2-20-2846/57 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-2846

Tsiviilasi

Risto Uuktõveristi hagi Egle Arula vastu testamendi

tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. jaanuari 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Risto Uuktõveristi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(hageja):

Risto

Uuktõverist

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene

Varul

Vastustaja (kostja): Egle Arula (XXXXXXXXXXX),

esindajad

vandeadvokaat

Küllike

Namm

ja

vandeadvokaadi abi Maris Kure

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 26. jaanuari 2021 otsus kindlaksmääratud menetluskulude

suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Risto Uuktõveristilt Egle Arula

kasuks välja menetluskulude katteks 2070 eurot (koos käibemaksuga).

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 26. jaanuari 2021 otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda Viru Maakohtu 26. jaanuari 2021 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata Risto Uuktõveristi hagi Egle Arula vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks.

4.2. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 21. veebruari 2020 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati notar Toomas Saaveril väljastada Egle

Arulale pärimistunnistust 12. detsembri 2019 notari ametitegevusena nr 2697 vormistatud

testamendi alusel kuni tsiviilasjas 2-20-2846 toimuva kohtumenetluse jõustunud

kohtulahendiga lõppemiseni.

4.3. Jätta menetluskulud maakohtus Risto Uuktõveristi kanda.

4.4. Välja mõista Risto Uuktõveristilt Egle Arula kasuks menetluskulude katteks

2070 eurot (koos käibemaksuga).

4.5. Välja mõista Risto Uuktõveristilt Egle Arula kasuks menetluskuludelt viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Risto Uuktõveristi kanda.

6. Välja mõista Risto Uuktõveristilt Egle Arula kasuks menetluskulud ringkonnakohtus

450 eurot (koos käibemaksuga).

7. Välja mõista Risto Uuktõveristilt Egle Arula kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Risto Uuktõverist (hageja) esitas 20. veebruaril 2020 Viru Maakohtule hagi Egle Arula (kostja)

vastu A.A. 12. detsembril 2019 tõestatud testamendi tühisuse tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on Rakvere notar Toomas Saaver 12. detsembril 2019 tõestanud

testamendi, mille kohaselt on A.A. nimetanud kogu oma vara pärijaks kostja. Testament on

tõestatud Rakvere Haiglas ja testamendist endast nähtuvalt on notari tähelepaneku kohaselt

osalejal probleeme kirjutamisega, mille tõttu ei ole ta võimeline notariaalakti allkirjastama, kuid

kuuleb ja suhtleb arusaadavalt. Testaator A.A. ei ole ise allkirjastanud 12. detsembri 2019

testamenti, vaid seda on teinud asja juurde kaasatud tunnistaja.

Pärandaja A.A. suri X, st ca 3 nädalat peale testamendi vormistamist. Notar T. Saaver on algatanud

pärimismenetluse.

Hageja oli seisukohal, et A.A. testament on tühine, kuna pärandaja ei olnud testamendi tegemise

ajal enam teo- ega otsustusvõimeline. Testamendi tühisuse korral toimuks pärimine varasemalt,

30. märtsil 2009, notariaalselt tõestatud testamendi järgi, mille kohaselt pärandas A.A. kogu vara

hagejale.

Tehingu tühisus tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 87 ehk tõestamisseaduse

(TõS) § 26 kohaselt ei ole tunnistaja funktsioon vaid füüsiliselt testamendi tegemise juures olla,

vaid tunnistaja peab tehtava toimingu sisust ka aru saama. Antud asjas tunnistajaks kutsutud B.B.

ei saanud aru, millise notariaaltoimingu juurde ta kutsuti.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Asjaolust, et

A.A. ei olnud füüsiliselt võimeline testamendile alla kirjutama, ei saa teha järeldusi tema teovõime

olemasolu või selle puudumise kohta.

Hagiavalduses puuduvad igasugused objektiivsed alused, mis põhjendaksid hageja kahtlusi seoses

A.A. teovõimetusega.

Kostja oli seisukohal, et A.A. oli kuni surmani teo- ja otsusevõimeline, mistõttu ei saa testament

olla tühine. Kostja leidis, et hageja poolt viidatud TõS § 26 kohaselt on nõutud üksnes tunnistaja

allkiri ja pole esitatud nõuet, et tunnistaja peaks tehtava toimingu sisust aru saama, seega ei ole

alust testamendi tühisuse tuvastamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 26. jaanuari 2021 otsusega hagi rahuldamata ja määras, et kohtuotsuse

jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu 21. veebruari 2020 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks

välja menetluskulude katteks 3060 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Hageja väite kohaselt puudus A.A.l 12. detsembri 2019 testamendi tegemise ajal otsuse- ja

teovõime. Hageja leiab, et A.A. seisundit tõendab muuhulgas haiglas tehtud foto.

Maakohus leidis, et foto põhjal ei ole võimalik teha mingeid järeldusi isiku tervisliku, sh vaimse,

seisundi kohta pildi tegemise hetkel. Lisaks on hageja ise kinnitanud, et pilt tehti 24. detsembril

2019 ehk kaks nädalat pärast testamendi tegemist. Foto ei tõenda isiku seisundit 12. detsembril

2019.

Tunnistaja C.C. tunnistuse osas märkis maakohus, et meditsiiniteadmisteta tunnistaja ei saanud

(testamendi tegemisjärgsel päeval) ühekordse episoodilise haiglas viibimise baasil väita, et tema

ema ei olnud aruselge.

Tunnistaja B.B. (B.B.) ütlused on mõneti ebaselged, kuid ütlused testamendi sisu kohta ei mõjuta

ütluste usaldusväärsust, sest tunnistaja roll pole kursis olla testamendi sisuga.

Tunnistaja D.D. ütlused, haiguslugude nn lahti selgitamised, ei andnud maakohtu hinnangul alust

järeldada, et A.A. oli 12. detsembril 2019 teovõimetu.

Maakohus oli seisukohal, et puudus alus kahelda ekspertarsti ja tunnistaja D.D. teadmistes hinnata

isiku vaimset seisundit ning kahelda kauaaegse ja kogemustega notari oskustes hinnata isiku

teovõimet. Seeläbi on mõnevõrra vähem kaalukad tunnistajate C.C. ja B.B. ütlused.

Maakohus leidis, et pärandaja teovõime üle otsustamiseks esitatud ja kogutud tõendid kogumis ei

võimalda teha järeldust, et A.A. oli 12. detsembril 2019 sellises vaimses seisundis, milles ta ei

saanud oma tegude tähendusest aru. Maakohtu hinnangul ei näita haiguslood ja eksperdiarvamus,

et isikul oleks olnud püsiv või ajutine psüühikahäire. Asjaolu, et 2018 diagnoositud X jääknähud

tekitasid tasakaalutust, koordinatsioonihäireid ja kukkumisi sel tasemel, et lähikondsed paigutasid

ta hooldekodusse, kust ta omakorda vajadusel viidi haiglasse, ei võimalda teha järeldust, et

tasakaalutus ilmnes ka vaimses tegevuses. Isiku enesehoolduslik abivajadus ei näita teovõimetust.

Asjaolu, et isikul oli vahetult unest äratatuna lühiajaliselt probleeme lähikondse äratundmisega, ei

seostu sellise kestva, püsiva psüühikahäirega, mis tooks kaasa isiku teovõimetuse.

Tunnistaja B.B. kinnitusel oli A.A. adekvaatne ja vastas kõigile nii tema kui notari küsimustele

selgelt. Asjaolu, et isikul oli raskusi nn käelise motoorika häire tõttu hoida käes veeklaasi või

pliiatsit dokumendi allkirjastamiseks, ei tõenda teovõimetust.

Testaatori ebaadekvaatsuse seostamine testamendi tegemise kohaga, antud juhul Rakvere

Haiglaga, on põhjendamatu. Notariaadiseaduse § 36 lg 3 kohaselt teeb notar põhjendatud juhtudel

ametitoimingu ka väljaspool bürood. Testaatori ebaadekvaatsuse seostamine testamendi tegemise

ajaga - 3 nädalat enne surma - ei ole põhjendatud.

Asjaolu, et A.A. ei suutnud testamendile ise allkirja anda, on tõendatud notari sedastusega

testamendis endas ja tunnistaja B.B. ütlustega.

Maakohus nõustus kostjaga, et TõS § 26 lg 2 ei sisalda nõuet, et tunnistaja peab allkirjastatud

dokumendi sisust aru saama. Põhjendamatu on hageja arusaam, et tunnistaja pidi kuulma ja aru

saama, millist dokumenti notar ette loeb, sest TõS § 13 sätestab vaid osalejale dokumendi

ettelugemise ning § 7 lg 2 tähenduses ei ole tunnistaja selle sätte kontekstis paigutatav osaleja

staatusesse. Notar peab § 18 kohaselt selgitusi jagama üksnes osalejatele, seega ka see, kas ja mida

notar selgitas või ei selgitanud testamendi tegemise juurde kaasatud tunnistajale, ei oma

relevantsust.

Maakohtu hinnangul sai tunnistaja aru, milleks ta haiglasse oli kutsutud ja, et tegemist on

testamendi koostamisega.

TõS § 1 lg 6 kohaselt on tõestamistoiming tühine käesolevas seaduses sätestatud juhul. See

omakorda tähendab, et tühine on tehing vaid juhul kui sellisele tagajärjele seaduses otse viidatakse.

TõS § 26 lg 2 ei nimeta, et osaleja asemel tunnistaja poolt testamendi allkirjastamise korral oleks

testament tühine.

Antud kaasuse testamendi puhul on tegemist TõS § 1 lg 3, 4-1 ja § 26 nõuetele vastavalt koostatud

notariaalaktiga, mille õigsust tuleb § 1 lg 5 kohaselt eeldada. Hageja ei ole antud menetluses

vastupidist tõendanud.

Testaatori teovõimetust tehingu tühisuse alusena hageja tõendanud ei ole. Testament on kehtiv ja

selle tühisuse tuvastamiseks puudub alus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab hageja maakohtu lahendi osas, milles kohus

ei näinud testamendi tühistust TsÜS § 87 ja TõS § 26 mõistes.

Tunnistaja B.B. ütlustest tuleneb, et ta sisuliselt ei osalenud notariaalakti tõestamise juures ja ta ei

saa siiani aru, mis eesmärgil ta oli tõestamise juurde kaasatud. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et tema

roll oli tõendada pärandaja teo- ja otsustusvõimelisust (PärS § 23). Tegelikult on tunnistaja -

testamendi kohaselt - kaasatud aga seetõttu, et testaator oli kirjutamisvõimetu ja tunnistaja kutsuti

testaatori asemel testamendile alla kirjutama.

Maakohtu seisukohad TõS § 26 lg-te 1 ja 2 tõlgendamisel on liiga formalistlikud ja vastuolus

seaduse mõttega. Käesoleval juhul on tunnistaja korduvalt väljendanud, et ta sisuliselt ei viibinud

toimingute juures ja pidas toimingut üleüldse korteri kinkelepinguks. TõS § 26 lg-te 1 ja 2

koosmõjust tuleneb, et tunnistaja ei ole lihtsalt „mehhaaniline alla kirjutaja“ kellegi teise asemel,

vaid ta peab olema ka sisuliselt toimingusse kaasatud. See tähendab, et tunnistaja peab mõistma,

millist tahet avaldatakse ja kas see on testaarori tahe (TõS §-st 27 tuleneb, et tunnistaja peab

oskama notariaalakti keelt, kuulma ja nägema). Kui tunnistajat sisuliselt ei kaasata testamendi

ettelugemise ja nõusoleku andmise juurde ning tunnistaja ei ole siiani teadlik, et ta kutsuti

testamendile alla kirjutama testaatori võimetuse tõttu ise alla kirjutada (st TõS § 26 järgi, vaid

väljendab, et ta pidi tõendama isiku teovõimelisust korteri kinkelepingu tegemisel, tuleb järeldada,

et testament on koostatud TõS §-ga 26 vastuolus olevalt. Taoline testament on sisuliselt jäänud

alla kirjutamata. Hageja on seisukohal, et TõS § 26 tulenevate reeglite eiramine ja tunnistajaga

seotud rikkumised tähendavad seda, et tõestatud testament on tühine (TsÜS § 87). TõS §-st 26

tuleneb keeld tõestada kirjutamisvõimetu isiku testamenti olukorras, kus tunnistajat tegelikult ei

kaasata ja ta ei saa aru, miks ta on juurde kutsutud ja millele ta alla kirjutab.

Veel võib olukorda tõlgendada selliselt, et testamenti ei ole alla kirjutatud, kuivõrd antud tunnistaja

allakirjutusega ei saa arvestada. Selliselt võib öelda, et testamenti ei tõestatud ja tehingut ei ole

tehtud.

Hageja on seisukohal, et õiglane oleks olnud jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kostja pidi

mõistma, et tema tegevus võib viia vaidluseni testamendi kehtivusest.

Kostja õigusabikulud ei ole põhjendatud ja vajalikud. Hagi vastuse koostamisele kulunud

6 tundi on ebamõistlik. Kostja on asunud ekspertiisitaotlusele vastuväiteid esitama, mis ei olnud

põhjendatud. Nimekirja kohaselt on kulunud aega tunnistajatega suhtlemisele ja tõendite

kogumisele. Tunnistajatega suhtlemine ei ole üleüldse näidustatud. Õigusabiarve nr 20200252 ei

ole põhjendatud. Asjas on teostatud ekspertiis ja meditsiiniliste dokumentidega tutvumine on

eksperdi ülesanne. Õigusabiarve nr 20200554 puhul on vastuse koostamisele kulunud 2 tundi, mis

on vastuse sisu arvestades ebamõistlikult palju. Kohtuistungite kulud on ebamõistlikult kõrged.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub

menetluskulud jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt kindlaksmääratud

menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulude katteks 2070 eurot.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles kohus

tuvastas, et pärandaja puhul ei saa rääkida teo- ja otsustusvõime puudumisest ning tehingu

tühisusest TsÜS § 13 lg 1 järgi. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus leidis,

et tehing ei ole tühine TsÜS § 87 ja TõS § 26 alusel, sh menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et 12. detsembril 2019 tõestatud

testament ei ole tühine TsÜS § 87 ja TõS § 26 alusel.

TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks

on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud,

et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

TõS § 26 lg 1 kohaselt kui osaleja enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei saa alla kirjutada,

kaasab notar ettelugemise ja nõusoleku andmise juurde tunnistaja. Selle asjaolu märgib notar

notariaalakti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kirjutab notariaalaktile osaleja asemel alla

tunnistaja.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja seiskohaga selles, et 12. detsembril 2019 tõestatud testament on

koostatud TõS §-ga 26 vastuolus olevalt.

9. Vaidlust ei ole selles, et pärandaja A.A. ei saanud tervislikel põhjustel testamendile ise allkirja

anda ning tema asemel kirjutas testamendile alla tunnistaja B.B.. TõS § 26 lg-st 1 tuleneb, et kui

kirjutamisvõimetu osaleja ei saa alla kirjutada, kaasatakse tunnistaja, mida praegusel juhul ka tehti.

TõS § 26 lg-st 1 tuleneb ka põhimõte, et tunnistaja kaasatakse ettelugemise ja nõusoleku andmise

juurde ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kirjutab notariaalaktile osaleja asemel alla tunnistaja.

Testamendile alla kirjutanud B.B. on andnud kohtuistungil ütlusi selle kohta (I kd, tl 174 jj), et ta

ei kuulnud täpselt, mida notar pärandajaga rääkis, kuid notar luges hiljem dokumendi ette ning

pärandaja vastas notarile, et ta on nõus testamenti tegema. B.B. avaldas kohtuistungil, et A.A. sai

kõigest aru ning vestles notariga. Sealhulgas avaldas B.B. kohtuistungil, et tema pidi dokumendile

alla kirjutama, st tunnistama, et A.A. saab asjast aru.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud TõS §-s 26 toodud tingimused. Testament loeti

kirjutamisvõimetule osalejale ja tunnistajale ette ning tunnistaja sai aru, et tema kinnitab oma

allkirjaga pärandaja tahet testament koostada. Asjaolu, et tunnistajana testamendi allkirjastamise

juures viibinud B.B. ei saanud täpselt aru, mis on dokumendi sisu, ei tähenda seda, et täidetud pole

TõS §-s 26 toodud tingimused. TõS §-st 26 ei tulene, et tunnistajal peavad olema õigusteadmised

allkirjastava dokumendi sisust arusaamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole relevantne see,

kuidas mõistab tunnistaja dokumendi sisu (st kas tema arvates on tegemist testamendiga või

kinkelepinguga) või, kas tunnistaja peab dokumendi koostamist ja allkirjastamist õigeks, st

tunnistaja ei pea tehingut heaks kiitma. TõS §-st 26 tuleneb, et tunnistaja peab aru saama, kas

kirjutamisvõimetu osaleja soovib vastavale dokumendile alla kirjutada.

Praegusel juhul sai tunnistaja aru, miks ta on testamendi allkirjastamise juurde kaasatud, sh on

tunnistaja avaldanud, et A.A. soovis testamendile alla kirjutada. Tunnistaja B.B. oli kaasatud

testamendi ettelugemise ja nõusoleku andmise juurde TõS § 26 kohaselt.

Eeltoodust tulenevalt ei ole 12. detsembril 2019 tõestatud testament TsÜS § 87 alusel tühine ning

maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

11. Hageja on vaidlustanud ka maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse

märkides, et õiglane on menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

Ringkonnakohus möönab, et hageja jaoks võib tunduda ebaõiglane, et pärandaja muutis vahetult

enne oma surma pärija isikut, kuid hagi jäi rahuldamata ning maakohus lähtus menetluskulude

jaotamisel põhjendatult TsMS § 162 lg-st 1. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad kaalukad

põhjused jaotada menetluskulud maakohtu poolt kindlaksmääratud jaotusest erinevalt.

10. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud

diskretsioonipiire.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et kostja õigusabikulud on põhjendatud

17 tundi ulatuses, summas 3060 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei olnud

keskmisest töömahukama ja keerukama vaidlusega. Nõude aluseks olev õiguslik regulatsioon ei

ole ringkonnakohtu hinnangul ülemäära keeruline. Samuti ei ole asja materjalid tavapärasest

mahukamad.

Ringkonnakohus leiab, et 12. märtsi 2020 arve alusel on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

4 tunni ulatuses (konsultatsioon, materjalidega tutvumine, tõendite kogumine, tunnistajatega

suhtlemine, hagiavaldusele vastuse koostamine). 27. märtsi 2020 arve alusel võis õigusabile

kuluda 2 tundi (meditsiiniliste dokumentidega tutvumine, tunnistajatega suhtlemine, vastuse ja

taotluse koostamine kohtule). 14. aprilli 2020 arve alusel on põhjendatud ajakulu

1 tund (vastus kohtunõudele). 18. juuni 2020 arve alusel on põhjendatud ajakulu 3 tundi

(kohtuistungiks ettevalmistamine, osalemine, kohtule vastamine). Põhjendatud ja vajalikud kulud

seoses 22. detsembri 2020 istungiga on 2,5 tundi (istungiks ettevalmistamine ja istungil

osalemine).

Kokku on kostja õigusabile kulunud aeg 11 tundi ja 30 minutit, s.o 1725 eurot + käibemaks 20%,

s.o 2070 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt kindlaksmääratud

menetluskulude suuruse osas ja teeb selles osas uue otsuse.

11. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt üksnes kindlaksmääratavate

menetluskulude suuruse osas, kuid apellatsioonkaebus jääb põhivaidluse osas rahuldamata, siis

jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja 13. aprilli 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud

apellatsioonimenetluses kokku 990 eurot (koos käibemaksuga).

Esindaja on osutanud õigusabiteenust 5,5 tunni ulatuses (sh apellatsioonkaebusega tutvumine

0,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4,5 tundi, menetluskulude nimekirja

koostamine 0,5 tundi).

Ringkonnakohus

on

seisukohal,

et

kostja

lepinguliste

esindajate

tunnitasu

(180 eurot koos käibemaksuga) on mõistliku suurusega.

Samas leiab ringkonnakohus, et kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega

vajalikud.

Ringkonnakohtu menetluses on kostja esitanud sisuliselt kaks menetlusdokumenti, s.o vastuse

apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja.

Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse keerukust ja mahtu, samuti seda, et selles

menetlusdokumendis on korratud juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, sh on vaidluse kese

apellatsioonimenetluses kahenenud, on põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse vastuse

koostamise eest (sh apellatsioonkaebusega tutvumine) 2 tundi. Menetluskulude nimekirja

koostamise põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi.

Kostja põhjendatud ja vajalikud kulud 13. aprilli 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on seega

450 eurot (2,5 h x 180 eurot koos käibemaksuga). See summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et hagejal tuleb tasuda väljamõistetud

menetluskuludelt ka viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson