2-20-5762/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-5762

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi XXi ja YYi hagi WWi vastu

elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

XXi hagi hind 2628 eurot

YYi hagi hind 2628 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja I: XX (isikukood xxxxxxxxxxx) esindajad Hageja II: YY

(isikukood xxxxxxxxxxx), hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-

Rohtmets

Kostja: WW (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXi ja YYi hagid.

2. Mõista WWlt XXi kasuks välja elatis alates 18.04.2020 kuni XXi täisealiseks saamiseni

(xx.xx.xxxx kaasaarvatud) summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäärale.

3. Mõista WWlt YYi kasuks välja elatis alates 18.04.2020 kuni YYi täisealiseks saamiseni

(xx.xx.xxxx kaasaarvatud) summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäärale.

4. Mõista WWlt XXi kasuks välja elatise võlg perioodi eest

01.07.2019 kuni 17.04.2020 summas 2661,47 eurot.

5. Mõista WWlt YYi kasuks välja elatise võlg perioodi eest

01.07.2019 kuni 17.04.2020 summas 2661,47 eurot.

6. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada WWit tasuma käesoleva

otsuse resolutsiooni punktides 2 ja 3 nimetatud elatis iga järgmise kuu eest ette eelneva

kuu 10. kuupäevaks ZZi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX selgitusega „XX ja

YY’i elatis /kuu nimetus/ kuu eest“.

7. Jätta rahuldamata WWi taotlus nõuda välja andmed ZZi majandusliku olukorra

kohta.

8. Jätta rahuldamata XXi ja YYi taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamiseks.

9. Jätta tsiviilasja menetluskulud WWi kanda.

10. Rahuldada XXi ja YYi menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus

osaliselt.

11. Määrata XXi ja YYi menetluskulude rahaliseks suuruseks 5908 eurot ja mõista see

WWlt solidaarselt XXi ja YYi kasuks välja.

12. Jätta rahuldamata XXi ja YYi taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks 5908 eurot ületavas osas.

13. Mõista WWlt solidaarselt XXi ja YYi kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX ja YY esitasid 17.04.2020 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 24.04.2020), milles

paluvad mõista kummagi hageja kasuks välja elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära, kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Samuti paluvad hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.07.2019

kuni 17.04.2020 summas 2661,47 eurot kummagi lapse kohta. Menetluskulud paluvad

hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt lõppes ZZi (hagejate ema) ja kostja kooselu suvel 2015. Hagejad jäid

elama koos emaga. Vanemate vahel oli kokkulepe, et isa ei maksa lastele elatist, vaid tasub

edasi isa poolt liisitud auto liisingmakseid ja jätab auto ema ja laste kasutusse. Kostja lõpetas

kokkuleppe ühepoolselt 10.04.2018 ja võttis auto tagasi. Samal päeval teatas kostja, et

hakkab lastele elatist maksma. Kostja maksis elatist kokkulepitud viisil kuni novembrini

2018, kuid ähvardas tihti jätta elatise oma soovide mittesaamisel maksmata ja tegi elatisest

ilma eelneva kokkuleppeta nn tasaarveldusi. Kostja lubas elatise nõudega kohtu poole

pöördumise korral lõpetada elatise maksmise. Alates detsembrist 2018 maksab kostja elatist

kokkulepitust vähem: detsembris jättis maksmata, märtsis tasus kummalegi lapsele 150

eurot, aprillis 200 eurot, mais 200 eurot ja juunis 150 eurot. Alates juulist 2019 kostja lastele

elatist ei maksa.

3. Lapsed viibivad isa juures ebaregulaarselt. Isa osalemine laste kasvatamisel on vähene.

Lastega seotud kulutusi kannab isa üksnes ajal, mil lapsed on temaga. Kulutused puudutavad

ühist meelelahutust, nagu minigolf, kino, restoran, mäesuusatamine, spaa jms.

4. Kostja on majanduslikult kindlustatud. Ta on juhatuse liige mitmes äriühingus, nt XXX OÜ,

XXX OÜ ja XXX OY. xxx kodulehel on kostja märgitud ettevõtte tegevjuhina. Kostja pere

kasutuses on kaks sõiduautot. Tema elustiili hulka kuuluvad sagedased kallid välismaareisid

ja siseriiklikud puhkused hotellides ja spaades, uusimad tehnoloogiatooted ja kallid hobid,

nagu golf ja kasiino.

5. Kostja ei ole täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ega teinud seda ka pärast

ema palveid ja meeldetuletusi. Kostja võlgneb hagejatele perioodi eest 01.07.2019 kuni

17.04.2020 kokku 5322,94 eurot, sh juulist kuni detsembrini 2019 6 kuud × 270 eurot ja

jaanuar kuni märts 2020 3 kuud × 292 ja aprill (17 päeva).

6. Lastel on igakuised (ühe lapse kohta) eluasemekulud 95 eurot, toidukulud 125 eurot,

transpordikulud 20 eurot, sidekulud 24 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 60 eurot, kulutused

riietele ja jalanõudele 40 eurot, kulutused huviringidele 105 eurot, muud vältimatud

püsikulutused (raamatud, sünnipäevade kingitused, taskuraha jne) 70 eurot.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja tervislikus ja majanduslikus olukorras toimus 2018.a oluline muutus. Kostja jäi

seljavigastuse tõttu sissetulekuta. Kostja ei ole majanduslikult kindlustatud. Kostjal ei ole

kinnisvara. Kostjale ega tema ettevõtetele ei kuulu ühtegi autot. Kostja on küll ettevõtte

juhatuse liige, kuid ettevõtetel ei ole vara ega majandustegevust. Kostja on käinud alates

juulist 2019 ühel välisreisil, mille kinkis talle jõuludeks elukaaslane. Väited kasiino ja golfi

kohta on arusaamatud. Kostja on käinud ühe korra lastega minigolfi mängimas.

9. Suvel 2019 oli vanemate vahel kokkulepe, et lapsed veedavad suvel poole ajast isaga, kuid

ema meelitas lapsed kostja korterist ära ja järgnenud konfliktide tõttu ei näinud kostja lapsi

enne kui pöördus sügisel lastekaitse poole. Perelepitusteenusel pakkus kostja, et tasub lastele

elatist kokku 350 eurot kuus, millega ema oli suuliselt nõus. Kostja on valmis lapsi vahetult

ülal pidama ja tegema kulutusi trennidele vms. Suhtluskorras ei ole õnnestunud kokku

leppida.

10. Kui kostja oli heal järjel, tegi ta alati lastele suuri kulutusi: reisid, suusamäed, spaad,

ujumised, minigolf, kunstiring, skatepark, mängutoad, väljasõidud jne. Kostja on ostnud

lastele ema juurde jalgrattad, isa juures on lastel tõukerattad, suusavarustus, kunstitarbed, TV

mängud, PS4 jm. Kostja on korduvalt pakkunud, et annab kehva majandusliku seisundi tõttu

ülalpidamist kasvõi vahetult, kuid ema tegevuse tõttu ei ole see enam võimalik. Kostja on

kohtunud lastega pärast juulit 2019 kokku 12 tundi. Kostja on käinud hagejatega võimaluste

piires kohvikus, suusatamas, ujumas.

11. Arvestada tuleb laste ema oluliselt paremat majanduslikku olukorda. Talle kuulub

kesklinnas väärtuslikus piirkonnas korter, auto ja teda toetavad väga heal järjel olevad

vanemad. Hagejate ema sissetulek on üle 3000 euro kuus ja ta on ise valinud lastele kõige

kallima elustandardi. Seega on õiglane, et ema kannab ka suuremat osakaalu laste

ülalpidamisel. Laste ema korteris elab tema elukaaslane, kellel on laps. Kulud eluasemele ja

toidule tuleb seega jagada viieks.

12. Kostja sissetulek on alates maist 2020 töötuskindlustushüvitis 1500 eurot, mis väheneb

järkjärgult. Kostjal oli tööleping xxx OÜ-ga, kuid töötasu ei ole laekunud, ettevõte on

pankrotis. Kostja on otsinud alates sügisest aktiivselt tervisele sobilikku tööd, et elujärge

parandada, kuid see ei ole õnnestunud, sh osaliselt ka eriolukorra tõttu. Kostjal on

õnnestunud teha juhutöid ja teda peavad üleval vanemad ja elukaaslane.

13. Kostjal on mai 2020 seisuga kohtutäituri nõuded, mille tasumiseks on sõlmitud

maksegraafikud. Igakuine maksekohustus on 500 eurot. Kostja kontod on arestitud. Kostja

saab rahalise olukorra paranedes põhjendatud määras elatist maksta.

14. Tagasiulatuv nõue raskendab kostja olukorda veelgi ja see võib osutuda ebamõistlikult

koormavaks. Õige ei ole hagejate väide, et kostja ei ole lastele ülalpidamist andnud.

Tagasiulatuva elatise perioodil puudus kostjal sissetulek, samuti võimalus anda lastele

vahetut ülalpidamist. Kostjal ei ole, kahjustamata enda ülalpidamist, võimalik maksta

tagasiulatuva perioodi eest töötuskindlustushüvitisest rohkem kui 350 eurot kuus, jagatuna

12 osaks.

15. Elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta ka pool hagejatele määratud riiklikest

peretoetustest. Õigus tugineda peretoetustele on mõlemal vanemal.

16. Laste väidetavad kulud on osaliselt ülepaisutatud. Transpordikulud tuleb jätta

arvestamata. Need ei ole eluliselt usutavad ja on ülepaisutatud. Lapsed elavad koolist u

1,2km kaugusel ja liiguvad iseseisvalt bussiga või jalgsi. Kodu kõrval on lastel trenn. Ka

klaveritundi sõidavad lapsed ühistranspordiga. Isegi kui ema lapsi kooli viib, on tegemist

mugavusteenusega, mitte laste huvides tehtud sõiduga. Ema töökoht asub laste koolist 700m

kaugusel. Kuna tavaliselt sõidetakse 4-5 inimesega autos, tuleb kuludokumentidega

tõendatud kulud jagada neljaks. Kulud telekommunikatsioonile on ülepaisutatud ja

põhjendamatud. Põhjendatud võiks olla üksnes laste telefoni paketitasu. Muud kulud tuleks

jagada kogu leibkonnale. Põhjendatud kulu on maksimaalselt 5 eurot ühele lapsele,

arvestades telekomi ettevõtete hinnakirja.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuväidete ning asjas esitatud ja kogutud

tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg

7). Perekonnaasjas, sh elatise asjas ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega

(TsMS § 436 lg 6). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438

lg 1 järgi kohtu ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on esitatud

tõendite alusel tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

19. Hagejad nõuavad kostjalt, kes on nende isa, perioodilise ülalpidamise andmist. Hagejate

rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue võiks kuuluda rahuldamisele

perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100 lg 2 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt on

alaealine laps õigustatud oma ülenejatelt sugulastelt saama ülalpidamist, mida lapsega koos

mitteelav vanem annab eeskätt elatise maksmise teel. Selle eeldused on järgmised: 1) kostja

on hagejate esimese või teise astme üleneja sugulane ehk lapse vanem 2) hagejad on alla 18

aasta vanad 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – vanem ei anna hagejatele elatist või

annab seda ebapiisavalt. Kohtu ette toodud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et hagejad

on kostja alaealised lapsed. Seda kinnitavad ka laste sünnitunnistused (kd I tl 15). Samuti

nähtub poolte seisukohtadest see, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejatega koos.

Pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja lastele elatist maksma.

20. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos,

rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale

lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust

üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohustatud isik ei saa ilma mõjuva

põhjuseta nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil, kui raha maksmisega.

Kuna kostja ei ela hagejatega koos, tuleb tal eelduslikult anda lastele elatist perioodiliste

rahaliste maksetega.

20.1. Kostja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaksid ülalpidamise

andmist muul viisil, kui raha maksmisega. Elatise maksmine lapsega koos elavale

vanemale perioodilise maksena rahas on aga oluline selleks, et vanem saaks lapse

kulutusi planeerida ja olemasolevate rahaliste vahenditega arvestada. Elatise

vähendamiseks ei anna seetõttu alust väide, et kostja soovib osta hagejatele ise

asju või teha kulusid meelelahutusele. Nimetatut saaks arvesse võtta üksnes juhul,

kui selle kohta oleks vanemate kokkulepe (PKS § 100 lg 3). Kuna pooled ei ole

esile toonud, et vanemate vahel oleks kokkulepe ülalpidamise andmises muul

viisil, tuleb kostjal ülalpidamist anda rahas.

21. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99

lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Mitme lapse elatisenõuet ühiselt lahendades hinnatakse laste vajadusi

eraldi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab see, et seaduses on sätestatud

miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada,

et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne

elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

seaduses sätestatud määras. Seaduses sätestatud miinimummäär on PKS § 101 lg 1 kohaselt

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 292 eurot.

Selles ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-

2-1-35-17).

22. Eeltoodust tulenevalt eeldatakse, et lapse igapäevaste vajaduste katmiseks kulub

kahekordne elatise miinimummäär. Kostja väited, et hagejate kulud on ülepaisutatud ja nende

suurus tõendamata, ei anna seetõttu alust jätta hagi rahuldamata või rahuldada seda üksnes

osaliselt. Hagejad tõid esile, et neil on igakuised kulud eluasemele, toidule, transpordile,

sidele,

tervishoiule,

hügieenitarvetele,

koolikohustusele,

riietele

ja

jalanõudele,

huviringidele, raamatutele, sünnipäevade kingitustele ja taskurahale. Tegemist on laste

igapäevaste vajaduste rahuldamisele suunatud kulugruppidega, mille arvamine elatise

koosseisu on põhjendatud. Kuna hagejad nõuavad kostjalt elatise maksmist seaduses

sätestatud määras, ei ole nad kohustatud oma vajadusi ega kulutusi tõendama ja hagejate

nõuete rahuldamiseks ei tule iga üksiku kulugrupi täpset suurust kindlaks teha. Kohus

selgitas kostjale, et kui ta soovib tugineda mastaabisäästule, tuleb tal selgelt esile tuua ka

mastaabisäästu aluseks olevad asjaolud ja see, mil määral tema hinnangul laste kulud

kooselamise tõttu vähenevad. Kostja kohtu nõudele ei vastanud. Kostja üldsõnalised ja

sisustamata väited ei ole aga ülalpidamiskohustuse ulatuse vähendamiseks piisavad. Kohus

ei hinda seetõttu üksikasjalikult kostja väiteid selle kohta, kui kaugel asub laste kodust nende

kool, huviringid ja ema töökoht ning kui suur transpordikulu sellest võib tuleneda. Kohus

märgib vastuseks kostja väidetele üksnes seda, et laste transpordikulu ei piirdu üksnes

igapäevase kooli, kodu ja huviringide vahel liikumisest tuleneva kütusekuluga. Samuti ei

hinda kohus kostja väidet sidekulude põhjendatud suuruse kohta. Kohus leiab, et seisukoht,

nagu peaksid hagejad oma seni tehtud kulutusi tõendama, on vastuolus ka vanemate

osavastutuse põhimõttega, kuna kostja ülalpidamiskohustuse ulatust ei mõjuta see, kas ja kui

suuri kulutusi on hagejate ema saanud lastele üksinda teha.

23. Samuti ei ole laste vajaduste suuruse eelduse ümberlükkamiseks piisavad viited Tartu

Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringule üldiselt laste

kulutuste kohta. Uuring ei kajasta konkreetselt hagejate ja kostja olukorda ning selle alusel

ei ole võimalik teha järeldusi käesolevas tsiviilasjas. Samuti ei arvesta uuring seadusest ja

kohtupraktikast tulenevate elatise suuruse määramise põhimõtetega. Kohus pöörab

tähelepanu sellele, et ka Riigikohus on selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb hoolimata

RAKE uuringutest lähtuda seaduses sätestatud põhimõtetest, s.o PKS § 101 lg 1 ja PKS §

102 lg 2, mitte miinimumelatise uuringust (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p

34). Kohus selgitab ka seda, et lähtub hagejate nõude lahendamisel kehtivast

perekonnaseadusest ja ei saa arvestada veel vastu võtmata ja jõustumata perekonnaseaduse

muutmise seaduse eelnõuga. Kostja väited jõustumata seaduseelnõu regulatsiooni kohta ei

ole asjakohased.

24. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus eeldusest, et kummagi hageja kulud vastavad

seaduses sätestatud määrale, s.o alates 2020.a ühe hageja kohta 292 eurot kuus. Kohus

selgitas kostjale 13.10.2020 kirjas, et alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele

lapsele elatise erandina välja mõista PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes mõjuval

põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist ei ole kinnise loeteluga ja mõjuvaks põhjuseks

on kohtu praktikas loetud lisaks ka muid asjaolusid, mida arvestatakse elatise suuruse

määramisel. Kohus selgitas ka seda, et asjaolu, mis saab anda aluse elatise vähendamiseks

alla seaduses sätestatud määra, peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve ning sellised asjaolud tuleb esile tuua ja tõendada kostjal.

25. Kostja vaidleb hagejate nõudele vastu põhjendustega, mis puudutavad kostja ja hagejate

ema halba läbisaamist. Kostja tõi esile, et hagejate seaduslik esindaja halvustab teda laste

ees, takistab suhtlemist ja mõjutab lapsi. Kohus selgitab, et arvestades PKS § 102 lg 2 ja §

99 sätestatut ei oma vanemate omavahelised konfliktsed suhted käesolevas menetluses

tähtsust, kuna see ei mõjuta vanemate kohustusi laste ees. Lahuselavalt vanemalt elatise

väljamõistmise hagi menetluses ei lahendata vanemate vahelisi hooldusõiguse ega

suhtluskorra küsimusi. Ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel lähtub kohus asjaolust, et

kostja on lahuselav vanem, kellel on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Kohus ei hinda

seetõttu poolte esitatud väiteid ega tõendeid vanemate ja vanema ning laste omavahelise

läbisaamise kohta. Need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1 ja 5).

26. Samuti ei oma kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel tähtsust see, et juunis

2020 hukkus tema elukaaslase laste isa ja kostja soovib vastutada ka elukaaslase laste vaimse

ja materiaalse heaolu eest ning olla neile isa eest. Hagejate elatise suuruse määramisel ei saa

arvestada kostja sooviga toetada oma elukaaslase lapsi, kes ei ole kostja lapsed. Kostja võib

soovi korral oma elukaaslase lapsi küll toetada, kuid mitte seadusest tuleneva hagejate

ülalpidamiskohustuse täitmise arvelt.

27. Kostja tugineb hagejate nõudele vastuväidete esitamisel ka sellele, et tal ei ole võimalik

tasuda mõlemale lapsele elatist seaduses sätestatud määras, sest ta on töötu ja tema

terviseprobleemid takistavad tööotsinguid. Tegemist on iseenesest asjaoludega, mis nende

tõendatusse korral annaksid PKS § 102 lg 2 kohaselt aluse elatise vähendamiseks alla

seaduses sätestatud määra. Kohus leiab aga, et kostja nimetatud väited ei vasta tõele.

27.1. Kostja tõi esile, et tema ainus sissetulek oli alates aprillist 2020

töötuskindlustushüvitis

1500 eurot kuus, kuid hüvitis võeti kostjalt ära ja nõutakse selle tagasimaksmist (tl 104–105 ja

173–177). Eesti Töötukassa 08.10.2020 otsuse nr xxxxxxx ja 27.10.2020 tagasinõude nr

xxxxxxx kohaselt põhines kostjale makstud töötuskindlustushüvitis xxx OÜ esitatud andmetel

selle kohta, et kostjale maksti aprillist detsembrini 2019 igakuist töötasu 3200 eurot. Maksu- ja

Tolliameti otsusega tühistati aga kostja eest deklareeritud väljamaksed ja nendelt kinnipeetud

ja arvestatud maksud ning maksed, samuti tühistati töötamise registri kanded töötamise kohta

xxx OÜ-s, kuna maksumenetluse käigus tuvastati, et kostjal ei olnud xxx OÜ-ga tegelikult

töösuhet. Kuna kanded töötamise registris tühistati ja kostja on xxx OÜ ja XXX OÜ juhatuse

liige, ei olnud tal õigust ennast töötuna arvele võtta. Eeltoodust nähtub, et kostja esile toodud

sissetulek põhines ebaõigetel andmetel ja tal tuleb ebaõigesti saadud töötuskindlustushüvitis,

kokku 5016,43 eurot riigile tagastada 13 kuuks kinnitatud tagasimakse graafiku alusel (tl 137–

138). Kostja käesolevas menetluses esitatud väide, et tal on tööleping xxx OÜ-ga, kuid töötasu

ei ole laekunud ja raha sissenõudmine ei ole õnnestunud ettevõtte pankroti tõttu, ei ole seega

õige. Tulenevalt maksumenetluses tuvastatud asjaoludest on kostja esitanud kohtule käesolevas

menetluses tõele mittevastavaid andmeid.

27.2. Samuti tõi kostja esile, et ta on perioodil 07.10.2019–24.02.2020 teeninud lisasissetulekut

pakkudes taksoteenust. Kostja arvelduskonto väljavõtte kohaselt (tl 108) teenis kostja 5 kuu

jooksul taksoteenuse osutamiselt keskmiselt 552,16 eurot kuus.

27.3. Veel märkis kostja üldsõnaliselt, et proovib arendada ettevõtlust, toomata täpselt esile,

millega ta tegeleb ja kuidas tema ettevõtlusega tegelemise soov takistab lastele ülalpidamise

andmist. Kostja märkis üksnes, et võttis ennast ise 12.10.2020 töötajana miinimumpalgaga enda

loodud ettevõttes arvele. Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendi kohaselt on kostja

registreeritud töötajana XXX OÜ-s alates 12.10.2020 (tl 106).

28. Kostja väidab seega, et ta on töötu ja tema sissetulek on vähene, mistõttu tal ei ole võimalik

lastele seaduses sätestatud määras ülalpidamist anda.

29. Kohus selgitas kostjale 13.10.2020 kirjas, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu

25.04.2018 otsus nr 2-16-100215 p 20). Kohus selgitas kostjale, et ta on esitanud kohtule

paljasõnalisi selgitusi ja üksikuid tõendeid, millest kohtul ei ole võimalik teha terviklikke

järeldusi tema tegeliku majandusliku olukorra kohta. Kostjal tuli seetõttu esitada kohtule

andmed ja dokumendid tema igakuise sissetuleku ja varalise seisundi kohta, samuti tuli

kostjal esile tuua ja tõendada, mida ta on teinud tasuvama töö leidmiseks, samuti oma

haridus ja kvalifikatsioon ning tõendada, et ta ei ole objektiivselt võimeline teenima piisavat

sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostjal tuli kohtu ette tuua

asjaolud, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et kostjal ei ole objektiivselt võimalik

teenida piisavat sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja ei ole seda

hoolimata kohtu selgitustest teinud.

30. Kostja esitas kohtule tõendeid valikuliselt, püüdes näidata üksnes oma suuri kohustusi ja

jättis esitamata andmed oma tegelike sissetulekute kohta, samuti selgitused ja tõendid töö

otsimise kohta ja võimaluste kohta tööd leida. Kostja märkis üldsõnaliselt, et tal on

terviseprobleemid, kuid ei esitanud selle kohta hoolimata kohtu selgitustest ühtegi tõendit.

Samuti ei ole kostja selgitanud ega tõendanud, et tema terviseprobleemid takistavad tal

lastele vajaliku ülalpidamise teenimist. Kostja väitis, et teenib tulu sularahas juhutöödelt,

kuid ei ole hoolimata kohtu selgitustest oma väiteid sisustanud ega tõendanud. Juhutööde

tegemisega seotud asjaolud, kui need vastavad tõele, oli kostjal võimalik esile tuua

sõltumata sellest, et raha laekumine arvelduskontode väljavõtetelt ei nähtu. Kohus selgitas

kostjale, et asjaolud, mis annavad seadusest tulenevalt aluse elatise vähendamiseks alla

seaduses sätestatud määra, tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Samuti selgitas kohus, et

üldsõnalised selgitused ei ole piisavad, kui kostja soovib, et kohus tema väidetud asjaolu

tuvastaks. Kuna kostja ei ole kohtu juhiseid järginud, ei ole kohtul andmeid, mille alusel

kostja soovitud asjaolusid tuvastada. Ainuüksi asjaolust, et kostja on ennast enda ettevõttes

miinimumpalgaga tööle võtnud ei ole võimalik järeldada, et kostja ei ole objektiivselt

võimeline laste ja enda ülalpidamiseks piisavalt tulu teenima.

31. Kuna kostja jättis hoolimata kohtu nõudest esitamata andmed oma varandusliku olukorra

kohta, kogus kohus TsMS § 230 lg 5 alusel andmed ise. Kohtu kogutud andmetel kuulub

kostjale OÜ xxx osa (kd I tl 135). Ettevõtte tegevusala on järgmine: usaldusfondide,

investeerimisfondide

ja

sarnaste

finantsüksuste

investeerimine

võlakirjadesse,

väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Ettevõtte viimane majandusaasta aruanne esitati

2016.a kohta. Kostjale kuulub xxx OÜ osa ja ta on ühtlasi ettevõtte juhatuse liige (kd I tl

155). Ettevõte tegeleb sõiduautode ja väikebusside rentimisega. Viimane majandusaasta

aruanne esitati samuti 2016.a kohta. Kostjale kuulub 11.09.2020 asutatud xxx OÜ (endise

ärinimega XXX OÜ), mis tegeleb elektri- ja sidevõrgu ehitusega (kd I tl 156).

32. Kostjal on arvelduskonto Coop Pank AS-s (kd I tl 181–189). Arvelduskonto väljavõttest

nähtub, et kostjal on arvelduskontod ka Leedu pangas. Seda asjaolu ei ole kostja menetluses

ise märkinud hoolimata kohtu selgitusest selle kohta, et kostjal tuleb esile tuua oma

majanduslik olukord ja oma igakuised sissetulekud. Kohtu kogutud andmetest nähtub, et

kostja on iseendale raha kandnud valdavalt selgitustega „yk“ ja yku“ järgmistelt Leedus

asuvatelt

kontodelt

XXXXXXXXXXXXX;

XXXXXXXXXXXXX;

XXXXXXXXXXXXX ja

XXXXXXXXXXXXX. Perioodil detsembrist 2020 kuni veebruarini on kostja teinud endale

ülekandeid keskmiselt 4079,80 eurot kuus. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada oma

selgitused kohtu kogutud andmete kohta, sh selle kohta, et kostjale laekub tulu välisriigist.

Kostja kohtule selle kohta seisukohta või selgitusi ei esitanud.

33. Kostjal on AS-is SEB Pank 3 arvelduskontot, kaardikonto ja väärtpaberikonto (viimane

suleti 03.02.2020).Väärtpaberi kontol perioodil 01.07.2019–04.02.2021 tehinguid ei

toimunud (kd I tl 192). Kontodel nr XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX

olulist sissetulekut või arveldusi ei nähtu (kd I tl 193 ja 194). Kaardikonto

XXXXXXXXXXXXX andmetel on kostja kontol broneeritud 3655,58 eurot (kd I tl 207).

Konto XXXXXXXXXXXXX (kd I tl 195–206) kohaselt teeb kostja iseendale ülekandeid.

Lisaks on kostjale kantud XXX OÜ poolt mais 2020 315 eurot ja juunis 480 eurot.

34. Kostjal on arvelduskonto ka Swedbank AS-s, kuid arvelduskonto jääk on 0,21 eurot ja

kontol ei ole alates 01.07.2019 ühtegi tehingut tehtud (kd I tl 210). Kostjal on konto ka AS-

s Pocopay, kus ei ole perioodil 01.07.2019–22.03.2021 tehinguid toimunud ja konto saldo

on 0 eurot (kd II tl 38).

35. Kostjal on AS LHV Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX (kd II tl 42–67).

Arvelduskontolt nähtub, et kostja teeb iseendale ülekandeid selgitusega „yk“, „ülekanne“ ja

„Payment“. Samuti on kostjale teinud ülekandeid erinevate selgitustega temaga seotud

ettevõtted XXX OÜ, XXX OÜ/xxx OÜ ja xxx OÜ järgmiselt: 2020 jaanuaris 1552 eurot,

veebruaris 556,82 eurot, mais 1020 eurot, juunis 3750 eurot, juulis 10 550 eurot, augustis 8100

eurot, septembris 11 800 eurot, oktoobris 14 034,27 eurot, novembris 6158,65 eurot. Lisaks on

T. ja L. L. kandnud kostjale alates 2019 novembrist 100 eurot, detsembris 600 eurot, jaanuaris

200 eurot, veebruaris 750 eurot, märtsis 550 eurot, aprillis 250 eurot, mais 50 eurot. Kostja on

teinud enda kontole veel ka sularaha sissemakseid ja talle on teinud ülekandeid PayPal 2019

detsembris 224,27 eurot ja novembris 229 eurot.

36. Kostjal on AS LHV Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX (kd II tl 68–71).

Arvelduskontolt nähtub, et T. ja L. L. on kandnud kostjale veel 2019 juulis 300 eurot, augustis

200 eurot, septembris 200 eurot. Lisaks on XXX OÜ ja OÜ xxx kandnud sellele

arvelduskontole 2020 oktoobris 749,72 eurot.

37. Ülaltoodud andmetest nähtub, et kostjal on piisavalt vahendeid, et ennast ja oma alaealisi

lapsi ülal pidada. Kostja kannab endale raha endaga seotud ettevõtete arvelduskontodelt,

kusjuures arvelduskontode väljavõttest nähtub, et sissekandeid tehakse siis, kui raha kontol

parajasti vaja on. Arvestades pidevaid ülekandeid seotud ettevõtetelt kostja enda kontole, ei

ole ilmselt õige kostja väide, et ettevõtetel majandustegevust ei ole ja kostja sealt tulu ei

teeni. Perioodil jaanuarist kuni novembrini 2020 tegi kostja endale ülekandeid keskmiselt

5297,41 euro väärtuses kuus. Sellele lisanduvad ülekanded kostja Leedus asuvatelt

arvelduskontodelt keskmiselt 4079,80 eurot kuus. Arvestades, et kostja kannab oma

välismaa arvelduskontolt kulude tegemiseks raha Eestis asuvale kontole, ei ole välistatud,

et kostjal on välismaal tegelikult rohkem vara, millest tal on võimalik lastele ülalpidamist

anda. Kostja on kahe ettevõtte juhatuse liige ja talle kuulub kolm ettevõtet. Seega on kostjal

olemas võimalused teenida ka ettevõtlustulu. Kostja on teeninud lisaraha ka taksoteenuseid

osutades. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis takistaksid tulu teenimist

ettevõtete kaudu. Ainuüksi paljasõnaline väide, et ettevõtetes majandustegevust ei toimu, ei

anna alust järeldada, et kostja ei ole võimeline ise tulu teenima. Väited ettevõtte

majandustegevuse puudumise kohta on vastuolus ka ulatuslike pangaülekannetega, mida

ettevõtted kostjale teevad. Igal juhul ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mis takistaksid tal

minna palgatööle.

38. Kohus andis kostjale võimaluse selgitada arvelduskontodelt nähtuvaid asjaolusid, sh tulu

saamist välismaalt, kuid kostja ei ole esile toonud, et tegemist ei oleks tema tuluga või et

tema põhjendatud vajadused ja kulud ületaksid sellises ulatuses sissetulekuid ja võimalusi.

Kostja selgitas vaid seda, et on LHV panga konto tänaseks sulgenud, kuid nimetatust ei saa

teha järeldusi kostja majandusliku olukorra kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostja väited tema halva majandusliku olukorra kohta ei vasta tõele. Kostja on oma

majanduslikku olukorda kohtu eest varjanud ja esitanud ka oma kohustuste kohta sedavõrd

üldsõnalisi väiteid, et nende alusel ei ole kostja väiteid võimalik tõendatuks lugeda. Kostja

ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mille alusel saaks kohus järeldada, et kostjal ei ole võimalik

lastele seaduses sätestatud määras ülalpidamist andma kas oma sissetuleku või oma muu

vara arvelt või kui selline sissetulek või vara puuduks, siis et ta ei ole objektiivsetel põhjustel

võimeline piisavat sissetulekut teenima.

39. Asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale perioodil 01.07.2019–31.01.2021

tehtud väljamakseid (pärast mahaarvamisi) 4815 eurot, s.o 253,42 eurot kuus (kd II tl 5), ei

oma tähtsust, kuna see ei kajasta kostja tegelikku majanduslikku olukorda ja võimalusi.

40. Kohus märgib, et arvelduskontode väljavõtete kohaselt on õiged ka hageja väited selle

kohta, et kostjal on piisavalt raha, et mängida hasartmänge. Kontode väljavõtetelt nähtuvad

mitmed arveldused Olympic Entertainment Group AS-ga. Kostja tegelemist hasartmänguga

kinnitavad ka hagejate esitatud foto (kd I tl 85 pöördel). Konto väljavõtetelt nähtub ka

teistele isikutele laenude andmine. Kostja vastupidised väited jäävad arusaamatuks. Kohus

leiab, et kui kostjal on võimalik tegeleda hasartmängudega ja laenude andmisega, on tal

piisavalt vahendeid, et anda lastele ülalpidamist.

41. Kostja on küll esile toonud, et tal on kohustused kohtutäiturite ees. Samas ei ole kostja

tõendanud oma väidet, et ta teeb kohtutäituritele graafikujärgseid makseid 450 eurot kuus.

Täiteasjas 014/2020/224–225 on kokku lepitud maksegraafik perioodiks 20.02.2020–

20.07.2020 igakuise maksega 100 eurot (kd I tl 109) Täiteasjas nr 193/2020/337–338 on

kokku lepitud maksegraafik perioodiks 10.08.2020–10.05.2021 samuti 100 eurot kuus (kd

I tl 110). Seega tegi kostja igakuiseid makseid alates veebruarist 2020 summas 100 eurot

kuus ja kohustus lõpeb mais 2021. Lisaks tuleb kostjal tagastada Töötukassale ebaõigete

maksudeklaratsioonide alusel saadud töötuskindlustushüvitis igakuise maksega 385,87

eurot (kd I tl 137–138). Kostja on veel esile toonud, et tal on igakuised kulud toidule 200

eurot, sidele 30–50 eurot, kütusele, riietele, laste taskurahale 100 eurot, eluasemele 150

eurot, ravimitele 50– 100 eurot ja taasturavi trennile 30–50 eurot. Neid kulusid ei ole kostja

aga hoolimata kohtu selgitustest sisustanud ega tõendanud. Kohus leiab, et isegi kui lugeda

kostja esitatud kohustuste nimekiri põhjendatuks, on kostja igakuised kulud 1045–1135

eurot, millest 100 euro tasumise kohustus lõpeb maikuus ja 385 euro tasumise kohustus

novembris. Arvestades aga kostja oletatavaid sissetulekuid (vt ülal p 37), on kostjal

võimalik tasuda nii tema endaga seotud kulud kui ka anda lastele ülalpidamist seaduses

sätestatud määras ilma enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata.

42. Kostja soovib elatise vähendamist alla seaduses sätestatud määra põhjusel, et ta tahab teha

lastele kulutusi vahetult. Kohus selgitas kostjale, et mitte igasugune lapsele tehtud kulu ei

ole käsitletav lapse vahetu ülalpidamisena ja tema esmavajaduste rahuldamisena. Kostjal

tuli seetõttu selgitada, milliseid kulutusi ta püsivalt hagejatele teeb, mis on käsitletavad

hagejate esmavajaduste rahuldamiseni PKS § 99 tähenduses. Kostja on esile toonud vaid

selle, et ta veetis 22. ja 23. augustil lastega aega ja tegi kulutusi (trikoo ja ujumisvarustus,

spordipääse, toitlustus, lennusadama külastus). Kohus leiab, et tegemist ei ole lapse

esmavajaduste rahuldamiseks tehtud kuludega. Kohus on juba selgitanud, et elatise

maksmise eesmärk on laste eluvajaduste perioodiline rahuldamine. Esmavajaduste alla

kuuluvad eelkõige kulutused eluasemele, toidule, transpordile, sidekuludele, tervishoiule,

hügieenitarvetele, koolikohustuse täitmisele, riietele ja jalanõudele ning muud vältimatud

püsikulutused. Alles siis, kui vanem on taganud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise

kooskõlas PKS § 99 ja § 101 sätestatuga, on soovi korral võimalik teha täiendavaid kulusid

meelelahutusele ja kingitustele. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta kannaks

lastega seotud püsikulusid, mis lastega koos elava vanema kulutusi vähendaks ja mis seega

õigustaks elatise rahas maksmise kohustuse ulatuse vähendamist.

43. Kohus ei nõustu kostjaga, et lastele ülekannete tegemist tuleb arvestada ülalpidamise

andmisena.

Lapse

arvelduskontole

raha

kandmist

ei

saa

reeglina

arvestada

ülalpidamiskohustuse

kohase

täitmisena

VÕS

§

tähenduses.

Vanem

on

ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud

teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse

eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks

alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem

heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu

16.01.2013 otsus asjas 3-2-1-159-12 p 11). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud

hagejate ema nõusolekut tasuda elatist lastele endale.

44. Kostja ei ole hagejatele seaduses sätestatud ulatuses ülalpidamist andnud. Kostja tõendas,

et andis lastele ülalpidamist rahas 2018.a aprillis 187,50 eurot, mais ja juunis 250 eurot ühe

lapse kohta (kd I tl 135). Lisaks tasus kostja augustis, septembris, oktoobris 2018 ühe lapse

kohta 250 eurot (kd I tl 130–132). Kostja tegi hagejate emale makseid ka jaanuaris ja

veebruaris 2016 (kd I tl 123). Samuti tõendas kostja, et andis lastele ülalpidamist jaanuarist

juunini 2019 keskmiselt 200 eurot kuus ühe hageja kohta (kd I tl 89). Nimetatu ei oma aga

käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna ei tõenda, et kostja oleks oma kohustust täitnud

käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleval perioodil. Hagejad heidavad ette ülalpidamise

andmata jätmist alates juulist 2019. Hagejad märkisid, et kostja maksis elatist viimati ühe

hageja kohta 150 eurot juunis 2019. Kuni hagiavalduse esitamiseni aprillis 2020 kostja

hagejatele rohkem ülalpidamist ei andnud (hagejate seadusliku esindaja arvelduskonto

väljavõte, tl 8). Kostja on seega rikkunud ülalpidamiskohustust ja hagejatel on õigus nõuda

kostjalt kohustuse täitmist.

45. Kohus märgib, et kostja ei ole asunud ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitma ka pärast

hagi esitamist. Kostja maksis elatist ühe hageja kohta 2020 mais 100 eurot, ja perioodil

juuni kuni november 2020 iga kuus 175 eurot lapse kohta. Täiendavalt tegi kostja juulist

novembrini hagejatele elatise makseid märkides, et raha on kantud summas 100 eurot kuus

ühe hageja kohta perioodi eest juuli kuni november 2019 (kd I tl 133 ja 147). Arvestades,

et hagejatel on õigus ülalpidamisele seaduses sätestatud määras, s.o alates 2020.a 292 eurot

kuus, ei ole ka kostja kohtumenetluse ajal tehtud maksed olnud nõuetekohased. Ka

ülalpidamise ebaregulaarne ja mitte nõutavas määras andmine on käsitletav

ülalpidamiskohustuse rikkumisena.

46. Kostja palub kohtul arvestada ka hagejate seaduslikule esindajale makstava peretoetusega.

Kohus selgitab, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist

saama õigustatud lapsel on õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja eesmärgiks oleks

olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole peretoetuse

võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud

vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-

2-1-174-16 p 14). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste

maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise

seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad

(vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kohus saaks seega asjaoluga, et osa

lapse vajadusi on kaetud peretoetustega, arvestada vaid siis, kui esile oleks toodud mõjuv

põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kostja ei ole tõendanud

asjaolusid, mis annaksid aluse kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks poole riikliku

peretoetuse võrra.

47. Vastuseks kostja väidetele selgitab kohus veel järgmist. PKS § 105 lg 3 kohaselt on

vanemad ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud. Kusjuures iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema enda sissetuleku ja varalise

seisundiga. Ülalpidamiskohustuse ulatus ei sõltu seega teise vanema sissetulekust või

varalisest seisundist ja vanem ei vabane ülalpidamiskohustuse täitmisest põhjendusel, et

teine vanem oma kohustust ei täida või ei täida seda piisavalt. Samuti ei saa vähendada teise

vanema ülalpidamiskohustust üksnes põhjusel, et üks vanematest oleks suuteline pidama

last üleval üksinda (vt ka Riigikohtu

17.01.2018 otsus nr 2-16-135 p 11.6). Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust see,

millised on hagejate ema sissetulekud ja varaline seisund. Kuna hagejad elavad emaga koos,

kannab ema nende vajadused vahetult. Hagejad nõuavad käesolevas menetluses ülalpidamist

kostjalt, mitte oma emalt ja ema majanduslik olukord ei mõjuta seega käesoleva asja lahendust.

Kohus ei hinda seetõttu kostja tõendeid ja väiteid hagejate ema majandusliku olukorra kohta,

kuna see ei saa mõjutada kostja ülalpidamiskohustuse ulatust. Samuti ei oma käesoleva asja

lahendamisel tähtsust hagejate emapoolsete vanavanemate võimalused lapselapsi toetada ja

kohus jätab selle kohta esitatud tõendid TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Samal põhjusel

jääb rahuldamata kostja taotlus nõuda välja andmed hagejate seadusliku esindaja majandusliku

olukorra kohta. Kostja vastutab hagejate ees iseseisvalt, lähtudes tema enda sissetulekutest ja

varalisest seisundist. Väited selle kohta, nagu peaks ema kandma suurema osa laste kuludest,

kuna ta on valinud lastele kõige kallima elustandardi, ei ole antud juhul asjakohane, kuna

hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses sätestatud määras, mis eelduslikult vastab laste

igakuiste kulutuste väärtusele.

48. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole võimeline oma alaealistele

lastele piisavat ülalpidamist andma või ülalpidamise teenimiseks tulu teenima. Kostja on

oma tegelikke sissetulekuid ja võimalusi hoolimata kohtu korduvatest selgitustest varjanud

ning on esitanud tõendeid valikuliselt, püüdes näidata ennast varatuna. Kohtu kogutud

andmed ei kinnita kostja väidet tema halva majandusliku olukorra kohta. Vastupidi, kostja

võimalused on piisavad, et pidada üleval nii ennast kui ka hagejaid. Kohus hoiatas kostjat,

et asjaolud, mis saavad anda aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra,

tuleb esile tuua ja tõendada kostjal. Kuna kostja ei ole seda teinud, ei ole kohtul seadusest

tulenevat alust elatise vähendamiseks.

49. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagejate hagid elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud

määras ja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates 18.04.2020 kuni

hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel hagejate taotlusel

kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb maksta hagejate ema arvelduskontole.

Kooskõlas PKS § 100 lg 4 tuleb elatis maksta iga kuu eest ette eelneva kuu 10-ks

kuupäevaks.

II

50. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi eest

01.07.2019 kuni 17.04.2020 summas 2661,47 eurot lapse kohta. PKS § 108 kohaselt võib

õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid. Seega saab

ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud

isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist

seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes.

51. Kostja ei vaidle tagasiulatuvale elatise nõudele vastu, kuid enda majandusliku olukorra

tõttu selgitab, et tal ei ole võimalik mõlemale lapsele miinimummääras elatist maksta. Kostja

väitel on tal võimalk maksta tagasiulatuva perioodi eest elatist 175 eurot kuu kohta. Kohus

selgitab, et PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda.

52. Kohus on ülal tuvastanud, et kostja ei ole avaldanud tõeseid andmeid oma majandusliku

olukorra kohta ja tema majanduslikud võimalused on piisavad, et anda lastele igakuist elatist.

Kuna kostja väited tema halva majandusliku olukorra kohta ei ole õiged, ei ole kohtul alust

asuda seisukohale, et elatise võla väljamõistmine tagasiulatuvalt perioodi eest 01.07.2019–

17.04.2020 paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hagejate tagasiulatuva

elatise väljamõistmise nõue tuleb seetõttu rahuldada ja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks

välja elatise võlg ühekordse maksena summas 2661,47 eurot.

53. Kostja ei ole tõendanud ka asjaolusid, mis annaksid aluse ajatada tagasiulatuva elatise

nõue 12 kuule. Kohustuse maksmise ajatamisel tuleb arvestada ka hagejate õigustatud huve ja

sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmine osade kaupa ei saa venida ebamõistlikult pikaks.

Kohus jätab kostja taotluse elatise maksmise ajatamiseks rahuldamata.

54. Kohus märgib, et ei arvesta käesoleva asja lahendamisel kostja poolt menetluse ajal

tehtud maksetega ja mõistab kostjalt elatise välja lähtudes hagiavalduses nõutust. Kohus

määrab käesoleva otsusega kindlaks kostja kohustuse ulatuse ja kui kostja on

ülalpidamiskohustust menetluse ajal osaliselt täitnud, võetakse see arvesse otsuse täitmisel.

55. Hagejad paluvad tunnistada kohtuotsuse kogu nõude ulatuses viivitamata täidetavaks.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel

viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus selgitas hagejatele 06.04.2021

kirjas, et taotlus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks on põhistamata ja andis

hagejatele võimaluse esile tuua ja tõendada, millises ulatuses on jõustumata kohtuotsuse

viivitamata täitmine hagejate ülalpidamiseks hädavajalik. Kuna täitmiseks kohustuslik on

reeglina üksnes jõustunud kohtulahend, tuli hagejatel otsuse viivitamata täidetavaks

tunnistamist õigustavad asjaolud selgelt esile tuua. Kohus leiab, et hagejad ei ole esile toonud

asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et jõustumata kohtuotsuse täitmine on hagejate

ülalpidamiseks tervikuna hädavajalik, s.t et esineb oht, et hagejate toimetulekuks ei jätku

piisavalt vahendeid. Ülalpidamise hädavajalikkust ei saa järeldada üksnes asjaolust, et kostjal

on hagejate ees seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Taotlus kohtuotsuse viivitamata

täidetavaks tunnistamiseks jääb seetõttu rahuldamata.

56. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust.

57. Kohus ei võtta vastu ja ei arvesta käesoleva otsusetegemisel kostja 16.04.2021 pärast

selleks kohtu poolt määratud tähtaega esitatud menetlusdokumenti (TsMS § 331 lg 1).

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

58. Seoses hagi rahuldamisega jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162

lg 1). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Hagejad paluvad määrata menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1688 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1638 eurot.

59. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete

alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14). Kostja ei

esitanud hagejate menetluskulude nimekirjale vastuväiteid.

60. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018

otsus nr 2-17-10348 p 16).

61. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Hagejaid esindas käesolevas

menetluses vandeadvokaat. Hagejate 27.05.2020 ja 15.04.2021 taotluste kohaselt osutati

hagejatele õigusabi kokku 42 tundi ja 10 minutit tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks).

62. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja hagejate lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hagejate

esindaja tunnitasu määr tuleb lugeda põhjendatuks 140 euro ulatuses (lisandub käibemaks).

Tegemist on elatise vaidlusega, mis ei ole tõenduslikult ega õiguslikult keerukas.

63. Hagejate taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks on põhjendatud

osaliselt.

-

Ajakulu hagiavalduse koostamisele, nõupidamisele kliendiga ja dokumentide analüüsile 4

tundi ja 30 minutit on arvestades hagejate õigustatud huve ja menetluse staadiumit

põhjendatud.

-

Ajakulu nõupidamisele kliendiga 1 tund ja 40 minutit ei ole põhjendatud välja mõista teiselt

menetlusosaliselt. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja

mõista esindaja ja kliendi vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus

2-17-12857 p 20). Kuna menetluskulude nimekirjast ei selgu, millega seoses esindaja

kliendiga nõu pidas, ei ole võimalik ka järeldada, et nõupidamine oli vajalik

menetlustoiming ja kulu kostjalt väljamõistmine oleks mingitel asjaoludel põhjendatud.

-

Samuti ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja kulusid (2 tundi ja 50 minutit), mis

seonduvad kompromissläbirääkimistega. Kompromissläbirääkimistega seotud kulude

väljanõudmine teiselt menetlusosaliselt on vastuolus nii kompromissläbirääkimiste

olemusega kui ka kohustusega pidada kompromissläbirääkimisi heas usus.

-

Hageja ajakulu 6 tundi ja 10 minutit hagiavalduse vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha

koostamisele oli vajalik ning arvestades kostja vastuse ja selle lisade ning hageja seisukoha

ja selle lisade mahtu ja sisu, ka põhjendatud.

-

Hageja ajakulu kostja 04.08.2020 ja 07.09.2020 seisukohtadega tutvumisele (1 tund 50

minutit) ja nende osas seisukoha koostamisele (4 tundi ja 50 minutit) on põhjendatud. Kohus

arvestab seejuures poolte esitatud dokumentide mahtu ja sisu ning nendega koos esitatud

lisade mahtu.

-

Kohtumäärusega tutvumine, analüüs ja strateegia nõupidamine kliendiga 2 tundi ja 30

minutit ei ole põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Eelduslikult on tegemist

kohtu 13.10.2020 kirjaga seotud kuluga. Kohus selgitas ülal, et põhjendatud ei ole välja

mõsta esindaja ja kliendi vahelise suhtlemisega seotud kulu. Kohtumääruse analüüsimisega

seotud kulu sisaldub aga eelduslikult kohtumääruse alusel esitatud menetlusdokumendiga

seotud kulus (13.11.2020 menetlusdokument).

-

Hagejate ajakulu 5 tundi ja 40 minutit kostja 02.11.2020 seisukohaga tutvumisele ja hagi

13.11.2020 tervikteksti koostamisele on arvestades dokumentide, sh tõendite sisu ja mahtu,

samuti maakohtu 13.10.2020 kirjas antud juhiseid, põhjendatud.

-

Kohtu poolt 01.02.2021 kogutud tõendite läbivaatamine ja analüüs 2 tundi ja 50 minutit

ning 02.03.2021 seisukoha koostamine kohtu kogutud tõendite kohta 4 tundi ja 30 minutit,

samuti kohtu poolt 06.04.2021 kogutud tõendite analüüs 1 tund ja 10 minutit ning tõendite

osas 15.04.2021 seisukoha koostamine 3 tundi ja 40 minutit on arvestades kogutud tõendite

mahtu ja sisu ning hageja esitatud seisukohtade sisu ja põhjalikkust, põhjendatud arvesse

võtta täies ulatuses.

64. Hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega

kokku 35 tundi ja 10 minutit (4 tundi 30 minutit + 6 tundi ja 10 minutit + 1 tund ja 50 minutit

+ 4 tundi ja 50 minutit + 5 tundi ja 40 minutit + 2 tundi 50 minutit + 4 tundi 30 minutit 1 tund

10 minutit + 3 tundi 40 minutit). Arvestades hagejate lepingulise esindaja põhjendatud

tunnihinda, on hagejate õigusabikulud kokku 5908 eurot (35 tundi 10 minutit × 140 eurot +

käibemaks).

65. Eeltoodu põhjal määrab kohus hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

5908 eurot ja mõistab selle kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja. Hagejate taotlusel tuleb

kostjalt välja mõistetud menetluskuludelt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

(TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik