1-09-8213/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-8213

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08 juuli 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 05 juuli 2010 Tartu kohtumaja a s) Kriminaalasja number 1-09-8213 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekr

etär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Jüri Vissak Prokurör advokaat Heiki Kuningas Taotlus

M.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu M.P

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht

vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood ; xxx RESOLUTSIOON

Jätta M.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK M.P tunnistatud Harju Maakohtu 25.08.2009.a otsusega kriminaalasjas nr on süüdi 1-09-8213 peale Viru Maakohtu 15.10.2008.a otsust toimepandud kuritegudes

199 lg KarS §

2 p 7, 8, 9, § 329, § 424 ja § 349 järgi ja karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud on

kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 6 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

2 (3)

karistust Viru Maakohtu 15.10.2008.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, mis on 2 aastat 11 kuud 24

3 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti päeva vangistus M.P tunnistati samuti süüdi enne Viru Maakohtu 15.10.2008.a t.

otsust toimepandud kuritegudes KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. ks KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuse mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o , kandmata karistus on 5 kuud 28

2 päeva päeva vangistust. KarS § 65 lg 1

alusel moodustati liitkaristus: enne Viru Maakohtu 15.10.2008.a otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus 5 kuud 28 päeva vangistust loeti kaetuks peale Viru

Maakohtu 15.10.2008.a otsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistust 3 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 28.01.2009 11.08.2012.a. .a ja lõpeb Võimalus koos

elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 01.04.2010.a. M.P esitas 12.03.2010 htaegseks vabastamiseks ning .a taotluse ennetä andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 21.05.2010.a edastas Tartu Vangla

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 05.07.2010.a seisuga on M.P kandmata karistusaeg 2 aastat 1 kuu 6 p vangistust. äeva M.P on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral:

1) 16.05.2006.a Viru Maakohtu poolt KarS 424 j

3 kuud vangistust tingimisi 18-

§ ärgi kuulise katseajaga;

2) 11.12.2006.a Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi 10 kuud vangistust;

3) 11.12.2007.a Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1, 4 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 5000 krooni, lõplikuks karistuseks rahaline karistus 91 päevamäära, s.o 4550 krooni;

4) 15.10.2008.a Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 424 järgi 3 aastat vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes e toeta M.P tingi i misi enne tähtaega vabastamist . koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega Prokurör riskid M.P kuritegeliku käitumise kordumiseks on väga suured leiab, et tulenevalt tema alkoholi ja narkootikumide probleemidest. Lisaks puudub isikul ka töökoht ja põhiharidus. Põhihariduse puudumisel on väga raske tööd leida. Lisaks veel korduv karistatus kriminaalkorras, samuti palju väärteokaristusi, mis näitab, et inimesel on riskiv eluviis. M.P ise arvab, et ühe programmi läbimisel on ta narkootikumisõltuvusest vaba, kuid nii lihtsalt need asjad ei käi. Lisaks sellele on tal pooleli ka ühe kriminaalasja arutamine. Eeltoodud asjaoludel ei toeta ta ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et M.P võiks vabastada enne tähtaega. Kui isik kuulub riskigruppi, siis need riskid jäävad kestma pikema aja jooksul. Seega, kui need riskid jäävad, siis jäävad nad ka sel ajal, kui isik vabaneb vanglast peale karistuse ärakandmist. Samas ei ole kaitsja nõus, et asjaolu, et varasemalt on olnud kokkupuude alkoholi ja narkootikumidega, siis jääbki süüdimõistetu puhul see probleem pikkadeks aastateks. Kinnipeetu on läbinud programmi, nendel on kindel eesmärk, muidu neid programme ei koostataks. Kui M.P oleks karistus kantud ja ta lahkuks vanglast teadmata suunas, siis võiks arvata, et mine tea, millega ta hakkama võib saada. Aga vabanedes kindla valve alla oleks tal kindlad kohustused.

M.P ise palub ennast vabastada ja annab lubaduse täita kõiki talle pandavaid kohustusi. Ta on vangistuse ajal läbinud programmi Convictus ja leiab, et on sellega täielikult vabanenud sõltuvusest. Alkoholi tarvitamisega ei ole süüdimõistetu enda hinnangul tal kunagi probleeme olnud. Ise hindab, et varasemad kriminaalhooldused on möödunud probleemideta.

3 (3)

Käesoleval ajal on pooleli kriminaalprotsess, kus ta on süüdistatav umbes 10-s kuriteoepisoodis, kuid need on toime panud enne viimast kohtuotsust, millega ta süüdi mõisteti.

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus imepanemises süüdimõistetud

1 p 1 teise astme kuriteo to

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud n testatud elektroonilise valve ing isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sä kohaldamisega. M.P on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku . Seega on olemas ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

M.P on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral ja üks kriminaalmenetlus, milles ta on süüdistatav enda ütluste kohaselt 10-s kuriteoepisoodis, on veel käimas. Käesolevalt kannab ta karistust kuritegude eest, mis olid toime pandud enne eelmise otsusega mõistetud karistust, kuid varasema otsusega määratud katseajal. Eelnev seab kahtluse alla M.P sobivuse kriminaalhooldusele, kuna see ei ole olnud piisav mõjutamaks teda hoidumaks uute kuritegude toimepanemisest. Kohtus uuritud materjalidest nähtub ka, et uute kuritegude toimepanemise riskid on endiselt kõrged ja eelkõige seoses isiku sõltuvusprobleemidega. Süüdimõistetu on enese sõnul läbinud ühe programmi ja sellega vabanenud täielikult narkosõltuvusest. enda hinnangul Alkoholi

tarvitamises ei näe ta üldse probleemi. Kogutud materjalidest nähtub, et M.P on tarvitanud narkootikume pika aja jooksul, samuti on ta korduvalt toime pannud õiguserikkumisi, mis on seotud alkoholi tarvitamisega. Vangistuse ajal on teda ühel korral karistatud distsiplinaarkorras üleastumise eest, mis oli seotud samuti sõltuvuskäitumise, s.o suitsetamisega. Eelnev annab alust väita, et süüdimõistetu väga kergekäeliselt annab lubadusi ja seab kahtluse alla, kas M.P on endale ka tegelikult teadvustanud probleeme, mis on viinud

teda kuritegelikule käitumisele. Lisaks, arvestades M.P poolt toimepandud kuritegude hulka ja nende laadi, ei ole kohtu hinnangul käesolevaks ajaks ärakantud karistusaeg küllaldane võrreldes toimepanduga

. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et tuleb jätta vangistusest tingimisi enne M.P tähtaeg vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg - -st 3.

Kohtunik