaneeringu, samuti üldplaneeringu järgi on Lootsi tn

10 kinnistu sihtotstarve riigikaitsemaa, täpsemalt piirivalvehoone alune maa. Kaheldav on, kas

vabatahtlike

päästjate

büroo-

ja

majutushoone

ehitamine

riigikaitsemaale

vastab

detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruses nr 36

„Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste“ ja praegu maakatastriseaduse

(MaaKatS) § 181 lg-s 7 kirjeldatud riigikaitsemaa maakasutuse sihtotstarbele. Põhjendamatu

pole kaebaja kahtlus, et hoone tegelik kasutus osutab kortermajale/majutusasutusele, mis ei ole

kehtivate planeeringutega kooskõlas. Naaber ei pea taluma ehitist, mis ei ole planeeringuga

kooskõlas. Riigikaitsemaa sihtotstarve on ka avalikes huvides. Isegi kui riigikaitsemaa

sihtotstarve ei välista ehitusloa andmist vabatahtlike päästjate maja ehitamiseks, ei ole

välistatud, et ehitusprojekti sisuline hindamine võis olla pealiskaudne ja formaalne, arvestamata

hoone kasutusest tulenevaid mõjusid. Juba ehitusloa menetluses tuleb hinnata kavandatava

hoone kasutamise võimalikkust kavandataval otstarbel, sh mõju kolmandatele isikutele. Kui

kinnistule on ette nähtud spetsiifiline ehitusõigus, ei või haldusorgan suhtuda pealiskaudselt

ehitusprojekti sisusse ja eeldada, et kasutusloa menetluses on võimalik konflikt lahendada.

Sadamat ei ole võimalik mujale kolida. Vajadusel võib nõuda detailsemat eelprojekti

veendumaks, et ehitatakse hoonet, mis vastab kasutusotstarbele.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine takistab kolmandal isikul arendusplaani elluviimist, riivates

tema ettevõtlusvabadust ja omandiõigust, kuid ta pidi arvestama, et haldusakte võidakse

vaidlustada. Ka esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks ehitusõiguse realiseerimine

kolmanda isiku äririsk ega tekitaks ootust, et ehitusluba jääb kehtima. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei riiva avalikke huve, sest objekti pole tellinud Päästeamet. Ei ole võimalik

järeldada, et hoone valmimine omaks päästevalmiduse seisukohalt mõju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Pärnu linn palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus

ning teha uus määrus, millega jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebaja ei ole välja toonud, missugused kahjulikud tagajärjed saabuvad vabatahtlike päästjate

maja püstitamisega. Kehtiv detailplaneering lubab püstitada kinnistule 3–4 korruselise hoone.

Kaebaja kahtlus, et hoone võidakse ümber ehitada kortermajaks, ei õigusta esialgse õiguskaitse

kohaldamist. Halduskohus ei ole välja toonud, missugused kaebaja väited seonduvad tema

subjektiivsete õiguste kaitsega. Halduskohus märkis pealiskaudselt, et kaebaja tegevusega

kaasneb mürareostus, millega tuleb ala hoonestamisel arvestada. Halduskohus pidas

teisejärguliseks, kas müra on võimalik leevendada selliselt, et see kaebajat ei koorma. Kaebajal

ei ole subjektiivset õigust, et tema tegevuse mõjualasse enam hooneid ei püstitata. Liiati ei ole

kaebaja Lootsi tn 10 piirinaaber.

9. OÜ SP1 palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määrus ning

jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3-21-458

4(7)

Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta asjas tehtava otsusega. Halduskohus on põhistanud

kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust kaebaja eest ning väljunud sellega taotluse piiridest.

Kaebaja ei väitnud, et ehitusloa tühistamine ei ole hiljem võimalik või õiguste kaitse oleks

raskendatud seetõttu, et ehitise hilisem lammutamine on välistatud. Kui kasutusluba on

vastuolus detailplaneeringuga, on selle andmine võimalik vaid erandlikel juhtudel. Kohus ei ole

kohaldanud esialgset õiguskaitset omal algatusel. Välistatud ei ole ka ehitise lammutamine selle

valmisehitamise järel. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta hüvitamiskaebusega, samuti on

hiljem võimalik teha ehitusprojektis muudatusi. Kaebaja ei vastusta kinnistule hoone

püstitamist, vaid selle kasutusotstarvet ja ehituslikke detaile. Oma väidete põhistamisel on

kaebaja tuginenud oletustele ja võltsitud dokumendile. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse

intensiivse riive korral, kuid praegu sellist riivet ei nähtu. Kaebajal on hiljem võimalik

vaidlustada kasutusluba. Ehitustegevus Lootsi tn 10 kinnistul ei takista Pärnu sadama tegevust.

Kaebaja väited subjektiivse õiguse rikkumise kohta on paljasõnalised, tõendatud ei ole, kas ja

kui tugev müra Lootsi tn 10 kinnistule levib. Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamisest ei sõltu see,

kas kaebaja peab kinni pidama müra normtasemetest. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda,

et talutaks ülenormatiivset müra. Liiati on müra levimist võimalik takistada ehituslike

meetmetega. Ehitusloa andmisest saab keelduda vaid ehitusseadustiku (EhS) §-s 44 sätestatud

alustel, mida praegusel juhul ei esinenud. Kaebaja kinnistu asub 500 m kaugusel üle Pärnu jõe,

mistõttu ei ole tegemist naabritega. Kaebaja ei ole väitnud, et hoone ehitamine oleks liialt

mürarikas, takistaks tema tegevust vms. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus

kolmanda isiku õigustega.

Kaebajal puudub kaebeõigus, mistõttu ei ole kaebus perspektiivikas. Kaebaja ei ole selgitanud,

kuidas tema õigusi riivab linna maale avaliku tee rajamine, mille rajamine on ette nähtud ka

detailplaneeringus. Ehitatavat teed müra ei häiri. Halduskohus ei ole ehituslubasid eristanud.

Kaebaja väited korterelamu ehitamise kohta on samas oletuslikud. Vaidlustada ei saa

oletuslikke haldusakte. Liiati puudutavad vastuväited ehitise kasutamist, mitte ehitamist.

Ehitusloa andmisel on pädeva asutuse kaalutlusruum kitsam. Ehitise otstarve määratakse

kasutusloaga. Vabatahtlike päästjate majale ei ole seaduses sätestatud mis tahes ehituslikke

nõudeid. Kaebeõiguse puudumine on leidnud kinnitust ka haldusasjas nr 3-19-478, kus

kaebajale selgitati, et ta saab oma huve kaitsta detailplaneeringu menetluses. Ehitusluba ei saa

vaidlustada avalikes huvides ega teiste isikute õiguste kaitseks. Kaebaja tegevuskoha lähedusse

jäävad kortermajad. Kuskilt ei nähtu, et kaebaja oleks müra tõttu pidanud pidama kohtuvaidlusi.

Riigikaitsemaa sihtotstarbega maa on muu hulgas päästeotstarbel kasutatav maa, mistõttu võib

kinnistule rajada vabatahtlike päästjate hoone (MaaKatS § 181 lg 7 sissejuhatav lauseosa).

Vabatahtlike päästjate tegevuse edendamine on käsitletav päästeteenistuse otstarbel

tegutsemisena päästeseaduse (PäästeS) § 2 lg-te 4 ja 5 mõistes. Kaebaja esitatud asjatundja

arvamuse koostamisel on arvestatud võltsitud eelprojekti. Arvamuse on koostanud isik, kes ei

oma kutsetunnistust. Arvamus on koostatud ebaprofessionaalselt.

Halduskohus ei ole arvestanud avaliku huvi ja kolmanda isiku õigustega. Ehituslubadest ei

tulene kaebaja õigustele kahjulikke tagajärgi. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, omandavad

kolmanda isiku õigused suurema kaalu. HKMS § 249 lg-st 3 ei tulene, et kolmanda isiku

õigustega võiks arvestada vaid siis, kui tal oli tekkinud õiguspärane ootus ehitise püstitamiseks.

Kolmas isik on teinud kinnistu omandamiseks suuri kulutusi. Vabatahtlike päästjate maja ehitus

on avalikes huvides, sest see tugevdab sisejulgeolekut, mis on siseturvalisuse arengukava järgi

prioriteetne. Kolmandal isikul on sõlmitud vabatahtlike päästjate organisatsiooniga

kokkulepped. Avalikult kasutatava tee rajamine linnale kuuluvale maale ei ole avaliku huviga

vastuolus.

10. AS Pärnu Sadam palus jätta määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

24.03.2021 määrus muutmata.

3-21-458

5(7)

Kaebajal on kaebeõigus. Ehituslubade kehtivuse peatamine aitab vältida kaebaja

ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse rikkumist. Vastustaja ei ole analüüsinud ehitusprojekti

sisuliselt, sh seda, kas hoonet on üldse võimalik kavandatud otstarbe kohaselt kasutada.

Vastuolud on tuvastanud planeerimisekspert, kes on ehitusprojekti hinnanud. Ekspert vastab

planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p-s 10 sätestatud nõuetele. Samal seisukohal on olnud ka teine

ekspert. Kortermaja ehitamise eesmärk nähtuv arenduse kodulehel. Kaebaja kinnistu ja Lootsi

tn 10 kinnistu on käsitletav naaberkinnisasjadena. Naabrus ei tähenda, et kinnisasjadel peaks

olema ühine piir. Õigusvastane on ka tee ehitusluba, sest see on seotud hoone ehitusloaga.

Detailplaneeringu järgi võis kinnistule rajada üksnes piirivalve hoone. Isegi kui lubatud on

ehitada päästeotstarbeline hoone, ei ole selline hoone elamu, kontor või muu eraomandis oleva

hoone alune maa tuletõrje- ja korrakaitseasutuse maa määruse nr 36 mõttes. Halduskohus ei ole

väljunud taotluse piiridest. Õigust kohaldab kohus. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista

see, et subjektiivsete õiguste riive pole veel saabunud. Pääste otstarbel kasutatavat maad tuleb

sisustada PäästeS alusel. Kaebaja hilisem õiguste kaitse on oluliselt raskem või võimatu, sest

ehitustegevusega alustamine muudab faktilist olukorda, mille hilisem kõrvaldamine

kohtuotsusega pole võimalik. Kehtiva ehitusloa alusel toimunud ehitise hilisem lammutamine

on pigem välistatud. Ehitustegevus segaks Päästeametil reageerida hädaolukordadele Pärnu

jõel. Kolmanda isiku õiguste riive ei ole ebaproportsionaalne. Esialgne õiguskaitse ei ole

vastuolu siseturvalisuse arengukavaga ega vabatahtlike organisatsioonide õigustatud ootusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. OÜ SP1 on lisanud määruskaebusele 20 tõendit digitaalse toimiku lehekülgedel 303–383

ning kaebaja oma 21.04.2021 vastusele 5 tõendit digitaalse toimiku lehekülgedel 483–489.

Võib järeldada, et menetlusosalised soovivad nende asja juurde võtmist. Ringkonnakohus võtab

tõendid asja juurde, sest need on asjassepuutuvad ja vajalikud määruskaebuse õigemaks

lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

12. Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). See on

olukord, kus vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole kaebajale

ka soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või on selle hilisem heastamine

ebaotstarbekas. Pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea olema esialgse õiguskaitse

määruse tegemise ajal kindel, kohus peab arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga.

Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning

arvestades esialgse õiguskaitse erinevaid tagajärgi ei saa avalik huvi ja puudutatud isiku õigused

vaidlusaluse tegevuse suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ülemääraselt kahjustada

(HKMS § 249 lg 3).

13. Esialgse õiguskaitse vajadus puudub mh siis, kui on ilmselge, et vaidlustatud haldusakt ei

saa kaebaja õigusi riivata. Kui vaidlustatud haldusakt ei riiva ilmselgelt isiku õigusi, ei saa see

ka isiku õiguste kaitset raskendada ega võimatuks teha. Seejuures ei ole kaitstavad ainult

põhiõigused ja -vabadused. Kaitstav õigus võib võrsuda ka isiku huve kaitsvast haldusaktist, sh

planeeringust (vt nt Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 3-17-1930, p 14.1). Riive ei pea vajaduse

jaatamiseks olema kindel, vaid piisab selle kahjustamise ohust (Riigikohtu 22.09.2014 otsus nr

3-3-1-59-14, p 12). Muul eesmärgil kui subjektiivse õiguse kaitseks on kaebuse esitamine

lubatud tingimusel, et see on seaduses nõnda sätestatud (HKMS § 44 lg 2).

14. Halduskohus on õigesti osutanud, et mitmed kaebaja väited ei ole seotud tema subjektiivsete

õiguste kaitsega. Nii ei ole Natura 2000 ala keskkonnakaitsenõuete eesmärk kaitsta kaebaja

õigusi. Äriühinguna puudub tal ka subjektiivne õigus nõuda kergliiklustee kasutamist vms.

Kaebajale ei ole antud õigust pöörduda kohtusse teiste isikute õiguste kaitseks. 19.04.2007

otsusega nr 37 kehtestatud detailplaneering näeb ette Lootsi tn 10 kinnistule piirivalvehoone

3-21-458

6(7)

rajamise, sest see asub jõeäärse sadama lähedal. Detailplaneeringu seletuskirjast ei saa

järeldada, et piirivalvehoone rajamise eesmärk oleks kaitsta kaebaja õigusi. Piirivalvehoonet

sooviti Lootsi tn 10 kinnistule rajada põhjusel, et see oli otstarbekas, sest sadamakoht on

lähedal. Selliselt on selle eesmärk suurendada üldiselt turvalisust Pärnu jõel, mitte tagada

kaebaja õiguste kaitse.

15. Kaebuses on siiski välja toodud ka kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Kaebaja leiab, et

ehitusloa realiseerimine võib rikkuda tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Tema arvates

rajatakse Lootsi tn 10 kinnistule vabatahtlike päästjate maja asemel kortermaja. Kaebaja toob

välja, et kortermaja rajamisel on tema õigustele negatiivne mõju, sest tulevased elanikud võivad

hakata protestima sadama tegevusest lähtuva müra vastu, millega võivad kaasneda piirangud

tema omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses

menetlusstaadiumis välistada, et Lootsi tn 10 kinnistule määratud riigikaitsemaa sihtotstarbe

järgimine on kaebaja huvides. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja tegevusega kaasneb

müra, millega tuleb ümbruskonna hoonestamisel arvestada. Kehtiva üldplaneeringu

maakasutusplaani järgi ei ole Pärnu sadama ümbruses elamumaa sihtotstarbega alasid, v.a alad,

mis on tõenäoliselt sellisena ajalooliselt välja kujunenud. Ka Pärnu sadamast üle jõe on

enamasti üldmaa sihtotstarve. Samuti järgib üldplaneeringus kehtestatud sihtotstarvet

detailplaneering. Seega ei saa välistada, et riigikaitsemaa sihtotstarbe järgimine ehitusõiguse

realiseerimisel on kaebaja huvides. Kaebaja õigused võivad võrsuda planeeringust. Vastustajagi

on kaebaja haldusmenetlusse kaasanud HMS § 42 lg-te 6 või 7 alusel (kaebuse lisa 5, dtl 16),

mis osutab, et ta möönis, et ehitusluba võib kaebaja õigusi puudutada. Seejuures ei ole tähendust

asjaolul, et kaebaja ei ole Lootsi tn 10 kinnistu külgnev piirinaaber. Kui ehitataval ehitisel on

mõju kaugemale kui vaid piirinaabrile, võib ka mittekülgneva kinnisasja omanik oma õiguste

kaitseks kohtusse pöörduda.

16. Samas on õige OÜ SP1 seisukoht, et kaebaja õigusi ei saa riivata tee ehitamiseks antud

ehitusluba. Tee rajamine üle Pärnu linnale kuuluva maa, et võimaldada Lootsi tn 10 kinnistule

juurdepääs, oli ette nähtud juba 19.04.2007 otsusega kehtestatud detailplaneeringus. Tee tuleks

ehitada ka siis, kui kinnistule rajatakse riigikaitse sihtotstarbega ehitis. Tee ehitamiseks antud

ehitusloa kehtivuse peatamiseks puudub kaebajal seega esialgse õiguskaitse vajadus ning

esialgse õiguskaitse taotlus tuleb selles osas jätta rahuldamata.

17. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista see, et sadama tegevusest lähtuvat müra on võimalik

leevendada. Neid asjaolusid tuleb hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Ka asjaolu, et ehitusloa

realiseerimine ei mõjuta kaebaja majandustegevusega jätkamist, ei tähenda, et esialgse

õiguskaitse vajadus puuduks. Ei ole õige seostada esialgse õiguskaitse vajadust vaid eriti

raskete tagajärgedega isiku õigustele. Oluline on tuvastada, kas selle õiguse, mille riive vastu

on isik kohtusse pöördunud, kaitsmine on kohtuotsusega oluliselt raskem või võimatu. Üldiselt

võib eeldada, et kui ehitis on valmis ehitatud, siis on selle hilisem kõrvaldamine ka kaebajale

soodsa kohtuotsusega oluliselt raskendatud. Ehitusluba ammendub pärast kasutusloa andmist

ning selle tühistamine pärast kasutusloa andmist ei ole enam võimalik (Riigikohtu 30.11.2010

otsus nr 3-3-1-63-10, p 19). Kasutusloa võib anda põhimõtteliselt ka ehitisele, mille ehitusluba

on õigusvastane, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu ega too kaasa

kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet (Riigikohtu 24.11.2017 määrus

nr 3-17-1398, p-d 15–17). Kui aga kasutusluba pole veel antud ja kohus ehitusloa tühistab,

tuleks

linnal

ehitise

valmisehitamise

korral

kaaluda

kolmandale

isikule

lammutamisettekirjutuse tegemist või kui see pole arvestatavaid õigusi ja huve arvestades

proportsionaalne, siis ehitis seadustada. Täiendav kohtuvaidlus võib kaasneda nii

lammutamisettekirjutuse tegemise kui selle tegemata jätmisega. Selliselt raskendab esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste kaitset. Halduskohus leidis seega õigesti, et

kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Asjakohased ei ole OÜ SP1 väited, et halduskohus on

3-21-458

7(7)

ületanud esialgse õiguskaitse taotluse piire ning on asunud taotlust põhjendama kaebaja eest.

Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotlust lahendades seadusest ega ole seotud kaebaja

õiguslike põhjendustega. Esialgse õiguskaitse vajadust ei kummuta asjaolu, et kaebajal on

võimalik nõuda hiljem kahju hüvitamist. Üldiselt ei ole võimalust nõuda hiljem kahju

hüvitamist peetud asjaoluks, mis esialgse õiguskaitse vajaduse välistaks. Kahju hüvitamine ei

pruugi kõrvaldada kõiki negatiivseid tagajärgi, samuti võib kahju tõendamine olla keeruline

(Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 40).

18. Kohtupraktikas on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks peetud

kaebuse ilmselget perspektiivitust (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p-d 15 ja 28).

Praegusel juhul puudub põhjus pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohus

leidis eelnevalt, et kaebaja huvides võib olla riigikaitsemaa sihtotstarbeline kasutamine. Seega

võib kaebaja nõuda asjassepuutuvatest normidest, sh MaaKatS § 181 lg-st 7 ja EhS-st

kinnipidamist. Halduskohtu põhjendused kaebuse perspektiivi osas on asjakohased ning

ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Tulenevalt EhS § 44 p-st 1 tuleb linnavalitsusel ehitusloa andmisel kontrollida ehitusloa

vastavust detailplaneeringule ja muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Üldplaneeringu ja

detailplaneeringu järgi asub Lootsi tn 10 kinnistu riigikaitsemaal. Kui maa-alale on ette nähtud

kindel sihtotstarve, peaks juba ehitusloa menetluses olema selge, kas hoonet on võimalik sel

otstarbel kasutada. Kuigi kasutusloa kontrolliesemesse võib põhimõtteliselt kuuluda kontroll

selle üle, kas ehitis vastab detailplaneeringule, tuleb see kontroll siiski enamasti teha ehitusloa

menetluses (EhS § 44 p 1 ja § 55 p 4, vrdl Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 24).

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ei ole selge, missugused kitsendused tulenevad

kinnistule Pärnu Linnavolikogu 18.05.2006 otsusega nr 64 kehtestatud Lootsi tn 10

detailplaneeringust. Asja materjalidest ei nähtu, et see detailplaneering oleks kehtetuks

tunnistatud.

19. Asja materjalidest ei nähtu, et vabatahtlike päästjate maja ehitamise vastu oleks oluline

avalik huvi, nt hoone võimalikult kiire valmimine oleks vajalik Päästeameti ülesannete

täitmiseks vms. Maja ehitust ei ole tellinud ükski riigiasutus. Seega saab maja valmimine

sisejulgeoleku tagamisse panustada vaid kaudselt. Samuti ei ole ühe vabatahtlike päästjate maja

panus siseturvalisuse tagamisse eelduslikult väga suur. Selliselt puudub avalik huvi, mis

õigustaks kaebaja õiguskaitsevajadusega arvestamata jätmist. Lisaks võib eeldada, et kui maa-

alale on ette nähtud riigikaitsemaa sihtotstarve, siis on selle sihtotstarbeline kasutamine avalikes

huvides. Selliselt eksisteerib vastassuunaline avalik huvi ehitusloa kehtivuse peatamise poolt.

Kolmas isik on küll väitnud, et ehitamise edasilükkumine toob talle kaasa kahju, kuid see väide

on jäänud paljasõnaliseks. Paljasõnalised on ka väited, et sõlmitud on kokkulepped vabatahtlike

päästjate organisatsioonidega, kes ootavad hoone valmimist. Kaebuse edulootusi ei saa pidada

niivõrd madalaks, et kolmanda isiku õigused omandaksid suurema kaalu kui kaebaja õigused.

Seega ei ole halduskohus 01.02.2021 korralduse nr 78 kehtivuse peatamisel eksinud.

20. Eelnevat arvestades tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

Tallinna Halduskohtu 24.03.2021 määruse osas, milles halduskohus peatas Pärnu

Linnavalitsuse 01.02.2021 korraldusega nr 74 antud ehitusloa kehtivuse, ning teeb tühistatud

osas uue määruse, millega jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vastavas osas

rahuldamata. Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korraldust nr 78 „Ehitusloa andmine Pärnu linn,

Lootsi tn 10“ puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

24.03.2021 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)