2-21-3288/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2021, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-3288

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi J. M. vastu

võlgnevuse, kõrvalnõuete ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

10 600,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing Aktiva

Finants

(registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus

Inkasso OÜ, e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: J. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt kostja J. M. suhtes, kuna kostja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt J. M.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühingu Aktiva

Finants (registrikood 10746479) kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel

23.03.2018 sõlmitud krediidikonto lepingu alusel põhivõlgnevus 4973,58 eurot,

intress

503,20

eurot

(perioodi

eest

10.08.2018-10.10.2018),

võla

sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis (perioodi 26.10.2018-02.03.2021 eest) 935,31

eurot, kokku 6462,09 eurot.

3. Mõista kostjalt J. M.lt hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis

põhinõudelt (4973,58 eurot) alates 03.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras, kuid kokku mitte enam kui

4973,58 eurot.

4. Jätta rahuldamata hageja hagi J. M. vastu sissenõutavaks muutunud viiviste

nõudes summas 3740,05 eurot.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ja 39% ulatuses hageja

kanda.

5.2.

Mõista kostjalt J. M.lt hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 488 eurot.

5.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (488 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja Osaühing Aktiva Finants esitas 03.03.2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja J. M.

vastu ja tasus hagilt riigilõivu kokku 600 eurot. Kohus jättis 03.03.2021 määrusega hageja

hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. Kohus võttis hagi

09.03.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Nõude aluseks on Placet Group OÜ ja kostja vahel 23.03.2018 sõlmitud krediidikonto leping

nr KK3260744, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 5330 eurot ning

kohustus selle tagastama maksegraafikute alusel koos intressiga. Kostja rikkus oma kohustusi,

mistõttu ütles Placet Group OÜ 25.10.2018 lepingu üles ning loovutas lepingust tulenevad

nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 4973,58 eurot, intressi (perioodi

10.08.2018-10.10.2018) 503,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise (perioodi

26.10.2018-02.03.2021 eest) 4675,36 eurot tasumist. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi

esitamisest protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist ning

menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 09.03.2021 kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu

06.04.2021. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 27.04.2021. Kostja ei vastanud

hagiavaldusele tähtaegselt.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole

kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt viivist määras 39,99% aastas. Lepingus kokkulepitud

viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära peaaegu 5 korda. Riigikohtu praktika kohaselt

on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud

viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära.

Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe

tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka

Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p

13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja

seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 26.10.2018-02.03.2021 eest summas

935,31 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 3740,05 eurot jätab kohus eeltoodud

põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, s.o lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 4973,58 eurot

täitmiseni.

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174

lg 1).

6. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

8. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista

riigilõivu 600 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi

riigilõivule summas 600 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja

materjalidest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust

ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust

ega istungeid, tegemist on nn tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud korduvalt. Eeltoodust

tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks

hageja lepingulise esindaja kulusid summas 200 eurot.

Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 800 eurot (600+200).

9. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 39% ulatuses ja kostja kanda 61% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks on 800 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest

lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 61% menetluskuludest, s.o 488 eurot. Vastavalt TsMS

§ 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses..

10. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

11. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik