3-19-1160/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1160

Haldusasi

X

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

13.03.2019

vastutusotsuse nr 13-7/00898-20 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.12.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 13.04.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.12.2020 otsus

haldusasjas nr 3-19-1160 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.05.2021.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-1160

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 09.02.2018 korralduse nr 12.2-3/043042-1 alusel OÜ

FCC Betoonitööd üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas käibemaksu ja tööjõumaksude

arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust maksustamisperioodil juuli–detsember 2017.

OÜ FCC Betoonitööd esitas 24.04.2018 käibedeklaratsioonide (KMD) parandused teiste hulgas

maksustamisperioodi juuli–august 2017 kohta, millega äriühingu maksukohustus suurenes

10 040 euro võrra. MTA lõpetas 04.10.2018 teatega nr 12.2-3/043042-40 üksikjuhtumi

kontrolli. 13.03.2019 seisuga oli juuli–august 2017 käibemaksukohustusest tasumata 10 007,21

eurot.

2. Harju Maakohus lõpetas 11.09.2018 määrusega nr 2-18-8610 OÜ FCC Betoonitööd

pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

3. MTA kohustas 13.03.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00898-20 X solidaarselt OÜ-ga FCC

Betoonitööd tasuma viimase maksuvõlg 13 173,77 eurot, mis hõlmab maksustamisperioodil

juuli–august 2017 deklareeritud, kuid tasumata käibemaksu 10 007,21 eurot ja sellelt arvestatud

intressi 3166,56 eurot.

X oli 29.06.2007–06.11.2017 OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige, kes rikkus maksukorralduse

seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tema juhitava äriühingu maksude

deklareerimine ja tasumine. Puudub alus arvata, et 24.04.2018 parandusdeklaratsioonides

esitatud andmed on valed.

X süü vormiks on tahtlus. X-l on pikaajaline ettevõtluse kogemus. Ta osales OÜ FCC

Betoonitööd majandustegevuses ja juhtimises ning tal oli juurdepääs äriühingu

raamatupidamisdokumentidele, arvelduskontodele ja kassale ning e-maksuametile. OÜ-l FCC

Betoonitööd oli vaidlusalusel perioodil ka teine juhatuse liige – C, kes väidetavalt tegeles

raamatupidamisega –, kuid X ei kontrollinud tema tegevust piisavalt hoolikalt. X-le on

etteheidetav,

et

OÜ

FCC

Betoonitööd

jättis

esialgsetel

KMD-del

teadlikult

käibemaksukohustuse deklareerimata. OÜ FCC Betoonitööd üksikjuhtumi kontrollis on

tuvastatud, et see äriühing ei soetanud 2017. a juulis ja augustis BBR OÜ-lt tööjõurenditeenust,

vaid oli ise väidetavate renditöötajate tööandja. Seda kinnitab mh see, et mõlemad äriühingud

on hiljem esitanud parandusdeklaratsioonid, BBR OÜ-l puudus tegelik majandustegevus ning

tehingu poolte esitatud teave ja dokumendid on vastuolulised ja puudulikud. Ka töötajate

seletused jm tõendid viitavad, et nende tegelik tööandja oli OÜ FCC Betoonitööd. OÜ FCC

Betoonitööd teadis, et tööjõurendi tehingud on näilikud. OÜ-l FCC Betoonitööd oli BBR OÜ

üle valitsev mõju X kaudu, kes sai kujundada BBR OÜ maksekäitumist. Mõlemal äriühingul

oli sama raamatupidaja, kes mh esitas nende mõlema nimel parandusdeklaratsioonid. C ja X

olid äriliselt pikaajaliselt seotud. Näilike tehingute eesmärk oli saada maksueelis. Seetõttu ei

olnud alust kajastada OÜ FCC Betoonitööd käibemaksuarvestuses BBR OÜ 31.07.2017 ja

31.08.2017 arveid. Eelnev kinnitab ühtlasi, et X jättis tahtlikult tema juhitava äriühingu

maksukohustused õigel ajal deklareerimata ja tasumata. Intress on lahutamatult seotud

põhivõlaga.

X süülise tegevuse ja OÜ FCC Betoonitööd maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos.

Äriühingul oli piisavalt vahendeid, et maksukohustus õigeaegselt tasuda.

X rikkus vastutusmenetluses kaasaaitamiskohustust, sest keeldus enese mittesüüstamise

põhimõttele tuginedes alusetult teabe andmisest.

4. X esitas vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 16.05.2019 vaideotsusega nr 6-

1/4368-2 rahuldamata.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 13.03.2019 vastutusotsuse tühistamiseks.

3-19-1160

3(8)

Maksuhaldur ei ole seostanud juhatuse liikme vastutuse eeldusi konkreetse juhtumi

asjaoludega. Jääb selgusetuks, millist maksuseadusest tulenevat kohustust kaebaja rikkus.

Piisav ei ole väide, et äriühing jättis maksu tasumata.

OÜ FCC Betoonitööd raamatupidamist korraldas kolmeliikmelise juhatuse vahelise tööjaotuse

alusel C, mitte kaebaja. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, kes KMD-d esitas, mistõttu ei ole

võimalik ka väita, et kaebaja oli rikkumisest teadlik või selles süüdi. Juhatuse liikmete vaheline

tööjaotus on tavapärane. See ei vabasta teist juhatuse liiget vastutusest, kuid säilima peab

mõistlik usaldus teise juhatuse liikme vastu. Praegusel juhul puudusid objektiivsed asjaolud,

millest tulevalt oleks kaebajal pidanud tekkima kahtlus OÜ FCC Betoonitööd raamatupidamise

korraldamise õiguspärasuses. Kaebaja ei ole kunagi soovinud õigusvastase maksuõigusliku

tagajärje saabumist. Kaasaaitamiskohustuse rikkumine ei saa olla süüd kinnitav asjaolu.

Põhjusliku seose puhul on maksuhaldur jätnud tähelepanuta, et kaebaja ei olnud alates

06.11.2017 OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige ega saanud mõjutada parandusdeklaratsioonide

esitamist või nende alusel äriühingu maksukohustuste täitmist. Kaebaja juhatuse liikmeks oleku

ajal olid äriühingul olemas maksukohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. See, et pärast

parandusdeklaratsioonide esitamist ei olnud äriühingul enam piisavalt vahendeid, ei ole

põhjuslikus seoses kaebaja tegevusega. Kaebajale teadaolevalt nõustus OÜ FCC Betoonitööd

esitama parandusdeklaratsioonid üksnes õigusrahu huvides, sest maksuhaldur lubas, et selle

järel kontroll lõpetatakse ja äriühingu majandustegevus saab jätkuda.

Ei saa nõustuda maksuhalduri järeldusega, et BBR OÜ töötajad olid tegelikult OÜ FCC

Betoonitööd töötajad. Tehingu pooled sõlmisid tööjõurendi lepingu ja täitsid seda.

Tagasitäitmist ei ole toimunud ja parandusdeklaratsioonid ei muuda õigussuhte sisu. Töötajad

kinnitasid maksuhaldurile, et nende tööandja oli BBR OÜ. Renditööjõu leping võimaldas OÜ-

l FCC Betoonitööd tööjõuga seotud riske maandada. Maksuhalduri käsitus renditööjõu

kasutamise lubatavusest on ebaselge ja ennustamatu.

6. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vastutus- ja vaideotsuse

põhjenduste juurde.

Kaebaja arusaam juhatuse liikme vastutuse eeldustest ei ole õige. Vastutusotsust on piisavalt

motiveeritud. OÜ FCC Betoonitööd maksuvõlg tekkis 2017. a juuli ja augusti KMD-de

parandusdeklaratsioonide alusel tasumisele kuuluvast maksusummast. Maksukohustuse

aluseks olid OÜ FCC Betoonitööd ja BBR OÜ vahelised tehingud, millega seoses OÜ FCC

Betoonitööd

deklareeris

10 007,21

eurot

sisendkäibemaksu.

Maksuhaldur

tuvastas

üksikjuhtumi kontrolli käigus, et need tehingud olid näilikud. Selle perioodi KMD-de esitamise

ajal oli kaebaja OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige, samuti BBR OÜ ainus osanik ja juhatuse

liige. Mõlema äriühingu esindajana oli kaebaja tehingute näilikkusest teadlik. Seega esitas

kaebaja esialgsetel KMD-del ebaõigeid andmeid, mille eesmärk oli jätta OÜ FCC Betoonitööd

poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma tasumata. Selline tegevus kvalifitseerub tahtlikuks.

Asja lahendamisel ei ole tähtust, et parandusdeklaratsioonide esitamise ajal ei olnud kaebaja

enam juhatuse liige.

Kaasaaitamiskohustuse rikkumise etteheide on põhjendatud. Kaebaja saanuks keelduda

konkreetsetele küsimustele vastamisest, mitte valimatult kogu teabe andmisest. Kaebaja suhtes

ei ole algatatud süüteomenetlust.

Juhatuse liikmed võivad ülesandeid delegeerida või tegevusvaldkondi jagada, kuid see ei

vabasta neid MKS §-s 8 sätestatud maksukohustuste täitmise korraldamise kohustusest. Kui

äriühingu nimel esitatakse maksuhaldurile andmeid nii, et juhatuse liige ei ole neid

kontrollinud, kuid juhatuse liikmel puudub mõistlik põhjus nende andmete õigsust eeldada,

tuleb eeldada juhatuse liikme tahtlust.

3-19-1160

4(8)

Kaebaja tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kaebaja tegudeta ei oleks

esialgsetes KMD-des valeandmeid kajastatud, äriühingust raha välja viidud ega äriühingul

maksejõuetust tekkinud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 11.12.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda, nõustudes HKMS § 165 lg 2 alusel vastutus- ja vaideotsuse põhjendustega

neid üle kordamata.

OÜ FCC Betoonitööd ja BBR OÜ kinnitasid 24.04.2018 parandusdeklaratsioonidega, et

tööjõurendi tehinguid tegelikult ei tehtud ja esialgu esitatud KMD-del kajastatud andmed ei

olnud õiged. Praeguse vaidluse asjaoludel ei piisa maksuvõla kahtluse alla seadmiseks

kohtumenetluses esitatud üld- ja paljasõnalisest väitest, et tehingud toimusid arvetel näidatud

viisil. Kaebaja ei esitanud vastutusmenetluses ühtki tõendit ega andnud mingeid seletusi, sh ei

esitanud vastutusotsuse projektile eriarvamust, mistõttu maksuhalduril puudus kohustus

asjaolusid omal algatusel põhjalikumalt kontrollida.

Kaebaja oli vaidlusalusel perioodil OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige. Seega MKS § 8 lg 1

kohaselt oli tal kohustus korraldada äriühingu majandustegevus nii, et maksukohustused

oleksid nõuetekohaselt täidetud. See hõlmab kohustust esitada õigete ja täielike andmetega

maksudeklaratsioonid, arvestada neil õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad ja

korraldada nende tähtaegne tasumine. Maksuvõla tekkimine kinnitab MKS § 8 lg-s 1 sätestatud

kohustuse rikkumist. Kaebaja rikkus deklareerimis- ja tasumiskohustust sellega, et ei

korraldanud OÜ FCC Betoonitööd maksustamisperioodide juuli ja august 2017

käibemaksuarvestust nõuetekohaselt, mille tulemusel arvestati sisendkäibemaksu BBR OÜ

fiktiivsete arvete alusel, vähendades sellega OÜ FCC Betoonitööd tasutavat käibemaksu.

MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab juhatuse liige äriühingu maksuvõla eest üksnes siis, kui ta

rikub MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. Maksuhaldur on

õigesti tuvastanud, et kaebaja rikkus nimetatud kohustusi tahtlikult. Vastutuskohustusest

vabanemiseks peaks kaebaja välja tooma asjaolud, mis kinnitaksid sellist juhatuse liikmete

vahelist tööjaotust, mille kohaselt kaebajal ei olnud BBR OÜ arvetel märgitud tehingutega

mingit seost. Kuna kaebaja oli nii OÜ FCC Betoonitööd kui ka BBR OÜ esindaja, on välistatud,

et kaebaja ei teadnud tehingute näilikkusest või sellest, et OÜ FCC Betoonitööd kajastab

vaidlusaluseid arveid oma sisendkäibemaksu arvestuses. Sellises olukorras ei ole tähtsust, et

kaebaja ei olnud OÜ FCC Betoonitööd ainuke juhatuse liige ja raamatupidamise korraldamine

ei olnud tema ülesanne.

Maksuhaldur tuvastas õigesti põhjusliku seoses kaebaja tegevuse ja OÜ FCC Betoonitööd

maksuvõla tekkimise vahel. Ka muud tingimused vastutusotsuse tegemiseks on täidetud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus viitas üldsõnaliselt nõustumisele vastutusotsuse põhjendustega ega kontrollinud

sisuliselt selle õiguspärasust. Seetõttu jääb ka kaebaja kõigi varasemate väidete juurde neid üle

kordamata. Kaebaja ei ole rikkunud ühtki kohustust, mis annaks aluse teha vastutusotsus.

Kaebaja ei esitanud 2017. a juuli ja augusti KMD parandusdeklaratsioone ning nende esitamine

ei vabasta maksuhaldurit uurimiskohustusest. Kaebaja teadmise kohaselt nõustus C esitama

parandusdeklaratsioonid üksnes õigusrahu saavutamiseks.

Halduskohus viitas kohaldatavatele normidele, kuid ei seostanud neid konkreetse vaidluse

asjaoludega. Osaliselt on halduskohtu põhjendused asjassepuutumatud. Puudub vaidlus, et

kaebaja ei esitanud parandusdeklaratsioone ega olnud sel ajal ka OÜ FCC Betoonitööd juhatuse

liige. Kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile valeandmetega maksudeklaratsioone ega jätnud

3-19-1160

5(8)

maksukohustust õigeaegselt tasumata. Järelikult ei ole kaebaja pannud toime tegu, mille

tulemusel tekkis äriühingul maksuvõlg.

Halduskohtu otsuse põhjendustest jääb selgusetuks, millel põhines kaebaja tahtlus. Kaebaja on

selgitanud, et raamatupidamise korraldamine oli teise juhatuse liikme C ülesandeks. Kui

kaebaja

ei

korraldanud

OÜ

FCC

Betoonitööd

raamatupidamist

ega

osalenud

maksudeklaratsioonide koostamisel, puudub ilmselgelt ka põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja

OÜ FCC Betoonitööd maksuvõla tekkimise vahel.

9. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde. HKMS § 165 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Vaidlus käib selle üle, kas kaebajalt saab vastutusotsusega sisse nõuda OÜ FCC

Betoonitööd 2017. a juuli ja augusti käibemaksuvõla.

11. MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele

vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused: a) juhatuse liige on tahtlikult või

raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; b) rikutud on kohustust korraldada MKS-st ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine;

c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (nt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-

2235, p 11). Halduskohus leidis õigesti, et need eeldused on praeguses asjas täidetud ning ei

esine ka vastutusotsuse tegemist välistavaid aluseid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4).

12. Maksuvõlg on tähtpäevaks tasumata maksusumma (MKS § 32 p 1). Maksuhaldur on

kindlaks teinud, et OÜ-l FCC Betoonitööd oli vastutusotsuse tegemise ajal kehtiv maksuvõlg

(vt eeskätt vastutusotsuse p-d 2 ja 3c).

Maksuhaldur on OÜ FCC Betoonitööd maksukontrolli käigus kogutud tõenditele tuginedes

piisavalt põhjendanud kahtlust, et OÜ FCC Betoonitööd ei soetanud 2017. a juulis ja augustis

BBR OÜ-lt tööjõurendi teenust, vaid väidetavad renditöötajad olid tegelikult kaebaja enda

töötajad ning OÜ FCC Betoonitööd oli tehingute näilikkusest teadlik. Kuna näilikke tehinguid

ei võeta maksustamisel arvesse (MKS § 83 lg 4), ei olnud OÜ-l FCC Betoonitööd õigust BBR

OÜ 31.07.2017 ja 31.08.2017 arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

Maksukontrolli

käigus

OÜ

FCC

Betoonitööd

nimel

24.04.2018

esitatud

KMD

parandusdeklaratsioonidega suurenes äriühingu 2017. a juuli ja augusti käibemaksukohustus

10 040 euro võrra, millest 10 007,21 eurot oli vastutusotsuse tegemise ajal tasumata.

Deklaratsioonide parandamisega kinnitas OÜ FCC Betoonitööd sisuliselt, et varasemates

KMD-des esitatud andmed BBR OÜ-ga 2017. a juulis ja augustis tehtud tehingute kohta ei

olnud õiged. MTA teavitas äriühingut 14.10.2018 teatega (MTA vastus kaebusele, lisa 8)

kontrolli lõpetamisest ning luges KMD-de parandused õigeks. Sellel teatel on maksukohustust

tuvastava haldusakti toime (vt Riigikohtu 17.05.2016 otsus nr 3-3-1-3-16, p 18).

13. Kaebaja ei esitanud vastutusmenetluses seletusi ega vastuväiteid vastutusotsuse projektile,

kuid on olnud kohtumenetluses seisukohal, et tehingud toimusid BBR OÜ 31.07.2017 ja

31.08.2017 arvetel näidatud viisil. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga.

MKS § 83 lg 4 kohaldamise eelduseks oleva näiliku tehingu korral pooled tegelikult ei soovi

kokkulepitud tagajärgi, st nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei pea end seotuks tehingus

näidatud õiguste ja kohustustega. Poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud

asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelikuks tahteks ei olnud vaidluse all oleva tehingu

tegemine, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut (maksustamisel tuleb tuvastada

ka maksueelis) või teeselda tehingu toimumist üldse (maksueelise tuvastamine pole maksu

3-19-1160

6(8)

määramisel vajalik; vt nt Riigikohtu 04.03.2020 otsus nr 3-18-1740, p 14 ja seal viidatud

praktika).

Kuna nii OÜ FCC Betoonitööd kui ka BBR OÜ on parandanud 2017. a juuli ja augusti KMD-

d ning BBR OÜ 31.07.2017 ja 31.08.2017 arved oma käibemaksuarvestusest välja jätnud, saab

ainuüksi sellest järeldada nende äriühingute tahet mitte olla arvetel näidatud tehingutega seotud.

Lisaks on vaidlusalused arved üldsõnalised (neil on selgituseks märgitud „betoonitööd“ ja

koguseks 1, vt MTA vastus kaebusele, lisa 25) ning muid dokumente peale arvete ja 26.09.2014

sõlmitud tööjõurendi lepingu (MTA vastus kaebusele, lisa 26) ei ole maksuhaldurile esitatud.

Teenuse osutamise kohta koostatud dokumentide põhjal ei ole selge, millises mahus ja millist

teenust vaidlusaluste arvete alusel täpsemalt osutati ning kuidas kujunes BBR OÜ-le teenuse

eest makstav hind. See ei selgu ka OÜ FCC Betoonitööd maksumenetluse käigus kaebaja, C ja

OÜ FCC Betoonitööd kolmanda juhatuse liikme Q antud seletustest (MTA vastus kaebusele,

lisad 13, 17 ja 19). Maksuhaldur on tuvastanud, et pooled ei järginud praktikas 26.09.2014

tööjõurendi lepingut ning BBR OÜ oli passiivne OÜ-lt FCC Betoonitööd võlgnevuste

sissenõudmisel.

Vastutusotsuses on selgitatud, et maksude tasumisest kõrvale hoidmiseks kasutatakse sageli

tegeliku majandustegevuseta varatuid äriühinguid, kellelt ei saa maksuvõlga sisse nõuda, ning

põhjendatud kahtlust, et BBR OÜ vastas sellise äriühingu tunnustele. Tööjõurenditeenust

osutavale äriühingule on iseloomulik, et ettevõte otsib töötajad, keda kasutajaettevõtetel on

konkreetsel juhul vaja, määrab kindlaks töötajate palga ning selle tõstmise, tagab töötasu

väljamaksmise ning peab arvestust töötajate tööarvestuse üle. OÜ FCC Betoonitööd

maksumenetluses kogutud tõendid viitavad sellele, et BBR OÜ ei täitnud neid ülesandeid, vaid

töötajate tööle võtmine ning selle korraldus oli tegelikult OÜ FCC Betoonitööd kontrolli all.

Väidetavate renditöötajatega ei olnud sõlmitud kirjalikke töölepinguid ja puudub võimalus

kontrollida, kas neid oli ettenähtud korras teavitatud sellest, et nad on renditöötajad (vt

töölepingu seaduse § 6 lg-d 5 ja 9). Mitmete väidetavate renditöötajate seletustest (MTA vastus

kaebusele, lisad 35–44) võib järeldada, et nad allusid tegelikult OÜ FCC Betoonitööd

juhtimisele ja kontrollile. Kuigi tööjõurendi puhul ei ole ebatavaline, et renditöötajatele annab

korraldusi kasutajaettevõtte (OÜ FCC Betoonitööd) objektijuht või tööaja arvestust korraldab

mh ka kasutajaettevõtte juhatuse liige, ei ole maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt

võimalik eristada, millises osas korraldas tööd BBR OÜ ja millises osas OÜ FCC Betoonitööd.

BBR OÜ pangaarvetelt ei nähtu mingeid töötajatega seotud kulutusi. BBR OÜ ja OÜ FCC

Betoonitööd osanike ja juhatuse liikmete ring oli 2017. a juulis ja augustis osaliselt kattuv ning

äriühingutel oli sama raamatupidaja ja juriidiline aadress.

Eeltoodud asjaolud viitavad ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kahtlusele, et OÜ FCC

Betoonitööd ja BBR OÜ tahe ei olnud tegelikult suunatud tööjõurendi teenuse osutamisele ning

OÜ FCC Betoonitööd teadis tehingute näilikkusest. Näilike tehingutega sai OÜ FCC

Betoonitööd maksueelise, mis seisnes võimaluses BBR OÜ arvete alusel suurendada alusetult

sisendkäibemaksu. Kaebaja väide, et tehingud toimusid siiski arvetel näidatud viisil, on üldine

ja paljasõnaline. Kaebaja ei andnud vastutusmenetluses maksuhaldurile seletusi ega esitanud

ühtki tõendit, samuti ei esitanud kaebaja vastutusotsuse projekti kohta eriarvamust. Kaebaja ei

ole esitanud ka kohtumenetluses maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümberlükkamiseks ühtki

uut tõendit. Samuti ei ole kaebaja ära näidanud, milliseid konkreetseid tõendeid on maksuhaldur

vastutusotsuses valesti hinnanud. Seetõttu ei anna kaebaja kohtumenetluses esitatud seisukohad

alust asuda tehingute näilikkuse osas teistsugusele seisukohale, kui vastutusotsuses.

14. Kaebaja oli 29.06.2007–06.11.2017 OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige. Seega kooskõlas

MKS § 8 lg-ga 1 oli tal kohustus korraldada OÜ FCC Betoonitööd 2017. a juuli ja augusti

maksukohustuse tähtaegne ja täielik täitmine. See hõlmab kohustust korraldada õigel ajal õigete

andmetega KMD-de esitamine ning käibemaksu õiges suuruses ja õigeaegne tasumine.

3-19-1160

7(8)

Seejuures ei ole MKS § 8 lg-s 1 silmas peetud, et juhatuse liige peab tegema kõik maksude

deklareerimise ja tasumisega seotud toimingud isiklikult, vaid ta peab seda korraldama. Kuigi

vastutusotsuse p 2.1 alapealkirjas ja kokkuvõtvas osas on kaebajale ette heidetud

tasumiskohustuse rikkumist, on vastutusotsuse p-de 2.1 ja 3 põhjendustest mõistlikult

arusaadav, et maksuhalduri hinnangul rikkus kaebaja ka deklareerimiskohustust.

Ringkonnakohus märgib vastuseks kaebaja ringkonnakohtu istungil esitatud väidetele, et

praeguses asjas ei ole tegemist Riigikohtu 19.12.2013 otsuses nr 3-3-1-37-13 kirjeldatud

olukorraga. Selles asjas selgitas Riigikohus, millistel tingimustel võib juhatuse liige vastutada

äriühingu maksuvõla eest, kui maksuhaldur ei heida talle ette MKS-s või maksuseaduses

sätestatud kohustuse rikkumist, vaid tegevust äriühingu sisesuhtes ja sellest tulenevaid

rikkumisi. Täpsemalt andis Riigikohus selles asjas juhiseid, milline on juhatuse liikme vastutus

olukorras, kus makseraskustesse sattunud äriühing peab täitma oma kohustusi mitmete

võlausaldajate ees. Praeguses asjas heidetakse kaebajale ette MKS ja käibemaksuseaduse

rikkumisi, mitte äriühingu maksejõuetuks muutmist või teiste võlausaldajate eelistamist

maksuhaldurile.

15. Juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest üksnes siis, kui ta rikkus MKS § 8 lg-st 1

tulenevaid kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest. MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse

juhatuse liikme süü vormi (tahtlus, raske hooletus, hooletus) tuvastamisel võlaõigusseaduse

(VÕS) § 104 lg-tes 3–5 sätestatust. VÕS § 104 lg 5 järgi tähendab tahtlus õigusvastase tagajärje

soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtluse puhul peab äriühingu

seaduslik esindaja mõistma, et rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (s.o kohustust korraldada

esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegne ja täielik täitmine) ning soovi nimetatud kohustusi rikkuda (nt Riigikohtu 12.12.2012

otsus nr 3-3-1-23-12, p 14; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 14; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-

43-14, p 16). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda kaudsete tõendite ja

asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-

3-1-23-12, p 20; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 16; 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 18).

16. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud ja tõendid kogumis viitavad kaebaja tahtlusele. Kaebajale

kuulus vaidlusalusel perioodil 60% OÜ FCC Betoonitööd ja 100% BBR OÜ osadest ning ta oli

mõlema äriühingu juhatuse liige (sh BBR OÜ ainuke juhatuse liige).

Kuna kaebaja korraldas BBR OÜ majandustegevust, sh BBR OÜ nimel OÜ-le FCC

Betoonitööd tööjõurenditeenuse arvete esitamist, on ainuüksi selle tõttu ilmne, et kaebaja oli

teadlik BBR OÜ 31.07.2017 ja 31.08.2017 arvetel näidatud tehingute näilikkusest. Kaebaja

teadmisele tehingute näilikkusest viitab ka tema tegevus OÜ FCC Betoonitööd juhatuse

liikmena. Kaebaja, C ja Q seletustest (MTA vastus kaebusele, lisad 13, 17 ja 19) võib järeldada,

et OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liikmete vahel oli tööjaotus ning OÜ FCC Betoonitööd arvete

ja maksudeklaratsioonidega seonduva eest vastutas eeskätt C. See ei välista aga kaebaja süü

kvalifitseerimist tahtluseks. Maksuhaldur on vastutusotsuses (vt p-d 3a ja 3c) ära näidanud, et

kaebaja ei olnud n-ö passiivne OÜ FCC Betoonitööd juhatuse liige, vaid osales äriühingu

igapäevases

majandustegevuses.

Tal

oli

juurdepääs

OÜ

FCC

Betoonitööd

raamatupidamisdokumentidele, pangakontole ja e-MTA-le, sh on kaebaja mitmel korral pärast

2017. a juuli ja augusti KMD esitamist sisenenud OÜ FCC Betoonitööd e-MTA keskkonda.

Järelikult pidi kaebajal olema tehingu mõlema poole seadusliku esindajana ülevaade sellest,

kuidas kajastusid BBR OÜ 31.07.2017 ja 31.08.2017 arved OÜ FCC Betoonitööd

käibemaksuarvestuses.

Eeltoodud asjaoludel saab kaudsete tõendite ja asjaolude kogumist järeldada kaebaja teadmist

sellest, et OÜ FCC Betoonitööd kajastas oma 2017. a juuli ja augusti maksuarvestuses näilike

tehingute eest esitatud arveid, s.o äriühingu nimel esitatud maksudeklaratsioonid on valed ning

3-19-1160

8(8)

äriühingu käibemaksukohustus jääb õigel ajal ja õiges suuruses täitmata, ning kaebaja soovi

sellise tagajärje tekkimiseks, s.o äriühingu maksukohustuste deklareerimata ja tasumata

jätmiseks. See viitab kaebaja tahtlusele jätta MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustused täitmata.

17. Maksuhaldur on kaebaja süü vormi hindamisel välja toonud, et kaebaja keeldus

vastutusmenetluses enese mittesüüstamise privileegile tuginedes seletuse andmisest ja

dokumentide esitamisest, kuid MKS § 64 lg 1 p 6 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud.

Seisukohta, et kõnealuse sätte kohaldamise eeldused ei olnud täidetud, ei ole kaebaja

kohtumenetluses vaidlustanud. Kaebajaga saab nõustuda selles, et kaasaaitamiskohustuse

rikkumine vastutusmenetluses ei tõenda tahtlust rikkuda MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust.

See ekslik, kuid vastutusotsuse kui terviku seisukohalt kõrvaline väide ei muuda aga eespool

toodud järeldust kaebaja tegevuse tahtlikkusest.

18. Kaebaja süülise tegevuse ja OÜ FCC Betoonitööd maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik

seos. Kui kaebaja oleks täitnud MKS § 8 lg-st 1 tulenevad kohustused nõuetekohaselt, oleks

OÜ FCC Betoonitööd nimel kohe esitatud õigete andmetega KMD-d. Maksuhaldur on

tuvastanud ja kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud, et sel ajal oli OÜ-l FCC Betoonitööd piisavalt

vahendeid, et äriühingu maksukohustus täielikult ja õigel ajal täita. Kaebaja poolse rikkumiseta

ei oleks OÜ-l FCC Betoonitööd tekkinud 2017. a juuli ja augusti osas käibemaksuvõlga, mida

äriühing hilisemate makseraskuste tõttu enam tasuda ei suutnud.

19. Vastutusotsusega kaebajalt sissenõutav intress on lahutamatult seotud põhivõlaga, mistõttu

eeltoodud põhjustel on vastutusotsus õiguspärane ka intressi puudutavas osas.

20. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

21. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109

lg 1 kohaselt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude

nimekirja ja kuludokumentide esitamine. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja

ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad apellatsioonimenetluse

kulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)