2-21-100393/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-100393

Tsiviilasi

Aktsaiselts PlusPlus Capital hagi I P vastu 1014,64

euro nõudes

Tsiviilasja hind

1014,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post

tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja: I P (isikukood xxxx, viimane teadaolev elukoht

xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja I P suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt I Pelt (isikukood xxxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806) kasuks välja poolte vahel 07.11.2018 sõlmitud

väikelaenulepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevus 598,30 eurot, intress 47,20 eurot,

võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis 163,26 eurot (perioodi 28.12.2019-

15.02.2021 eest).

3. Mõista kostjalt I Pelt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis

määras 24% päevas alates 15.02.2021 põhivõlasummast 598,30 eurot kuni

põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 435,04 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt I Pelt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 320 eurot (s.o riigilõiv 200 eurot ja

põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot koos käibemaksuga).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskulu hüvitiselt (320 eurolt) hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsaiselts PlusPlus Capital (avaldaja/hageja) esitas 07.01.2021 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse I Pelt (kostja/võlgnik) 830,20 euro saamiseks. Pärnu

Maakohus tegi 13.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja

jooksul talle kätte toimetada. Seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 28.01.2021

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 15.02.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, mille kohus võttis 08.03.2021

määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

3. Nõude aluseks on hageja (Swedbank AS loovutas nõude 28.02.2020 Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital) ja kostja vahel 07.11.2018 sõlmitud väikelaenuleping nr xxxx. Kuna kostja ei täitnud

lepinguga võetud kohustusi, ütles pank lepingu 27.12.2019 üles. Hageja nõuab kostjalt

põhivõlgnevust 598,30 eurot, intressi 47,20 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivist

190,55 eurot (perioodi 28.12.2019-15.02.2021 eest) ja edasiulatuvat viivist. Hageja nõuab

kostjalt ka menetluskulude, so riigilõivu 200 eurot hüvitamist ning menetluskuludelt viivist.

Kuna hageja on viivise arvutamise osas (perioodi 28.12.2019-15.02.2021 eest) eksinud

summaga (190,55) ning õige arvutuskäigu kohaselt tuleb viivise summaks 163,26, siis mõistab

kohus viivise (perioodi 28.12.2019-15.02.2021 eest) välja summas 163,26.

4. Hagi toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 08.03.2021, kättetoimetatuks lugemise kuupäev 24.03.2021). Kostja ei

ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.04.2021) ega käesoleva ajani hagile vastanud.

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Menetluskulud

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174

lg 1).

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

8. Kuigi hageja ei ole hagiavalduses lepingulise esindaja tasu suurust näidanud, saab kohus

selle tuvastada tsiviilasja materjalide alusel, kuna hagiavaldusele on lisatud lepingulise

esindaja arve hagejale. Seega saab kohus tuvastada, et hagejal on tekkinud lepingulise esindaja

kulu kandmise kohustus.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuna hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sundkäibemaksuna maha

arvestada.

Seega

arvestab

kohus

hagejale

hüvitatavate

menetluskulude

summa

kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.

9. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 450 eurot (koos

käibemaksuga), s.o 120 eurot/h. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult

lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid

korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot (koos

käibemaksuga).

10. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 320 eurot (200 eurot riigilõiv

ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 120 eurot koos käibemaksuga).

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

11. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu täiendavad selgitused

12. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

14. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik