2-20-7259/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(9)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-7259

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2021, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. novembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

A.A. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

270 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev

Kostja (vastustaja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja C.C., esindaja vandeadvokaat Margus

Kiir

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. novembri 2020. a otsus osas, milles maakohus sidus

A.A.lt B.B. kasuks välja mõistetava igakuise elatise suuruse Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud kuupalga alammääraga (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3).

2(9)

Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista A.A.lt B.B. kasuks välja igakuine

elatis 195 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Viru Maakohtu 30. novembri 2020. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada A.A. hagi B.B. vastu elatise vähendamiseks osaliselt.

2. Vähendada Viru Maakohtu 30. detsembri 2020 määrusega tsiviilasjas

nr 2-19-16189 A.A.lt B.B. kasuks välja mõistetud elatist alates 15. oktoobrist 2020.

3. Mõista A.A.lt B.B. kasuks alates 15. oktoobrist 2020 välja igakuine elatis 195

eurot kuni B.B. täisealiseks saamiseni X.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks."

4. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud poolte menetluskulud poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 19. mail 2020 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu, milles

palus vähendada Viru Maakohtu 30. detsembri 2019. a määrusega tsiviilajas nr 2-19-16189

(varasem tsiviilasi) kinnitatud kompromissi alusel igakuiselt tasumisele kuuluva elatise

suurust 120 euroni. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tuleb hagejal tasuda kostjale igakuiselt elatist pool

Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks

saamiseni. Hageja vajadused ja kulud on oluliselt muutunud.

Kompromissi sõlmimise ajal oli hagejal kindel sissetulek ja lootus, et alates jaanuarist 2020

saab ta tööle. Hageja oli kuni 30. septembrini 2020 Eesti Töötukassas töötuna

3(9)

registreeritud, ta osales tööturukoolitusel ja praktikal. Hageja sissetulek oli 2020. a märtsis

X eurot (töötutoetus ajavahemikus 3. detsembrist 2019 kuni 1. märtsini 2020), aprillis X

eurot X senti (koolituse stipendium) ja mais X eurot X senti (koolituse stipendium). Alates

oktoobrist 2020 töötab hageja OÜ-s X (X) ning saab miinimumpalka.

Hagejal puudub vara ning ta elab õele kuuluvas üürikorteris. Kommunaalmaksete ja elatise

tasumiseks on hageja saanud laenu sugulastelt. Hageja laenuga ostetud auto on temalt

võlgnevuse tõttu ära võetud. Lisaks on hageja saanud toimetulekutoetust. Hagejale sündis

X teine laps. Samuti peab hageja ülal oma elukaaslast, kes on lapsehoolduspuhkusel.

Hageja ei ole mänginud hasartmänge, kuid on teinud makseid enda kontolt sõbra palvel.

Elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta riiklikku lapsetoetust.

Kostjale tehtud kompromissettepaneku kohaselt nõustuks hageja maksma kostjale

igakuiselt elatist 175 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Puudub alus elatise vähendamiseks, kuna asjaolud, mille alusel varasemas tsiviilasjas

kompromiss sõlmiti, ei ole muutunud. Hageja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud

sissetulekute puudumist. Hageja varjab oma tulusid. Ta saab sissetulekut oma emaga

seotud äriühingust. Hageja väidetud sugulastelt saadud laen on varjatud töötasu. Lisaks on

hageja vara ostetud sugulaste nimele. Hageja kasutas juba kooselu ajal kostja emaga

valdavalt sularaha. Kostja ema on aga sattunud raskesse olukorda seoses koondamisega.

Hageja konto väljavõttest nähtub, et poole aastaga on talle laekunud igakuiselt

sissetulekuid ligikaudu X eurot (arvestamata sularaha ja teisi kontosid). See on kohustuste

täitmiseks piisav. Seda näitab ka asjaolu, et hageja on 2020. a jaanuaris ja veebruaris

kulutanud hasartmängudele kokku 460 eurot. Lisaks on hagejal konto AS-s SEB Pank ja

ta kasutab lapse nimel olevat kontot Swedbank AS-s.

Hageja töötuna registreerimine ja töö otsimine on näilik. Ida-Virumaal on töökohti

piisavalt. Kuna hageja osaleb väikeettevõtjate koolitustel, täiendab ta teadmisi

olemasoleva äriühingu toimimiseks. Lisaks on nimekirjas, kuhu hageja on väidetavalt töö

otsimiseks pöördunud, toodud hageja ema koostööpartnerid ja tuttavad. Selline pikk

nimekiri ei ole ka tõsiseltvõetav. Hageja püüab kohut eksitada. Kostja emale teadaolevalt

kogus hageja ka tuttavatelt laste asjade ostutšekke.

Poolte kokkuleppe kohaselt maksab hageja kostjale miinimumelatist ning see vastab kostja

vajadustele. Hageja ei ole töövõimetu, samuti ei esine muid mõjuvaid põhjuseid elatise

vähendamiseks alla miinimummäära. Ainuüksi asjaolude muutumisest väljamõistetud

elatise suuruse muutmiseks ei piisa, vaid neist asjaoludest peab tulenema vajadus

väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Ainus asjaolu hageja varalise seisundi

muutumisel on teise lapse sünd X. Kui kohus arvestab seda elatise suuruse määramisel,

nõustub kostja vähendama igakuist elatist 200 euroni. Elatise vähendamisel tuleb see

siduda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga.

4(9)

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi 4. novembri 2020. a otsusega osaliselt ning vähendas

varasemas tsiviilasjas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuist elatist alates

15. oktoobrist 2020 kuni kostja täisealiseks saamiseni 195 euroni, elatis ei või olla väiksem

kui ⅓ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt hindab kohus elatise suuruse muutmisel asjaolusid, mis on

võrreldes elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajaga muutunud. Kohus tuvastas, et juba

varasemas tsiviilasjas kompromissi sõlmimise ajal oli hageja töötuna registreeritud. Seega

ei ole asjaolud oluliselt muutunud. Praeguseks on hageja sissetulekute suurus muutunud,

kuid hageja ei ole märkinud, mida on ta teinud töö leidmiseks, ega tõendanud, et ta tööd

aktiivselt otsib. Ainuüksi töö puudumine iseenesest ei anna alust elatise vähendamiseks.

Hageja peab tegema kõik endast sõltuva, et teenida ülalpidamist nii endale kui ka lapsele.

Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks tuvastatud töövõimetus. Hagejal tekkis alus

elatise vähendamiseks X, kui talle sündis teine laps. Kohtul tuleb hinnata, kas hageja teine

laps osutub elatise väljamõistmisel alammääras varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist

saav laps (kostja).

Maakohus tegi kindlaks kostja mõlema vanema (hageja ja kostja ema) varalise seisundi.

Hageja nimel sõidukid ja kinnistud puuduvad, kuid ta on kantud kahe sõiduki kasutajaks,

millest üks kuulub tema emale, teine OÜ-le Crystal de Luxe. Kostja väide, et hageja vara

on registreeritud sugulaste nimele, ei ole tõendatud. Seega puudub hagejal vara, mida oleks

võimalik elatise katteks võõrandada. Kostja emale kuulub üksnes sõiduk KIA CEED.

Kostja ema ülalpidamisel on üksnes kostja, ta on töötu ning tema igakuine sissetulek on

X–X eurot.

Hageja saab alates 1. oktoobrist 2020 miinimumpalka (584 eurot kuus). Hageja väitel

puudub

tööandjal

võimalus

tasu

suurendamiseks,

kuna

alles

alustas

oma

majandustegevust. Maakohus kahtles selles, kuna X tegutseb alates 2011. a-st ning selle

osanik on hageja ema, kuid kohus lähtub asjas esitatud töölepingust.

Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise

väljamõistmisel. Seega tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Varasemas

tsiviilasjas puudus vajadus kostja ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna laps nõudis

elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning asjas sõlmiti kompromiss.

Hageja on elatise suuruse määramisel palunud võtta arvesse kostja ema poolt saadavaid

riiklikke toetusi. Toetusi on aga põhjendatud võtta arvesse elatise määramisel seaduses

sätestatud määras või selle vähendamisel poole toetuse summa võrra, kuid mitte elatise

olulisel vähendamisel. Lisaks on samade toetustega kaetud hageja teise lapse vajadused.

Hageja elukaaslase ülalpidamine on tagatud tema poolt saadava vanemahüvitisega.

Arvestades vanemate varalist seisundit ja hageja ülalpidamisel olevate laste vajadusi, on

põhjendatud muuta varasemas tsiviilasjas välja mõistetud elatiste suurust 195 euroni kuus

alates hagejale teise lapse sünnist X. Kohus lähtub elatise suuruse määramisel Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast – 584 eurot kuus, mis tuleb jagada kolme

5(9)

isikuga (hageja ja tema kaks last). Maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise

muutumise korral võib kumbki pool esitada uue hagi.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 15. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega vähendada varasemas tsiviilasjas hagejalt kostja

kasuks välja mõistetud igakuist elatist 165 euroni alates hagi esitamisest kuni kostja

täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus kontrollinud, kas kostja emal on vahendid

kostja ülalpidamiseks seaduses sätestatud alammääras ning mis on kostja ema kulutused ja

kostja vajadused. Ei ole põhjendatud lähtuda üksnes hageja raha teenimise võimalustest,

vaid elatise põhjendatusest tervikuna.

Maakohus ei ole sisuliselt kontrollinud hageja võimalusi elatise tasumiseks varasema

menetluse seisuga ega võtnud arvesse, et hagejal ei olnud majanduskriisi ja koroonaviiruse

leviku tagajärjel võimalik leida tööd. Hageja ei keeldu elatise tasumisest, kuid lähtuda

tuleb hageja võimalustest.

Ebaõige on kohtu seisukoht, justkui oleks hageja varasemas tsiviilasjas pakkunud

kompromissi ning nõustunud tasuma miinimumelatist. Samuti on ebaõige kohtu seisukoht,

et hageja varalise olukorra muutumist ei ole võimalik tuvastada. Kohus tuvastas, et hageja

varaline olukord muutus alates lapse sünnist.

Asjakohatu on kohtu väide, et hagejal oli raha kasiinos käimiseks. Kasiinot kasutatakse

rahaliste probleemide lahendamiseks, mis võib aga lõppeda võlgnevuste tekkimisega.

Hasartmängud ei ole seotud hageja sissetulekuga.

Kohus jättis põhjendamatult elatise määramisel arvesse võtmata peretoetuse 60 eurot.

Peretoetus võimaldab last kasvatada vajalikul majanduslikul tasemel.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et elatist tuleb vähendada alates teise lapse sünnist. Hagejal

olid majanduslikud raskused juba alates hagi esitamisest. Ida-Virumaal suleti

koroonaviiruse leviku tõttu kohvikud ja restoranid (v.a kaasatellimine). Kuivõrd hageja

töötab kohvikus, vähendas tekkinud olukord hageja raha teenimise võimalusi.

Hageja palub vähendada elatist 165 euroni, mis vastab vanema kui ka lapse huvidele.

Seejuures palub hageja määrata elatise muutumatu summana, kuna elatise sidumine

kuupalga alammääraga põhjustab raskusi elatise tasumisel.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus on menetlusse võetud ekslikult. Hagihinna järgi on tegemist

lihtmenetluse asjaga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1). Kuivõrd

maakohus luba otsuse edasikaebamiseks ei andnud, tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi

vaatamata (TsMS § 637 lg 21).

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata. Asjaolud, mis olid aluseks varasemas asjas kompromissi sõlmimisel, ei ole

oluliselt muutunud kuni hageja teise lapse sünnini. Kompromiss hõlmas tagasiulatuvast

6(9)

elatise nõudest loobumist ning selle sõlmimisel arvestati kostja vanemate materiaalset

olukorda. Samuti arvestati lapsetoetusega.

Hageja varjab oma tulusid ja vara. Ta saab sissetulekut oma emaga seotud äriühingust, mis

on kohustuse täitmiseks piisav. Seda näitab ka hasartmängude mängimine. Väide Ida-

Virumaal tekkinud majandusliku olukorra kohta tuleb jätta tähelepanuta. Selle mõju

hagejale ei ole tõendanud ning tegemist on ajutise olukorraga. Kostja ema on aga sattunud

raskesse majanduslikku olukorda koondamise tõttu.

Pooltel puudus maakohtus vaidlus, et hageja maksab poolte kokkuleppe järgi kostjale

miinimumelatist ning see vastab kostja vajadustele.

Elatise vähendamisel tuleb see siduda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga

alammääraga (protsentuaalselt).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus sidus

hagejalt kostja kasuks välja mõistetava igakuise elatise suuruse Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammääraga (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja igakuise

elatise 195 eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni

muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus

jättis varasemas tsiviilasjas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuise elatise

vähendamata 165 euroni ning mõistis igakuise elatise 165 eurot ületavas osas hagejalt

kostja kasuks välja alates 15. oktoobrist 2020, mitte hagi esitamisest 19. mail 2020.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks

alates 15. oktoobrist 2020 välja igakuise elatise 165 eurot kuni kostja täisealiseks

saamiseni. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

Ringkonnakohus

kontrollib

maakohtu

otsuse

seaduslikkust

ja

põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga

TsMS § 405 lg 1 mõttes, nagu väidab kostja. TsMS § 405 lg 1 tähenduses saab

lihtmenetluse asjaks pidada üksnes sellist elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete

kogusumma ei ületa 2000 eurot (vt Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-56-16, p 9). TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes on hagihinnal autonoomne

sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones

TsMS § 122 lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik

nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus

sissenõutavaks

muutuvate

perioodiliste

maksete

kogusummat

(vt

Riigikohtu

17. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-16, p-d 9–10).

7(9)

Praeguses asjas palus hageja vähendada kostjale makstava elatise suurust alates hagi

esitamisest 292 eurolt 120 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Seega palus

hageja vähendada elatist 172 eurot kuus. Kostja saab täisealiseks X. Järelikult on hageja

nõude koguväärtus suurem kui TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses sätestatud varalise nõude

ülempiir 2000 eurot. Seega ei saanud asja lahendada lihtmenetluses ning ringkonnakohtul

puudub alus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult sidunud hagejalt kostja

kasuks välja mõistetava elatise töötasu alammääraga selliselt, et see oleks ⅓ Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Juhul kui elatist vähendatakse

perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 järgi alla miinimummäära, siis ei ole põhjendatud

elatise automaatne suurenemine elatise miinimummäära tõstmise korral (vt Riigikohtu

7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16). Kõik miinimumelatise

vähendamise aluseks olevad asjaolud ei ole sõltuvuses palga alammäära muutumisest.

Samuti ei ole pooled praeguses asjas sõlminud kohtulikku kompromissi, kus saab määrata

väljamõistetava elatise suuruse nii, et selles nimetatakse algne elatise summa ja lisaks näha

ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (vt ka Riigikohtu

9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p 35). Seetõttu tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista igakuine elatis muutumatu suurusena – 195 eurot.

9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, nagu oleks riikliku lapsetoetuse

mahaarvamine elatisest selle olulisel vähendamisel alla miinimummäära välistatud.

Kõnealuses osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta, sh täiendada.

Ringkonnakohtu

hinnangul

võib

olla

põhjendatud

võtta

riiklik

lapsetoetus

PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuva põhjusena mh arvesse elatise olulisel vähendamisel

alla miinimummäära, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda tingivad.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja praeguses asjas toonud kohtu ette selliseid

asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra.

Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt

vähendada. Elatise vähendamisel saab riikliku peretoetuse võtta mõjuva põhjusena arvesse

koostoimes muude asjaoludega (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Ringkonnakohus ei ole asja materjalidest tuvastanud ühtki sellist

muud asjaolu, mille tõttu tulnuks praeguses asjas alust elatist poole riikliku lapsetoetuse

võrra vähendada. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab

pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendab.

10. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus rõhutab, et kohtu

otsustus elatise vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle on kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsustus (vt nt Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909,

p 14), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu seisukohad on ülejäänud osas otsuses

nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda.

Vastusena ülalkäsitlemata apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8(9)

11. Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne

kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti

alustada (TsMS § 371 lg 1 p‑d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1). Üksnes TsMS §‑s 459 sätestatud

eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse

muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille

alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada

või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma

üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd

muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel

TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32).

12. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kuivõrd varasemas asjas

tehtud

kompromissimäärusest

täpsemaid

vaidluse

asjaolusid

ei

nähtu,

tuleb

TsMS § 459 lg 1 alusel esitatud elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada,

kas ja millises ulatuses on isik (hageja) kohustatud teisele isikule (kostjale) ülalpidamist

andma ning kas eelduslikult hagi esitamise aluseks olnud asjaolud on muutunud.

Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu oleks maakohus

eeltoodu tuvastamisel (sh vanemate varalise seisundi ja kostja vajaduste osas) rikkunud

oluliselt menetlusõigusenorme. Kuigi hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditest tehtud

järeldustega, ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei pea

võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud

asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

12.1. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud tõendite ja tuvastatud asjaolude

põhjal kostja vanemate majanduslikku olukorda (sissetulekute ja muu vara kohta) piisava

põhjalikkusega hinnanud (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2) ning oma järeldusi otsuses nõuetele

vastavalt põhjendanud (TsMS § 436 ja § 442 lg 8). Maakohus on mh tuvastanud, et

ajavahemikul alates 1. oktoobrist 2019 kuni 30. septembrini 2020 oli kostja ema igakuine

keskmine sissetulek X eurot X senti ning sellega elatise suuruse määramisel arvestanud.

12.2. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et tema

majanduslik olukord oleks halvenenud ajavahemikul alates käesolevas asjas hagi

esitamisest kuni teise lapse sünnini, võrreldes varasemas tsiviilasjas kompromissmääruse

tegemise ajaga. Seega puudub alus sel perioodil elatise vähendamiseks. Asja materjalidest

nähtuvalt oli hageja juba kompromissi sõlmimise ajal töötu ning tema töötutoetuse

päevamäär oli X eurot X senti kuus (tl-d 24–25). Järelikult sai hageja kompromissi

sõlmimise ajal oma sissetulekuna arvestada töötutoetust. Kuivõrd hageja on menetluse

kestel tööle asunud (tl-d 91–93), on tema majanduslik olukord eelduslikult mõnevõrra

paranenud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Järelikult leidis maakohus õigesti, et

hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist tuleb vähendada alates hageja teise lapse

sünnist X, mitte hagi esitamisest. Maakohtu järeldust, et hageja majanduslik olukord

muutus alates teise lapse sünnist X ning see andis aluse elatise vähendamiseks, ei ole

apellatsioonimenetluses vaidlustatud.

9(9)

12.3. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega,

nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult kostja vajadused kontrollimata. Iseenesest

võib elatise vähendamise aluseks olla mh lapse miinimumist väiksemad vajadused, kuid

seda peab tõendama hageja (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-118-12, p 16). Hageja ei ole aga käesolevas asjas väitnud ega tõendanud, et kostja

vajadused oleksid miinimummäärast väiksemad ja kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt

muutunud. Kui laps nõuab elatist miinimummääras, ei ole lapse vajadusi vaja tõendada

(vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Järelikult ei

pidanud kostja oma vajadusi käesolevas asjas tõendama.

12.4. Ringkonnakohus lisab, et hasartmängud võivad oluliselt halvendada hageja

majanduslikku olukorda. Hageja on ka ise möönnud, et need võivad tekitada uusi

võlgnevusi. Vanemal on aga kohustus hankida vajalikud vahendid nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise

korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-

2343, p 13). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva, sh võimalusel teenima lisasissetulekut, töökohta vahetama

ning vajadusel müüma endale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike

vahendite saamiseks. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb

arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut

mõjutada võivaid asjaolusid. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal esineks sissetulekut

mõjutada võivaid asjaolusid (sh terviseprobleeme). Seega võib hagejal olla vajalik nii enda

kui ka oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks teenida lisasissetulekut või vahetada

töökohta.

13. Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulud TsMS § 163 lg 1 (kolmanda alternatiivi)

järgi poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest