3-21-755/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-755

Haldusasi

Eesti Ornitoloogiaühingu kaebus Keskkonnaameti

26.03.2021 korralduse nr 1-3/21/130 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Eesti Ornitoloogiaühing, volitatud esindajad

v.adv Piret Kergandberg ja adv Siim Vahtrus

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe

Lehtme

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.04.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnaameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Keskkonnaameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.04.2021

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7). Kolmanda isiku kaasamist puudutavas osas võib määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(HKMS § 21 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KKA) andis 26.03.2021 korralduse nr 1-3/21/130, millega lubas 2021.

aastal täiendava heidutusmeetmena suur-laukhane (Anser albifrons) ja valgepõsk-laglede

(Branta leucopsis) küttimist väljaspool jahieeskirjas ette nähtud jahiaega Harjumaal, Lääne-

Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal korralduse lisas 1 nimetatud

põllumassiividel 26. märtsist 30. aprillini (p 1.1). Nimetatud ajaperioodil on lubatud küttida

kokku 1000 hanelist – 650 suur-laukhane ja 350 valgepõsk-lagle (p 1.2). Haneliste küttimiseks

on lubatud hiilimis- ja varitsusjaht. Peibutiste, jahivibu ning pliihaavlite kasutamine jahil ei ole

lubatud (p 1.4). Ühelt põllumassiivilt on lubatud korraga küttida kuni 2 isendit ja ööpäevas kuni

4 isendit (p 1.5). Põllumassiivil võib letaalset heidutust teha üks isik korraga (p 1.6) ning see

isik peab täitma vormikohast jahipäevikut (p 1.7). Letaalset heidutust tegev isik on kohustatud

tagama etteantud küttimismahtudest kinnipidamise ja esitama põllumassiivide küttimisandmed

Keskkonnaametile (p 1.8). Põllumassiivi omanikku teavitatakse väike-laukhanede piirkonda

3-21-755

2(9)

saabumisest SMS-iga, mille saamisel tuleb konkreetsel põllumassiivil haneliste letaalne

heidutusjaht viivitamatult peatada (p 1.11). Samal moel teavitatakse põllumassiivi omanikku

väike-laukhanede (Anser erythropus) piirkonnast lahkumisest ning heidutusjahi jätkamise

lubamisest (p 1.12). Korraldus on antud hilisema muutmise ja/või kehtetuks tunnistamise

kõrvaltingimusega (p 1.3).

Korralduse põhjenduste kohaselt on haneliste arvukus pidevalt suurenenud ning sellest

tulenevalt on suurenenud ka (eelkõige kevadrände ajal) hanede toitumise tõttu põllupidajatele

tekitatud kahju, mis hüvitatakse vaid osaliselt (3200 eurot aastas ühe taotleja kohta). 2021.

aastal rakendatakse haneliste heidutusjahti tulenevalt hanede ja laglede kaitse- ja ohjamiskavast

aastateks 2021–2025 viies Eesti maakonnas, kus esineb viimase kolme aasta andmetel kõige

rohkem haneliste tekitatud kahjustusi põllumajanduskultuuridele. Heidutusjahti rakendatakse

Eestist läbi rändavatele suur-laukhanele ja valgepõsk-laglele selleks välja valitud

põllumassiividel. Valgepõsk-lagle on lisatud Euroopa Liidu linnudirektiivi (2009/147/EÜ) I ja

suur-laukhani II lisasse. Direktiivi II lisas loetletud liikidele võib jahti pidada vastavalt

siseriiklikele õigusaktidele ning I lisas loetletud liikidele erandkorras kahjustuse vältimise

eesmärgil. Valgepõsk-lagle on Eestis kantud III kaitsekategooria liikide hulka, kellele võib jahti

pidada väljaspool kaitsealasid. Haneliste segaparvede koosseisus võivad heidutusjahi aladele

sattuda ka ohustatud ja kaitsealuse liigi väike-laukhane esindajad. Väike-laukhanede juhusliku

küttimise vältimiseks tuleb nimetatud liigi esindajate põllumassiivile saabudes seal heidutusjaht

viivitamatult lõpetada.

2. KKA muutis 26.03.2021 korraldust 01.04.2021 korraldusega nr 1-3/21/139, täiendades

põllumassiivide loetelu, mille piires on 2021. a kevadperioodil lubatud haneliste letaalne

heidutusjaht (korralduse lisa 1).

3. Eesti Ornitoloogiaühing esitas 08.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse KKA

26.03.2021 korralduse (muudetud 01.04.2021 korraldusega) tühistamiseks.

EL linnudirektiivi art 7 lg 4 järgi peavad liikmesriigid mh tagama, et lindudele ei peeta jahti

pesitsusaladele naasmise ajal (Eestis lindude kevadrände ajal). Kevadine linnujaht on nii Eesti

kui ka EL õiguse kohaselt üldreeglina keelatud. Eesti on sisuliselt viimane oluline

intensiivpõllumajanduse piirkonnas asuv hanede peatuspiirkond. Seetõttu sõltub siinsetest

toitumisoludest väga palju nende liikide edukas jõudmine pesitsusaladele ja järgneva

pesitsemise edukus. Varasematel aastatel on hanede tõrjumiseks põllumajanduslikelt maadelt

kasutatud erinevaid mittesurmavaid heidutusvahendeid. Põllumajandustootjate survel tehti

aastatel 2019 ja 2020 pilootprojekt-uuring, mille käigus kasutati kevadrände ajal haneliste

põllumajanduskahjude ärahoidmiseks ka heidutusjahti. Uuringu tulemusena selgus, et suurem

osa kevadrändel Eestit läbivatest hanedest viibib rohumaadel ja põldudel, mis ei ole kahjustuste

suhtes tundlikud (vaid u 10–15% hanedest viibib tundlikel põldudel). Kevadrände ajal tundlikel

põldudel lindude küttimisel ei olnud uuringute kohaselt kestvat ega ulatuslikku mõju ei hanede

kohalolekule ega kartlikkusele ümbritseval alal. Jaht ei mõjutanud ka hanede esinemist samal

põllul pärast jahti. KKA peadirektori 22.03.2021 käskkirjaga nr 1-1-/21/56 kinnitatud „Hanede

ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava 2021–2025“ kohaselt on põllumajandustootjatel

kevadise heidutusjahi vastu küll suur huvi, ent selle mõju on lokaalse tähendusega ning mõju

seatud eesmärkide suhtes ei ole tõestatud. Vastustaja on vaidlusaluse korralduse andmisel

üheselt ja selgelt eksinud nii looduskaitseseaduse (LKS) kui ka linnudirektiivi rändlindude

kevadist jahti reguleerivate sätete vastu. Kaebaja seisukohta, et heidutusjahi lubamiseks

puuduvad sisulised õigustused, kinnitavad vastustaja tellitud teadusuuringud ning tegevuskava.

Arvestamata on jäetud oluliste kaalutlustega, esmajoones sellega, et vaidlusaluse korraldusega

ohustatakse haruldasi ja kaitsealuseid linnuliike. Vaidlusaluses korralduses puudub sisuline

analüüs ning põhjendused, miks leiab KKA, et olukorra lahendamiseks ei leidu kevadisele

heidutusjahile alternatiivseid, linnustikku vähem kahjustavaid meetmeid.

3-21-755

3(9)

Ühes kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja peatada vaidlustatud

korralduse kehtivuse 30-päevaseks tähtajaks.

Kaebuse eesmärki – vältida ohustatud liikide isendite hukkumist heidutusjahi käigus – ei ole

võimalik saavutada muul viisil kui vaidlusaluse korralduse kehtivuse peatamisega. Kuigi

korraldus ei luba kaitsealuste ja ohustatud väike-laukhane ning taiga-rabahane jahtimist, ei ole

välistatud nende liikide isendite surmamine. Kõnealuste liikide eristamine suur-laukhanest on

jahipidajatele äärmiselt keeruline. On väga tõenäoline, et isegi kui heidutusjahil jäädakse 1000

isendi tapmise piiresse, on märkimisväärne osa tapetud isenditest ohustatud taiga-rabahaned.

Samuti ei ole välistatud, et tapetud isendite hulka satub ka eriti ohustatud väike-laukhane

isendeid. Lisaks eelkirjeldatud mõjudele toob heidutusjaht lisaks rändlindude surmamisele

kaasa ka Eestis pesitsevate ning vaidlusaluse korralduse kehtivusajaks juba pesitsema asunud

põllulindude häirimise nende jaoks kõige tundlikumal ajal, st pesitsusperioodil, ning mõju

nende arvukusele.

Erinevalt haneliste tekitatavatest kahjudest põllumeestele, ei ole ohustatud linnuliikide isendite

hukkumist jm kahjusid linnustikule võimalik rahaliselt kompenseerida. Jahipidamisega

tekitatav kahju nii ohustatud kui ka mitteohustatud hanelistele on pöördumatu.

Põllumajandustootjatel on võimalik oma majanduslikke huve alternatiivsete meetmetega sama

tõhusalt kaitsta ka vaidlusaluse korralduse kehtivuse peatamise korral.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.04.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning

peatas HKMS § 252 lg 4 alusel vaidlustatud korralduste kehtivuse kuni 15.04.2021.

5. Keskkonnaamet palus 14.04.2021 kirjalikus seisukohas lahendada esialgse õiguskaitse

taotlus sisuliselt ning jätta see rahuldamata. Lisaks taotles KKA, et kohus kaasaks kolmanda

isikuna menetlusse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK).

Esialgse õiguskaitsega ei tohi muuta haldusakti täitmist lõplikult võimatuks ning tuleb

arvestada proportsionaalselt kõigi menetlusosaliste huve. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse

vajadus ning kohtu poolt valitud meede on selgelt ebaproportsionaalne. Kaebusel puuduvad

eduväljavaated.

Linnudirektiivi art 9 lg 1 p a kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada erandeid. Jahiseadusega

ongi asjaomane erand kinnitatud ning KKA-le on antud õigus korraldada jahipidamist

väljaspool jahiaega uluki tekitatud kahju vältimiseks. Heidutusjahi eesmärk on lindude

peletamine tõsiste teraviljakahjude ärahoidmiseks ja vältimiseks ning eelistatud on kõik

mitteletaalsed heidutusmeetmed.

2019. a kevadise letaalse heidutuse käigus kütiti 101 hanelist ning vaid kahel juhul oli hane liik

määratud valesti. 2020. aastal kütiti kevadise heidutusjahi käigus 664 hanelist, sh 87 rabahane,

kellest 13 olid taiga-rabahaned. Väike-laukhanesid KKA-le teadaolevalt 2020. aastal

heidutusjahi käigus ei hukkunud. Seejuures oli 2020. aastal heidutusjaht lubatud kõikides

maakondades. 26.03.2021 korralduse kehtivuse ajal ei ole ekslikult kütitud ühtki ohustatud

hanelist (väike-laukhane või rabahane, sh taiga-rabahane). Letaalse heidutuse mõju ohustatud

hanelistele on väike. Taiga-rabahanede küttimise tõenäosust vähendab ka see, et nad peatuvad

kevadrändel reeglina Lääne-Eestis (s.o väljaspool korralduse rakenduspiirkonda). Arvestades

haneliste looduslikku ja sügisesest jahist tingitud suremust, siis ei saa väita, et just kevadise

letaalse heidutusega tekitataks looduskeskkonnale korvamatut kahju.

Eeldatavalt alla 100 hanelise küttimisest tekkiv kahju ei ole proportsionaalselt võrreldav Eesti

põllumajandusele tekkiva kahjuga. Põllumajandusele tekkivat kahju ei ole tänu kaebaja

tegevusele seoses õiguskaitse rakendamisega võimalik riigi poolt ennetada, rääkimata täies

mahus kompenseerimisest. Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks oluliselt avalikku huvi,

3-21-755

4(9)

milleks on riigi kohustus LKS § 61 alusel kahju hüvitada. Haneliste kahjustuste arvutuslik

suurus ulatub juba 1,2 miljoni euroni ning on jätkuvas kasvutrendis.

Esialgse õiguskaitse rakendamisel tuleb kohtul arvestada ka kulutustega, mis on juba tehtud

seoses letaalse heidutuse teostamisega (maaomanike kulutused jahimeeste palkamiseks,

kütusega varustamiseks jne). Samuti tuleb arvestada kulutustega, mis kaasnevad

ümberorienteerumisel mitteletaalsele heidutusele (peletusvahendite soetamine, hirmutajate

palkamine). Arvestada tuleb ka kahjudega, mis uute mitteletaalsete meetmete rakendamise ja

tööle hakkamiseni juurde tekivad, kui hanelised vahepeal segamatult põldudel uusi kahjustusi

juurde tekitavad.

Vaidlustatud korraldus on antud kooskõlas linnudirektiivi art 7 p 1 ja art 9 p-dega 1 ja 2, mis

on siseriiklikku õigusesse üle võetud LKS § 55 lg-s 51. Sarnastel alustel korraldavad Euroopas

kevadist heidutusjahti ka teised EL liikmesriigid, nt Rootsi, Belgia, Holland, Taani,

Suurbritannia ja Saksamaa. Valgepõsk-laglega seotud kahjude suurenemise tõttu on liigile

koostatud üleeuroopaline AEWA valgepõsk-lagle ohjamise tegevuskava, mis näeb ette

meetmed kahjude vähendamiseks (sh kevadise letaalse heidutuse lubamise EL liikmesriikides

EL linnudirektiivi erandi raames). Sarnastel põhimõtetel saab erandi raames rakendada kevadist

heidutusjahti ka suur-laukhane puhul, kes on EL linnudirektiivi mõistes oluliselt leebema

kaitsekorraga linnuliik. Valgepõsk-laglede arvukus on Euroopas viimase 30 aasta jooksul

suurenenud 15 korda ning suur-laukhane populatsioon on kahekordistunud, ületades 1 000 000

isendi piiri. Seega on haneliste tekitatud kahjude suurenemine otseselt seotud ka nende

linnuliikide arvukuse, mitte ainult põllupindade suurenemisega.

Haneliste heidutusjaht ei too kaasa põllulindude häirimist pesitsusperioodil. Paljud põllulinnud

ei ole hanede rände ajaks veel saabunud, pesitsemisest rääkimata. Suurel osal heidutuse

põllumassiividel toimub aprillis põldude ettevalmistus külviks ja talikultuuride väetamine –

nendel aladel on põllulindude pesitsemine võimatu. Aktiivne mitteletaalne haneliste

heidutamine suurendab võrreldes letaalse heidutusega ka linnugripi ohu levimise tõenäosust.

6. Tallinna Halduskohus peatas 15.04.2021 määrusega vaidlustatud haldusaktide kehtivuse

(v.a 26.03.2021 korralduse p 1.7 osas, mis puudutab jahipäeviku koopia saatmist KKA-le 15.

maiks) kuni 30.04.2021 (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis rahuldamata vastustaja taotluse

kaasata menetlusse kolmanda isikuna EPKK (resolutsiooni p 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul arvestada võimalusega, et hukkuda

võivad lisaks vaidlustatud loaga küttida lubatud liikidele ka ohustatud liikide isendid, keda

küttida pole lubatud. Kaebajal on seega esialgse õiguskaitse vajadus.

Kaebust ei ole alust pidada perspektiivituks. Vaidlustatud korralduse ja selle aluseks olevate

uuringute põhjal ei ole kohus veendunud, et puuduvad teised rahuldavad vahendid

linnudirektiivi art 9 lg 1 mõttes (alternatiivsed meetmed LKS § 55 lg 51 tähenduses). OÜ Rewild

uuringud pigem ei kinnita kevadise letaalse heidutusjahi tõhusust võrreldes mitteletaalsete

abinõudega, mida vastustaja sõnul tuleb samuti kohaldada, kuivõrd heidutusjaht on äärmuslik

(viimane) abinõu. Kuigi uuringus on mööndud, et ökoloogilisest aspektist korralduses lubatud

liikide heidutusjahiks välistusi ei ole, peaks vastustaja kaalutlusotsusest veenvalt nähtuma, miks

tavapärase heidutuse asemel on lubatud letaalset heidutust. Selliseid põhjendusi korraldusest ei

nähtu.

Põllupidajatele tekkiv majanduslik kahju ei kaalu üles kütitavatele kaitstavatele liikidele

tekkivaid ja hiljem kõrvaldamatuid kahjusid, arvestades, et letaalsel heidutusel ei pruugi olla

suuremat mõju kui muudel heidutusmeetmetel. Põllupidajatele tekib varaline kahju eeldatavalt

ka juhul, kui lubatud on letaalne heidutus. Vastustaja seisukohtade kohaselt tuleb põllupidajatel

esmajärjekorras kasutada tavapäraseid heidutusmeetmeid. Seega ei mõjuta esialgse õiguskaitse

kohaldamine põllupidajate tehtavaid kulutusi mitteletaalsele heidutusele.

3-21-755

5(9)

KKA taotlus EPKK kaasamiseks kolmanda isikuna ei ole põhjendatud. Asjas tehtava

kohtulahendiga otsustatakse põllumajandustootjate õiguste üle, mitte EPKK subjektiivsete

õiguste üle. Vastustaja pole viidanud, et seadus annaks nimetatud kojale õiguse oma liikmete

huvides kohtusse pöörduda (HKMS § 44 lg-d 2 ja 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Keskkonnaamet palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.04.2021

määrus ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kaasata

menetlusse EPKK.

Halduskohus on ebaõigesti hinnanud kahjuliku tagajärje saabumise ohu olemasolu. Kahjuliku

tagajärje ohuks on praegusel juhul väike-laukhane surmamine heidutuse käigus. Selle ohu

realiseerumine on ülimalt vähetõenäoline. Vaidlustatud korraldusega on kehtestatud meetmed,

mis tagavad ohustatud liikide isendite piisava kaitse. Kuivõrd mitteletaalset heidutust võib teha

ajaliselt ja ruumiliselt piiramatult, põhjustab see nii lindudele kui ka inimestele suuremat

häiringut kui mitteletaalne heidutus.

Kaebust saab pidada perspektiivituks. OÜ Rewild tehtud uuringus on leitud, et heidutusjahi

mõju võib avalduda alles mitme aasta pärast ning vajalik on jätkata uuringuid ja seiret

aegreaandmete kogumiseks. Heidutusjaht võib teadlaste hinnangul olla põhjendatud tundlike

kultuuridega põldudel suure hanearvukusega piirkondades. Rahuldava tulemuse annab

erinevate heidutusmeetmete kombineeritud kasutamine. Letaalse heidutuse keelamine

suurendab põllupidajate kulutusi haneliste heidutamisel.

8. Eesti Ornitoloogiaühing palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kuivõrd esineb reaalne oht, et heidutusjahi käigus surmatakse ohustatud liikide isendeid, on

olemas esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades, et väike-laukhane populatsioon on väga väike

(100–130 isendit), on iga üksiku isendi surmamine olulise negatiivse mõjuga. Jahi peatamise

teavitussüsteemi toimimine eeldab Keskkonnaagentuuri poolt väike-laukhane isendite

tuvastamist jahialal. KKA pole selgitanud, kuidas saab Keskkonnaagentuur usaldusväärse

ülevaate väike-laukhane isendite paiknemisest üle Eesti. Arvestades, et GPS-GSM saatjaga on

varustatud ainult üks väike-laukhani, saab selle kaudu teada vaid saatjaga varustatud isendiga

koos rändavate isendite asukoha. Teiste väike-laukhanede asukoha väljaselgitamine sõltub

harrastus-linnuvaatlejate aktiivsusest. Arvestades, et väike-laukhane ja suur-laukhane on ka

asjatundjatel keeruline eristada, ei saa SMS-teavitussüsteemi ja sellel tuginevat jahipidamise

peatamist pidada meetmeks, mis välistaks heidutusjahi käigus väike-laukhanede häirimise ja

surmamise. Tõendite puudumine negatiivse mõju kohta ei tähenda negatiivse mõju puudumist.

Vastustaja väited on kas paljasõnalised või vastuolus asjas esitatud tõenditega. Letaalne

heidutus on linnudirektiivi ja LKS järgi lubatav vaid juhul, kui puuduvad teised rahuldavad

meetmed, s.o letaalne heidutus peab olema tõhusam kui muud meetmed. OÜ Rewild 2019. ja

2020. a uuringute põhjal jõuti järeldusele, et letaalsel heidutusel ei ole ulatuslikumat ega

olulisemat mõju hanede käitumisele ja kahjude ennetamisele kui mitte-letaalsel heidutusel.

Kaebajale teadaolevalt ei ole nähtud ette uuringute ja sõltumatute vaatluste jätkamist, nagu on

soovitatud OÜ Rewild uuringute aruannetes. Kuivõrd letaalne heitudus on lubatav vaid

täiendava abinõuna lisaks muudele meetmetele, on KKA väited mitteletaalse heidutuse

suuremast häirivast mõjust ja sellega kaasnevatest suurematest kuludest asjakohatud.

Arvestades, et KKA korraldused anti mõni päev pärast taotluste esitamise tähtaja lõppemist,

pole usutav, et KKA jõudis selle aja jooksul veenduda heidutusjahi tegelikus vajaduses enam

kui kahe tuhandel põllumassiivil.

3-21-755

6(9)

Esialgse õiguskaitse meetmel ei ole märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi kolmandatele

isikutele ega avalikele huvidele. Kuna vaidlusaluste korralduste kohaselt on heidutusjaht

lubatud vaid täiendava heidutusmeetmena, kui muud meetmed ei ole tulemust andnud, ei saa

heidutusjahi keelamise tõttu tekkida põllupidajatele lisakulutusi või lindudele ja teistele

liikidele

täiendavaid

häiringuid.

Haneliste

tekitatavate

kahjude

koguulatus

on

põllumajandustoodangu väärtust arvestades äärmiselt väike (0,37%).

9. Arvamuse andmiseks kaasatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda leiab, et KKA

määruskaebus on põhjendatud.

Keskkonnaameti korralduses sätestatud viisil ja korras heidutusmeetmena suur-laukhane ja

valgepõsk-lagle küttimine on proportsionaalne, sh vajalik. Nii tegevuskavast kui ka uuringutest

(OÜ Rewild, Mansson) järeldub, et letaalsetel heidutusmeetmetel on oma koht muude

heidutusmeetmete seas ning suure intensiivsusega linnukahjude piirkondades, kus ei ole

looduskaitselisi välistusi, on need ka põhjendatud. OÜ Rewild tehtud uuringust kohati ilmnev

seisukoht, justkui letaalse heidutuse hirmutav mõju on küsitav, oli tingitud sellest, et samale

põllule olid vahetult tulnud just uued haneliste parved. Mõne nädala jooksul õpivad linnud

letaalset heidutust kartma.

Põllulindudele põhjustab rändlindudest haneliste letaalne heidutamine 3–4 pauguga jahipüssist

ühe päeva jooksul oluliselt vähem häiringuid kui mitteletaalsed heidutusmeetmed (liikuv

inimene, koer, pauguti jne), mida kasutatakse ja tulebki kasutada märksa intensiivsemalt.

Haneliste parved söövad pinnase oma maandumiskohtades lõpuks täielikult tühjaks ja

hävitavad ka põllulindude varjumise alad (taimiku) ning pesad. Halduskohtu pakutud

mitteletaalsed heidutusmeetmete efektiivsus on heidutusjahiga võrreldes oluliselt madalam –

nende mõjuulatus on väiksem ning linnud harjuvad nendega kiiremini. Meetmete kompleksne

rakendamine on tõhusam ja säästlikum.

Kaebaja arvutus kahjude koguulatuse kohta on eksitav. Vaidlustatud korralduses nimetatud 1,2

miljonit eurot on registreeritud kahju. Paljud põllumehed oma kahjusid ei registreeri. Uuringute

kohaselt võivad kahjud küündida 70 000 euroni aastas põllupidaja kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 15.04.2021

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.

11. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel peab

kohus hindama kaebuse eduväljavaateid ning määruse ettenähtavaid tagajärgi isikule, avalikule

huvile ja kolmandatele isikutele (HKMS § 249 lg 3; Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-

19-17, p 15).

12. Kaebuse peamiseks eesmärgiks on vältida ohustatud linnuliikide kahjustamist, kellena

kaebaja on nimetanud I kaitsekategooria liigi väike-laukhane ja ohustatud liigi taiga-rabahane.

Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava aastateks 2021–2025 kohaselt tuleb erinevate

ohutegurite kumuleeruvat mõju arvestades pidada kevadist heidutusjahti kriitilise tähtsusega

ohuteguriks, mis võib suunata väike-laukhane Fennoskandia haudeasurkonna hävimisele 20

aasta jooksul. Selleks, et vältida väike-laukhane juhuslikku sattumist kevadise heidutusjahi

ohvriks, tuleb heidutusjaht välistada kõikides tõendatud ja regulaarsetes väike-laukhane

peatuspiirkondades (lk 61). Vaidlustatud korraldusega on lubatud heidutusjaht aladel, kus

väike-laukhaned teadaolevalt tavaliselt ei peatu, ning on kehtestatud teavitusmeede väike-

laukhanede küttimise vältimiseks. Kaebaja on samas juhtinud tähelepanu sellele, et korraldusest

3-21-755

7(9)

ei selgu, kuidas saab Keskkonnaagentuur, kelle ülesanne haneliste seire eest vastutava

asutusena on edastada teave KKA-le väike-laukhanede saabumisest heidutusjahi piirkonda,

usaldusväärse teabe nimetatud liigi esindajate saabumisest.

Kuivõrd väike- ja suur-laukhani ning ka rabahani on väliselt väga sarnased, on jahimehel neid

eemalt raske eristada. Seetõttu ei saa välistada, et heidutusjahi käigus, millega lubatakse mh

suur-laukhane küttimist, surmatakse ka väike-laukhanesid ja taiga-rabahanesid. Ka OÜ Rewild

haneliste kevadise heidutusjahi 2020. a uuringus on välja toodud suur-laukhane küttimisest

tingitud suhteline oht väike-laukhanedele ja taiga-rabahanedele, kuivõrd need liigid võivad

liikuda ühes segaparves (p 5.1, lk 74). Vastustaja andmetel pole 2021. aasta ega ka varasemalt

toimunud kevadise heidutusjahi käigus surmatud ühtegi väike-laukhane. See siiski ei välista

kõnealuse ohu realiseerumist tulevikus. Ringkonnakohus märgib, et kuna väike-laukhane

küttimise eest on ette nähtud rahatrahv, on võimalik, et selle kartuses ei ole mahalastud

isenditest KKA-d teavitatud.1 Asjaolu, et väike-laukhanede looduslik suremus on oluliselt

suurem kui jahipidamisest tingitud suremus, ei ole piisav alus pidada jahi mõju populatsioonile

olematuks. Arvestada tuleb ka suremust põhjustavate tegurite kumulatiivset mõju.

Kuigi ohustatud haneliste surmamise tõenäosus kevadjahi käigus ei ole väga suur – arvestades

eeskätt väike-laukhane oluliselt väiksemat arvukust võrreldes suur-laukhanega – ning väike-

laukhane küttimise vältimiseks on korralduses ette nähtud ka teavitusmeede, pole sellise ohu

realiseerumise tõenäosus ka sedavõrd väike, et eitada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu.

Seega tuleb taotlust lahendades arvestada ka kaebuse eduväljavaateid ja kaaluda

asjassepuutuvaid huve (Riigikohtu 11.12.2020 määrus asjas nr 3-20-605, p 14).

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga kaebuse perspektiivile. Kaebaja viitab

korralduse vastuolule LKS § 55 lg-ga 51, mille kohaselt võib anda LKS § 55 lg-s 5 sätestatud

loa, kui olukorra lahendamiseks ei ole alternatiivseid loomastikku ja linnustikku vähem

kahjustavaid meetmeid. Nimetatud sättega on Eesti õigusesse üle võetud linnudirektiivi art 9,

mille lõike 1 järgi võivad liikmesriigid teha erandeid artiklite 5–8 sätetest (sh jahipidamise

keeld pesitsusaladele naasmise ajal) teiste rahuldavate lahenduste puudumisel mh vältimaks

tõsist kahju viljasaagile. Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt tuleb kõnealust erandit

tõlgendada kitsendavalt ning liikmesriigil tuleb tõendada, et selle kohaldamise tingimused on

täidetud (nt otsus asjas C-76/08: Komisjon v Malta, p 48). Praeguse vaidluse kontekstis järeldub

eelnevast, et KKA peab ära näitama, et tõsise kahju tekkimist viljasaagile ei ole võimalik vältida

alternatiivsete, linnustikku vähem kahjustavate meetmetega. Vaidlustatud korraldusest selliseid

põhjendusi ei nähtu. Riigikohtu praktika kohaselt on haldusorganil võimalik täiendada

haldusakti põhjendusi ka kohtumenetluses, kui ta suudab tõendada, et haldusaktist välja jäänud,

kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal

(29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20). See, kas KKA poolt kohtumenetluses täiendavalt

esitatud ja esitatavatest kaalutlustest lähtuti korralduse kehtestamisel, tuleb välja selgitada asja

sisulise lahendamise käigus.

KKA on selgitanud, et arvestas korralduse tegemisel eelnevalt viidatud tegevuskavas toodud

põhimõtteid ning OÜ Rewild poolt 2019. ja 2020. a korraldatud uuringuid. OÜ Rewild haneliste

kevadise heidutusjahi 2020. a uuringu kohaselt on mitmed uurimistööd näidanud, et hanesid on

edukalt võimalik mitteletaalsete heidutusmeetmete abil põllumaadelt eemal hoida (p 2.3.2, lk

14). Uurimustes on täheldatud letaalse heidutuse suuremat efektiivsust võrreldes mitteletaalse

heidutusega, kuid arvestades, et ka kõige efektiivsemad heidutusmeetmed ei vähenda lindude

arvukust uuritud aladel täielikult ja igaveseks, siis tõenäoliselt on kõige kasulikum erinevaid

heidutusmeetmeid kombineerida ja vaheldumisi kasutada (p 2.3.5, lk 19–20). OÜ Rewild

1 Tegevuskava väike-laukhane Anser erythropus kaitse korraldamiseks Eestis 2009–2013, lk 17. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/laukhanekaitsekava.pdf.

3-21-755

8(9)

uuringuga ei tuvastatud heidutusjahil olulist mõju hanede arvukusele ja kartlikkusele; põldudel,

kus oli toimunud jaht, kohati hanesid järgmisel päeval sama suure tõenäosusega kui põldudel,

kus oli kasutatud tavaheidutust. Viimane võib siiski olla seletatav ka asjaoluga, et järgmisel

päeval olid põllule saabunud uued haned, kes ei olnud heidutusjahti kogenud (p 4.5.1, lk 63-

64). OÜ Rewild 2019. aastal tehtud samasisulise uuringu aruandes on kokkuvõtlikult leitud, et

toimisid nii mitteletaalne kui ka letaalne heidutusviis, millest viimane oli mõnevõrra tõhusam.

Ringkonnakohus ei välista, et letaalse heidutuse mõju võib selgemalt avalduda alles mitme

aasta pärast, kui on võimalik teha järeldusi hanede rändekäitumise muutumise kohta. Tegemist

on aga üksnes oletusega, mitte reaalsete Eestis korraldatud uuringute tulemusel tehtud

järeldusega.

Uuringute järgi on ka mitteletaalsed meetmed tõhusad ning efektiivsuselt võrreldavad letaalse

heidutusega. Ringkonnakohtul ei ole eeltoodu põhjal kindlat veendumust, et letaalsele

heidutusele pole linnustikku vähem kahjustavaid alternatiive, mis aitavad samaväärselt

viljakahju vähendada. Seni kohtule esitatud seisukohtade ja materjalide põhjal ei saa kaebuse

eduväljavaateid kasinaks, veel vähem olematuks pidada.

14. Praeguses asjas põrkub avalik huvi linnustiku kaitse vastu põllupidajate huviga vähendada

neile haneliste tekitatavaid kahjusid, mida riik hüvitab vaid osaliselt, 3200 euro ulatuses ühele

isikule viljakushooaja kohta (LKS § 61 lg 3 p 4). Avaliku huvina võib näha ka riigi rahaliste

vahendite kokkuhoidu haneliste tekitatud kahju hüvitisena makstavatelt summadelt, kuid selle

tagamiseks on juba kehtestatud toetuse ülemmäär ning ringkonnakohtul puudub teave, et

haneliste letaalse heidutuse lubamine annab märkimisväärse kokkuhoiu. Vaatamata sellele, et

2019. ja 2020. aastal on heidutusjaht olnud lubatud, on haneliste tekitatud kahju hüvitamiseks

makstud summad nendel aastatel olnud märkimisväärselt suuremad kui varasematel aastatel.

Seega tuleb kaaluda eelkõige looduskaitselisi ja põllupidajate huvisid.

Vaidlustatud korralduse kohaselt on haneliste arvukus viimastel aastatel tõusnud ning sellest

tulenevalt on suurenenud ka nende tekitatud kahju põllupidajatele. Haneliste tekitatavat kahju

toodangule võib iseenesest pidada hanelistele atraktiivseid põllukultuure kasvatavate

põllupidajate äririskiks, kuid siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et põllumajandusliku

tegevuse ümberkorraldamine hanekahjude vähendamiseks on võimalik ainult teatud ulatuses,

kuna vähemalt 15% põllumaadest tuleb viljavahelduse tõttu kasvatada liblikõielisi (hernes,

uba), mis on hanede ühed lemmikud (OÜ Rewild 2020. a uuring, p 2.5, lk 27).

EPKK on oma seisukohas toonud välja, et halduskohtu määruses nimetatud mitteletaalsed

meetmed ei ole praktikas väga tõhusaks osutunud. Samas pole ükski heidutusmeede 100%

tõhus ning väga pikaajalise mõjuga. Uuringud pole näidanud, et heidutusjaht oleks oluliselt

suurema efektiivsusega kui muud heidutusmeetmed. Meetmete tõhusust saavad kinnitada ainult

teaduslike meetoditega korraldatavad uuringud, mis peavad olema haldusorgani käsutuses ajal,

kui ta loa annab (vt kohtujuristi arvamus asjas C-900/19: One Voice ja Ligue pour la protection

des oiseaux, p 67 ja Euroopa Liidu Kohtu otsus samas asjas, p-d 30–32; kohtujuristi arvamus

asjas C‑88/19: Asociaţia „Alianța pentru combaterea abuzurilor“, p 58). Kuivõrd letaalne

heidutus on lubatav vaid piiratud mahus ning täiendava meetmena mitteletaalsele heidutusele,

tuleb põllupidajatel nii või teisiti teha kulutusi ka mitteletaalsetele heidutusvahenditele.

Meetmete kombineeritud kasutamise vajaduse tõttu pole põhjust järeldada, et letaalse heidutuse

lubamise korral oleks lindudele ja inimestele avalduvad häiringud märkimisväärselt väiksemad

kui selle mittelubamise korral.

Ehkki eriti ohustatud haneliste surmamise tõenäosus heidutusjahi käigus on võrdlemisi väike,

on samas ka küsitav letaalse heidutuse suurem efektiivsus võrreldes mitteletaalsete

heidutusvahenditega. Seda arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust pidada

põllupidajate huvi viljakahjude vähendamiseks lisaks muudele meetmetele heidutusjahiga

3-21-755

9(9)

pidada olulisemaks avalikust huvist lindude kaitse vastu. Ringkonnakohus arvestab ka sellega,

et heidutusjaht on vaidlustatud korraldusega lubatud kuni 30. aprillini ning on väheusutav, et

järelejäänud päevade jooksul õnnestuks sellega viljakahjusid oluliselt vähendada.

Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu sellele, et erandi tegemist ei tohi jätta viimasele

minutile, kuna see ei pruugi võimaldada teostada tõhusat kontrolli erandi õiguspärasuse üle (vt

Euroopa Liidu Kohtu otsus asjas C-60/05: WWF Italia jt, p-d 43–47). Selle nõude rikkumine ei

tohi seada kohtulikku kaitset taotlevat isikut esialgse õiguskaitse üle otsustamisel halvemasse

olukorda. Seega ei saa kaebaja kahjuks tugineda väitele, et heidutusjahi peatamise vastu

räägivad põllumeeste juba tehtud kulutused heidutusjahile.

15. Eelneva põhjal on halduskohus põhjendatult rahuldanud kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse.

16. KKA on määruskaebuses palunud tühistada halduskohtu määrus tervikuna ning palunud

kohtuasja menetlemise juurde kaasata ka EPKK. Ringkonnakohus mõistab määruskaebust

selliselt, et KKA vaidlustab halduskohtu määrust ka kolmanda isiku kaasamata jätmise osas.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohtuasjas ei otsustata EPKK subjektiivsete

õiguste üle. Ka KKA ei ole sellele seisukohale vastu vaielnud. Ringkonnakohus küsis

määruskaebuse lahendamiseks EPKK-lt arvamust. Ka halduskohus võib EPKK-le anda

võimaluse esitada kaebuse kohta arvamus ja/või tema valduses olevat teavet ja tõendeid, kui

kohus seda asja õigema lahendamise huvides vajalikuks peab. See ei eelda EPKK kolmanda

isikuna menetlusse kaasamist. Kuivõrd EPKK-l ei ole menetlusosalise staatust, ei saa ta asjas

tehtavat otsust vaidlustada ega vastaspoolelt oma menetluskulude hüvitamist nõuda.

(allkirjastatud digitaalselt)