2-18-2362/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Vahur-

Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-2362

Kohtuasi

Consegna OÜ hagi MG piima invest OÜ vastu vara

üleandmiseks

Consegna OÜ hagi ja MG piima invest OÜ, TERE

aktsiaseltsi ning XX vastu raha saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. juuni 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Consegna OÜ 10. juuli 2020. a apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3 463 659 eurot 73 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Consegna OÜ (registrikood 14162717),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja

vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri

Kostjad (vastustajad) MG piima invest OÜ (registrikood

14161735), TERE aktsiaselts (registrikood 11411278) ja

XX (isikukood XXXXXXXXXXX), ühised lepingulised

esindajad vandeadvokaat Arne Ots, vandeadvokaat Marika

Kütt ja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 30. märtsi 2021. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Consegna OÜ vastuväide ringkonnakohtu 30. märtsi 2021. a

kohtuistungil tehtud määruste kohta.

2. Jätta rahuldamata Consegna OÜ protokolli parandamise taotlus.

3. Rahuldada Consegna OÜ apellatsioonkaebus MG piima invest OÜ vastu.

4. Tühistada Harju Maakohtu 10. juuni 2020. a otsus osas, millega maakohus jättis

hagi MG piima invest OÜ vastu rahuldamata (resolutsiooni p 1 osaliselt), jättis

MG piima invest OÜ vastu esitatud hagi menetlemise kulud Consegna OÜ kanda

2-18-2362

(resolutsiooni p 2 osaliselt), mõistis Consegna OÜ-lt välja menetluskulude hüvitise

koos kohustusega tasuda hüvitiselt viivist (resolutsiooni p-d 3–5) ning tühistas hagi

tagamise abinõu (resolutsiooni p 6).

5. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Jätta Consegna OÜ apellatsioonkaebus TERE aktsiaseltsi ja XX vastu

rahuldamata.

7. Jätta Harju Maakohtu 10. juuni 2020. a otsuse resolutsioon TERE aktsiaseltsi ja XX

osas muutmata, v.a menetluskulude hüvitise osas (resolutsiooni p-d 3-5), kuid

osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

8. Jätta TERE aktsiaseltsi ja XX vastu esitatud apellatsioonkaebuse menetlemise

kulud Consegna OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Veel määramata menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

määrab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Consegna OÜ (hageja) esitas 13. veebruaril 2018 Harju Maakohtule MG piima invest OÜ

(kostja I, MGPI), TERE aktsiaseltsi (kostja II, TERE) ja XX (kostja III, kostja I juhatuse liige)

vastu hagi (nõue muudetud 5. augustil 2018), milles palus kohustada kostjat I tagama 7. märtsi

2017. a lepingu p-des 1.1 ja 1.2 nimetatud osaluste ning p-s 1.3 nimetatud nõuete (v.a kaks

viimast nõuet) üleandmine hagejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul

kohtulahendi jõustumisest. Lisaks palus hageja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt

välja 1 300 000 eurot. Alternatiivselt eelnevatele taotlustele palus hageja mõista kostjatelt enda

kasuks solidaarselt välja 3 463 659 eurot 73 senti. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ja MGPI (kostja I) 7. märtsil

2017 lepingu, millega MGPI kohustus tagama TEREle ja tema tütarettevõttele Aktsiaselts

Meieri Transport (MET) kuuluvate osaluste ja nõuete üleandmise hagejale.

Leping sõlmiti teadmisega, et kostja I juhatuse liige ja 37,5% osanik XX (kostja III), kes oli

samal ajal ka AS-i Maag Grupp (MAAG) nõukogu liige ja 37,5% osanik, saab kontrolli TERE

ja METi üle. Selleks oli kostja I sõlminud 2. detsembril 2016 müügilepingu TERE ainukese

aktsionäri Elveda OÜ (pankrotis) (ELVEDA) 100% osaluse omandamiseks ning 8. märtsil

2017 omandas MAAG võlausaldajate nõuded TERE ning ELVEDA vastu, eesmärgiga

2-18-2362

saavutada ELVEDA pankrotimenetluses ainukese võlausaldaja staatus. Sellega sai XX faktilise

kontrolli ELVEDA, TERE ja MET üle. Lisas esitas MGPI 15. märtsil 2017 Konkurentsiametile

koondumise teate, mille kohaselt pidi saama MGPI Terega sama kontserni osaks.

Konkurentsiamet andis 4. juulil 2017 koondumisloa ning see avaldati 5. juulil 2017 Ametlikes

Teadaannetes.

ELVEDA võlausaldajate üldkoosolek otsustas 10. aprillil 2017 võõrandada TERE aktsiad ilma

enampakkumiseta MAAGile ning aktsiad võõrandati MAAGile 14. juulil 2017. 18. juulil 2017

võõrandas MAAG aktsiad edasi Aktsiaseltsile Farmi Piimatööstus (FARMI).

1.2. Hagejal on õigus nõuda kostjalt I lepingu täitmist, s.o osaluste ja nõuete üleandmist.

Lepingu p-s 1.4 sätestatud tingimused on täidetud.

Esimeseks tingimuseks on see, et MGPI või temaga samasse kontserni kuuluv isik on

omandanud TERE otsese või kaudse enamusosaluse või TERE tervikvarad. MGPI ja MAAG

kuuluvad samadele isikutele (XX, CC ja YY). TERE aktsiad on võõrandatud MAAG-ile ja

edasi 18. juulil 2017 FARMILE. Seega muutus osaluste ja nõuete üleandmise kohustus viie

tööpäeva möödudes, s.o 25. juulil 2017 sissenõutavaks. MGPI on ka ise 28. septembri 2017. a

kirjas tunnistanud, et see tingimus on täidetud. Igal juhul tuleb see tingimus lugeda

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 104 lg 1 alusel saabunuks, sest MGPI ja XX takistasid

hea usu põhimõtte vastaselt selle tingimuse saabumist. XX on MGPI juhatuse liikmena lubanud,

et MGPI omandab ELVEDA osaluse, millega täitub nimetatud tingimus, kuid tegelikult XX

ELVEDA pankrotitoimkonna liikmena ning MAAGi nõukogu esimehena lasknud võõrandada

TERE aktsiad enne seda, kuid MGPI sai ELVEDA osanikuks, eesmärgiga vältida lepingu

täitmist. XX on MGPI juhatuse liikmena tegutsenud pahatahtlikult selle nimel, et see

eeltingimus formaalselt ei täituks. Tingimuse saabudes oleks MGPIl tekkinud kohustused, st

selle saabumata jäämine on MGPIle kasulik. Tingimuse saabumata jäädes oleks täitmine

võimatu, mis toob hagejale kaasa kahju.

Teine ja kolmas eeltingimus, s.o nõuete kohta maksunõustaja hinnangu andmine ja see, et vara

üleandmisega ei või kaasneda täiendavaid maksuriske või finantskohustusi, on samuti täidetud.

Hageja ja kostja I ühiselt määratud nõustaja Ernst & Young Baltic AS väljastas 4. juulil 2017

hinnangu tehingute maksutagajärgede kohta ja järeldas, et peale ajalooliste maksuriskide ei

kaasne TERE jaoks täiendavaid maksuriske.

Neljanda tingimusega on hageja tasunud TEREle ja MET-ile 26. juulil 2017 osaluste ja nõuete

eest vastavalt lepingule.

1.3. Hagejal on lepingu p 2.2 alusel õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 1 300 000 eurot iga

rikkumise kohta, kui kostja I ei kõrvalda rikkumist täiendava tähtaja jooksul. Kuna kostja jättis

osalused ja nõuded hagejale 25. juulil 2017 üle andmata, hageja saatis 24. augustil 2017 kostjale

nõudekirja, kuid kostja ei ole kohustust täitnud, on hagejal õigus nõuda iga rikkumise eest

kostjalt I leppetrahvi 100 000 eurot, s.o 13 rikkumise eest kokku 1 300 000 eurot.

1.4. Kui täitmisnõude rahuldamine ei ole võimalik, peab kostja I hüvitama hagejale lepingu

rikkumisega põhjustatud kahju 3 463 659 eurot 73 senti (üle andmata osaluste ja nõuete

väärtuse, milles on maha arvatud nende müügihind 13 eurot).

1.5. XX on heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitanud hagejale kahju ja peab selle

VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel koosmõjus VÕS §-ga 6 ja § 14 lg-ga 2 hüvitama.

2-18-2362

XX on enda positsiooni ja mõjuvõimu erinevates rollides ära kasutades asunud tegema

tehinguid eesmärgiga vältida hagejale lepingu täitmist. XX-l on mõjuvõim MGPI ja TERE üle.

XX on MGPI ainus juhatuse liige ja 37,5% osade omanik, seega kontrollib ta vahetult MGPI

tegevust. MGPI on ELVEDA ainuosanik. ELVEDA oli TERE ainuaktsionär. ELVEDA ainus

juhatuse liige on XX. Alates 18. juulist 2017 on TERE ainuaktsionär FARMI, kelle nõukogu

esimees on XX. FARMI 7% osade omanik on MGPI ja 93% aktsiate omanik on MAAG.

MAAGi 37,5% osade omanik on XX, kes on ka MAAGi nõukogu esimees. XX kontrollis

ebaseaduslikult ELVEDA pankrotitoimkonda, olles ise koos enda poolt määratud käsundit

täitvate isikutega (KK ja OO) pankrotitoimkonna liige. XX-l oli kontrolliv mõju TERE juhatuse

tegevuse üle. TERE nõukogus piisas otsuste vastuvõtmiseks XX ja PP häältest. Viimane oli

nõukogusse nimetatud MGPI esindajana ning täitis XX käsundit.

Olles ülalnimetatud ametites, asus XX oma mõjuvõimu ära kasutades takistama lepingu täitmist

sellega, et korraldas TERE võõrandamise ELVEDA kontrolli alt MAAGi kontrolli alla. Selle

tulemusena ei saa MGPI lepingus võetud kohustusi täita. Lisaks oli XX TERE nõukogu liige

ning on otsustanud võõrandada ühe lepingus nimetatud osaluse (Tondi Tennisekeskuse osa) ega

ole lasknud taastada äriregistris lepingu esemeks olnud osaühingu (Rellim Invest OÜ, mis oli

omakorda lepingu esemeks olnud OÜ Devarin OÜ osade ainuosanik) registreeringut. Kuna

TEREl ja METil ei ole lepingu esemeks olevate osaluste ja nõuete vastu majanduslikku huvi,

on nende üleandmisest keeldutud eesmärgiga tekitada hagejale kahju, mitte majanduslikel

kaalutlustel. XX tegevuse tulemusena on hageja jäänud ilma sellest, mida talle lepingu alusel

lubati.

Kuna XX osales lepingu sõlmimisel, siis peab ta igal juhul hüvitama hagejale kahju 1 300 000

eurot, mis on lepingus leppetrahvina kokku lepitud. Kui täitmisnõue MGPI vastu jääb

rahuldamata, siis on XX teinud lepingu täitmise võimatuks ja tekitanud hagejale kahju üle

andmata jäänud osade ja nõuete väärtuses, millest on maha arvatud müügihind (3 463 659 eurot

73 senti).

1.6. TERE on tekitanud hagejale kahju enda varjatud ühingujuhi XX vahendusel. XX juhib

sisuliselt MGPId ja TEREt ühe kontsernina. TERE on varjatud juhtimist aktsepteerinud. Seega

on XX tegevus omistatav ka TEREle. Samuti vastutab TERE XX kui TERE nõukogu liikme

tekitatud kahju eest.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Hageja nõuded kostja I vastu on alusetud.

Hageja täitmisnõue on õiguslikult perspektiivitu. Hageja on esitanud vale täitmisnõude. Hagejal

ei ole õigust nõuda osaluste ja nõuete üleandmist, sest pooled ei ole sõlminud müügilepingut.

Kostja I üksnes kohustus tagama, et TERE ja MET teevad vajalikud toiminguid nende

varaesemete üleandmiseks hagejale.

Lepingu täitmise tingimused ei ole saabunud. Esimene tingimus ei ole saabunud, sest TERE

aktsiaid ei ole võõrandatud MGPIle või temaga samasse kontserni kuuluvale isikule. Aktsiad

kuulusid ELVEDALE ning lepingu sõlmimise ajal ei olnud kindlust, et MGPI saab aktsiad oma

kontrolli alla. Aktsiad võõrandati MAAG-ile ja edasi FARMI-le, kes ei kuulu MGPI-ga samasse

kontserni. MGPIl ja XX-l ei olnud kontrolli võõrandamisprotsessi üle – XX oli üks kolmest

MAAGI osanikust, ta ei kontrollinud ELVEDA võlausaldajate üldkoosolekut ega

2-18-2362

pankrotitoimkonda ning otsuse aktsiate võõrandamise kohta tegi pankrotihaldur. Seda

tingimust ei saa lugeda ka saabunuks, sest TERE aktsiad võõrandas MAAGile ELVEDA

pankrotihaldur. XX tegevust MAAGi esindamisel ei saa omistada MGPI-le. XX tegutses

MAAGi juhtorganite juhistest lähtudes. Kolmas tingimus ei ole saabunud, sest pärast lepingu

sõlmimist ilmnes oluline maksurisk – hageja mõistab Ernst & Young arvamuses tuvastatud

riske valesti. Lisaks on kahe äriühingu osade üleandmine võimatu, sest üks neist on äriregistrist

kustutatud ja teise äriühingu puhul on kustutatud äriühing selle 100% osanik.

Kuna kostja I ei ole lepingust tulenevat kohustust rikkunud, ei ole põhjendatud ka hageja

leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuded. Juhul, kui hageja nõue on põhjendatud, tuleb

leppetrahvi vähendada. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust.

2.2. Hageja nõuded kostja II ja kostja III vastu on õiguslikult perspektiivitud ja alusetud.

Hageja ei saa võlaõigusseaduse (VÕS) § 1044 lg 2 järgi nõuda kostjatelt solidaarselt kahju

hüvitamist nii lepingulisel kui ka lepinguvälisel alusel. Väidetud kahju on hõlmatud lepingulise

kohustuse eesmärgiga. Lepingulise kahju eest saab vastutada üksnes lepingu pool.

Hageja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et XX on heade kommete

vastaselt hagejat tahtlikult kahjustanud. Asjaoludest, et MGPI ei ole lepingut täitnud ja XX

kuulub erinevate äriühingute juhtorganitesse, ei saa seda järeldada.

XX-l ei ole faktilist kontrolli TERE üle ning TEREle ei saa kuidagi omistada XX tegevust

TERE enda aktsiate müümisel. XX nõukogu liikmeks olemisest ei saa järeldada kontrolli TERE

üle.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 10. juuni 2020. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda, ning mõistis hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja menetluskulude hüvitise

16 390 eurot 28 senti koos kohustusega tasuda seadusjärgses määras viivist. Ühtlasi tühistas

maakohus 15. veebruari 2018. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

4. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja ja kostja I (MGPI) sõlmisid 7. märtsil 2017 lepingu, mille alusel kohustus MGPI

kokkulepitud eeltingimuste täitumisel tagama hagejale lepingus nimetatud varade

üleandmise;

-

XX on MGPI suurosanik ja juhatuse liige;

-

ELVEDA võlausaldajate üldkoosolek andis 10. aprillil 2017 pankrotihaldurile loa

alustada vara müüki; MAAGil oli üldkoosolekul 294 997,3 häält ja MGPIl

13 680,4 häält;

-

MAAGil on kolm aktsionäri – XX, CC ja YY, kelle osalus on enam-vähem võrdne;

MAAGi nõukogu liikmed on XX, CC ja AA ning juhatuse liikmed YY ja UU;

-

ELVEDA pankrotitoimkond oli kolmeliikmeline – XX, KK ja OO;

-

TERE nõukogu oli mitmeliikmeline.

5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja täitmisnõue kostja I (MGPI) vastu

muutunud sissenõutavaks, sest lepingu p-st 1.4 tulenev nõude sissenõutavaks muutumise

esimene eeldus ei ole täidetud. Seetõttu ei ole kostjal I tekkinud kohustust täita lepingust

tulenevat kohustust tagada, et TERE ja MET teevad kõik toimingud, mis on vajalikud osade ja

2-18-2362

nõuete müügiks ning üleandmiseks hagejale. Arvestades seda, et hageja täitmisnõue kostja I

vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, ei ole kostja I lepingut rikkunud ning hagejal ei ole õigust

nõuda kostjalt I ka leppetrahvi ega kahju hüvitamist.

5.1. Pooled on üksmeelel, et nõude sissenõutavaks muutumise eeldused on järgmised:

-

MGPI või temaga samasse kontserni kuuluv isik on omandanud TERE otsese või kaudse

enamusosaluse või TERE tervikvarad (lepingu p 1.4);

-

enne nõuete kohta tehingu tegemist võib kumbki pool nõuda, et maksunõustaja annab

hinnangu TEREle tekkivate maksutagajärgede kohta (lepingu p 1.5);

-

varade müük ei tohi müüjate ja TERE jaoks tuua kaasa täiendavaid maksukohustusi või

riske või tekitada täiendavaid finantskohustusi (lepingu p 1.6);

-

hageja peab olema tasunud varade müügihinna (lepingu p 1.6).

5.2. Esimene eeldus ei ole täidetud, sest MAAG ega FARMI, kes on saanud TERE tervikvarade

omanikuks, ei kuulu kostjaga I (MGPI) samasse kontserni. Äriseadustiku (ÄS) § 6 määratleb

kontserni läbi selle, et üks äriühing (emaettevõtja) koondab enda alla teisi äriühinguid

(tütarettevõtjaid). Hageja möönis, et äriregistri kohaselt ei kuulu need ühingud samasse

kontserni. Asjaolu, et äriühingutel on samad füüsilistest isikutest osanikud (XX, CC, YY), ei

muuda ühinguid ühte kontserni kuuluvaks. Kostja I ei ole 28. septembri 2017. a kirjas

kinnitanud, et nimetatud lepingutingimus on täidetud. Sellest, et kostja I kinnitas jätkuvat

valmisolekut lepingut täita, kui p-des 1.5 ja 1.6 nimetatud tingimused on täidetud, ei saa

järeldada, et lepingu p 1.4 oli täidetud.

Esimest tingimust ei saa lugeda ka TsÜS § 104 lg 1 alusel saabunuks. TsÜS § 132 lg 1

kohaldamine ei ole kohane. MGPI ei olnud aktsiate omanik ega saanud vastutada selle eest, et

ELVEDA võõrandas TERE aktsiad kolmandale isikule. XX oli küll kõigi hageja nimetatud

äriühingutega otseselt või kaudselt seotud, kuid see ei anna alust samastada ELVEDA tegevust

MGPI tegevusega.

5.3. Kuna nõude sissenõutavaks muutumise esimene eeldus on täitmata, ei tuvasta kohus, kas

teised eeldused on täidetud.

6. Hageja nõuet kostja II (TERE) vastu ei saa rahuldada ühelgi õiguslikul alusel. XX ei

teostanud faktilist kontrolli TERE tegevuse üle. TERE ei olnud hageja ja MGPI sõlmitud

lepingu pool ning TERE ei ole võtnud hageja ees mingeid kohustusi. Äriühingu aktsiaid saab

võõrandada üksnes aktsiate omanik ja selle otsustas ELVEDA pankrotihaldur.

7. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt III (XX) õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, sest

XX ei ole pannud toime õigusvastast tegu. Samuti ei saaks hageja nõuet rahuldada muul

õiguslikul alusel.

7.1. Kuna XX oli MGPI osanik ja juhatuse liige, oli tal kontroll MGPI üle, kuid tal ei olnud

kontrolli ELVEDA üle, kes TERE aktsiaid võõrandas, ega MAAGi ja TERE üle.

XX-l ei olnud kontrolli ELVEDA pankrotiorganite ega ELVEDA vara müügi üle.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 36 järgi oli ELVEDA vara valitsemise õigus läinud üle

pankrotihaldurile, kelle tegutsemist kontrollis PankrS § 73 lg 1 alusel moodustatud

pankrotitoimkond. Seega oli TERE aktsiate võõrandamine pankrotimenetluse organite kontrolli

all ning võõrandamise otsuse pidi tegema pankrotihaldur. Asjas ei ole esitatud tõendid, mis

kinnitaksid vastupidist. Vara müügiks andis loa võlausaldajate üldkoosolek kui kollegiaalne

2-18-2362

organ. Üldkoosolekul olid hääleõigus üksnes juriidilistel isikutel, mitte XX-l füüsilise isikuna.

MAAGi üldkoosolekul antud hääled ei ole üle kantavad XX-le, st MAAGi tegevus ei ole

samastatav XX kui füüsilise isiku tegevusega. XX-l ei olnud MAAGi üle aktsionärina

ainuisikulist kontrolli, sest MAAGil oli kolm enam-vähem sama suure osalusega aktsionäri.

Samuti ei olnud tal kontrolli nõukogu liikmena, sest MAAGil oli kolm nõukogu liiget. Seega

ei saanud XX võtta nõukogu otsuseid ainuisikuliselt vastu. XX ei olnud MAAGi juhatuse liige.

Seega ei olnud XX-l võimalik ainuisikuliselt kontrollida MAAGi tehtud otsuseid ja tehinguid.

XX-l ei olnud ainuisikulist kontrolli ka ELVEDA pankrotitoimkonna üle, sest see oli

kolmeliikmeline. Seejuures pidi toimkond üksnes müügilepingu tingimused kooskõlastama,

kuid pankrotihaldurile oli jäetud õigus otsustada, kellele vara müüa.

XX-l ei olnud kontrolli TERE üle, sest ta oli üksnes üks liige kollegiaalses organis ning sellise

organi otsused ei ole omistatavad talle ainuisikuliselt. Seega, isegi kui TERE nõukogu otsustas

vastavaid küsimusi, ei saa XX vastutada TERE varade müügi eest.

8. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja

kanda. Kostjate põhjendatud ja vajalikud kulud on 16 311 eurot 28 senti. TsMS § 177 lg 4 järgi

peab hageja tasuma sellelt seadusjärgses määras viivist.

9. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb hagi tagamine TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.

10.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 1 ja § 438, sest

jättis käsitlemata hageja leppetrahvi- ja kahjunõude, mis põhines sellel, et TERE on OÜ Tondi

Tennisekeskuse (TTK) osaluse võõrandanud ja rikkunud sellega lepingu p 1.8, mille kohaselt

kohustus kostja I tagama, et TERE ega MET ei võõranda ega koorma lepingu esemeks olevaid

varaesemeid. Seejuures on XX, kelle kontrolli all oli MPGI, hääletanud TERE nõukogu

liikmena osaluse võõrandamise poolt.

10.2. Maakohus jättis hageja esitatud tõendite kogumise taotlused põhjendamatult rahuldamata

ning asus seejärel seisukohale, et hageja ei ole hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, mis

ei ole üldjuhul aktsepteeritav.

10.3. Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja I (MGPI) vastu täitmise nõude

sissenõutavaks muutumise esimene eeldus ei ole täidetud ja seda ei saa lugeda TsÜS § 104 lg 1

järgi saabunuks.

Kostja I on oma käitumisega omaks võtnud, et esimene tingimus on täidetud. Seda kinnitab

kostja I 28. septembri 2017. a kiri, millest saab järeldada, et pooled vaidlesid üksnes teiste

tingimuste üle. Samuti on kostja I 2. märtsi 2018. a menetlusdokumendis kinnitanud, et vara

müük on kohe võimalik, kui maksuriskist tekkiv kulu jääb hageja kanda. Seega on kostja I

kinnitanud, et tal on kontroll varade üle. Kostjad kinnitasid ka 15. märtsi 2017. a

koondumisteates, et MGPI on TERE omandamiseks asutatud eriotstarbeline äriühing, mille

omanike struktuur langeb kokku MAAGi omanikega ning seeläbi on tegemist MAAGi kontrolli

all oleva äriühinguga. Seega tuleb MAAG lugeda MGPIga samasse kontserni kuuluvaks. Kostja

2-18-2362

I on oma tegevusega nõustunud, et lepingu p-s 1.4 sisalduv tingimus on täidetud, ning seeläbi

on kostja I kaotanud õiguse tugineda vastuväitele.

Alternatiivselt saab lepingu p-s 1.4 sisalduva tingimuse lugeda TsÜS § 104 lg 1 järgi täidetuks.

MGPI ja XX on pärast lepingu sõlmimist teinud toiminguid selle tingimuse saabumise

takistamiseks. MGPI oli ELVEDA suuruselt teine võlausaldaja ning ta hääletas 10. aprillil 2017

TERE aktsiate MAAGile võõrandamise poolt. Seejuures esindas nii MAAGi kui ka MGPId

sama advokaat. Selliselt tekitati olukord, kus formaalselt ei saanud MGPI TERE aktsiate

kaudseks omanikuks. Kui TERE aktsiaid ei oleks müüdud, oleks TERE kuulunud alates

6. septembrist 2017 MGPIga ka formaalselt samasse kontserni. Kuigi MAAGil ja MGPIl on

samad osanikud, ei ole formaalselt tegemist kontserniga ÄS § 6 tähenduses, sest osanikud on

füüsilised isikud. Olukorras kus kostja I oli sõlminud 2. detsembril 2016 lepingu ELVEDA

osaluse ja sellega kaudselt ka TERE aktsiate omandamiseks ning sõlminud hagejaga 7. märtsil

2017 lepingu, kuid hääletas 10. aprillil 2017 TERE aktsiate MAAGile võõrandamise poolt, on

kostja I käitunud vastuoluliselt, eesmärgiga tekitada hagejale kahju.

10.4. Kuna maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja I kohustus ei olnud sissenõutavaks

muutunud, jättis maakohus vääralt rahuldamata ka hageja leppetrahvi ja kahju hüvitamise

nõude kostja I vastu.

10.5. Maakohus jättis vääralt rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude kostja III vastu ning

hageja väited XX käitumise kohta käsitlemata, rikkudes TsMS § 436 lg-t 1. Maakohus asus

seisukohale, et hageja ei ole tõendanud seda, et XX kontrollis MAAGi, samas keeldus

maakohus tunnistajatena MAAGi teisi osanikke üle kuulamast. Maakohus lähtus üksnes

juhtorganite kollegiaalsusest, kuid jättis arvestamata, et pankrotitoimkonna liikmed ja TERE

nõukogu liikmed tegutsesid XX käsundi alusel.

10.6. Maakohus jättis eeltoodud põhjendusi arvestades vääralt rahuldamata hagi ka kostja II

vastu.

Vastustaja seisukoht

11. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kostjat I puudutavas osas TsMS § 657 lg 1

p 3 alusel osaliselt rahuldada, maakohtu otsus selles osas tühistada ning asi tuleb saata

tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja II ja kostjat III puudutavas

osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni muuta, kuid

TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb selles osas osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

13. Ringkonnakohus lahendab esmalt seni lahendamata taotlused (I) ning käsitleb seejärel

hageja nõudeid kostja I vastu (II) ning viimaks hageja nõudeid kostja II ja kostja III vastu (III).

I

14. Hageja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuses taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks

ja kogumiseks ning lisas uue tõendi ka 22. märtsi 2021. menetlusdokumendile.

2-18-2362

Ringkonnakohus arutas pooltega 30. märtsi 2021. a kohtuistungil põhjalikult kõiki hageja

esitatud taotlusi ja asus pärast poolte seisukohtade ja selgituste ärakuulamist seisukohale, et

ükski hageja taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata (vt ringkonnakohtu 30. märtsi

2021. a menetluskonverentsina peetud kohtuistungi protokoll). Kuigi hageja esitas

ringkonnakohtu istungil tehtud määruste kohta vastuväite, milles ei nõustunud ringkonnakohtu

seisukohtadega, ei anna see kolleegiumi hinnangul alust asuda kohtuistungil tehtud määrustest

erinevale seisukohale. Seetõttu lahendab ringkonnakohus vaidluse asjas seni esitatud ja

vastuvõetud tõendite alusel.

15. Lisaks esitas hageja ringkonnakohtule taotluse 30. märtsi 2021. a kohtuistungi protokolli

parandamiseks, milles hageja palub kohtuistungi helisalvestise põhjal lisada protokolli hageja

täiendavad selgitused. Kostja vaidles protokolli parandamise taotlusele vastu. Kolleegiumi

hinnangul ei anna hageja taotlus alust kohtuistungi protokolli parandada, sest protokollis ei

esine sisulisi vigu, mille parandamist saab menetlusosaline TsMS § 53 lg 2 järgi taotleda.

Hageja soovib üksnes oma kohtuistungil esitatud seisukohti protokollis ulatuslikumalt

kajastada. Kolleegium märgib, et TsMS § 50 lg 1 järgi peab menetlustoimingu protokoll

kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku

edasikaebamise seisukohalt olulist. Kuna hageja oli esitanud uute tõendite kogumise taotlused

valdavas osas juba kirjalikult maakohtule, siis pidi hageja olema kõik tõendi vastuvõtmiseks

vajalikud selgitused olema esitanud juba kirjalikult maakohtule ning ringkonnakohus kontrollis

kohtuistungil nende taotluste puhul seda, kas maakohtul oli alust jätta taotletud tõendid

kogumata. Ka ringkonnakohtule esitatud kahe dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks esitas

hageja kirjaliku taotluse, mistõttu nähtusid hageja selgitused uute tõendite ringkonnakohtus

esitamise lubatavuse kohta juba hageja kirjalikes dokumentides. Seetõttu ei pidanud

ringkonnakohus kõiki hageja kohtuistungil antud selgituste kohta stenogrammi koostama ja

võis piirduda üksnes olulisema välja toomisega.

II

16. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus ennatlikult hagi kostja I vastu rahuldamata

põhjusel, et poolte 7. märtsi 2017. a lepingu p-s 1.4 sätestatud tingimus ei ole saabunud.

17. Hageja ja kostja I (MGPI) vaidlevad asjas selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt I

7. märtsi 2017. a lepingu täitmist ja täitmata jätmise eest leppetrahvi või alternatiivselt lepingu

rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Hageja arvates on lepingu p-s 1.4 sätestatud

tingimus (MGPI või temaga samasse kontserni kuuluv isik on kas omandanud otsese või kaudse

TERE enamusosaluse või TERE tervikvarad, sh TERE osalused, nõuded ja 100% MET

aktsiakapitalist) saabunud või tuleb lugeda TsÜS § 104 lg 1 alusel saabunuks.

17.1. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 7. märtsil 2017 lepingu (I kd tl 11–13). Hageja

väitel sõlmisid pooled lepingu eeldusel, et MGPI saab TERE ja ühes sellega ka tema

tütarettevõtte MET varad kaudselt enda kontrolli alla. Seda kinnitab nii poolte lepingu preambul

(võttes arvesse, et müüja soovib pärast TERE üle kontrolli omandamist anda ostjale üle TEREle

ja METile kuuluvad lepingus nimetatud varad) kui ka lepingu p 1.4 sõnastus, milles seati varade

üleandmine sõltuvusse hetkest, mil müüja või temaga samasse kontserni kuuluv isik on saanud

otsese või kaudse kontrolli TERE ja MET üle seeläbi, et omandatakse TERE osalus või

tervikvarad. Seda, et MGPI pidi saama kontrolli TERE ja METi üle, kinnitab ka asjaolu, et

MGPI oli 2. detsembril 2016 sõlminud lepingu ELVEDA, kellele kuulus TERE aktsiakapitalist

100%, osaluse omandamiseks. Kuigi nimetatud lepingut ei ole asjas tõendina esitatud, on

kostjad kinnitanud sellise lepingu sõlmimist. Seda, et MGPI pidi saama TERE ja ühes sellega

ka METi enda kontrolli alla, kinnitab ka Konkurentsiametile esitatud koondumise teade (II kd,

2-18-2362

tl 88). Seda arvestades ei ole põhjendatud kostja I vastuväide, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud

kindlust, et MGPI saab aktsiad oma kontrolli alla. Kuna MGPI oli sõlminud ELVEDA osaluse

omandamiseks lepingu ja TERE aktsiad kuulusid 100% ulatuses ELVEDAle, juhindusid hageja

ja kostja I lepingut sõlmides selgelt sellest, et MGPI saab TERE enda kontrolli alla. Küsimus

oli üksnes ajas ning seetõttu leppisid pooled kokku, et varad antakse hagejale üle viie tööpäeva

jooksul.

Pooled nimetasid lepingu preambulis TERE üle kontrolli saamist, kuid on täpsustanud seda

lepingu p-s 1.4 ja leppinud kokku varade üleandmise korraldamise viie tööpäeva jooksul alates

päevast, mil MGPI või temaga samasse kontserni kuuluv isik on kas omandanud TERE otsese

või kaudse enamusosaluse või TERE tervikvarad. Kuigi MGPI pidi ülaltoodu kohaselt

omandama ELVEDA osaluse kaudu TERE kaudse osaluse, ei vaidle pooled selle üle, et MGPI

omandas ELVEDA osaluse alles pärast seda, kui ELVEDAle ei kuulunud enam TERE aktsiad.

Seega ei ole MGPI saanud kunagi otseselt ega kaudselt TERE enamusosaluse omanikuks.

Samuti ei ole MGPI omandanud TERE tervikvarasid. TERE enamusosaluse kaudseks

omanikuks sai esmalt MAAG ja seejärel FARMI. Arvestades äriregistri andmeid, asus

maakohus õigesti seisukohale, et kumbki neist ei kuulu MGPIga samasse kontserni ÄS § 6

tähenduses. Asjaolu, et MGPI ja MAAGi osanikud ja osanike struktuur kattuvad, viitab küll

sellele, et need äriühingud on omavahel seotud ja tegutsevad lõppastmes samade isikute huvides

ja kasuks, kuid see ei muuda neid samasse kontserni kuuluvaks ÄS § 6 tähenduses.

Iseenesest on õige hageja väide, et TERE aktsiad on ilmselt mingil viisil MGPI kontrolli all,

sest MGPI on kohtumenetluses, sh ringkonnakohtu istungil pidanud võimalikuks endiselt

tagada lepingus nimetatud osaluste ja nõuete üleandmine. See on ka mõistetav, kuna MGPI ja

MAAGi osanikud kattuvad. Seda, et MAAG ja MGPI on seotud, kinnitab iseenesest ka

Konkuretsiametile esitatud koondumise teade. Eeltoodu ei anna aga alust järeldada, et saabunud

on lepingu p-s 1.4 sätestatud tingimus, sest MGPI kontserni MAAG ja FARMI ei kuulu.

Sisuliselt on ka hageja nõustunud, et MAAG ega FARMI ei kuulu formaalselt MGPIga samasse

kontserni. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, et pooled pidasid lepingu p-s 1.4 kontserni

all silmas midagi muud kui kontserni ÄS § 6 tähenduses.

17.2. Õige on aga hageja arusaam, et lepingu p-s 1.4 sätestatud tingimus tuleb TsÜS § 104 lg 1

järgi lugeda saabunuks.

Tingimus loetakse TsÜS § 104 lg 1 järgi saabunuks juhul, kui selle saabumist takistas hea usu

põhimõtte vastaselt pool, kellele tingimuse saabumine ei ole kasulik. Riigikohus on leidnud, et

viidatud sätte kohaselt ei pea tingimuse saabumine olema lepingupoolele kahjulik, piisab et see

ei ole kasulik, samuti ei pea lepingupool käituma õigusvastaselt, piisab kui käitumine on

vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 21. november 2008. a otsus tsiviilasja

nr 3-2-1-111-08, p 25).

Praegusel juhul takistas kostja I (MGPI) hea usu põhimõtte vastaselt lepingu p-s 1.4 sätestatud

tingimuse, s.o TERE otsese või kaudse enamusosaluse enda või endaga samasse kontserni

kuuluva äriühingu poolt omandamise saabumist sellega, et olles ELVEDA võlausaldaja,

hääletas MGPI ELVEDAle kuulunud TERE aktsiate võõrandamise kasuks MAAGile, kes ei

kuulunud ÄS § 6 tähenduses MGPIga samasse kontserni. Pooled ei vaidle selle üle, et MGPI

oli ELVEDA võlausaldaja. 10. aprillil 2017 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus osales

MGPI ja MAAGi esindajana Reet Saks, kes hääletas mõlema nimel ühehäälselt vara müügi üle

enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil. Seejuures otsustasid võlausaldajad, et enne

müügilepingu sõlmimist tuleb pankrotihalduril selle põhitingimused kooskõlastada

pankrotitoimkonnaga (II kd, tl 152–154). Pooled ei vaidle ka selle üle, et MAAG omandas

2-18-2362

TERE aktsiad 14. juulil 2017 ja võõrandas need 18. juulil 2017 edasi FARMIle (I kd, tl 20).

Seda arvestades on pankrotitoimkond ka kooskõlastanud TERE aktsiate võõrandamise

MAAGile. Seega, olles teadlik hageja ees võetud kohustusest, aitas MGPI kaasa sellele, et

TERE aktsiad võõrandati küll MGPIga ühiste osanike kaudu seotud äriühingule, st jäid samade

osanike kontrolli alla, kuid mitte MGPIga samasse kontserni kuuluvale äriühingule. Selliselt on

MGPI käitunud vastuoluliselt, jättes hagejale mulje, et ta saab TERE aktsiad enda või endaga

samasse kontserni kuuluva äriühingu kontrolli alla, samal ajal on ta aga nõustunud ca kuu pärast

hagejaga lepingu sõlmimist sellega, et TERE aktsiad võõrandatakse enne seda, kui ta ise on

saanud ELVEDA osaluse omanikuks ja seeläbi ka TERE aktsiate kaudseks omanikuks.

Kolleegiumi hinnangul ei oleks heas usus tegutsev äriühing, kes oli lubanud võtta teise

äriühingu enda kontrolli alla ja tagada seejärel selle äriühingu osade varade üleandmine oma

lepingupartnerile, soodustanud millegagi teise äriühingu osaluse võõrandamist muudele, sh

endaga seotud isikutele, kes ei kuulu temaga samasse kontserni. Seda tehes saavutas MGPI

olukorra, et ta ei pea tagama hagejale lubatud TERE ja MET varade üleandmist hoolimata

poolte vastavast kokkuleppest. Tingimuse saabudes tulnuks aga MGPIl tagada hagejale TERE

ja MET teatud varade üleandmine sümboolse hinna eest ning tagajärg ei olnud MGPIle ilmselt

kasulik.

18. Eelnevat arvestades jättis maakohus hageja nõuded kostja I vastu ennatlikult rahuldamata

põhjusel, et lepingu p-s 1.4 sätestatud tingimus ei ole saabunud. Kuna maakohus piirdus

vaidlust lahendades üksnes selle tingimuse kontrollimisega ega ole tuvastanud, kas ka muud

kohustuse täitmise nõude tingimused olid täidetud ning esinevad leppetrahvi ja kahju

hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud, on valdav osa kostja I vastu esitatud nõuete

rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid tuvastamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha

selle nõude kohta ise uut otsust, ohustamata ülemäära poolte õigust kaevata asjaolude

tuvastamise peale, ning saadab asja kostja I vastu esitatud hagi osas maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

19. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus tuleb mh arvestada asjaolu, et lepingu p-s 1.1 c

nimetatud vara (OÜ Tondi Tennisekeskus osalus) on võõrandatud ning lepingu p-s 1.2

nimetatud osaühingud on äriregistrist kustutatud.

20. Kuna ringkonnakohus tühistab kostja I osas maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas selle nõude osas menetluskulude jaotust

ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi

maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

III

21. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hagi kostja II ja kostja III

vastu rahuldamata, kuid ei põhjendanud oma otsust nõuetekohaselt. Ringkonnakohus saab selle

vea parandada.

22. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõlmis 7. märtsil 2017 lepingu kostjaga I (MGPI), keda

esindas lepingu sõlmimisel kostja III (XX). Lepingu esemeks olid kostjale II (TERE) ja tema

tütarettevõttele (MET) kuuluvate osaluste ning nõuete üleandmine hagejale. Kuna hageja

sõlmis lepingu kostjaga I, siis saab hageja esitada ka selle lepingu rikkumisest tulenevaid

nõudeid üksnes kostja I vastu. Seda on hageja ka praeguses kohtuasjas teinud, esitades kostja I

vastu nii leppetrahvi kui ka alternatiivse kahju hüvitamise nõude.

2-18-2362

Lisaks nõuab aga hageja ka kostjalt II ja kostjalt III solidaarselt kostjaga I lepingu p-s 2.2

sätestatud leppetrahvi või lepingu p-des 1.1–1.3 nimetatud üle andmata jäänud vara väärtuse

ulatuses õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 tähenduses.

Kolleegiumi hinnangul saab hageja iseenesest nõuda kostjatelt solidaarselt sama kahju

hüvitamist lepingulisel ja lepinguvälisel alusel. Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel

alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137

lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega ei ole põhjendatud kostjate väide, et hageja

nõue kostja II ja kostja III vastu on õiguslikult VÕS § 1044 lg-s 2 sätestatut arvestades

perspektiivitu. Kuigi VÕS § 1044 lg 2 järgi ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva

kahju hüvitamist nõuda üldjuhul deliktilisel alusel, saab seda siiski teha, kui rikutud lepingulise

kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Viidatud

säte piirab küll paralleelselt lepingulisel alusel esitatud kahju hüvitamise nõudega deliktilise

nõude esitamist, kuis see säte reguleerib üksnes olukorda, kus hageja sooviks esitada kahju

hüvitamise nõude nii lepingulisel kui ka lepinguvälisel alusel sama kostja vastu. Praegusel juhul

soovib aga hageja nõuda kahju hüvitamist lepingulisel alusel kostjalt I ning lepinguvälisel alusel

kostjalt II ja kostjalt III, mistõttu kostjate viidatud säte ei kohaldu.

23. Kuigi hageja saab nõuda sama kahju hüvitamist nii lepingut väidetavalt rikkunud kostjalt I

kui ka väidetavalt kahju õigusvastaselt tekitanud kostjalt II ja kostjalt III, ei ole hageja nõue

kostja II ja kostja III vastu hagis esitatud asjaolusid arvestades põhjendatud.

23.1. Hageja arvates on kostja III (XX) tekitanud hagejale heade kommete vastase tahtliku

käitumisega kahju, st XX tegevuse tõttu on jäänud hageja ja kostja I vahel sõlmitud leping

täitmata ning hagejal on jäänud lepingus nimetatud varaesemed saamata. Hageja väitel seisnes

XX heade kommete vastane tahtlik käitumine kokkuvõtlikult selles, et oma positsiooni ja

mõjuvõimu erinevates rollides ära kasutades, tegi ta tehinguid, eesmärgiga vältida hagejale

lepingu täitmist. Hageja tõi esile, et XX kuulus erinevate seotud äriühingute juhtorganitesse,

mille liikmena tal oli mõjuvõim teiste liikmete üle ning sellest tulenevalt võtsid need organid

vastu tema soovitud otsuseid. Hageja arvates saab XX heade kommete vastase tahtliku

käitumise omistada ka kostjale II, sest XX oli hageja hinnangul kostja II varjatud juht.

Kolleegiumi hinnangul ei saa hageja esitatud asjaoludest järeldada, et XX on käitunud hageja

suhtes tahtlikult heade kommete vastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses, mis võiks hagejale

anda alust nõuda kostjalt III kahju hüvitamist.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja III oli kostja I (MGPI) juhatuse liige, kes sõlmis kostja I

nimel hagejaga 7. märtsil 2017 lepingu, lubades tagada hagejale TERE ja tema tütarettevõtte

MET teatud varade üleandmise. Seega ei ole kostja III võtnud isiklikult sellist lepingulist

kohustust ega saanud teha seda eesmärgiga jätta kohustus isiklikult täitmata. Küll aga saab XX

käitumist MGPI juhatuse liikmena omistada MGPIle. TsÜS § 31 lg 5 järgi loetakse juriidilise

isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega kõik etteheited, mida hageja teeb XX-

le seoses tema tegutsemisega MGPI juhatuse liikmena, on käsitatavad etteheidetena kostjale I

(MGPI). Lisaks võib XX MGPI juhatuse liikmena vastutada ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse

liikme kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest, kuid sellisel juhul saab

osaühingu võlausaldaja nõuda ÄS § 187 lg 4 järgi kahju hüvitamist osaühingule, mitte endale,

ning seda üksnes juhul, kui ta ei saa oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada.

Erandina saab võlausaldaja nõude deliktilise kahju hüvitamist ka iseendale. Riigikohus on

leidnud, et äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad

rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, mis on

2-18-2362

kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Samuti võib kõne alla

tulla juhtorgani liikme vastutus VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, kui juhatuse liige tekitas

võlausaldajatele kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega (vt nt Riigikohtu 20. juuni

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-50307, p 16).

Kolleegiumi hinnangul ei saa aga äriühingu lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju olla kahju, mille eest vastutab deliktiõiguslikult ka äriühingu juhatuse liige. Juhul, kui

äriühing jätab oma lepingulise kohustuse täitmata, ei saa juhatuse liige vastutada igal juhul

solidaarselt äriühinguga sellega põhjustatud kahju eest. Selleks, et võlausaldaja saaks nõuda

juhatuse liikmelt deliktilisel alusel kahju hüvitamist, peab juhatuse liikme käitumine olema

üldjuhul suunatud äriühingu varatuks muutmisele, mistõttu ei saa võlausaldaja oma nõuet

äriühingu vara arvel rahuldada või see on raskendatud. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja

esile toonud. Olukorras, kus äriühing oma lepingulist kohustust rikub, saab äriühingu suhtes

kohaldada lepingurikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida hageja on praeguses asjas

ka teinud, esitades hagi kostja I vastu.

Eelnevat arvestades ei saa kohus hagis esile toodud heade kommete vastase tahtliku

käitumisena esile toodud asjaolude alusel rahuldada hageja kahju hüvitamise nõuet kostja III

vastu ega ka kostja II vastu sõltumata sellest, kas XX oli kostja II varjatud juht.

23.2. Hageja arvates vastutab kostja II (TERE) mh ka selle eest, et XX andis TERE nõukogu

liikmena nõusoleku TEREle kuulunud OÜ Tondi Tennisekeskus osaluse võõrandamiseks, kuigi

teadis MGPI juhatuse liikmena, et hageja sõlmitud lepingu p 1.8 järgi kohustus ta tagama, et

seda ei võõrandata. Lisaks heidab hageja kostjale II ette seda, et ta ei ole lasknud taastada

äriregistris lepingu esemeks olnud osaühingu (Rellim Invest OÜ, mis oli omakorda lepingu

esemeks olnud OÜ Devarin OÜ osade ainuosanik) registreeringut, mistõttu on muutunud ka

selles osas lepingu täitmine võimatuks.

Kolleegium selgitab, et kuigi TERE nõukogu kiitis heaks nimetatud osaluse võõrandamise, ei

olnud TERE hageja ja kostja I vahel 7. märtsil 2017 sõlmitud lepingu pool. Seega ei ole TERE

võtnud endale lepingulist kohustust jätta lepingus nimetatud osalused võõrandamata või tagada

talle või tema tütarettevõttele kuuluvate osaühingute eksisteerimine (kanne äriregistris).

Kohustuse tagada varaesemete säilimist, võttis endale kostja I (MGPI). Seega ei saa olla TERE

nõukogu vastavat otsust vastu võttes rikkunud lepingut ega käitunud tahtlikult vastuolus heade

kommetega. Ainuüksi asjaolust, et üks nõukogu liige teadis, et MGPI oli lubanud hagejale, et

varaesemeid ei võõrandata, ei saa seda järeldada. Osaluse võõrandamise kiitis heaks TERE

nõukogu, mis oli kollegiaalne organ.

24. Eeltoodut arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust kostja II ja

kostja III vastu esitatud nõuete ega neid puudutavate menetluskulude jaotuse osas muuta,

mistõttu jääb kostja II ja kostja III vastu esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning kostja II

ja kostja III apellatsioonkaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

Küll aga tuleb kostja I osas maakohtu otsuse tühistamise ja maakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmise tõttu tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas tervikuna, sh

kostja II ja kostja III kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise osas. Arvestades seda, et

maakohus mõistis hagejalt menetluskulude hüvitise solidaarselt välja kõigi kostjate kasuks,

eristamata kostja II ja kostja III osa, ei ole maakohus määranud kindlaks kostjale II ja kostjale

III hüvitatavate menetluskulude suurust, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka

ringkonnakohus. Kostjale II ja kostjale III hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

2-18-2362

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse

jõustumist kostja II ja kostja III suhtes.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin