3-21-414/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-414

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa andmiseks AS Giga suhtes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Giga määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Karin Kask

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse

AS Giga

esindaja v.adv Marko Kaevando

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebuse lisana esitatud tõendid.

2. Jätta rahuldamata taotlus haldusasja menetluse kinniseks kuulutamiseks.

3. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2021. a määrus.

Teha uus määrus, millega jätta tervikuna rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus

täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks AS Giga suhtes.

4. Jätta rahuldamata taotlus Maksu- ja Tolliameti esindaja trahvimiseks.

5. Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS Giga kasuks õigusabikulude katteks välja kaks tuhat

kaheksasada neliteist (2 814) eurot 51 senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26. veebruaril 2021 esitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus luba täitetoimingute

sooritamiseks AS Giga suhtes Eesti Vabariigi kasuks.

Maksuhaldur selgitas, et kontrollib 9. aprilli 2020. a korralduse nr 12.2-3/052339-1 alusel

AS Giga käibemaksu ja erijuhtude tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamis-

perioodidel jaanuar 2016 kuni detsember 2018. Kontrollis selgunud asjaolud annavad alust arvata,

et äriühing on sel ajavahemikul jätnud deklareerimata ja tasumata makse ja makseid kokku

696 324,63 eurot, millest tulumaks 462 389,98 eurot, sotsiaalmaks 224 094,55 eurot ja kohustusliku

kogumispensioni makse 9840,10 eurot.

AS Giga on teinud kontrollitaval perioodil oma pangakontodelt juhatuse liikmete pangakontodele

ülekandeid kokku 378 000 eurot (Janek Veeberile 78 000 eurot ja Franek Veeberile 300 000 eurot).

Pangakontodele kantud summad ei ole sularahas äriühingu kassasse jõudnud. Maksuhaldur käsitab

neid makseid juhatuse liimetele makstud netotasuna (brutosumma 482 340,10 eurot), millelt tuleb

tasuda tulumaks 94 500 eurot ((482 340,10 – 9840,10) x 0,2), sotsiaalmaks 159 172,22 eurot (482

340,10 x 0,33) ja kohustusliku kogumispensioni makse 9840,10 eurot.

AS Giga on teinud kontrollitaval perioodil pangakontodelt juhatuse liikmetele J. Veeberile ja

F. Veeberile sularahas väljamakseid kokku 1 429 172,46 eurot. Erinevalt AS Giga raamatupidamise

andmetest ei ole AS Giga pangakontodelt välja võetud sularaha äriühingu kassasse jõudnud.

Maksuhaldur käsitab neid makseid ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, millest loeb J.

Veeberi pangakontolt tehtud makse 115 000 eurot äriühingule tagastatuks. Ülejäänud 1 314 172,46

euro osas tuleb tasuda tulumaks 328 543,12 eurot (1 314 172,46 x 20/80).

Giga AS on võimaldanud juhatuse liikme J. Veeberi abikaasal ja hilisemal ainuaktsionäril Kristi

Veeberil ajavahemikul 2016. aastal kasutada oma pangakontol nr EE312200001120139436 olevaid

rahalisi vahendeid 157 387,46 euro ulatuses isiklikeks kulutusteks. Maksuhaldur käsitab äriühingu

rahalistest vahenditest isiklike kulutuste tegemist TuMS § 48 lg 1 kohaselt erisoodustusena, millelt

tuleb tasuda tulumaks 39 346,86 eurot (157 387,46 x 20/80) ja sotsiaalmaks 64 922,33 eurot ((157

387,46 + 39 346,86) x 33%).

Kontrollimise tulemusena on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks. On põhjendatud kahtlus, et Giga AS on pannud toime maksupettuse.

Äriühingu varalise seisu tõttu arvestades palus MTA luba:

a) hüpoteegi seadmiseks AS Giga kinnistule aadressil Tartu Narva mnt 124 (1113,0 m2), registriosa

4235503. Piirkonna hinnastatistikat arvesse võttes kujuneb kinnistu keskmiseks müügihinnaks 194

374 eurot (1113,0 x 174,64);

b) käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks Transpordiameti sõidukite registrisse

AS Giga sõidukitele Bentley Brooklands Coupe (449 TOY) ja Mercedes-Benz G55 AMG (449

GGG) kokku summas 169 800 eurot;

c) AS Giga väärtpaberikonto blokeerimiseks summas 70 301 eurot. Eesti Väärtpaberikeskuse

registri andmetel on Giga AS väärtpaberikontol nr 99100247114 Telver AS 1100 lihtaktsiat

(nimiväärtus 1000 EEK = 63,91 eurot) summas 70 301 eurot;

d) aresti seadmiseks AS Giga MTA ettemaksukontole (viitenumber 01653809) vastavalt

23. veebruari 2021. a seisule summas 145,48 eurot;

e) aresti seadmiseks AS Giga kõikides krediidiasutustes avatud ning kõikidele tulevikus avatavatele

arvelduskontodele selliselt, et arestida seal olevad ja sinna tulevikus laekuvad summad kuni

261 704,15 euro täitumiseni, st ulatuses, milles ülejäänud abinõud maksukohustuse täitmist ei taga.

2. Tartu Halduskohus 2. märtsi 2021. a määrusega rahuldas MTA taotluse ning andis MTA-le loa

taotleda

a) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 204 046 (kakssada neli tuhat

nelikümmend kuus) eurot AS-ile Giga (registrikood 10254167) kuuluvale kinnisasjale asukohaga

Narva mnt 124, Tartu, registriosa numbriga 4235503;

b) taotleda blokeeringu seadmist AS-ile Giga kuuluvale väärtpaberikontole nr 99100247114

Swedbank AS-is nimiväärtusega 70 301 eurot;

c) seada arest Giga AS Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontole (viitenumber 01653809) summas

145 (ükssada nelikümmend viis) eurot 48 senti;

d) taotleda käsutamise keelumärke seadmist Transpordiameti liiklusregistrisse kantud Giga AS

sõidukile Bentley Brooklands Coupe, numbrimärgiga 449 TOY ning sõidukile Mercedes-Benz G55

AMG, numbrimärgiga 449 GGG;

e) taotleda aresti seadmist AS Giga kõikides krediidiasutustes avatud ning kõigile tulevikus

avatavatele arvelduskontodele kuni summa 261 704 (kakssada kuuskümmend üks tuhat seitsesada

neli) eurot 15 senti täitumiseni.

3. Halduskohus selgitas, et MTA 9. aprilli 2020. a korralduse nr 12.2-3/052339-12 alusel AS Giga

suhtes toimuva maksumenetluse praeguses etapis näib õiguspärase maksuotsuse tegemine

tõenäoline. MTA taotlusest ja selle lisadest nähtuv Giga AS tegevus viitab usutavalt võimalusele, et

pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse

tõttu osutuda oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Loa andmise aluseks olev kahtlus ei eelda, et

maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada

maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist

tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.

Kuigi AS Giga on tegutsev äriühing, on maksuhaldur veenvalt põhjendanud kahtlust, et Giga AS

majandustegevuse tulemusena ei ole äriühingul võimalik tasumisele kuuluvaid makse tasuda.

Äriühingu käive on viimastel aastatel vähenenud ning käibe deklareerimine ei ole regulaarne. AS

Giga 2019. majandusaasta tulemiks oli kahjum 302 371 eurot. Äriühingu lühiajaliste kohustuste

saldo 31. detsembri 2019 seisuga oli 2 464 210 eurot, millest 1 384 370 eurot moodustasid

laenukohustused.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et Giga AS on pannud toime maksupettuse. Äriühingu

tegevuse eesmärk oli teadlik ja tahtlik raha äriühingust maksuvabalt väljaviimine, andes tehingutele

moonutatud õigusliku vormi, eesmärgiga saada maksueelis. Giga AS käitumismuster viitab

maksuhalduri hinnangul äriühingu tahtele kohustuste täitmisest kõrvale hoida.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. AS Giga esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 2. märtsi 2021. a

määrus ning teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa saamiseks täies ulatuses rahuldamata. Lisaks taotleb määruskaebuse esitaja kuulutada menetlus

kinniseks ärisaladuse ja eraelu kaitseks ning trahvida maksuhalduri esindajat halduskohtule

tahtlikult ebaõigete andmete esitamise eest.

5. Määruskaebuse esitaja leiab, et võimaliku maksunõude täitmist tagavate toimingute sooritamine

on AS Giga majanduslikku olukorda arvestades ilmselgelt ebavajalik. Maksuhaldur on esitanud

kohtule AS Giga majandusliku olukorra kohta teadvalt ebaõigeid ja moonutatud andmeid.

AS Giga on valdusühing, kellele 31. detsembri 2019 seisuga kuulusid osalused 18-s äriühingus (kas

otse või tütar- või sidusettevõtjate kaudu) 2020. ja 2021. aasta esimeste kuude jooksul on osalused

mõnedes äriühingutes (AS-s Fortum Tartu ja tema tütarettevõtjates) realiseeritud, kuid samas on AS

Giga (otse või oma tütarettevõtjate kaudu) omandanud mitmeid uusi osalusi või neid suurendanud.

AS Giga majandustegevus seisnebki eelkõige tütar- ja sidusettevõtjate osaluste haldamises ning

nende tegevuse finantseerimises laenude kaudu. Konsolideerimata bilansi järgi oli AS-l Giga 31.

detsembri 2019 seisuga vara ca 60 miljonit eurot, kohustusi ca 2,5 miljonit eurot ning tema

konsolideerimata omakapital oli ca 57,6 miljonit euro.

AS Giga 2019.a kasum oli ca 7,46 miljonit eurot. Seega valetas maksuhaldur halduskohtule täiesti

teadlikult, väites, et AS Giga 2019. aasta majandusaasta tulem oli kahjum 302 371 eurot. AS Giga

puhaskasum eelmisel majandusaastal oli enam kui 68,72 miljonit eurot. See tähendab ühtlasi, et AS

Giga konsolideerimata omakapital 31. detsembri 2020 seisuga oli ca 126,3 miljonit eurot.

6. Ei ole eluliselt usutav, et maksuhaldur ei ole praeguseks ligi 1 aasta väldanud AS Giga

maksukontrolli käigus saanud aru, et AS Giga on valdusühing, kelle peamine rahavoog tuleb tütar-

ja sidusettevõtjatelt saadud dividendidest ning nende osaluste müügist saadavast tulust. MTA-le ei

saa olla teadmata ka see, et AS Giga muutus valdusühinguks 2016. aasta aprillis jõustunud

jagunemise tulemusena, mille käigus eraldusid AS-st Giga tütarettevõtjad Giga Ehitus OÜ, OÜ Giga

Tehnika ja OÜ Kavastu Puhkemaja, kelle igapäevasest majandustegevusest tekib maksustatav käive.

Seega on igati arusaadav, et AS Giga enda maksustatav käive on võrreldes 2016. aastaga vähenenud,

mis ei muuda olematuks asjaolu, et kogu kontserni müügitulu on samal ajal kordades kasvanud.

7. MTA põhjendas halduskohtule taotlust muu hulgas asjaoluga, et AS Giga võõrandas pärast

maksumenetluse algust temale kuulunud osaluse AS-s Fortum Tartu väärtusega 2 556 224 eurot.

AS Fortum Tartu aktsiate müügist saadud tulu andis suure osa AS Giga 2020. aasta majandusaasta

puhaskasumist. Läbirääkimised AS Fortum Tartu aktsiate müügi üle algasid juba 2019. aasta

detsembris (need kestsid enam kui 6 kuud) ning aktsiate ostjaks oli Helsingi börsil noteeritud Fortum

Power and Heat Oy (oma tütarettevõtte kaudu). On naeruväärne seostada selliste osapoolte ja sellise

väärtusega müügitehingut 2020. aasta aprillis alustatud maksukontrolliga.

8. MTA väitis ka, et AS Giga pangakontol oli 31. detsembri 2018. a seisuga vabu rahalisi vahendeid

418,10 eurot. Tulevikus tehtava maksuotsuse täitmise võimalikkuse seisukohast ei oma mingit

tähtsust, palju oli AS-l Giga rahalisi vahendeid enam kui 2 aastat tagasi. Praegusel hetkel on AS

Giga arvelduskontol rahalisi vahendeid üle 61,6 miljoni euro.

9. MTA väitis veel, et AS Giga olevat viinud müügi- ja laenutegevusest saadud tulu kolme aasta

jooksul kontsernisiseste tehingutega ettevõtlusest maksuvabalt välja, ning et AS Giga varasemat

tegevusmustrit arvestades eksisteerib oht, et pärast maksuotsuse tegemist suunab AS Giga kogu

teenuse müügist saadava laekumise kolmandate isikute pangakontole ja äriühing lõpetab tegevuse.

AS-l Giga kui valdusühingul puudub müügitulu ja ta ei osuta teenuseid, mistõttu on ainetu rääkida

teenuste müügist saadava tulu suunamisest kolmandate isikutele. AS Giga 2016. – 2018. aasta

puhaskasum kokku oli 25 608 927 eurot. MTA taotluse järgi on maksuhaldur seisukohal, et makse

deklareerimata ja tasumata on AS-st Giga 2016. – 2018. aastatel viidud välja rahalisi vahendeid ca

1,96 miljonit eurot. Seega on meelevaldne väita, et AS Giga ettevõtlusest on maksuvabalt viidud

välja 3 aasta tulu.

10. Käimasolevas maksumenetluses on AS Giga teinud maksuhalduriga koostööd, esitades

maksuhaldurile tähtaegselt kõik nõutud dokumendid ja selgitused. Kõiki eeltoodud asjaolusid

arvestades ei saa mõistlikul isikul tekkida tõsiseltvõetavat kahtlust, et AS Giga võiks 33 aastat

kestnud eduka majandustegevuse ka tegelikult lõpetada, et vältida tulevase võimaliku alla 700 000

euro suuruse maksuvõla täitmist.

11. MTA taotluse põhjendus, mille kohaselt õigustab AS Giga suhtes täitmist tagavate toimingute

sooritamist see, et AS Giga andis kontrollitaval perioodil J. ja K. Veeberile võimaluse kasutada

äriühingu vara viisil, mis võimaldas Kaur Veeberi hagi tagamise määrusest kõrvale hoida, on

asjakohatu.

12. Täitmist tagavad toimingud, mille tegemiseks halduskohus maksuhaldurile loa andis, ei ole

mõõdukad, kuna nendega on koormatud AS Giga vara 14 korda suuremas ulatuses kui see on vajalik

võimaliku maksunõude täitmiseks. AS Giga pangakontode arestimine on igal juhul

ebaproportsionaalne abinõu.

AS Giga väärtpaberikonto blokeerimine välistab kõigi sellele kontole kantud väärtpaberite

käsutamise, s.t – sisuliselt ei ole arestitud mitte ainult AS Telveri aktsiaid, vaid ka Nextant400 OÜ

osa, mille väärtust ei ole lubatud toimingute proportsionaalsuse hindamisel arvestatud. Auditeeritud

ja äriregistrile esitatud AS-i Telver 2019. aasta majandusaasta aruande järgi oli äriühingu aktsiate

raamatupidamislik väärtus (mis vastab tema omakapitali suurusele) kokku 8 818 477 eurot, mitte

MTA taotluses toodud nimiväärtus 70 301 eurot.

MTA taotles keelumärke seadmist sõidukile Mercedes-Benz G55 AMG registreerimismärgiga 449

GGG ning halduskohus vastava loa ka andis. Nimetatud sõiduk ei kuulu alates 2017. aasta

novembrist mitte AS-le Giga, vaid F. Veeberile.

13. Maksumenetluse tulemusel täiendava maksukohustuse määramine AS-le Giga ei ole tõenäoline.

Nimelt on J. ja K. Veeberile tehtud ülekanded, sularaha väljamaksed ja nende kasuks tehtud

kulutused käsitatavad dividendina, sest mõlemad olid ja on jätkuvalt AS Giga aktsionärid.

Kontrollitava perioodi jooksul olid J. ja K. Veeber AS Giga aktsionärid läbi OÜ Hajime ja hiljem

läbi sihtasutuse JKV Stichting Administratiekantoor. Vähemalt osaliselt on tegemist ka K. Veeberile

antud laenuga. F. Veeberile tehtud ülekanded ja sularaha maksed edastas ta J. Veeberile,

kasutamiseks AS Giga või tema aktsionäride kulude eest tasumiseks.

14. Vastuses määruskaebusele on MTA seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata.

15. MTA ei nõustu, et võimaliku maksunõude täitmist tagavate toimingute sooritamine on AS Giga

majanduslikku olukorda arvestades ilmselgelt ebavajalik. Kahtluseks, et maksumenetluse tulemusel

määratava maksukohustuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks annavad põhjust maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku

ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud.

AS Giga on teinud juhatuse liikmete pangakontodele regulaarselt väljamakseid, mida need on

kasutanud isiklikuks tarbeks. Samuti on äriühingu pangakontolt võetud välja sularaha, mille

ettevõtluses kasutamine on tõendamata. Asjaolud kogumis viitavad, et AS Giga ja selle juhatuse

liikmed andsid teadlikult kontsernisisestele sularahatehingutele moonutatud õigusliku vormi.

Tegelikkuses viidi ettevõttest raha välja ja kasutati ära. Lisaks on võimaldatud K. Veeberil kasutada

äriühingu pangakontot isiklike kulutuste tegemiseks. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise

kohustuse määramine summas 696 324,63 eurot. Kui isik on juba kasutanud võimalusi sellises

ulatuses maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis on alust arvata, et

esineb oluline risk sündmuste kordumiseks. Kohtupraktikas on rõhutatud, et maksupettuse kahtlus

iseenesest annab aluse kahelda äriühingu korrektses maksekäitumises ehk kavatsuses maksuotsust

pärast selle koostamist vabatahtlikult täita ning lubab arvata, et maksukohustuslane püüab selle

täitmist vältida.

Taotluses on tõepoolest eksitud AS Giga 2019. aasta majandusaasta tulemi näitamisel. Taotluses on

märgitud äriühingu ärikahjum, kuid on ekslikult näidatud seda majandusaasta kahjumina.

Maksuhaldur ei ürita väita, et AS Giga on hetkel majanduslikes raskustes või et ta oleks teinud

konkreetseid toiminguid maksukohustuse vältimiseks. See aga ei välista võimalust, et

maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse ajal võib olukord märkimisväärselt muutuda. Tõene

on väide, et AS Giga käive on kontrollitaval perioodil märkimisväärselt vähenenud. Asjaolu, et käibe

vähenemine oli tingitud AS Giga tegevuse muutumisest, seda ei muuda.

Maksuhaldur on üritanud täitmist tagavate toimingute taotlemisel ennekõike leida võimalusi, mis

oleksid maksukohustuslast vähem koormavad ning on lähtunud seejuures ka võimalikust

määratavast maksusummast. Nii on tavapäraselt eelistatud kinnisvarale hüpoteegi seadmist.

AS-le Giga kuuluv kinnisvara oli eeldatava maksunõude tagamiseks ebapiisav, nii on maksuhaldur

esitanud taotlused ka muude toimingute rakendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

17. Määruskaebuse esitaja on õigesti märkinud, et vastavalt kohtupraktikale peavad MKS § 136¹ lg

1 kohaldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise

õigsust (MKS § 136¹ lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine (MKS § 136¹ lg 1); c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 136¹ lg 1); d) sundtäitmise

võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (MKS § 136¹ lg 1) ning

e) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 136¹ lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012.

a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50; Riigikohtu 30. aprilli 2013. a määrus nr 3-3-1-8-13, p 11).

18. AS Giga hinnangul ei saa MTA taotluse ja sellele lisatud tõendite põhjal järeldada, et

maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on AS-le Giga täiendava maksukohustuse määramine ega

sedagi, et AS Giga tegevuse tulemusel võiks täiendava maksukohustuse sundtäitmine osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks.

19. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et täiendava maksukohustuse

määramist kontrolli käigus tuvastatud asjaoludel ei saa pidada tõenäoliseks.

AS Giga selgituse kohaselt tuleb MTA poolt esile tõstetud ülekandeid ja sularaha makseid

J. Veeberile, F. Veeberile ja K. Veeberile ning K. Veeberi poolt äriühingu arvelduskonto kasutamist

isiklike kulutuste tegemiseks, pidada AS Giga aktsionäridele tehtud dividendi makseteks ja/või

antud laenuks.

MTA taotleb MKS § 1361 järgi täitmist tagavate toimingute sooritamiseks luba maksukontrolli ajal,

enne kontrolli tulemuste lõplikku selgumist. Seetõttu ei ole nõutav, et maksuhaldur põhjendaks

täiendava

maksukohustuse

võimalikku

määramist

maksotsuse

andmisel

rakendatava

põhjendamisstandardi kohaselt. Kontrolli jätkumisel on võimalik, et MTA seisukohta täiendava

maksukohustuse määramise osas muutub ning kontrolli tulemusel määratakse täiendav

maksukohustus taotluses näidatust väiksemana või suuremana või jäetakse üldse määramata.

Seetõttu ei saa kohus MTA loataotluse lahendamisel kontrollida, kas taotluse asjaoludel ja juba

kogutud tõendite alusel tuleb täiendav maksukohustus taotluses näidatud ulatuses määrata, vaid

eelkõige seda, kas esineb maksukohustuse määramist välistavaid asjaolusid või on põhjust pidada

maksukohustuse määramist ebatõenäoliseks.

20. Praegusel juhul viitavad maksuhalduri kogutud andmed, et vaidlusaluste maksetega füüsiliste

isikute valdusesse läinud raha ei kasutatud AS Giga majandustegevuses, vaid muul otstarbel, näiteks

füüsiliste isikute isiklike kulude katmiseks. AS Giga kinnitab sellist järeldust vähemalt osaliselt ise

määruskaebuses. Määruskaebuse esitaja ei eita tema arvelduskonto kasutamist K. Veeberi poolt,

ülekannete tegemist F. Veeberile ja J. Veeberile ega viimaste poolt sularaha väljavõtmist AS Giga

arvelduskontolt. Määruskaebuse esitaja kinnitusel ei ole nimetatud summadest tehtud kulutusi F.

Veeberi isiklikuks tarbeks, vaid üksnes AS Giga majandustegevuse ning J. ja K. Veeberi isiklikuks

tarbeks. Samas ei ole määruskaebuse esitaja täpsemalt selgitanud milliseid kulutusi ja kui suures

ulatuses vaidlusalusest summast tehti AS Giga majandustegevuse tarbeks. AS Giga arusaama järgi

on J. ja K. Veeberi isiklikuks tarbeks kulunud summad käsitatavad neile kui AS Giga aktsionäridele

tehtud dividendimaksetena. Isegi jättes kõrvale selle, et määruskaebuse esitaja ei osuta siinjuures

asjakohastele AS Giga aktsionäride üldkoosoleku otsustele, millega oleks otsustatud selles ulatuse

dividendide maksmine, ei selgita kaebaja väited ka seda, kuidas saab füüsilistele isikutele tehtud

makseid pidada dividendimakseteks, kui kaebaja ainuaktsionär oli tegelikkuses äriühing. Samuti

jääb määruskaebuse esitaja väidetest ebaselgeks, kuidas saab tema arvelduskontolt välja võetud

sularaha olla samaaegselt laekunud AS Giga kassasse ning olla ka dividendimakse. Ringkonnakohus

osutab sellelegi, et K. Veeberile väidetavalt raha laenamise ja tagastamise kohta ei ole kirjalikke

lepingudokumente vormistatud. See iseenesest ei ole ka nõutav, kuid sellega on määruskaebuse

esitaja võtnud riski, et vaidluse korral ei õnnestu laenusuhet tõendada.

21. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et MKS § 136¹ lg-s 1 nimetatud loa

andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine

aset leiab, piisav on ratsionaalne kahtlus, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks

jääda tasumata. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et taotlus esitatakse enne maksude tasumise

õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea

maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust

omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka

kohus. Kohtu ülesandeks on tõepoolest kontrollida, kas maksuhalduri poolt esile toodud faktilistel

asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.

MKS §-st 136¹ tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama

vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase

tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes

proportsionaalsed. Lisaks on senises kohtupraktikas rõhutatud, et olukorras, kus ennetavate

täitetoimingute teostamata jätmise korral ei ole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile

üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (Riigikohtu 30. aprilli

2013. a määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).

22. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asunud põhjendatult seisukohale, et MTA taotluses

toodud asjaoludest lähtuvalt on tõenäoline AS-le Giga täiendava maksukohustuse määramine.

Määruskaebuse väited ja selgitused ei vii järelduseni, et maksu määramine oleks välistatud või

ilmselt ebatõenäoline. Täiendava maksukohustuse määramise ja ulatuse aluseks olevad asjaolud

peab maksuhaldur lõplikult välja selgitama käimasoleva maksumenetluse tulemusena.

23. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest ilmneb võimaliku

maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus tulenevalt maksukohustuslase

tegevusest (MKS § 136¹ lg 1). Maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks põhjendatud kahtluse korral (Riigikohtu 18. juuni 2013. a määrus nr 3-3-1-28-13,

p 11.3.1).

Praegusel juhul on maksuhaldur andnud taotluses hinnangu, et AS Giga suhtes esineb põhjendatud

kahtlus maksupettuses, ning leidnud, et see on piisav, et luua põhjendatud kahtlus selleski, et

eeltagamise toimingute tegemata jätmise korral võib maksumenetluse tulemusel määratava

täiendava maksukohustuse sissenõudmine olla AS Giga tegevuse tõttu oluliselt raskendatud või

võimatu. Täpsemalt tugineb MTA sellele, et:

a) kontrollitaval perioodil kuulus Giga AS-ile 40% osalus AS-is Fortum Tartu väärtusega

2 566 224 eurot, mis võõrandati pärast Giga AS maksumenetluse algust;

b) Giga AS-il puudub stabiilne majandustegevus. Äriühingu käive on võrreldes kontrollitava

perioodiga kordades vähenenud ning on juhuslikku laadi;

c) maksustamisperioodidel

jaanuar

2019

–

detsember

2019

tuli

Giga

AS-il

käibedeklaratsioonide alusel käibemaksu tasuda üksnes ühel kuul summas 11 806,47 eurot.

Sellest nähtub, et Giga AS majandustegevuse tulemusena ei ole äriühingul võimalik

tasumisele kuuluvaid makse tasuda;

d) Giga AS 2019. majandusaasta tulemiks oli kahjum 302 371 eurot. Äriühingu lühiajaliste

kohustuste saldo seisuga 31.12.2019 oli 2 464 210 eurot, millest 1 384 370 eurot olid

laenukohustused;

e) Giga AS tegevuse eesmärk oli teadlik ja tahtlik raha äriühingust maksuvabalt väljaviimine,

andes tehingutele moonutatud õigusliku vormi, eesmärgiga saada maksueelis;

f) Giga AS käitumismuster viitab äriühingu soovile kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Juba

kontrollitaval perioodil andis Giga AS võimaluse Janek ja Kristi Veeberile kasutada

äriühingu vara viisil, mis võimaldas Kaur Veeberi hagi tagamise määrusest kõrvale hoida.

g) 31. detsembri 2018 seisuga oli Giga AS pangakontodel vabu rahalisi vahendeid 418,10 eurot.

24. Määruskaebuses selgitas AS Giga, et 2016. aastal kujundati äriühingu majandustegevus ümber.

Jagunemise teel eraldusid äriühingust aktiivse majandustegevusega tegelevad ettevõtted ning AS

Giga jäi nende osade või aktsiate omanikuks ning tema tegevuseks on osaluste haldamine ja tütar-

ning sidusettevõtete tegevuse finantseerimine laenude andmise kaudu. Kokku kuulub AS-le Giga

osalus 18-s äriühingus. 31. detsembri 2019 seisuga konsolideeritud bilansi järgi oli AS-l Giga vara

ca 86,3 miljonit eurot (sh raha ca 2,3 miljonit eurot), kohustusi ca 25,4 miljonit eurot ning tema

omakapital oli ca 60,9 miljonit eurot. 2020.a ja 2021.a esimeste kuude jooksul on osalused mõnedes

äriühingutes (AS-s Fortum Tartu ja tema tütarettevõtjates) realiseeritud, kuid samas on AS Giga

(otse või oma tütarettevõtjate kaudu) omandanud mitmeid uusi osalusi. Määruskaebuse esitaja 2019.

aasta majandusaasta tulemiks oli kasum ca 7,46 miljonit eurot, mitte MTA taotluses välja toodud

kahjum ca 0,3 miljonit eurot. Viimane näitaja on ärikahjum, mis tuleneb asjaolust, et AS Giga

tegevusest käivet üldjuhul ei teki, mistõttu äriühingu tegevuskulud moodustavadki ärikahjumi. See

tuleb aga lahutada tütar- ja sidusäriühingute osaluste saadavast omanikutulust. AS Giga lühiajalised

kohustused 31. detsembri 2019 seisuga olid tõesti ca 2,46 miljonit eurot, kuid MTA on jätnud välja

toomata, et seejuures moodustasid kohustused vähem kui 5% AS Giga omakapitali suurusest. AS

Giga tõepoolest võõrandas osaluse AS-s Fortum Tartu ja tema tütarettevõtjates, kuid tegemist oli

varem kavandatud ja pikalt ettevalmistatud tehinguga, millega äriühing teenis kasumi. Tehingust

saadud rahalisi vahendeid ei ole äriühingust välja viidud ning äriühingu kontsernikontol oli rahalisi

vahendeid enam kui 61 miljonit eurot 3. aprilli 2021. a seisuga.

25. Vastuses määruskaebusele MTA ei sea kahtluse alla määruskaebuses ja selle lisades esitatud

andmeid. Ringkonnakohus järeldab asjas esitatud tõendite pinnalt, et AS Giga majanduslik olukord

on oluliselt parem MTA halduskohtule esitatud loataotluses näidatust ja seda möönab ka

maksuhaldur. Vastupidiselt maksuhalduri varasemale hinnangule on väljaspool kahtlust, et

määruskaebuse esitajal on piisavalt vahendeid MTA loataotluses nimetatud võimaliku täiendava

maksukohustuse koheseks täitmiseks. Samuti on ümber lükatud MTA arusaam, et määruskaebuse

esitaja käibe vähenemine, ärikahjum 2019. aastal ja lühiajaliste kohustuste maht on märk äriühingu

majandustegevuse lõppemisest ja maksevõime vähenemisest. Alates 2016. järjestikustel

majandusaastatel teenitud omanikutulu kinnitab määruskaebuse esitaja selgitusi AS Giga

tegutsemise kohta valdusettevõttena ja sellise tegevuse majanduslikku tasuvust. Ka osaluse

võõrandamist Fortum Tartu AS-s ei ole põhjust pidada osaks plaanist muuta AS Giga varatuks, kuna

määruskaebuse esitaja on samal perioodil omandanud (küll suurusjärkude võrra väiksemas mahus)

osalusi teistes äriühingutes ning tehingust saadud rahalised vahendid on jätkuvalt kaebaja käsutuses.

Seega on AS Giga maksevõime maksukontrolliga hõlmatud ajast pigem kasvanud. Osaluse müügi

tõttu on oluliselt tõusnud likviidse vara osakaal.

26. Riigikohus on sarnases olukorras MKS § 1361 kohaldamisel sedastanud:

„Täitmist tagavate toimingute sooritamine piirab maksukohustuslaste õigusi ja vabadusi. Seetõttu

peab nende kohaldamine olema vajalik ja mõõdukas. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja

usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu

ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine

võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda

võimatuks või raskeks.

Määruskaebuse esitaja väidab, et ta tegutseb edukalt juba 12 aastat, muu hulgas ka maksuhalduri

poolt tunnustatud tolliagentuurina. Tal ei ole olnud maksuvõlgu ega maksuõigusrikkumisi. Ta teeb

maksuhalduriga maksumenetluses koostööd. Maksuaruandlus on tal alati esitatud ja

finantsaruandlust kontrollib vandeaudiitor. Tal on suur omakapital ja suur käive. Äriregistrist

nähtuva 2011. a majandusaasta aruande kohaselt on määruskaebuse esitajal raha üle ühe miljoni

euro, eelmiste perioodide jaotamata kasum 390 319 eurot, aruandeaasta kasum 177 350 eurot,

omakapital 570 481 eurot ja müügitulu 12 775 897 eurot. Need asjaolud ei anna kolleegiumi arvates

piisavalt alust arvata, et määruskaebuse esitaja võiks 77 721 euro 43 sendi suuruse maksuvõla

vältimiseks oma eduka äritegevuse lõpetada. Praegusel juhul ei ole maksuhaldur piisavalt

põhjendanud kartust, et maksukohustuslane võiks tulevast võimalikku maksuvõlga vältima hakata.1“

27. Ka käesoleval juhul ületab määruskaebuse esitaja omakapital maksuhalduri poolt osutatud

võimaliku täiendava maksukohustuse märgatavalt. Võimalik maksukohustus moodustab kaebaja

1 RKHK 30. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13 (p-d 22 ja 23)

omakapitalist vähem kui ühe protsendi ja kaebaja käsutataval kontol olevast sularahast pisut enam

kui ühe protsendi. Määruskaebuse esitaja ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtete

pikaajalise tegutsemise, väljakujunenud kontserni struktuuri, kontserni kuuluvate äriühingute arvu

ning AS Giga varade mahu tõttu ei saa pidada tõenäoliseks määruskaebuse esitaja (ja kontserni)

tervikuna ümberkujundamist ja/või varatuks muutmist võimaliku täiendava maksukohustuse

vältimiseks. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et AS Giga juhtorganite liikmed või kolmandad isikud

võisid kasutada äriühingu rahalisi vahendeid isiklikes huvides ja määruskaebuse esitaja võis jätta

füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed deklareerimata ning maksud ja maksed tasumata.

Maksuhaldur ei vaidle vastu määruskaebuse esitaja selgitusele, et summa, mille väljaviimist

määruskaebuse esitajale ette heidetakse ei moodusta sugugi AS Giga kogu kasumit vaidlusalusel

perioodil. Ringkonnakohus osutab sellelegi, et maksuhalduri kahtluse realiseerumisel, s.o AS Giga

varatuks muutmisel suhteliselt lühikese aja jooksul enne maksumenetluse lõppemist, jääks

määruskaebuse esitaja juhatuse liikmed ja/või AS Giga maksukohustuse täitmise osas tegelikku

võimu omavad füüsilised isikud vastutama AS Giga võimaliku maksuvõla tasumise eest. Pidades

silmas, et AS Giga kasutab kvalifitseeritud õigusabi, võib eeldada, et määruskaebuse esitaja

tegevuse korraldamisega seotud füüsilised isikud on MKS §-st 8 lg 1 ning § 40 lg-dest 1 ja 11

tulenevast vastutusest teadlikud. Seaduses sätestatud füüsiliste isikute isiklik vastutus vähendab

võimalust, et nad kujunenud olukorras kaaluksid AS Giga varatuks muutmist äriühingu

omakapitaliga võrreldes suhteliselt väikese maksukohustuse vältimiseks.

Ringkonnakohus

peab

siinjuures

tähelepanuväärseks,

et

kuigi

maksuhaldur

hiljemalt

määruskaebusest sai teada AS Giga tegelikust majanduslikust olukorras, MTA ei üritanud

põhjendada, miks siiski on alust kahtlusel, et täitmist tagavate toimingute sooritamata jätmise korral

osutuks võimaliku täiendava maksukohustuse sundtäitmine oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maksuhaldur ei ole piisavalt põhjendanud kahtlust, et

AS Giga võiks hakata tegema toiminguid enda varatuks muutmiseks või maksevõime oluliseks

vähendamiseks.

28. Eeltoodud põhjustel tuleb MTA loataotlus jätta rahuldamata. Olukorras, kus loataotlus jääb

tervikuna rahuldamata, kuna maksuhaldur ei ole piisavalt põhjendanud kahtlust, et tagavate

toimingute sooritamata jätmise korral osutuks võimaliku täiendava maksukohustuse sundtäitmine

AS Giga suhtes oluliselt raskendatuks või võimatuks, ei sõltu asja lahendamine enam iga üksiku

tagamistoimingu lubatavusest ega proportsionaalsusest. Seetõttu ringkonnakohus ei analüüsi

täiendavalt määruskaebuse esitaja väiteid, et halduskohus andis loa kolmandale isikule kuuluva

sõiduki suhtes keelumärke tegemiseks, lubas teha keelumärke AS Giga väärtpaberikontole

võimalikku maksukohustust oluliselt ületavas väärtuses ja ka taotluses nimetamata äriühingu osa

suhtes ning lubas kohaldada ilmselgelt ebaproportsionaalselt meedet – määruskaebuse esitaja

arvelduskontode arestimist.

29. AS Giga taotleb määruskaebuses maksuhalduri esindaja trahvimist halduskohtule esitatud

loataotluses tahtlikult ebaõigete andmete esitamise eest.

Ringkonnakohus nõustub, et MTA loataotluses on tõepoolest esitatud määruskaebuse majandusliku

olukorra, vara koosseisu ja majandustulemuste kohta andmeid, mis ei ole õiged. Sellised eksimused

kohtule esitatud taotluses, mille pinnal kohus otsustab loa andmise maksukohustuslase

omandiõiguse piiramiseks, on kahetsusväärsed. Ka mahukate maksumenetluste läbiviimisel peab

maksuhaldur olema võimeline esitama tõeseid andmeid maksukohustuslast puudutavate oluliste

asjaolude kohta. Käesolevas asjas võisid maksuhalduri eksimused määruskaebuse esitaja

majandusliku olukorda iseloomustavate andmete esitamisel kaasa aidata sellele, et halduskohus

pidas põhjendatuks rahuldada MTA loataotluse. Samas ei olnud maksuhaldurile teada kõik olulised

faktilised asjaolud (näiteks AS Fortum Tartu aktsiate võõrandamise hind ja müügist saadud rahaliste

vahendite saatus). Seega ei olnud maksuhalduri eksimused ainumääravad asja lahendamisel.

Ringkonnakohus ei jaga ka määruskaebuse esitaja veendumust, et maksuhalduri esindaja tahtlikult

esitas halduskohtule ebaõigeid andmeid. MTA on vastuses määruskaebusele selgitanud ebaõigete

andmete esitamise asjaolusid ning ringkonnakohus peab eluliselt usutavaks, et see on selgitatav

lünkadega andmetes ja inimliku eksimusega. Lisaks ei näe HKMS § 50 lg 2 ette võimalust kohaldada

sanktsiooni vahetult menetlusosalise esindaja suhtes ega anna teisele menetlusosalisele õigust nõuda

trahvi määramist. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus AS Giga taotluse rahuldamata.

30. AS Giga palub kuulutada haldusasja menetluse kinniseks, kuna vaidluse all olevad asjaolud ja

nende kohta esitatud tõendid puudutavad määruskaebuse esitaja, samuti kolmandate isikute maksu-

ja pangasaladusega hõlmatud teavet, J. Veeberi ja K. Veeberi eraelu ning nende panga- ja

maksusaladusega hõlmatud teavet, samuti advokaadisaladusega hõlmatud teavet. MTA ei esitanud

vastuväiteid menetluse kinniseks kuulutamise taotlusele. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg

7 kohaselt on halduskohtumenetlus avalik, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 77 lg 1 järgi

kohaldatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 37 42. TsMS § 38 lg-tes 1 ja 2 loetletud alustel menetluse kinniseks kuulutamine peab

olema „ilmselt vajalik“. Käesolevas haldusasjas ringkonnakohtule sellekohast vajadust ei nähtu.

Menetluse kinniseks kuulutamise esmaseks eesmärgiks on piirata menetlusväliste isikute osalemist

menetlustoimingul. Määruskaebuse esitaja ei ole märkinud, et ta peab vajalikuks mõne esitatud

dokumendi MTA eest varjamist, s.t ta ei ole taotlenud MTA poolt toimikuga tutvumise õiguse

piiramist. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et MTA taotlusele lisatud dokumentidega

on MTA kontrollimenetluse raames juba tutvunud, seega ei ole tegemist teabega, mis oleks MTA

ees saladuseks. Menetlusvälisele isikule toimikuga tutvumiseks loa andmine (HKMS § 89) eeldab

poolte nõusoleku küsimist ning selle raames on kohtul võimalik kaaluda muuhulgas ka ärisaladuse

vmt kaitse vajadust. Seega haldusasjas esitatud tõendite sisu salajas hoidmine on piisavalt tagatud

haldusasja toimikuga tutvumisele kehtestatud regulatsiooni (HKMS § 89) kohaldamisega. Eelnevat

arvestades jätab ringkonnakohus AS Giga taotluse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamiseks

rahuldamata.

31. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. AS Giga

esitas taotluse mõista maksuhaldurilt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude katteks välja 3

354,01 eurot, lisades taotlusele Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ 31. märtsi ja 22. aprilli

2021. a arved ning esitades andmed õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja kohta. Tulenevalt

HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Ringkonnakohus osutab, et AS Giga 22. aprilli 2021. a menetlusdokumendis vastab küll

maksuhalduri vastuses määruskaebusele esitatud väidetele, kuid suuresti kordab juba

määruskaebuses esitatud seisukohti. Lisaks on kajastub arvel tasu menetluskulude nimekirja

koostamise eest, mis ei ole kohtuväline kulu HKMS § 103 mõttes. Seetõttu peab ringkonnakohus

22. aprilli 2021. a arvel näidatud kulutusi vajalikuks ja põhjendatuks pooles ulatuses, s.o 539,50

euro ulatuses ning mõistab maksuhaldurilt AS Giga kasuks välja 2 814,51 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/