2-18-114490/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-114490

Tsiviilasi

XX hagi OÜ Glint Invest vastu võlgnevuse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. märtsi 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Glint Invest apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg

Kostja

(apellant)

OÜ Glint

Invest

(registrikood

11370384), lepingulised esindajad Jelena Karzetskaja ja

Sofja Pevzner-Belošitski

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Harju Maakohtu 24. märtsil 2021 tsiviilasjas nr 2-18-114490 tehtud otsuse

peale esitatud OÜ Glint Invest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud OÜ Glint Invest kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 9. juulil 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

OÜ-lt Glint Invest (kostja) 2150 euro saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja

Harju Maakohus kohustas 30. juuli 2018. a määrusega hagejat esitama nõuetekohane

hagiavaldus.

2. Hageja esitas 13. augustil 2018 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kohustada

kostjat tagastama hagejale 1790 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 360

2 (4)

eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 55,23 eurot ja edasiulatuv viivis

seadusjärgses määras põhinõudelt (2150) eurot kuni nõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17. märtsil 2018 üürilepingu (leping), mille

kohaselt pidi kostja andma hagejale üürile elamu asukohaga Harjumaa, Rae vald, Rae küla,

Väike-Tammi 10. Pooled leppisid kokku, et igakuine üür on 1100 eurot ning tasuda tuleb ka

ettemaks 1100 eurot. Hageja tasus kostjale 17. märtsil 2018 1100 eurot ja 1. aprillil 2018 1100

eurot. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja 1. aprilliks 2018 vabastama elamu temale kuuluvatest

esemetest ning ilmuma kohale üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamiseks. Hageja ei saanud

1. aprillil 2018 asuda elama üüritud elamusse, sest elamus olid jätkuvalt kostjale kuuluvad

esemed, mis takistasid elamu kasutamist, ning kostja esindaja ei ilmunud elamut üle andma.

16. aprillil 2018 teavitas hageja kostjat võtme kostja usaldusisikule üle andmisest. 4. mail 2018

edastas hageja kostjale ülesütlemisavalduse ja nõudis tasutud summade tagastamist. Kostja

tagastas hagejale 410 eurot, kuid jättis tagastamata 1790 eurot. Hageja kasutas kostjale

nõudekirja esitamiseks õigusabi, millega seoses kandis hageja kulusid 360 eurot. Hageja nõuab

viivist alates 17. märtsist ja 1. aprillist 2018, s.o ajast, mil hageja tasus kostjale 1100 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt kaotas hageja õiguse lepingust

taganeda, kuna ta ei teinud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul. Taganemisest teatas hageja

esmakordselt hagiavalduses. Kui hageja jääb lepingu ülesütlemise juurde, siis puudub tal õigus

nõuda tasutud üüri ja tagatise täies ulatuses tagastamist, sest hageja kasutas

kommunaalteenuseid kuni 16. aprillini 2018 ning kostjal on etteteatamistähtaja järgimata

jätmise tõttu õigus nõuda hüvitist vähemalt ühe kuu üürisumma ulatuses. Arusaamatu on hageja

viivisearvestuse alguskuupäev. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue 360 euro saamiseks,

sest 4. mai 2018. a nõudekiri ei ole seotud kohtuvaidluse esemega. Hageja on esitanud hagis

lepingust taganemise avalduse, aga 4. mail 2018 esitati ülesütlemisavaldus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 24. märtsi 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1790 eurot, kahjuhüvitise 360 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 17. aprill 2018. a kuni 24. märts 2021. a eest 420,58

eurot ja viivise seadusjärgses määras protsendina põhinõudest (2150 eurot) alates 25. märtsist

2021 kuni nõude täieliku täitmiseni ning jättis hageja menetluskulud 99,5% ulatuses kostja

kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei saa 6. aprillil 2018 kostja esindaja poolt hagejale

võtme üleandmist käsitada üürilepingu eseme vastuvõtmisena, mistõttu oli hagejal õigus

lepingust taganeda (võlaõigusseaduse (VÕS) § 277 lg 1). Kuigi pooltel oli kavas 6. aprillil 2018

allkirjastada ka üleandmise-vastuvõtmise akt, siis jäi see vormistamata, sest üürileandja ei

olnud oma isiklikke asju ja kokkulepitud nahkdiivaneid ära viinud. Oluline rikkumine on

võõraste asjade elamus hoiustamine, mille äraviimiseks andis hageja 6. aprillil 2018 kostjale ka

täiendava tähtaja. Lepingust taganemise tõttu ei pidanud hageja ajavahemiku 1. kuni 16. aprill

2018. a eest tasuma üüri ega kõrvalkulusid. Samuti ei ole kostjal alust nõuda leppetrahvi, sest

hageja taganes lepingust ning lepingus kokku lepitud leppetrahvinõuded üürniku võimalike

rikkumiste puhuks on tühised (VÕS § 287). Seega on kostja kohustatud hagejale tagastama

1790 eurot (VÕS § 189 lg 1).

Kostjalt tuleb kahjuhüvitisena välja mõista ka 360 eurot (VÕS § 115 lg 1). Kostja rikkus

kohustust, mistõttu oli hageja kohtuväline pöördumine õigustatud. Kuivõrd hageja taganes

lepingust 16. aprillil 2018 ja teatas samal päeval kostjale oma nõudest, siis on hagejal õigus

nõuda viivist alates 17. aprillist 2018 (VÕS § 113 lg 2). Raha üleandmisest kuni nõude

3 (4)

sissenõutavaks muutumiseni sai hageja nõuda kostjalt intressi, kuid kuna seadusjärgne

intressimäär (VÕS § 94 lg 1) oli sellel perioodil 0%, siis on intress 0 eurot.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus selgitamiskohustust, jättis asjas tähtsust

omavad asjaolud välja selgitamata ning otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus ei selgitanud

seoses kostja väidetega kommunaalteenuste tarbimise kohta, milliseid asjaolusid peab kostja

täiendavalt selgitama ja tõendama. Samuti jättis kohus seoses maja vastuvõtmise ja asjade

äraviimisega põhjendamata, milliste kirjalike tõenditega riimuvad tunnistajate ütlused. Kohus

jättis tähelepanuta, et üüriti möbleeritud ese. Hageja etteheited on paljasõnalised ega tugine

üürilepingus kokkulepitud tingimustele. Kohus jättis analüüsimata kostja esitatud tõendi,

millest nähtuvalt ei kavatsenud hageja esialgu kolida elamusse 1. ega 6. aprillil 2018.

Põhjendatud ei olnud ka kohtuvälises menetluses kantud kulu välja mõistmine, sest hageja

esindaja 4. mail 2018 koostatud teatis kordab hageja varasemalt esitatud nõuet ega oma

iseseisvat tähendust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus

leiab,

et

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja § 637 lg 1 p 3 alusel keelduda, kuivõrd

apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.

7. Ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi menetlusse, kui

apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda

menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv.

TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis

esimeses

kohtuastmes,

arvestades

kaebuse

ulatust.

RLS § 59

lg 15

sätestab,

et

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu

avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

Kuivõrd vaidlustatud otsusega mõisteti kostjalt välja põhivõlgnevus 1790 eurot, kahjuhüvitis

360 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 17. aprill 2018. a kuni 24. märts 2021. a

eest 420,58 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt (2150 eurot) seadusjärgses määras ning

kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies

ulatuses rahuldamata, siis on kaebuse hind TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 2 ja § 134 lg 1 järgi

2368,69 eurot (= põhivõlgnevus 1790 eurot + kahjuhüvitis 360 eurot + hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis rahuldatud ulatuses 46,69 eurot + viivis ühe aasta eest 172

eurot). Sellelt nõutav riigilõiv on RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 250 eurot.

8. Ringkonnakohus andis 26. aprillil 2021 aega puuduse kõrvaldamiseks kuni 28. aprillini

2021, hoiatades ühtlasi, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kostja esindaja kinnitas kõnealuse e-kirja

kättesaamist samal päeval. 28. aprillil 2021 teatas kostja e-kirja teel, et loobub

apellatsioonkaebuse esitamisest. Ringkonnakohus palus 29. aprillil 2021 TsMS § 644 lg 2 teise

lause ja § 336 lg 1 teise lause alusel esitada loobumise avaldus digitaalselt allkirjastatuna,

kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud alust § 336 lg-s 1 sätestatud tingimusest, mille

kohaselt peab elektrooniliselt esitatud dokument olema varustatud digitaalallkirjaga, kõrvale

kaldumiseks.

9. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kostja ringkonnakohtule esitanud allkirjastatud

loobumise avaldust ega riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, ka ei ole kaebuselt tasumisele

kuuluva riigilõivu makse laekumine tuvastatav kohtute infosüsteemist. Kuna kostja on jätnud

puuduse kõrvaldamata, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda.

4 (4)

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuivõrd hagejal ei saanud

apellatsioonimenetluses

välja

mõistmisele

kuuluvaid

menetluskulusid

tekkida,

siis

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

11. Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuivõrd

apellatsioonkaebus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebust kostjale tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)