2-20-7398/51 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-7398

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-7398

Tsiviilasi

D.K. hagi K.K. vastu müügihinna tagastamiseks ja kahju

hüvitamiseks.

Hagihind

850 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

 Hageja: D.K. (isikukood XXX, aadress XXX, e-post

XXX), lepinguline esindaja M.K. (ik XXX, elukoht

XXX)

 Kostja: K.K. (isikukood XXX, aadress XXX, e-post

XXX), lepinguline esindaja K.K. (ik XXX, elukoht

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.K. hagi K.K. vastu osaliselt.

2. Välja mõista K.K. D.K. kasuks krossimootorratta KTM XXX ostuhind 750 eurot ja

kahjuhüvitis 44,10 eurot.

3. Kohtuotsuse

täitmine

euro

väljamõistmise

osas

toimub

üheaegselt

krossimootorratta KTM XXX tagastamisega D.K. poolt K.K.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 93,4% ulatuses K.K. kanda ja 6,6% ulatuses D.K. kanda.

5. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 183,70 eurot.

6. Mõista K.K. D.K. kasuks välja menetluskulu summas 171,58 eurot.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

Tsiviilasi nr 2-20-7398

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-7398 D.K. (hageja) hagi K.K. (kostja)

vastu müügihinna tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebooki avalikus grupis "XXX jne..."

krossimootorratta KTM XXX müügikuulutuse. Kuulutuses märgiti, käigukasti 4

hammasratast on katki, karterid ja kõik muu on korras. Kuna kostja kinnitas

müügikuulutuses, et krossimootorratas on heas tehnilises seisukorras, siis ostis hageja

16.04.2020 kostjalt krossimootorratta KTM XXX 750 euro eest.

3. Pärast müügilepingu sõlmimist ja asja üleandmist ilmnesid mootorrattal varjatud puudused:

katkine hammasratas ja keevitatud karter, mis on pragusid täis ja ebaühtlase tasapinnaga.

Seetõttu ei saanud remondimees mootorit ka parandama asuda. Karter on mootori juures

kõige olulisem ning kallim osa (KTM esinduse hind 927 eurot). Tegemist ei olnud

tavapärase kulumisega. Hageja andis kostjale koheselt ilmnenud puudustest teada ning tegi

kohtuväliselt müüjale ettepaneku, et hageja annab kostjale üle sõiduki valduse ning kostja

tagastab hagejale müügihinna, kuid kostja keeldus sellest. Lisaks tegi hageja kostale

ettepaneku vahetada katkine karter uue ja korraliku vastu välja, kuid ka sellest kostja

keeldus.

4. Hageja soovib kostjalt müügihinna summas 750 eurot tagastamist ning lisaks müügihinna

tagastamisele ka sõidukulude (XXX x 2) hüvitamist summas 100 eurot. Hageja on nõus

kostjale sõiduki valduse tagasi andma.

KOSTJA SEISUKOHT

5. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

6. Vaidlust ei ole selles, et kostja müüs hagejale 16.04.2020 krossimootorratta.

Krossimootorratta mootor oli osadeks võetuna pakitud kastidesse, mistõttu oli hagejal

võimalik iga detail üle vaadata. Hageja vaatas üle ainult ratta raamistiku ning muule ei

pööranud tähelepanu.

7. Kuna hageja on ostetud asja üle vaadanud, ei ole tegemist varjatud puudustega, mistõttu ei ole

tegemist kostja poolt müügilepingu rikkumisega. Ostjale on asi üle antud müügitingimustele

vastavalt ( VÕS § 217 lg 1). Ostjale üleantud müügiese vastab oma olemuselt, koguseliselt

liigi ja kirjelduse osas nõuetele. Müüja ei ole ostja eest varjanud mingeid puudusi, mis teeks

müüjale kohustuseks asi tagasi osta või teha hinnaalandust. Kostja palub jätta hagi

rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilasi nr 2-20-7398

8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2.

10. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 4. mai 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas

asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

12. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et 16.04.2020 on hageja ja kostja sõlminud

müügilepingu, millega kostja müüs hagejale krossimootorratta KTM XXX hinnaga 750 eurot

(tlk 5-34).

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast müügilepingu sõlmimist ilmes krossimootorrattal

varjatud puudus, mille eest kostja vastutas ning mille tõttu oli hageja õigustatud lepingust

taganema, nõudma kostjalt lepingu alusel makstud raha tagastamist ning kahju hüvitamist.

14. Hageja märgib, et ei olnud ostueelselt teadlik muudest puudustest kui kuulutuses kirjeldatust,

et 4 hammasratast on katki. Karterid ja kõik muu oli müügikuulutuse kohaselt korras (tlk 24

ja 30). Hageja lasi pärast valduse saamist ratta üle vaadata (tlk 22), mille käigus ilmnes, et

karterit on keevitatud ning ka viies hammasratas on katki. Peale müügiesemel puuduste

ilmnemist tegi hageja kostjale taganemisavalduse (tlk 14), millega kostja ei nõustunud (tlk

15).

15. Kohus selgitab, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii formaalsed

eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, §

188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav

põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt selle kohta ka Riigikohtu

lahend 3-2-1-57-11, p 28). Seega tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on taganemise

formaalsed ja materiaalsed alused täidetud.

16. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on edastanud kostjale taganemisavalduse

19.04.2020 ainsa kirjaliku suhtlusvahendi (FB) kaudu, mida pooled on rakendanud (tl 14-31).

Kostja ei vaidle vastu, et hageja edastas 19.04.2020 kostjale kohtuväliselt taganemisavalduse.

VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale

isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada

ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud,

kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

Praegusel juhul puudub vaidlus, et kostja on 19.04.2020 taganemisavalduse kätte saanud.

Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise formaalne eeldus.

17. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval juhul on täidetud ka materiaalsed alused

lepingust taganemiseks.

18. Lepingust taganemise eelduseks on VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 lg 1 kohaselt oluline kohustuse

rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

taganeda lepingust või lepingu üles öelda. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust

taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline

lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist,

Tsiviilasi nr 2-20-7398

kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida

ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse

rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge

samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust

tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti

tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele

mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine

lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud

täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei

täida.

VÕS § 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui asja

parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub

õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast

talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

19. Hagimaterjalide kohaselt taganes hageja lepingust, kuna üleantud mootorratas ei vastanud

lepingutingimustele, sest karter oli keevitatud. Kostja poolt avaldatud müügikuulutuses on

kostja kinnitanud, et peale 4 katkise hammasratta on kõik muu korras: „mootorratas sai

praktiliselt kapitaalremondi, pärast kokkuladumist andis käigukast otsad. Võtsin mootori lahti

ja 4 hammasratast on katki. Karterid ja kõik muu on korras“ (tlk 30). Hageja sõnul põhineb

taganemisavaldus puudustel, mis tuvastati mootorratta ülevaatamisel tehniku poolt. Hageja

leiab, et krossimootorratas, millel on karter selliselt keevitatud võib ratta tavapärase

kasutamise korral uuesti katki minna. Kuivõrd kostja oli teadlik sellest, et karter on keevitatud,

siis on kostja rikkunud oma kohustusi ning andnud üle lepingutingimustele mittevastava asja.

Kostja on 15.01.2021 toimunud kohtuistungil selgitanud: „Meie ostsime mootorratta 2018

augustis, siis oli see keevitus tehtud.“ Seega oli kostja mootorratast müües teadlik karteri

keevitusest (tlk 108-109).

Kostja on leidnud vastuväidetes, et hagejal oli võimalik ratta kõik osad ostmisel üle vaadata.

See, et hageja seda võimalust ei kasutanud, ei ole kostja hinnangul tema süü. Kostja on

seisukohal, et tegemist on olnud tavapärase kulumisega, mis ei kujuta endast müügilepingu

rikkumist.

20. Seega vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vaidlusalune krossimootorratas vastab

lepingutingimustele või mitte.

21. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal

ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 kohaselt vastutab müüja ka asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuse

rikkumisest tulenevalt.

22. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka

asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi

lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Lisaks näeb VÕS

§ 77 lg 1 ette, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.

Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab

lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise

kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki

esemete puhul. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-23-10 p 12 osundanud, et kui ostetakse

kasutatud asi, ei saa asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega

Tsiviilasi nr 2-20-7398

kaasnevad puudused, mida uutel asjadel ei esine, endast kujutada lepingutingimustele

mittevastavusi. Kasutatud asjade puhul võib puudustega tegemist olla siis, kui müüdud asjaga

võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt selliseid puudusi ei esine. Samuti on Riigikohus

nimetatud lahendis märkinud, et kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka

mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel.

23. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud mootorratta. Kohtule esitatud

müügilepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millistele tehnilistele tingimustele

täpselt pidi müüdud sõiduk vastama. Kostja on enne müügilepingu sõlmimist teavitanud

hagejat eelpoolnimetatud puudustest ning kinnitanud, et „mootorratas sai praktiliselt

kapitaalremondi, pärast kokkuladumist andis käigukast otsad. Võtsin mootori lahti ja 4

hammasratast on katki. Karterid ja kõik muu on korras“ (tlk 30). Kohtu hinnangul annab

mootorratta osas kostja poolt teostatud tööde reklaamimine põhjust ostjal eeldada, et müüja

on teadlik müüdava sõiduki seisukorrast ning müüja on sõidukit regulaarselt hooldanud.

Samuti on hageja suhtlusportaali FB kaudu täiendavalt uurinud kostja käest sõiduki tehnilist

seisukorda. Tagaratta osas on kostja veel vastanud, et „tagarattal ka väike loks sees aga

midagi hullu ei ole. Rattalaagrid kõige odavamad asjad.“ ja „Ja miskit muud ma ei ole

märganud.“(tlk 30). Kuid hageja ei saanud sõiduki ostmisel eeldada, et mitte ükski selle detail

ei ole kulunud ning sõiduk ei või vajada tulevikus remonti. Samas aga kõike eeltoodut

kogumis arvesse võttes võis hageja kohtu hinnangul eeldada, et sõiduk on kõlbulik

kasutamiseks, st et sõidukil puuduvad sellised varjatud puudused, mis sõidukit kasutada ei

võimalda va. kostja poolt nimetatud vead. Nimetatut võib järeldada müügikuulutuses olnud

märkest (karterid ja kõik muu korras) (tlk 30). Ainuüksi asjaolu, et hagejal oli võimalik asi

üle vaadata ei tõenda hageja teadlikkust puudustest, mida ei olnud mootorratta ülevaatamisel

tuvastatud, mida ei olnud kostja nimetanud.

Lisaks on kostja ise välja toonud, et ta oli teadlik karteri keevitusest, ent jättis selle hagejale

enne müügilepingu sõlmimist mainimata – (tlk 33). Seega on kostja teavitanud hagejat enne

müügilepingu sõlmimist vaid eelpoolnimetatud puudustest (4 katkist hammasratast), kuid

jätnud teavitamata ülejäänud puudustest.

24. Eeltoodust tulenevalt ei vaidle pooled selle üle, et asja üleandmisel oli mootorratta karter

keevitatud ja kostja sellest hagejat ei teavitanud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas tegemist on

varjatud puudusega või mitte.

25. VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi

puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult

eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu

vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja

reklaamimisel või etikettidel. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist oli kasutatud sõidukiga.

Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest

tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei

kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele

mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud

asjadel tavaliselt ei esine. Kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka

mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel. Kohus on seisukohal, et karteri keevitust ei saa pidada

tavapäraseks kulumiseks, mis kõigil sarnastel kasutatud asjadel esineks. Tegemist on

erandliku vigastusega sarnaste kasutatud mootorrataste seas.

26. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist oli varjatud puudusega, mida ostja ei

pidanud esmasel ülevaatusel märkama, kuivõrd kostja avaldas hagejale, et karter on korras.

27. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest eelkõige siis, kui on täidetud

järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (§ 218 lg 1); puudus

ei tulenenud ostjast (§ 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega

Tsiviilasi nr 2-20-7398

pidanudki teadma (§ 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa

müüja sellele tugineda (§ 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on

mõistlikult vabandatav (§ 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (§

221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale

(§ 221 lg 1 p 1 p 2). Müüja vastutusest vabanemise alused käesoleval juhul tõendamist leidnud

ei ole. Praegusel juhul on ostja teatanud 19.04.2020 tehniku poolt tuvastatud puudustest

taganemisavaldusega (§ 220 lg 3) ning müüja on jätnud ostjat teavitamata enne müügilepingu

sõlmimist teadaolevatest puudustest – karteri keevitusest (§ 221 lg 1 p 1 p 2). Kohus selgitab

täiendavalt, et müüjal ei ole küll kohustust kontrollida, kas ja millised puudused müügiesemel

on, kui aga puudused ilmnevad, siis tuleb müüjal arvestada sellega, et eelkõige vastutab

puuduste eest VÕS § 218 lg 1 järgi tema, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või müüja

ei ole sõnaselgelt avalikustanud, et tal puudub informatsioon asja seisundi kohta (vt ka

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-17, p 28).

28. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s

114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool

kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise

ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib

lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2

punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on andnud kostjale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud (tlk 33). Seega on hageja andnud kostjale

enne lepingust taganemist täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

29. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja oli õigustatud lepingust taganema. VÕS § 189 lg

1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu

alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik

üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt,

kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt

tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

30. Riigikohus on selgitanud, et taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise

võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama (vt nt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-29-06 p 27; nr 3-2-1-129-07 p 17). Taganemisest tulenevad

kohustused peavad lepingupooled VÕS § 189 lg 1 teise lause järgi täitma ühel ajal, kusjuures

vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Selliselt tagatakse, et pool, kellelt taganemise

tõttu lepingu alusel üleantu tagastamist nõutakse, ei satuks saadu väljaandmisega

ebasoodsasse olukorda seeläbi, et tema enda vastunõude täitmine ei oleks tagatud (vt ka

Riigikohtu lahend 3-2-1-57-11, p 31).

31. Sellest tulenevalt tuleb kostjal tagastada hagejale 750 eurot ja hagejal tuleb kostjale tagastada

krossimootorratas KTM XXX. Taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused on VÕS §189

lg 1 teise lause kohaselt mõlemapoolsed ja vastastikused.

32. Lisaks lepingu tagasitäitmise nõudele on hageja esitanud ka kahju hüvitamise nõude. Kahju

hüvitamisena on palunud hageja kostjalt välja mõista 100 eurot, mis on mootorratta

transportimisele tehtud kulud.

33. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de

115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

-

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

Tsiviilasi nr 2-20-7398

-

kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise

rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui

asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d

2 ja 3);

-

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

34. Kohus leiab, et hageja on kõik eelnimetatud eeldused kahju hüvitamise nõude edukaks

esitamiseks täitnud. Asjas leidis tõendamist, et kostja müüs hagejale mootorratta, millel

esinesid sellised puudused, mille olemasolus ei olnud pooled kokku leppinud. Seega on kostja

poolt lepingu rikkumine tõendamist leidnud. Kahju tekkimine on hagejal tõendatud sõiduki

koju Viljandimaale viimisest. Põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise ja

hagejale tekkinud kahju vahel on samuti tõendamist leidnud, kuna kahju ei oleks tekkinud,

kui müüja oleks teavitanud ostjat müügieelselt kõigist sõidukiga seotud asjaoludest, mille

järgselt oleks saanud teha hageja objektiivse otsuse, kas sellises seisukorras sõidukit osta.

Eeltoodu alusel tuleb hageja kahju hüvitamise nõue rahuldada.

35. Samas ei ole hageja tõendanud kahju suurust. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab XXX

ning kostja XXX. XXX kohaselt on nende elukohtade vaheliseks kauguseks 73,5 km (XXX

ja XXX).

TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult

reguleeritud, kuid analoogia korras saab kohus kohaldada sõidukulude hüvitamisele riigi

õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohti.

Vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad

dokumendid tuleb võimalusel esitada, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude

hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude

hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määruse nr 164

„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse

pidamise ja hüvitise maksmise kord“ §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe

sõidukilomeetri kohta (RKTKm 2-14-14536, p 16).

Seega peab kohus põhjendatud kahjuhüvitise suuruseks 2*73,5*0,3= 44,10 eurot.

36. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista 750 eurot ja kahjuhüvitis 44,10 eurot. Kohtuotsuse täitmine

750 euro väljamõistmise osas peab toimuma üheaegselt mootorratta KTM XXX valduse

üleandmisega hagejalt kostjale.

Menetluskulud

37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise

rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt so 93,40% ulatuses,

siis jätab kohus menetluskulud 93,40% ulatuses kostja kanda ja 6,60% osas hageja kanda.

38. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

Tsiviilasi nr 2-20-7398

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

39. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu riigilõivust 175 eurot, 20

eurot sõidukulu Tartu Maakohtu istungile, 10 eurot sõidukulu motokeskusesse ja 200 eurot

moraalne kahju.

40. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.

41. Kohus selgitab esmalt, et moraalse kahju nõuet ei ole võimalik esitada menetluskulude

kindlaksmääramise taotluses. Tegemist võiks olla hagilise nõudega, mida käesolevas

menetluses arutatud ei ole ning nõue on esitatud hilinenult. Seega jätab kohus selle nõude

tähelepanuta.

42. Riigilõiv summas 175 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mille tasumise kohustus tuleneb

seadusest. Seega kuulub see rahuldamisele.

43. Kohtuistungile sõitmise kulude osas märgib kohus sarnaselt põhjendava osa p-s 35

rahuldatud kahju hüvitisega, et põhjendatud kuluks saab olla 0,3 eurot hageja poolt läbitud

kilomeetri eest. XXX kohaselt on XXX Tartu Maakohtu Tartu kohtumajani 14,5 km. Seega

määrab kohus kohtuistungile ilmumise põhjendatud kuluks 14,5*2*0,3= 8,7 eurot.

44. Kulu 10 eurot, motokeskusesse sõitmise eest jätab kohus rahuldamata, kuna kohtule ei ole

esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hageja on sellist kulu kandnud.

45. Eelnevast tulenevalt määrab kohus põhjendatud ja vajalikeks menetluskulude suuruseks

183,70 eurot (175+8,7).

46. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 93,4% ulatuses kostja kanda, kuulub kostjalt hageja

kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 171,58 eurot.

47. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik