2-20-18284/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. aprill 2021

Tsiviilasja number

2-20-18284

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2358 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. veebruari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.B. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 3. veebruari 2021. a

otsus osas, milles maakohus mõistis B.B.lt välja elatise

A.A. kasuks alates 13. aprillist 2021 kuni A.A.

täisealiseks saamiseni.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta A.A.

hagi

B.B.lt

elatise

alates

13. aprillist

2021

väljamõistmise osas rahuldamata.

3. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Mõista B.B.lt A.A. kasuks välja elatise võlgnevus

perioodi 1. november 2020 – 12. aprill 2021 eest

summas 1414 eurot 80 senti.

3.3. Jätta hagi elatise alates 13. aprillist 2021

väljamõistmise osas rahuldamata.

3.4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

4. Võtta tsiviilasja materjalide juurde B.B. poolt 18.

märtsil 2021 kohtule esitatud Tartu Maakohtu 11.

märtsi

221.

a

otsus

tsiviilasjas

nr 2-21-1332.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 11. detsembril 2020 Tartu Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu seadusega

kehtestatud miinimummääras elatise alates 1. novembrist 2020 väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt läksid hageja vanemad lahku X ning alates sellest ajast kostja hagejat ei

toeta. Hageja elab koos emaga. Hagejal on X, ta vajab eluks vajalikke ravimeid ning talle on

vaja transporti meditsiiniasutustesse.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kanti hageja isana rahvastikuregistrisse isaduse

omaksvõtu alusel. Kostja tellis 23. oktoobril 2020 DNA-analüüsi isaduse tuvastamiseks ning

testi tulemuste kohaselt ei saa kostja olla hageja isa. Hageja põlvnemise kohta tõe selgumise

järel lõppes hageja vanemate kooselu ja kostja ei ole hagejale pärast seda ülalpidamist andnud.

Kuna hageja ei põlvne kostjast, ei lasu kostjal kohustust hageja ülalpidamiseks.

Elatise väljamõistmise korral tuleb lähtuda lapse tegelikest vajadustest ning vanemate varalisest

olukorrast, arvestades teadusuuringuga tuvastatud (355 euro suurustest) vajalikest kuludest

maha riikliku peretoetuse ning jagades alles jääva summa kahe lapsevanema vahel. Kostja palus

vähendada elatist riikliku peretoetuse võrra. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada kostja

ülalpidamisvõimega. Kostja on palgata puhkusel, sest tööandjal ei ole tööd. Kostja sissetulek ei

ole viimastel kuudel ületanud X eurot. Kostja eluasemekulud on 750 eurot kuus. Kostja peab

üleval ka elukaaslase last.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 3. veebruari 2021. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise alates 11. detsembrist 2020 igakuiselt 262 eurot, kuid mitte vähem kui ½

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvatud ½ riiklikust

lapsetoetusest kuni hageja täisealiseks saamiseni X ning tagasiulatuva elatise 346 eurot 52 senti

perioodi 1. novembrist 2020 kuni 10. detsembrini 2020 eest. Menetluskulud jättis maakohus

menetlusosaliste endi kanda.

Hageja sünni tõendiga nr X on tõendatud, et ta on sündinud X ja tema isa on kostja.

Rahvastikuregistri andmetel on 2. veebruari 2021 seisuga hageja isa kostja. Kohus on kostjale

selgitanud põlvnemise vaidlustamise korda.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud

saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

Hageja nõue elatise väljamõistmiseks alammääras alates hagiavalduse esitamisest on

põhjendatud osaliselt. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad

suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (Riigikohtu 9. juuni

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Seega miinimumelatise nõudmisel ei pea lapse

vajadusi eraldi tõendama.

Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel

(Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Piisava sissetuleku

teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust,

kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning

vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike

vahendite saamiseks.

Kostja on tööealine ja töövõimeline isik. Kostjale ei kuulu kinnisvara. Registrisse on kantud

üks sõiduauto. Kostja on juhatuse liige ettevõttes X ning töötamise registri andmetel töötab X-

s Xna. Kostja suhtes ei ole käimas ühtegi täitemenetlust. Kostja on töötanud Norras, kuid praegu

on palgata puhkusel, sest koroonaviiruse levikuga ei ole töötamine välismaal võimalik.

Arvestades asjaolu, et hageja vajadused on kaetud osaliselt muul viisil (peretoetusega), tuleb

kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada ½ peretoetuse ehk 30 euro võrra.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et alates novembrist 2020 ei

ole kostja hagejale elatist maksnud. Elatise miinimumäär 2020. aastal oli 292 eurot kuus.

Tagasiulatuvat väljamõistetavat elatist on samuti põhjendatud vähendada ½ peretoetuse ehk 30

euro võrra. Seega elatis perioodi 1. november 2020 – 10. detsember 2020 eest on 346 eurot 52

senti (262 + 84,52).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja hageja üleneja ega alaneja sugulane. 23. oktoobri

2020. a isadustestiga nr X on tõendatud, et hageja ei põlvne kostjast. Hageja seaduslik esindaja

on menetluse käigus kinnitanud, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa. Kostja on esitanud hagi

isaduse vaidlustamiseks, see on võetud Tartu Maakohtu menetlusse.

Kostja on andnud hagejale elatist varasemal perioodil nõutavast suuremas suuruses ning muul

viisil (raha ja vara üleandmine hageja emale). Maakohus ei ole nimetatud väiteid analüüsinud.

Maakohus on ekslikult jätnud PKS § 102 lg 1 kohaldamata. Hageja ei ole põhistanud oma nõude

suurust enda vajaduste kaudu. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks saavad olla lapse miinimumist väiksemad vajadused või nende katmine muul

viisil, samuti vanema halb varaline seisund (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1, 28.2). Kuivõrd lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja

vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1), kujuneks vajaduspõhiseks

elatise suuruseks 177 eurot 50 senti kuus (355 / 2 = 177,5), millest arvatakse maha riiklik

lapsetoetus, seega saaks elatise suuruseks olla 147 eurot 50 senti (177,5 – 30).

Maakohus on jätnud kontrollimata hageja seadusliku esindaja tsiviilõigusvõime ning -teovõime

olemasolu. Hageja ema on kostjale kinnitanud, et ta on X. Kostja palub kontrollida, kas hageja

emal on olemas tsiviilprotsessiks vajalik õigus- ja teovõime.

Kostja palub 18. märtsi 2021. a menetlusdokumendis võtta tsiviilasja materjalide juurde

täiendava tõendina Tartu Maakohtu 11. märtsi 2021. a otsuse tsiviilasjas nr 2-21-1332, millega

on tuvastatud, et hageja ei põlvne kostjast ning hageja isa kohta tehtud kanne rahvastikuregistris

on tunnistatud kehtetuks. Kostja palub tühistada Tartu Maakohtu 3. veebruari 2021. a otsus

täielikult ja jätta hagi läbi vaatamata.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja väited

hageja ema tervisliku seisundi kohta ei ole asjakohased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt elatise alates 13. aprillist

2021 väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi elatise alates

13. aprillist 2021 väljamõistmise osas rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2), muus osas jätab

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

ringkonnakohtus poolte endi kanda.

7. Ringkonnakohus ei kontrolli TsMS § 204 lg 2 teise lause alusel hageja seadusliku esindaja

tsiviilkohtumenetlusõigus- ja teovõimet.

Praeguses menetluses on menetlusosaliseks laps, keda esindab tema seaduslik esindaja – ema

(PKS § 120 lg-d 1 ja 4). Isiklikult menetluses osalev esindaja ei ole küll menetlusosaline õiguste

ja kohustuste kandja tähenduses, kuid ta on TsMS § 202 lg 1 tähenduses isik, kes oma tegudega

teostab teise isiku menetlusõigusi ja täidab menetluskohustusi. Sellisena allub ta ka

TsMS § 204 lg 1 tähenduses tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollile. Isiku teovõimet ja

seeläbi tsiviilkohtumenetlusteovõimelisust tuleb üldjuhul eeldada. Kohtul on kohustus

kontrollida menetlusosaliste ja ka nende esindajate tsiviilkohtumenetlusteovõimet üksnes

kahtluse korral (Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 16).

Kostja ei ole oma taotlust põhistanud ega hageja ema tsivillkohtumenetlusteovõimes maakohtu

menetluses kahelnud.

8. Kostja esitas 18. märtsil 2021 ringkonnakohtule uue tõendina Tartu Maakohtu 11. märtsi

2021. a otsuse tsiviilasjas nr 2-21-1332, millega kohus rahuldas kostja isaduse vaidlustamise

hagi hageja vastu ja tuvastas, et hageja ei põlvne kostjast. Kohus tunnistas hageja isa kohta

tehtud kande rahvastikuregistris kehtetuks. Maakohtu otsus jõustus 13. aprillil 2021.

TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende

esitamine on lubatud. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 alusel asja materjalide juurde

kostja poolt 18. märtsil 2021 ringkonnakohtule esitatud Tartu Maakohtu 11. märtsi 2021. a

otsuse tsiviilasjas nr 2-21-1332. Ringkonnakohus on seisukohal, et otsus on vajalik asja õigeks

lahendamiseks.

9. Kostja on juba algses vastuses hagiavaldusele toonud välja, et ta ei ole hageja bioloogiline

isa. Selle tõendamiseks esitas kostja ka DNA-ekspertiisi isadustesti tulemuse (tl 10). Hageja

seaduslik esindaja kinnitas maakohtu istungil 27. jaanuaril 2021, et kostja ei ole hageja

bioloogiline isa (tl 14). Kostja sai teada, et ta ei ole hageja isa 23. oktoobril 2020 DNA-testi

tulemuse kaudu (tl 10). Kostja oli maakohtu istungil 27. jaanuaril 2021 nõus kompromissi

korras hagejale elatist maksma tingimusel, et hageja loobub tagasiulatuvast elatisest (tl 14).

Käesoleva ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on olemas ka jõustunud kohtuotsus, millega

on tuvastatud, et hageja ei põlvne kostjast ning rahvastikuregistrikanne kostja hageja isa kohta

on ebaõige.

Kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see

tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha

ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Selle kohtuotsuse jõustumisel ei ole

isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele elatist maksta

(Riigikohtu 7. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). Lapse sünniakti isana kantud

mehel on kohustus pidada last ülal kuni ajani, mil jõustub kohtulahend, millega tuvastatakse, et

laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast. Sellest tulenevalt lasub kostja hageja

ülalpidamiskohustus kuni Tartu Maakohtu 11. märtsi 2021. a otsuse tsiviilasjas nr 2-21-1332

jõustumiseni.

10. Maakohus mõistis elatise välja alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Igakuine elatis ei või üldjuhul PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Kohus võib PKS § 102 lg 2 kolmanda ja

neljanda lause järgi mõjuval põhjusel miinimumelatist vähendada. PKS § 102 lg 2 neljandas

lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades

hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks.

Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

Maakohus vähendas elatist riikliku peretoetuse võrra. Elatise vähendamiseks alla miinimumi

võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt

vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on

miinimummäärast väiksemad. Teadusuuringuga tuvastatud vajalikule kulule tuginemine ei ole

praegusel juhul põhjendatud, elatise suuruse kindlaks määrates lähtub kohus konkreetse

vaidluse asjaoludest.

Tsiviilasjas ei ole tuginenud töövõime puudusele. Samuti ei anna alust elatise vähendamiseks

asjaolu, et kostja peab üleval oma praeguse elukaaslase last. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohtu otsusega väljamõistetud elatis summas 262 eurot põhjendatud ning puudub alus selle

vähendamiseks.

Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 9, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus kuni

13. aprillini 2021.

Elatisnõude osas tuleb otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi kasvõi osalisel rahuldamisel

arvutada välja elatis sissenõutavaks muutunud osas ühekordse summana ning mõista see

kostjalt välja (Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-d 36–37). Kostja

on kinnitanud, et ta ei ole alates 1. novembrist 2020 elatist tasunud. Seega on kostjal hageja

ülalpidamiskohustus 1. novembrist 2020 kuni 12. aprillini 2021, s.o summas 1414 eurot 80 senti

(5*262+262/30*12).

11. Kuigi ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab osaliselt

maakohtu otsuse, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse

muutmiseks (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Apellatsioonkaebuse rahuldamise ning

maakohtu otsuse muutmise ulatus praegusel juhul ei too kaasa menetluskulude jaotuse

muutmist.

Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke