2-19-16516/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-16516

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

XX ja YY hagi QQ vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. oktoobri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

QQ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

XX osas 2061 eurot

YY osas 2182,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja II: YY (isikukood XXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja Angela Jürgenson

Kostja: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja juurde QQ pangakonto väljavõte perioodi 01.09.2020-14.10.2020

kohta.

2. Jätta tõenditena asja juurde võtmata väljatrükk W OÜ internetilehelt ja Eesti

Töötukassa 04.11.2020 otsus QQ töötuna arveloleku lõpetamise kohta.

3. Jätta Harju Maakohtu 19. oktoobri 2020 otsus muutmata.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja QQ kanda.

6. Välja mõista QQ-lt apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 100 eurot XX kasuks

ja 100 eurot YY kasuks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. XX ja YY (lapsed) esitasid 23.10.2019 Harju Maakohtule hagid QQ (isa) vastu elatise

võlgnevuse väljamõistmiseks perioodi 01.07.2019-22.10.2019 eest hageja I kasuks 990 eurot

ja hageja II kasuks 1111 eurot ning alates hagi esitamisest igakuise elatise hageja I kasuks 267

eurot ja hageja II kasuks 300 eurot kuni hagejate õpingute lõpetamiseni. Menetluskulud palusid

hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse ja selle 04.11.2019 täpsustuste kohaselt õpivad hagejad alates 15.08.2019

XXX bakalaureuseõppes täiskoormusega.

3. Hageja I vältimatute kulude suurus ühes kuus on 534 eurot, sh eluasemele 77,45 eurot,

toidule 164 eurot, transpordile 48,64 eurot, majapidamisvahendite ostmisele 57 eurot, sidele

12 eurot, riietele ja jalanõudele 61,68 eurot, tervishoiule 26,50 eurot, hügieenitarvetele

22,34 eurot, koolitarvetele 16,60 eurot, trennile 20 eurot ja vaba aja veetmisele 25 eurot.

4. Hageja II vältimatute kulude suurus on ühes kuus on 600 eurot, sh elusasemele 77,45 eurot,

toidule 213, transpordile 53,72 eurot, majapidamisvahendite ostmisele 57 eurot, sidele 12 eurot,

riietele ja jalanõudele 61,68 eurot, tervishoiule 26,50 eurot, hügieenitarvetele 22,34 eurot,

koolitarvetele 19,86 eurot, trennile 63,40 eurot ja vaba aja veetmisele 25 eurot.

5. Hagejad on pöördunud isa poole elatise saamiseks, kuid isa ei ole nõus seda vabatahtlikult

maksma.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

7. Kostja on järjepidevalt otsinud hagejatega kontakti ning püüdnud nendega suhelda, kuid

tulutult. Ainult elatisena raha nõudmine ei ole sellises olukorras põhjendatud.

8. Perioodil 01.07-14.08.2019 ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine, sest hagejad olid

täisealised ega täitnud sel ajal koolikohustust.

9. Kostja oli töötu perioodil 07.06.2019-05.11.2019 ja koondati 28.03.2020. Kostja on tasunud

hagejatele elatist alates 01.10.2019 kuni 04.04.2020 igakuiselt 300 eurot. Kostja peab lisaks

ülal oma alaealist last. Hagejatele nõutud suuruses elatise väljamõistmisel kannatab kostja enda

ülalpidamine.

10. Hagejate igakuised kulud on ülepaisutatud ega vasta hagejate esmavajadustele.

Maakohtu otsus

11. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise võlgnevuse

perioodi 15.08.2019-19.10.2020 eest suurusega 1442,93 eurot ning alates 20.10.2020 kuni

21.05.2021 igakuise elatise suurusega 229 eurot kuus. Hageja II kasuks mõistis kohus kostjalt

välja elatise võlgnevuse perioodi 15.08.2019-19.10.2020 eest suurusega 1634,10 eurot ning

alates 20.10.2020 kuni 21.05.2021 igakuise elatise suurusega 242,50 eurot kuus, samuti määras

kohus kindlaks elatise tasumise korra. Menetluskulud jättis kohus 83% ulatuses kostja kanda ja

17% ulatuses hagejate kanda ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulude

hüvitamiseks 346,94 eurot koos viivise tasumise kohustusega.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejate isa ja hagejad õpivad alates 15.08.2019

XXX. Hagejatel tekkis õigus saada oma vanematelt ülalpidamist perekonnaseaduse (PKS)

alusel alates ajast, mil nad asusid ülikooli õppima.

13. Kuna kostja esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja ei tasunud hagejatele

elatist 2019.a augustis, septembris, oktoobris ja novembris ning on teinud seda alles alates

07.12.2019, on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.

14. Hagejate toidukulude suurus 200 eurot mõlema hageja kohta kuus on mõistlik ja

põhjendatud, sest inimene vajab elamiseks toitu, mis on üldtuntud ja tõendamist mittevajav

asjaolu. Eluasemekulude suurus mõlema hageja kohta 62 eurot kuus on vajalik ja põhjendatud,

kantud kulude suurus on tõendatud hagejate ema pangakonto väljavõtetega ja see tuleb jagada

kolmega. Põhjendatud kulud majapidamis- ja hügieenitarvetele on kokku 40 eurot, sest

üldteadaolevalt inimesed pesevad ennast, käivad juuksuris ja vajavad aeg-ajalt ka

kosmeetikatooteid, kuid peres pestakse pesu reeglina koos, samuti on pesemisvahendid ja

šampoonid tavaliselt pere ühises kasutuses, mistõttu iga pereliige neid igakuiselt ostma ei pea.

Kulud riiete ja jalanõude ostmiseks on põhjendatud 60 euro suuruses summas kuus. Kuigi

hagejatel ei ole vaja osta endale igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid ning neid saab kanda ka

tavaliselt paar hooaega järjest, on aeg-ajalt vaja oma garderoobi uuendada, eriti kui arvestada,

et tegemist on noorte inimestega. Sidekulud 12 eurot kuus on mõistlikud. Kulud tervishoiule

on põhjendatud 26 euro suuruses summas kuus. Koolikohustuse täitmisega seotud kulud on

põhjendatud 20 euro suuruses summas kuus, sest üldteadaolevalt kaasnevad ka ülikoolis

õppimisega kulud koolikohustuse täitmisele, kuna aeg-ajalt on vaja osta raamatuid, kaustikuid

vm kantseleitarbeid. Kulutused vabale ajale on mõistlikud 25 euro suuruses summas kuus.

Üldtuntud on asjaolu, et noored ülikoolis õppivad inimesed käivad aeg-ajalt kinos, teatris,

kontserdil või külastavad muid kultuuriüritusi, millega kaasnevad ka kulud. Transpordikulusid

ei saa suuremas summas kui 25 eurot kuus elatise suuruse kindlaksmääramisel hagejate

kuludeks arvestada, sest hagejate ema sõidukiga seotud kulusid ei pea kostja hagejatele

makstava elatise kaudu kinni maksma. Küll aga on hagejatel vaja tasuda Tallinna linnas

ühistranspordi eest, sest nad elavad Tallinnast väljas Harku vallas. Kostja ei pea elatisena

hüvitama hagejatele nende taksoga sõitmise kulusid ega hageja II sõiduõpet O OÜ-s, sest need

ei ole hagejate hädavajalikud kulud. Põhjendatud on arvestada hageja II kulude hulka tema

sõudetreeningutel osalemise kulu, mis on esitatud tõendi kohaselt 27 eurot kuus. Eeltoodud

arvestuse kohaselt on hageja I igakuised kulud põhjendatud 458 euro ja hageja II kulud 485

euro suuruses summas kuus.

15. Kuigi kostjal on lisaks hagejatele ka alaealine tütar B (sündinud XX.XX.XXXX), keda

kostja on kohustatud ülal pidama, on kostja varaline olukord sedavõrd hea, et ta suudab ka oma

täisealistele tütardele anda ülalpidamist kuni nende 21-aastaseks saamiseni. Kostja pangakonto

väljavõtted ning Maksu- ja Tolliameti teatis kostja sissetulekute kohta tõendavad, et tema

sissetulek on olnud vaidlusalusel perioodil keskmiselt 1630,96 eurot kuus, sest ta töötas 2019.a

oktoobrist kuni 2020.a märtsini E AS-s netopalgaga 3084,80 eurot kuus. Lisaks sellele on

kostjal regulaarsed sissetulekud S AS-lt umbes 1000 euro suuruses summas kuus, E AS-lt

umbes 50 eurot kuus ning LM kannab igakuiselt kostja arvele 300 eurot. Kuigi kostja on

käesoleval ajal töötu ja saab töötutoetust, on ta suuteline kandma poole oma täisealiste tütarde

põhjendatud ülalpidamiskuludest, mille suuruseks on hagejal I 229 eurot ja hagejal II 242,50

eurot kuus.

16. Tagasiulatuv elatis on põhjendatud kostjalt välja mõista alates 15.08.2018. Kuna kostja on

maksnud elatist kummagi hageja ülalpidamiseks 1800 eurot, on kostja elatise võlg hageja I ees

kohtuotsuse tegemise seisuga perioodi 15.08.2019-19.10.2020 eest 1442,93 eurot (125,58

(2019.a augusti 17 päeva elatis) + 2977 (2019.a septembri – 2020.a septembri elatis) + 140,35

(2020.a oktoobri 19 päeva elatis) – 1800 (makstud elatis)). Hageja II ees on kostja elatise võlg

sama perioodi eest 1634,10 eurot (132,98 (2019.a augusti 17 päeva elatis) + 3152,50 (2019.a

septembri - 2020.a septembri elatis) + 148,62 (2020.a oktoobri 19 päeva elatis) – 1800

(makstud elatis).

17. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 163 lg 1 alusel hagi rahuldamise proportsioonist lähtuvalt 83% ulatuses kostja kanda

ja 17% ulatuses hagejate kanda.

Apellatsioonkaebus

18. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud osas ja teha uus otsus, millega jätta

hagi täielikult rahuldamata, alternatiivselt vähendada hagejate kasuks väljamõistetud elatist või

saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Otsuse muutmata jätmise korral palub kostja

tühistada menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

19. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, kui leidis, et kostja igakuisteks sissetulekuteks on

põhjendatud arvestada S AS ning LM tehtud maksed. Kohus jättis tähelepanuta, et LM

ülekanded lõppesid aprillis 2020 ning edaspidi on kostja tasunud LM majanduskulusid, mis

nähtuvad

kostja

pangakontolt.

Samuti

jättis

kohus

tähelepanuta,

et

laenukaitse

kindlustusmaksed 1000 eurot kuus on kostja poolt edasi kantud laenukohustuse katteks,

mistõttu ei ole tegemist täiendava sissetulekuga.

20. Kohus jättis menetlusnorme rikkudes kostjale pärast täiendavate tõendite kogumist

seisukoha esitamiseks tähtaja määramata, kus kostja oleks saanud selgitada temale laekuvate

maksete eesmärke, mis oleks vältinud üllatusliku kohtulahendi tegemist.

21. Vääralt jäeti arvesse võtmata asjaolu, et kostja tasub enda alaealisele lapsele kokkuleppel

elatist pooles ulatuses (s.o 150 eurot kuus) tulenevalt kostja töö kaotamisest ja majanduslikust

olukorrast. Selliselt ei ole kohus arvestanud PKS § 102 lg-s 1 sätestatuga, et hagejatele

väljamõistetud suuruses elatise tasumisel on kostja alaealine laps vähem kindlustatud kui

täisealised lapsed. Samuti kannatab kostja enda ülalpidamine.

22. Kohus jättis menetlusnorme rikkudes vastamata kõikidele kostja vastuväidetele, mis

seonduvad hagejate ja kostja vahelise suhtlemise puudumisega, eelkõige perioodil 15.08.2019-

07.12.2019. Tegemist on asjaoluga, millega on põhjendatud elatise väljamõistmisel arvestada.

Kostjal ei olnud sel perioodil teada hagejate vajadused, sest nad ise keeldusid neid kostjale

avaldamast.

23. Maakohus ei ole võrrelnud hagejate mõlema vanema varalist olukorda, mistõttu ei ole

sellega ka elatise väljamõistmisel arvestatud. Tegemist on selgitamiskohustuse rikkumisega.

Kostja selgitas, et jättis kohustustest vaba eluaseme hagejate emale ja kostja suured

laenukohustused on võetud perioodil, mil tema sissetulekud olid paremad.

24. Kohus leidis ebaõigesti, et elatise hagi esitamine oli õiguslikult põhjendatud. Kostja

selgitas, et hagejad keeldusid temaga suhtlemast. Lisaks tegi kostja detsembris mõlemale

hagejale 600 euro suuruse elatise makse, mis kattis ka tagasiulatuvat perioodi.

25. Maakohus luges vääralt tõendatuks hagejate põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud, mis

ei ole hädavajalikud. Kohtu põhjendused ei ole arusaadavad ega jälgitavad.

26. Nõustuda ei saa hageja II trennikuluga, sest hageja II ei tegele enam igakuiselt

sõudetreeninguga. Tõendid on esitatud ühekordsete treeninglaagrite kohta, mistõttu

sõudetreeningutel osalemise kulu 27 eurot kuus ei ole põhjendatud.

27. Menetluskulud on jäetud ebaõigesti 83% ulatuses kostja kanda. Kui hagejad oleks eelnevalt

nõustunud kostja pakutud rahumeelse lahendusega ja kostjaga suhelnud, saanuks hagi esitamist

vältida. Lisaks ei ole hagejad kohtumenetluse jooksul näidanud üles kompromissi sõlmimise

valmidust. Sellises olukorras ei ole põhjendatud kostjalt hagejate menetluskulude

väljamõistmine ja oleks tulnud jätta TsMS § 162 lg 4 järgi hagejate kanda, kuna kulude kostja

kanda jätmine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Vastus apellatsioonkaebusele

28. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi - enda pangakonto väljavõtte perioodi

01.09.2020-14.10.2020 kohta. Ringkonnakohus võtab selle asja juurde, sest väljavõte kajastab

andmeid perioodi kohta enne maakohtu otsuse tegemist.

30. Ringkonnakohus jätab tõenditena asja juurde võtmata hagejate vastusele lisatud väljatrüki

W OÜ internetilehelt. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja töötab nimetatud osaühingus müügi-

ja ekspordidirektorina, mistõttu ei pea seda asjaolu tõendama. Samuti jätab ringkonnakohus

asja juurde võtmata kostja poolt 19.04.2021 esitatud Eesti Töötukassa 04.11.2020 otsuse tema

töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kuna see on esitatud hilinenult. Käesolevas

menetlusetapis menetlusosalised enam uusi tõendeid esitada ei saa. Samal põhjusel jätab

ringkonnakohus tähelepanuta kostja 19.04.2021 menetlusdokumendis esitatud uued asjaolud ja

põhjendused oma varalise olukorra kohta.

31. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1

alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

32. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

33. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad õpivad alates 15.08.2019 XXX. Täisealine esimese

astme üleneja sugulane on PKS § 96 järgi kohustatud andma ülalpidamist ning PKS § 97 p 2

järgi on ülalpidamist õigustatud saama mh laps, kes täisealisena omandab kõrgharidust, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

34. Kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või

muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib

isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seega on mõjuvaks põhjuseks sissetuleku mittehankimisel mh

õppetöö. Olukorras, kus laps õpib statsionaarses õppes, saab eeldada, et ta ei suuda samaaegselt

käia tööl ja end ülal pidada. Sellisel juhul on õppiva lapse ülalpidamise kohustus kuni tema

21-aastaseks saamiseni eelkõige lapse vanematel. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejatel on

PKS § 96 ja § 97 p 2 alusel õigus saada kostjalt ülalpidamist ja elatisehagide esitamine oli antud

juhul õiguslikult põhjendatud. Õiguslikult põhjendamatuks ei muuda hagisid see, kui hagejad

ei soovi kostjaga suhelda, nagu kostja ekslikult leiab.

35. Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus selgitamiskohustust. Kohus

selgitas 13.11.2019 määruses põhjalikult, milliste õigusnormide alusel kohus asja lahendab

ning millised asjaolud tuleb pooltel kohtu ette tuua. Samuti selgitas kohus tõendamiskoormust

(I kd lk-d 60 ja 61).

36. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega selle kohta, et maakohus tuvastas

ebaõigesti kostja igakuise sissetuleku suuruse – keskmiselt 1630,96 eurot kuus. Kohus arvestas

kostja sissetulekuna õigesti kõiki tema kontole laekunud summasid, mh S AS ja LM poolt

tehtud regulaarseid makseid. Asjaolu, et 2020. a aprillist ei kandnud LM (hagejate väidete

kohaselt kostja elukaaslane) enam kostja kontole igakuiselt raha ja selle asemel hakkas kostja

kandma raha LM kontole, ei muuda kohtu järeldust keskmise sissetuleku suuruse kohta

ebaõigeks. See, mille jaoks kostja S AS-lt saadud raha kasutas, ei oma kostja sissetulekute

suuruse tuvastamisel tähtsust. Kuna kostjal on pankades kokku 4 erinevat kontot, ei anna

apellatsioonkaebusele lisatud ühe Swedbank AS-s oleva konto väljavõte uue perioodi kohta

alust teha teistsugust järeldust. Kostja väitis apellatsioonkaebuses ka seda, et on asunud tööle

netopalgaga 1500 eurot kuus, kuid tõendit palga suuruse kohta ta ringkonnakohtule ei esitanud.

37. Samuti ei saa nõustuda kaebuse väitega, et maakohus rikkus TsMS § 436 lg-s 3 sätestatut,

kuna jättis pärast täiendavate tõendite kogumist kostjale määramata tähtaja seisukoha

esitamiseks. Asja materjalist nähtub, et 13.11.2019 määrusega kohustas maakohus kostjat

esitama tõendid oma sissetulekute ja varalise seisund kohta ning selgitas, et kui kostja seda ei

tee, on kohtul TsMS § 230 lg 5 järgi õigus nõuda ise sellekohast teavet mh krediidiasutustelt (I

kd lk 61). Kostja kohtu määratud tähtajaks oma pangakontode väljavõtteid ei esitanud. Kohus

teatas 11.06.2020 toimunud kohtuistungil, et kuna kostja ei ole kohtule tõendeid esitanud,

hakkab kohus neid ise koguma (I kd lk 114 pöördel). Pärast seda esitas kostja 23.06.2020 oma

Swedbank AS-s asuva pangakonto valikulised väljavõtted perioodi kohta 15.08.2019-

20.06.2020 (I kd lk 118-121).

38. Hagejad leidsid 07.07.2020 menetlusdokumendis, et eelnimetatud väljavõte ei kajasta

kostja tegelikku majanduslikku olukorda ja esitasid kohtule taotluse täiendavate tõendite

kogumiseks (I kd lk-d 139, 140). Kohus teatas menetlusosalistele 03.08.2020 kirjaga

kohtuotsuse teatavakstegemise aja ja määras lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks

09.09.2020 (I kd lk 150). Kostja esitas sellel kuupäeval oma lõplikud seisukohad ja lisas sellele

muu hulgas Swedbank AS-s asuva konto väljavõtted perioodi 17.12.2018-17.02.2018 ja

01.07.2019-01.09.2020 kohta (I kd lk-d 163-169,172) ning AS-s SEB Pank asuva konto

väljavõtte perioodi 01.07.2019-26.06.2020 kohta (I kd lk 170-171).

39. Kuna kostja esitas koos oma lõplike seisukohtadega mitmeid täiendavaid tõendeid, milliste

osas oli hagejatel õigus esitada oma seisukoht ja kohtul oli jäänud lahendamata hagejate taotlus

tõendite kogumiseks, teatas kohus 11.09.2020 pooltele, et rahuldab hagejate taotluse, teeb

kohtu poolt kogutud tõendid pooltele nähtavaks ning kui pooled soovivad nende tõendite osas

kohtule midagi avaldada, siis saab seda teha 7 päeva jooksul nende nähtavaks tegemisest

kohtute infosüsteemis. Kohus lükkas kohtuotsuse teatavaks tegemise aja edasi ja teatas, et

kohtuotsus tehakse teatavaks 19.10.2020 (I kd lk 175A). Kohtute infosüsteemist nähtub, et

päringute vastused on tehtud menetlusosalistele nähtavaks 30.09.2020.

40. Vastavalt kohtu 11.09.2020 kirjale oli kostjal seega võimalik esitada nende osas oma

seisukoht 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt 07.10.2020, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud.

Kohus ei pidanud määrama kostjale selleks veel täiendavat tähtaega. Kontode väljavõtted oleks

pidanud kostja esitama kohtule ise juba menetluse alguses ja selgitama soovi korral ka nendes

kajastuvate kannete sisu. Kostja neid vaatamata kohtu nõudmisele ei esitanud. Samuti oleks

kostja saanud kontodele laekuvate maksete eesmärke selgitada oma 09.09.2020 lõplikes

seisukohtades, millega koos ta oma pangakontode väljavõtted kohtule esitas või samuti

hiljemalt 07.10.2020. Seega on ebaõiged apellatsioonkaebuse väited maakohtu poolse

menetlusnormide rikkumise ja üllatusliku otsuse tegemise kohta.

41. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väidetega selle kohta, et kohus ei arvestanud otsuse

tegemisel asjaoluga, et kostja tasub oma alaealisele lapsele elatist 150 euro suuruses summas

kuus. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja varaline olukord on sedavõrd hea, et ta suudab lisaks

alaealisele tütrele anda ülalpidamist ka hagejatele kuni nende 21-aastaseks saamiseni. Kostja ei

ole tõendanud ka oma väidet, et hagejatele elatist makstes kannatab tema enda ülalpidamine.

Kostja varaline olukord ei võimalda sellist järeldust teha.

42. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui kostjal oleks olnud hagejatele elatise

maksmiseks ebapiisav sissetulek, ei vabastaks see teda kui töövõimelist vanemat iseenesest

elatise maksmisest. Vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis tagaks lisaks tema

enda vajaduste rahuldamisele ka laste ülalpidamise või hankima oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid muu vara arvel. Hinnata tuleb vanema võimalusi sissetulekut

saada, mitte aga vähendada temale langeva ülalpidamise osa, kui tema sissetulek on liiga väike,

veelgi enam, vabastada teda elatise maksmise kohustusest, nagu kostja taotleb. Kostjal on

võimalik oma kõrget elustandardit langetada ja muretseda endale teine elukoht, millega

seonduvad kulud, sh pangalaenu tagasimaksed on väiksemad.

43. Maakohus leidis õigesti, et asja lahendamisel ei oma tähtsust poolte e-kirjavahetus. Poolte

omavahelised suhted, täpsemalt öeldes suhtlemise puudumine, ei mõjuta kostja maksevõimet

ega hagejate vajaduste suurust. Kostja vastupidine seisukoht on ekslik.

44. Eelduslikult kannab kumbki vanem poole lapse vajalikest ülalpidamiskuludest. Ka hagejad

nõudsid kostjalt elatist üksnes temale langevas osas, s.o vältimatute kulude kandmist pooles

ulatuses. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole kostja majanduslik olukord selline, mis ei võimalda

tal hagejate ülalpidamiskohustust täita. Kostja väitest, et temal on laenukohustused ja hagejate

emal on kohustustest vaba eluase, saab järeldada, et tema arvates võib hagejate ema seetõttu

hagejaid ka üksi ülal pidada. Selline seisukoht ei ole seadusega kooskõlas.

45. Tõele ei vasta kostja väide, et kohtu põhjendused ei ole arusaadavad ega jälgitavad osas,

milles kohus tuvastas hagejate vajaduste suuruse. Kuna kostja esitas vastuväited hagejate

igakuiste vajalike kulude suurusele, andis maakohus nendele otsuses hinnangu ja vähendas

osas, milles ei pidanud neid tõendatuks või põhjendatuks. Kostja väitel ei saa hagejate

esmavajaduste hulka lugeda käterättide, porimattide, küürimisharja, raadio-äratuskella,

nõudepesumasina, õhksoojuspumba, kohtvalgustite ja kõrvaklappide ostmist. Samas jätab

kostja tähelepanuta, et majapidamisvahendite kulude all hagejad õhksoojuspumpa ei

arvestanud, vaid tõid üksnes näitena selle kohta, et kodumasinaid on vaja aeg-ajalt osta,

remontida või välja vahetada (I kd lk 14). Samuti on ebaõige kostja seisukoht, nagu oleks kohus

arvestanud ka kõik teised eelnimetatud asjad hageja esmavajalike kulude hulka. Kostja jätab

tähelepanuta, et maakohus arvestas majapidamis- ja hügieenitarvete kulud kokku, tuvastades

selles osas hagejate vajaduste suuruse kokku 40 euro suuruses summas kuus ning põhjendas,

mille alusel ta sellise järelduse tegi. Samuti ei arvestanud maakohus eraldi kululiigina Netflixi

teenuse kasutamist ja Amazonist tehtud ühekordset ostu, milliseid kostja peab põhjendamatuks.

46. Hageja II trennikulu suurus on tõendatud (I kd lk 143). Kostja ei ole tõendanud

apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et tema teada hageja II enam sõudetreeninguga ei tegele.

47. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude jaotuse

osas. Maakohtul oli õigus jaotada hagide osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163

lg 1 alusel võrdeliselt hagide rahuldamise ulatusega. TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude

hagejate kanda jätmiseks puudus maakohtul alus, sest 83% suuruses kulude kostja kanda

jätmine ei ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik.

48. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguste järelduste ja teistsuguse otsuse

tegemiseks, kui tegi maakohus, jääb kaebus rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

49. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 280 eurot

(käibemaksuga). Taotluse kohaselt osutas esindaja õigusabi 7 tundi, millest kulus

apellatsioonkaebuse ja kohtunõudega tutvumisele 1 tund ning sellele vastuse koostamisele ja

esitamisele 6 tundi. Esindaja tunnitasu suurus on 40 eurot (käibemaksuga).

50. Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud toimingud hagejate õiguste efektiivseks

kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Ka esindaja tunnihind 40 eurot (käibemaksuga) on

mõistliku suurusega. Samas leiab ringkonnakohus, et arvestades asja väikest mahtu ja

keerukust, sh apellatsioonkaebusele esitatud vastuse mahtu, on põhjendatud ja vajalik ajakulu

nimetatud toimingutele kokku 5 tundi.

51. Menetluskulude kostjalt väljamõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et hagejate esindaja tegi

apellatsioonimenetluses

mõlema

hageja

huvides

ühiseid

toiminguid,

sh

esitas

apellatsioonkaebusele hagejate ühise vastuse. Tegemist ei ole kaasapellantidega TsMS § 639

lg 2 tähenduses ja apellatsioonimenetluses esitatud materjalist ei nähtu, et esindaja oleks teinud

ühe või teise hageja esindamiseks rohkem tööd. Seetõttu tuleb lugeda hüvitatavate

menetluskulude suurus võrdseks. Kostjalt tuleb kummagi hageja kasuks välja mõista

apellatsioonimenetluse õigusabikulude hüvitamiseks 100 eurot (2,5x40).

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav