Legislator Case Law & Legislation
3-20-562/36 AI generated

3-20-562/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-20-562/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Keelduda XX apellatsioonkaebusele lisatud korduvate tõendite juurdevõtmisest. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. oktoobri

Legislator headnote

AI generated

3-20-562/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. oktoobri

Keywords

AI generated
medical review outpatient treatment improvement in medical condition failure to prove deterioration notice of defects curative treatment
AI generated
3-20-562/12
(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
3-22-2367/35
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 27.12.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse Isik saabus Eestisse 03.11.2022 Venemaa Föderatsioonist.
3-16-2521/20
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori 21.04.2016 käskkirjaga 27d algatati M.L.i elukohata/sotsiaalselt kindlustamata isikutega (n.ö kodutute/asotsiaalsete eluviisidega inimeste)
1-22-4258/36
Harju Maakohtu 11.08.2022. a kohtuotsusega tunnistati Ebe Tall süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõisteti talle KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 627 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Kohustati E. Talli täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 21, 8 alusel kohustati Ebe Talli – mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 23.09.2022. a.
1-22-690/96
Tartu Maakohtu 08.06.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-690 tunnistati Martti Kägo süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud ning KarS § 424 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Kägole üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja M. Kägo kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. aprill 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-562

Haldusasi

XX kaebus Veterinaar- ja Toiduameti kohustamiseks

vaadata kaebaja 6. detsembri 2019. a taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduamet, volitatud

esindaja v.adv Jaanus Tehver

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27. oktoobri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda XX apellatsioonkaebusele lisatud korduvate tõendite juurdevõtmisest.

2. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. oktoobri

2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-562 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-20-562

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX märkas 04.09.2019, et tema kassil Q-l (emane, sündinud 09.02.2015) on

urineerimisprobleemid. XX pöördus kassiga Tallinnas asuvasse Mustakivi Loomakliinikusse,

kus veterinaararsti poolt teostati erinevaid veterinaartoiminguid ning määrati diagnoosi

kahtlustel (tsüstiit ehk kusepõie põletik, stressitsüstiit, urolitiaas, neerupuudulikkus) põhinev

ravi. XX või tema elukaaslane käisid koos kassiga samas loomakliinikus kassi

terviseprobleemide püsimise tõttu ka 11.09.2019, 16.09.2019, 05.10.2019 ning 09.10.2019. XX

toimetas 07.09.2019 ja 02.10.2019 kliinikusse analüüsimiseks kassi uriiniproovid. Mustakivi

Loomakliinikus kontrolliti iga kord looma tervislikku seisundit ja teostati täiendavaid uuringuid

ja analüüse (sh uriiniuuringud, ultraheliuuring, vereuuringud) ning nõustati loomaomanikke

edasiste tegevuste osas. Viimasel visiidil, s.o 09.10.2019, pöördus XX elukaaslane Mustakivi

Loomakliiniku veterinaararsti soovitusel kassiga vedelikteraapia tegemiseks ja edasisteks

uuringuteks loomakliinikusse Cat Clinic, kus kass vaadati veterinaararst AD poolt läbi ja

teostati täiendavad uuringud (röntgenuuring, ultraheliuuring, uriiniuuring) ning alustati raviga.

Kassi seisund halvenes ja kass suri Cat Clinic loomakliinikus 10.10.2019. Samal kuupäeval

teostas Cat Clinic loomakliiniku veterinaararst AD kassile lahangu, mille käigus tuvastati, et

kassi surmani viis raskekujuline pikaajaline interstitsiaalne neerupõletik.

2. XX esitas 06.12.2019 Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektorile taotluse hinnangu

saamiseks Mustakivi Loomakliinikus osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta. Taotluse

kohaselt ei ole Mustakivi Loomakliiniku veterinaararstid suutnud kassile panna diagnoosi

rohkem kui kuu aega ja kass suri pärast korduvaid vastuvõtte, uuringuid, erinevate ravimite

manustamisi. XX hinnangul on kassi suma põhjuseks asjaolu, et õigel ajal ei määratud õiget

ravi. XX soovis alustada järelevalvemenetlust, et tuvastada, kelle süül kass suri ja kes hüvitab

tekitatud kahju (varaline kahju 800 eurot ja mittevaraline kahju).

3. VTA asus 25.02.2020 hinnangus nr 15.1-1/5095 seisukohale, et veterinaararst AS on

osutanud veterinaarteenust kvaliteetselt, sest kassile tehtud raviplaan, teostatud uuringud ning

ravis kasutatud ravimite ja ravimsöötade valik oli asjakohane ja kattis diagnoosina

kahtlustatavate haiguste ravi. VTA selgitas, et kahjunõude (varaline kahju 800 eurot ja

mittevaraline kahju) põhjendatust ja selle suurust puudutavad vaidlused lahendatakse

tsiviilkohtus.

4. XX esitas 26.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 04.05.2020 ja

29.06.2020), mille kohus võttis menetlusse nõudes kohustada VTA-d vaatama kaebaja

06.12.2019 taotlust uuesti läbi.

VTA otsus on üksnes eksperdi kommentaar, mille küsimiseks võttis vastustaja lisaaega,

viivitades seega otsuse tegemisega. VTA ei põhjendanud täiendavalt eksperdi kommentaare,

vaid nõustus asjatundjaga. See on menetlusõiguse rikkumine, kuna ka VTA, keda esindab

peadirektor, peaks andma oma selgitused ja põhjendused. Vastuse peaks andma VTA

peadirektor ja ainult täiendavalt kasutama eksperti.

Üks päev enne kassi surma viidi kass Mustakivi Loomakliinikusse, kui oli näha, et kass on

suremas ja vajas erakorralisi meetmeid. Mustakivi Loomakliinikus öeldi, et kass vaadatakse

3-20-562

3(9)

uuesti läbi ja teda ravitakse, kuid mõni tund hiljem keelduti kassi uurimast ning veterinaararst

soovitas teisi erinevaid kliinikuid. Teisisõnu keeldus Mustakivi Loomakliinik 09.10.2019

jätkamast kassi uurimist ja ravi ning soovitati teist kliinikut. Seega tuleb võrrelda Mustakivi

Loomakliinikus ja Cat Clinic loomakliinikus osutatud teenuste kvaliteeti. Oluline on, et Cat

Clinic loomakliinikus oskas 09.10.2019 veterinaararst AD mõne tunni jooksul määrata õiged

diagnoosid ja ravi, kuid järgmisel päeval kassi süda peatus, sest Mustakivi Loomakliinik ei

suutnud panna lõplikke diagnoose ja määrata õiget ravi.

Eksperdi arvamus ei peegelda üldiselt kaebaja esitatud faktilisi asjaolusid ega ole põhjendatud.

Hinnangu kohaselt „ekspert leidis, et veterinaararsti poolt kassile ette nähtud raviskeem vastab

diagnoosimise kahtlusele“ ja seejärel järgmises lõigus „ekspert selgitas, et diagnoosi suhtes

esines kahtlusi, mis põhinevad looma uurimisel ja järelkontrollil“. Seega teatas ekspert

kõigepealt, et raviskeem oli õige ja seejärel teatas, et esines kahtlusi. Kui on kahtlusi, siis ei ole

diagnoosi ja õiget ravi ei saa määrata.

Kassile tehti biokeemia ja SDMA test 16.09.2019, kuigi oli vaja teha juba vastuvõtupäeval,

kuna oli ilmne, et kass on väga haige ja vaja on põhjalikke uuringuid. 02.01.2019 ja 05.10.2019

võeti uuesti uriini- ja vereanalüüsid, mille peale veterinaararst ütles, et välja kirjutatud ravi

antibiootikumide kujul aitas. Kaebaja ei nõustu, et oli üldse vaja antibiootikume. Asjaolu, et

otsustati biokeemiat mitte teha, oli kaebaja arvates viga, mis põhjustas kassi surma. Kui oleks

tehtud biokeemia, siis oleks nähtud, et kass on kriitilises seisus.

VTA ei andnud kaebajale menetluses võimalust tutvuda Mustakivi Loomakliiniku vastusega

taotlusele ega võimalust sellele vastata. Isegi pärast otsuse tegemist võttis rohkem kui nädal

(peale korduvat helistamist) aega, et VTA annaks kliiniku vastuse. Mustakivi Loomakliiniku

vastus sisaldab peaaegu igas reas väärinfot. Mustakivi Loomakliinik valetas, et kassiga tegeles

veterinaararst AS. Tegelikult tegeles kassiga veterinaararst VL, kelle pilt oli Mustakivi

Loomakliiniku veebilehel kuni VTA järelevalvemenetluse alustamiseni. Peale seda kliinik

kustutas oma veebilehelt kõikide töötajate nimed ja fotod. Samuti valetab Mustakivi

Loomakliinik, et teine kassi omanik oli ebaviisakas ning seetõttu on kaebusele lisatud

telefonikõnede salvestused ja nende stenogrammid.

Kaebaja eesmärk ei ole karistada Mustakivi Loomakliinikut, vaid kaebaja soovib uurida ja

kinnitada kliiniku rikkumised VTA kaudu ja kaebaja kasutab seda üksnes üheks tõendiks

tsiviilhagis.

Kaebaja on täitnud oma väidete tõendamise kohustuse ning peamiseks tõendiks on see, et Cat

Clinic loomakliinik tegi analüüsid ja määras õige ravi ühe päeva jooksul, mistõttu ilmselgelt

pidi samamoodi tegema ka Mustakivi Loomakliinik üks kuu tagasi või selgitama, et kassi

ravimine ei ole nende pädevuses ja soovitama muud kliinikut. Kaebaja käsitleb Cat Clinic

loomakliiniku arsti järeldusi eksperdi arvamusena, kuivõrd Cat Clinic loomakliinik on

spetsialiseerunud vaid kassidele, aga Mustakivi Loomakliinik kõikidele loomadele.

5. VTA palus jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

VTA peadirektori 25.02.2020 hinnang nr 15.1-1/5095 on õiguspärane. Toiming on kooskõlas

asjassepuutuva õigusega. VTA seisukohta on hinnangus kirjalikult põhjendatud ning ükski

kaebuses esitatud argument ei anna alust järeldada, et hinnang oleks kas faktilises või õiguslikus

osas ekslik.

VTA pöördus veterinaarteenuse kvaliteedi osas esitatud kaebaja pretensioonide põhjenduste

kohta ekspertarvamuse saamiseks Eesti Maaülikooli poole. Ekspertarvamuse andis dr MV, kes

oli

aastatel

2005–2016

EMÜ

Veterinaarmeditsiini

ja

Loomakasvatuse

Instituudi

3-20-562

4(9)

veterinaarradioloogia ja väikeloomade sisehaiguste kursuse õppejõud. Ekspert hindas

veterinaararsti poolt kaebaja kassile osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi heaks (11.02.2020

ekspertarvamus). VTA peadirektoril ei olnud alust kahelda eksperdi pädevuses arvamuse

andmisel ega eksperdi antud hinnangute õigsuses. Tulenevalt VTA poolt määratud eksperdi

arvamusest ning asjaolust, et kaebaja poolt esitatud andmed ja tõendid ei andnud alust tuvastada,

et loomaarsti poolt veterinaarteenuse osutamisel oleks ilmnenud vigu või minetusi, andis VTA

peadirektor vastuseks kaebaja taotlusele hinnangu, mille kohaselt osutati veterinaarteenust

kvaliteetselt.

Kohustamisnõude esemeks ei saa olla, et kohus kohustaks vastustajat andma konkreetse sisuga

hinnangut (nt tuvastada, et loomaarst osutas veterinaarteenust ebakvaliteetselt või põhjustas

looma surma). Mis tahes hinnang veterinaarteenuse kvaliteedile on oma olemuselt eriteadmisi

nõudev. Kohtu pädevuses on hinnata seda, kas VTA peadirektor järgis kõnealuse toimingu

tegemisel asjassepuutuvaid menetlusreegleid ning toimis kooskõlas asjassepuutuvate

materiaalõiguse normidega. Halduskohtu pädevuses ei ole anda sisulist hinnangut sellele, kas

veterinaarteenust osutati kvaliteetselt või ebakvaliteetselt. Kaebuses esitatud väited ei anna alust

järeldada, et vaidlustatud VTA peadirektori 25.02.2020 hinnang oleks õigusvastane. Kehtiv

õigus ei näe ette, et kui isik ei rahuldu tema taotluse alusel VTA peadirektori poolt antava

hinnanguga, siis on VTA kohustatud kaebaja taotlusel asja uuesti läbi vaatama ja andma

kaebajale sobiva hinnangu.

6. Tallinna Halduskohus jättis 27.10.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Vastustaja teostab veterinaarkorralduse seaduse (VetKS) § 38 kohase hinnangu andmisel

veterinaarteenuse saaja algatusel riikliku järelevalvet, arvestades, et hinnangu andmise käigus

võivad selguda veterinaararsti poolt toime pandud rikkumised, millest tulenevalt tuleb

vastustajal otsustada järgnevate haldus- või süüteomenetluste algatamine (VetKS § 393, VetKS

§ 27, VetKS § 261). Tegemist on riikliku järelevalve menetluse käigus tehtava toiminguga, mille

suhtes saab kaebaja nõuda, et vastustaja viiks läbi nõuetekohase haldusmenetluse ja lähtuks

hindamisel asjassepuutuvatest tõenditest. Seejuures on vastustaja õigesti märkinud, et hinnang

veterinaarteenuse kvaliteedile on oma olemuselt eriteadmisi nõudev. See asjaolu nähtub selgelt

ka loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 922 SE

seletuskirjast, millest nähtuvalt on VTA-l õigus hinnangu andmiseks kutsuda kokku nõuandev

komisjon ja kaasata komisjoni töösse asjakohaseid eksperte (lk 12). Seetõttu ei ole halduskohtu

pädevuses hinnata vaidlusaluses hinnangus esitatud seisukohtade sisulist õigsust. See tähendab,

et kohus ei hinda haldusorgani asemel sisuliselt seda, kas veterinaararst on veterinaarteenust

osutanud kvaliteetselt.

Kaebajal ei ole õigust nõuda temale meelepärase sisuga hinnangu andmist või konkreetse

järelevalvemeetme rakendamist loomakliiniku suhtes. Kaebajal saab olla üksnes õigus nõuda,

et vastustaja hinnang on antud kooskõlas menetlusnormidega ning lähtub kõikidest asjas

tähtsust omavatest asjaoludest ja tõenditest. See tähendab, et hinnang pole meelevaldne ja

vastuolus asjas kogutud tõenditega, mh ekspertide arvamusega.

Kaebajal ei ole õigust nõuda loomakliiniku karistamist ning halduskohtul puudub ka selline

karistamise pädevus. Kaebaja arvab ekslikult, et praegusel juhul on asjas vastustajaks ka

loomakliinik. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine (HKMS § 4 lg 1). Praegune vaidlus puudutab üksnes VTA hinnangu andmist.

Kaebuse rahuldamise korral saab kohus kohustada VTA-d üksnes hinnangut uuesti andma (sh

tegemata ettekirjutust hinnangu sisu osas), mitte aga määrata sanktsioone loomakliiniku või

konkreetse loomaarsti suhtes.

3-20-562

5(9)

Kuivõrd asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas kaebaja elukaaslase käitumine Mustakivi

Loomakliinikus kassiga visiidil käies või kliinikusse helistades oli viisakas või mitte, jätab

kohus need väited tähelepanuta. Sellest tulenevalt on asjassepuutumatud ka kaebusele lisatud

telefonivestluste salvestused.

Vastustaja on veterinaarteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks kogunud vajalikud tõendid

ning hinnangus toodud järeldused on kooskõlas hinnangu andmise menetluses kogutud

tõenditega.

Kaebaja on 04.05.2020 menetlusdokumendis asunud esmakordselt seisukohale, et Mustakivi

Loomakliinik valetas, et kassiga tegeles veterinaararst AS (kes on VTA-le esitanud ka

seletuskirja) ning tegelikult tegeles kassiga veterinaararst VL, kuid samas on kaebaja kohtule

esitatud kaebuse faktilistes ajaoludes ise välja toonud, et loomaga tegeles veterinaararst AS. Ka

ei ole vaidlust, et VTA-le esitatud AS seletuskiri, samuti kliinikus dokumenteeritud teave, olid

kaebajal olemas kaebuse esitamise hetkel, kuid kaebuses ei ole kaebaja tõstatanud küsimust

selles, et veterinaarteenust oleks osutanud teine veterinaararst. Samuti nähtub veterinaarteenust

osutanud veterinaararsti isik selgelt vaidlustatud VTA hinnangust. Seetõttu on alusetud ja

tõendamata kaebaja väited, justkui oleks raviteenust osutanud teine veterinaararst. Vaidlus

puudub osutatud raviteenuse sisu üle. Kaebaja ei ole kokkuvõttes rahul osutatud

veterinaarteenuse kvaliteediga ning on arvamusel, et vastustaja pidanuks tuvastama rikkumised

tema kassile kliinikus teostatud ravi osas. Seega ei omanud VTA hinnangu andmisel ega oma

kohtuasja lahendamisel sisulist tähtsust see, milline konkreetne kliinikus tegutsenud

veterinaararst kaebaja looma ravis.

VetKS ega ükski muu õigusakt ei reguleeri täpsemalt veterinaarteenuse kvaliteedi kohta

hinnangu andmise menetlust ega seda, milliseid asjaolusid või tõendeid hinnangu andmisel

arvestatakse. Kohtu hinnangul saavad olla hinnangu andmise aluseks nii teenuse saaja

selgitused, veterinaari selgitused kui veterinaaride dokumenteeritud teave looma ravimisel ja

ekspertarvamus. VTA kogutud ja hinnangu andmise aluseks võetud tõendid, sh kaasatud

eksperdi arvamus, olid piisavad ja asjakohased veterinaarteenuse kvaliteedi hindamiseks.

Asjaolu, et VTA peadirektor nõustus hinnangu andmisel eriala eksperdi arvamusega, ei muuda

hinnangut nõuetele mittevastavaks või puudulikuks. Veterinaarteenuse kvaliteeti saab sisuliselt

ja kompleksselt hinnata üksnes vastavaid eriteadmisi omav asjatundja. Eksperdi arvamusega

nõustumine ei ole menetlusõiguse rikkumine. VTA on lisaks ekspertarvamusele vaadanud läbi

ka kaebaja avalduse ja sellele lisatud dokumendid, veterinaararsti AS seletuskirja ning

Mustakivi Loomakliinikust ja loomakliinikust Cat Clinic väljastatud kassi haigusloo

väljavõtted. Seega on VTA peadirektor andnud hinnangu veterinaarteenuse kvaliteedile kõiki

tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates.

VetKS § 38 lg 3 kohaselt annab VTA peadirektor veterinaarteenuse osutamise kvaliteedi kohta

hinnangu 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest alates. VTA peadirektor andis kaebaja

06.12.2019 esitatud taotluse alusel hinnangu 25.02.2020 ehk tähtaega ületades. Samas nähtub

VTA peadirektori hinnangust, et VTA on kaebajat teavitanud menetlustähtaja ületamisest

seoses vajadusega saada eksperdi hinnang. Vaidlust ei ole, et VTA on hinnangu andmise raames

küsinud eksperdilt hinnangu ning ekspertarvamus esitati VTA-le 11.02.2020. VTA oleks

võinud 06.12.2019 esitatud taotluse osas seaduses ettenähtud tähtaega arvestades pöörduda

eksperdi poole varem kui alles 14.01.2020. Samas ei saa hinnangu andmiseks ettenähtud tähtaja

ületamine iseenesest kaasa tuua uue hinnangu andmise kohustust.

Kaebaja on ekslikult tõlgendanud 11.02.2020 ekspertarvamuses esitatud seisukohti. Ekspert ei

ole oma arvamuses väitnud, et kassile pandud diagnoosi või raviskeemi osas esineks kahtlusi.

Ekspert selgitas oma arvamuses, et „lõppdiagnoosi ei ole sageli võimalik esmase läbivaatuse

3-20-562

6(9)

ajal panna, seega olid olemas diagnoosi kahtlused, mis tuginesid looma läbivaatusele ning ka

hiljem teostatud uuringutele“. Seejuures asus ekspert seisukohale, veterinaararsti pandud

diagnoosi kahtlused olid õiged ning kassile määratud raviskeem oli vastavuses diagnoosi

kahtlustega. Ekspert leidis, et tehtud raviplaan oli õige ja kattis diagnoosina kahtlustatavate

haiguste ravi. Mustakivi Loomakliinikus kassile määratud ravi kattis ka võimaliku püelonefriidi

diagnoosi ravi. Seejuures nähtub, et kaebaja kassil selline diagnoos ka lõplikult määrati

(pikaajalise neerupõletiku fakt on tuvastatud loomakliinik Cat Clinic veterinaararsti AD

lahanguprotokollis) ning kohese sobiva ravi määramist arvestades ei oma tähtsust, millises

konkreetses kliinikus lõplik diagnoos pandi. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu eksperdi arvamusega,

ei muuda seda ebaõigeks. Puudub alus kahelda dr V kompetentsuses ja ekspertarvamuse

usaldusvääruses.

Asja materjalide, sh kaasatud eksperdi hinnangu põhjal ei saanud VTA asuda hinnangus

seisukohale, et kassile oleks Mustakivi Loomakliinikus pandud vale diagnoos ja määratud

ebakohane raviskeem. Samuti puudus alus järeldada, et Mustakivi Loomakliinikus ei ole

perioodil 04.09.2019–09.10.2019 suudetud määrata õiget (st diagnoosi kahtlustele vastavat)

ravi. Ekspert on selgelt välja toonud, et ravimite valik oli õige, esmaselt valitakse

antibakteriaalne ravim empiiriliselt, hiljem, kui ravi tulemusi ei anna, saab täpsustada ravimi

toimet vajadusel uriini külvi abil. Ka teostati valuravi ning toetavat kuseteede põletike ravi

toidulisandite ja eritoidu näol. Sel põhjusel ei ole põhjendatud kaebaja etteheited, et loom suri

diagnoosi määramise viibimise tõttu, samuti etteheited justkui oleks määratud ebaõigeid

ravimeid või pidanuks tegema täiendavaid analüüse. Eeltoodut ei saa järeldada ka Cat Clinic

loomakliiniku 09.10.2019 külastuse andmetest ega 10.10.2019 lahangu tulemuse põhjal dr AD

poolt antud arvamusest. Kuigi kaebaja peab asjas tõendiks Cat Clinic loomakliinikus kassiga

tegelenud dr AD seisukohti (käsitades neid eksperdi arvamusena), ei nähtu kaebaja poolt

kohtule esitatud dokumentidest, et dr AD oleks teinud mistahes etteheiteid Mustakivi

Loomakliinikus kassile osutatud veterinaartoimingute osas või esitanud kassile varasemalt

osutatud veterinaarteenuse kohta arvamuse, mis oleks vastuolus VTA kaasatud eksperdi

hinnanguga. Cat Clinic loomakliiniku erakorralisel visiidil kassi tervisliku seisundi kohta

täheldatud andmed ja lahangu teostamise järgselt esitatud järeldus ei tõenda, et VTA kaasatud

ekspertarsti hinnang Mustakivi Loomakliinikus osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi osas oleks

ebaõige ning seetõttu oleks VTA hinnangu järeldused ebaõiged.

VTA peadirektori 25.02.2020 hinnangut ei ole alust pidada õigusvastaseks. Kaebaja väited ei

võimalda järeldada, et hinnangu andmisel oleks rikutud menetlusnorme, olulised asjaolud oleks

jäänud arvesse võtmata või hinnang oleks antud vastuolus asjas kogutud tõenditega ja

meelevaldselt. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et hinnangu aluseks võetud asjaolud ja

seisukohad oleks sisuliselt ebaõiged. Pelgalt mittenõustumine VTA peadirektori poolt

ekspertarvamusele tugineva hinnanguga ei tähenda, et see oleks õigusvastane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX palub 26.11.2020 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.10.2020

otsus ja saata asi halduskohtule uueks arutamiseks või teha asjas uus otsus, millega rahuldada

kaebus.

Halduskohus pidi vastavalt kaebaja taotlusele vaatama asja läbi kohtuistungil ning kuulama üle

tunnistajad. VTA oleks pidanud otsustama veterinaararsti suhtes väärteomenetluse algatamise.

Halduskohus ei vaadanud üle telefonikõnesid ja stenogramme, mis tõendavad, et AS valetab

oma seletustes. Kaebaja ei arva, et Mustakivi Loomakliinik on halduskohtus vastustaja, kuid

loomakliinik oma seletustes valetab, mis on haldusmenetluses keelatud. Loomakliinik valetas,

3-20-562

7(9)

et kassiga tegeles veterinaararst AS. Tegelikult tegeles kassiga dr VL. Seetõttu palub kaebaja

teha loomakliinikule rahatrahvi. VTA rikkumine seisneb selles, et kaebajale ei tutvustatud AS

seletuskirja ega võimaldatud esitada selle suhtes oma seisukohta. Samuti ei ole kaebajale antud

võimalust tutvuda eksperdi hinnanguga. Kohus tegi ekslikult järelduse, et kaebaja soovib

praeguses menetluses kahju hüvitamist. Kaebaja märkis kaebuses, et vastava nõudega pöördub

ta maakohtusse. Enne seda tuleb aga VTA kaudu välja uurida, et Mustakivi Loomakliinik osutas

ebakvaliteetset teenust.

8. VTA palub 14.01.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

kaebaja kanda.

Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ja

määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Samuti on halduskohus otsuses asjaolud

õigesti tuvastanud ja teinud õiged järeldused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS

§ 201 lg 4).

10. Apellatsioonkaebusele on lisatud hulk tõendeid, mis kõik on juba esitatud esimeses

kohtuastmes. Ringkonnakohus keeldub tõendite korduvuse tõttu nende vastuvõtmisest.

11. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja leiab,

et halduskohus rikkus menetlusnorme, kui ei vaadanud asja läbi kohtuistungil. Kaebaja taotles

esimeses kohtuastmes asja läbivaatamist kohtuistungil koos tunnistajate ülekuulamisega.

Halduskohus jättis 28.09.2020 määrusega kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks

rahuldamata ja otsustas vaadata asja läbi kirjalikus menetluses. Kaebaja ei esitanud kohtu

tegevusele vastuväidet (HKMS § 90) ega ka apellatsioonkaebuses korduvat taotlust tunnistajate

ülekuulamiseks. Samuti loobus kaebaja soovist vaadata asi läbi ringkonnakohtu istungil.

HKMS § 126 lg 1 järgi vaadatakse asi pärast eelmenetlust läbi kohtuistungil või seaduses

sätestatud juhtudel kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtuistung on

esimese astme kohtus kaebuse sisulise läbivaatamise esmane valik. Kaebaja ei pea

halduskohtule põhjendama, miks ta soovib asja läbivaatamist istungil. Kohus võib suulisest

menetlusest kõrvale kalduda vaid juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus. Ringkonnakohus

ei nõustu halduskohtuga, et kaebajal puudus ilmselge põhjus nõuda kohtuistungi korraldamist.

Vaidluse all ei olnud üksnes õigusküsimused, sest vaieldi ka tõendite (AS seletuskiri ja dr MVu

eksperthinnang) ja faktiliste asjaolude (kuidas toimus kassi ravi Mustakivi Loomakliinikus) üle.

Poolel on õigus esitada teisele poolele küsimusi (HKMS § 27 lg 1 p 8) ning seda on üldjuhul

kõige efektiivsem teha kohtuistungil. Kohus arutab kohtuistungil menetlusosalistega läbi ka

asja lahendamiseks olulised õigusküsimused (HKMS § 129 lg 1 p 6). Seega isegi juhul, kui

faktiliste asjaolude üle vaidlust pole, ei tähenda see, et asi tulebki läbi vaadata üksnes kirjalikus

menetluses. Kohus peab ka siis, kui vaidluse all on üksnes õigusküsimused, võtma asja

läbivaatamise vormi määramisel arvesse menetlusosalise jaoks kaalul olevaid õigushüvesid ja

vaidluse iseloomu (HKMS § 131 lg 1 p 2; vt ka Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-3-1-20-16, p

16.2). Praegu ei saa väita, et kaebaja jaoks kaalul olevad õigushüved on vähetähtsad, sest

tegemist on kaebaja jaoks ilmselgelt emotsionaalselt olulise küsimusega. Kuna kaebus esitati

26.03.2020 ja halduskohus tegi otsuse 27.10.2020, ei olnud vastustaja õigus asja mõistliku aja

jooksul lahendamiseks kaalukam kui kaebaja õigus olla oma kohtuasja lahendamise juures.

Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus rikkus kohtuistungi

3-20-562

8(9)

korraldamata jätmisega menetlusnorme. Asja halduskohtule uueks arutamiseks tagasi saatmine

ei ole siiski otstarbekas, kuna halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse

tunnistajate ülekuulamiseks (vt ka praeguse kohtuotsuse p 15) ning kaebaja on loobunud

ringkonnakohtus soovist arutada asja kohtuistungil. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks

teha asjas sisulise lahendi.

12. Kaebaja nõuab apellatsioonkaebuses, et Mustakivi Loomakliinikut tuleks trahvida

haldusmenetluses valeandmete esitamise eest. Sellist nõuet ei ole võimalik ringkonnakohtule

esitada, sest HKMS sätete järgi saaks trahvi kohaldada üksnes menetlusosalise suhtes, kelleks

Mustakivi Loomakliinik ei ole, ning isikul puudub subjektiivne õigus nõuda VTA-lt trahvi

määramist VetKS § 391 alusel. Seepärast jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse trahvi

määramiseks tähelepanuta.

13. VTA ei rikkunud menetlusnorme, kui jättis enne 25.02.2020 hinnangu andmist kaebajale

edastamata menetluse käigus kogutud tõendid – AS seletuskirja ja dr MV eksperthinnangu.

Halduskohus on otsuses õigesti selgitanud, et tegemist on riikliku järelevalve käigus kogutud

tõenditega ning riikliku järelevalve tulemus (vastustaja hinnang veterinaarteenuse kvaliteedi

kohta) ei reguleeri kaebaja õigusi. Riikliku järelevalve menetluse käigus tehtava toimingu

suhtes saab kaebaja nõuda, et vastustaja viiks läbi nõuetekohase haldusmenetluse ja lähtuks

hindamisel asjassepuutuvatest tõenditest. Seetõttu puudus vastustajal kohustus esitada

menetluses kogutud tõendid kaebajale enne hinnangu andmist, nagu puudus ka kohustus

kaebajat enne hinnangu andmist ära kuulata (HMS § 40). Kaebaja on saanud esitada oma

seisukohad viidatud tõendite suhtes kohtumenetluses.

14. Veterinaarteenuse kvaliteedile hinnangu andmine nõuab erialaseid teadmisi. Seetõttu oli

VTA õigustatud pöörduma Eesti Maaülikooli poole ravikvaliteedi kohta eksperthinnangu

saamiseks ja sai tugineda sellele arvamusele hinnangu andmisel. Ekspertarvamuse andis dr MV,

kes oli aastatel 2005–2016 Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse

Instituudi veterinaarradioloogia ja väikeloomade sisehaiguste kursuse õppejõud. Puudub alus

kahelda eksperdi pädevuses. 11.02.2020 ekspertarvamusest nähtub järgmist: ekspert hindas

veterinaararsti poolt kaebaja kassile osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi heaks; loomale tehti

piisav läbivaatus ning uuringud, et tekiksid diagnooside kahtlused ning määratud ravi oli

kompleksne, arvestades peaaegu kõiki diferentsiaaldiagnoose; lõppdiagnoosi ei ole sageli

võimalik esmase läbivaatuse ajal panna, seega olid olemas diagnoosi kahtlused, mis tuginesid

looma läbivaatusele ning ka hiljem teostatud uuringutele. Diagnoosi kahtlused olid õiged ja

täpsustusid vastavalt tehtud uuringutele; raviplaan oli õige ja kattis diagnoosina kahtlustatavate

haiguste ravi; ravimite valik oli õige, ka teostati valuravi ning toetavat kuseteede põletike ravi

toidulisandite ja eritoidu näol; raviskeem oli vastavuses diagnoosi kahtlustega. Ravis kasutati

nii antibakteriaalseid ravimeid, valuravimeid, kuseteede põletiku korral kasutatavaid toetavaid

toidulisandeid, soovitati ka eritoitu kuseteede põletiku leevendamiseks. Raviskeem oli

kompleksne ja kattis ka võimaliku püelonefriidi diagnoosi ravi.

Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, mis annaksid aluse seada kahtluse alla

eksperthinnangu adekvaatsuse. Asjaolu, et Cat Clinic jõudis lühikese aja jooksul panna kassile

sama diagnoosi, mis Mustakivi Loomakliinik pikema aja vältel, on mõistetav, kuna selleks ajaks

olid tehtud juba kõik analüüsid ja uuringud ning alustatud ka asjakohase raviga.

15. Kuna vaidluse all on VTA 25.02.2020 hinnangu õiguspärasus ning esitatud ei ole väiteid

ega tõendeid sellest, et kassile ei oleks tegelikkuses osutatud sellist veterinaarteenust, nagu on

dokumenteeritud ja mis on olnud aluseks eksperthinnangu andmisel, ei oma asja lahendamisel

tähendust, milline arst veterinaarteenust osutas, ega ka see, kuidas käitus kaebaja elukaaslane

3-20-562

9(9)

ja kassi teine omanik loomakliinikus või telefonivestlustes loomakliiniku töötajaga. Sellepärast

jätab ringkonnakohus kaebaja need väited tähelepanuta.

16. Eelnevast tulenevalt jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 jäävad kaebaja apellatsiooniastme

menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)