Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-20-16803/29 AI generated

2-20-16803/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-20-16803/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses on G M hagi S M vastu abielu lahutamise nõudes. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu lahutatud 21. aprillil 2021. aprill 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi G M hagi S M vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: G M (ik XXX) Kostja: S M (ik XXX)

Legislator headnote

AI generated

2-20-16803/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Keywords

AI generated
registration procedure not subject to registration commercial register marriage register central register of foreign nationals alibi
AI generated
2-22-11462/11
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2022.
2-16-6156/19
XXXXesitas 18. aprillil 2016 Harju Maakohtule hagi Manivald Haljase vastu abielulahutuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 18. mail 2016 ja määras kuulata pooled abielu lahutuse nõudes ära. Kohus kuulas hageja ja kostja ära 22. juunil 2016 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hageja ja kostja on abiellunud 6. jaanuaril 2016. Abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis, abielutõendi number XXXX. Hageja kinnitusel on poolte abielusuhted lõppenud pöördumatult peatselt pärast abiellumist. Hageja leiab, et abiellumine kostjaga oli eksitus, viga, mida saab parandada ainult lahutuse kaudu. Ta ei soovi kostjaga abielus olla ega ka leppida. Kumbki pool elab eraldi. Poolte vahel abielusidet tegelikkuses polegi eksisteerinud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et on hagi rahuldamisega nõus, võtab nõude õigeks ning soovib abielu lahutada. Ta kinnitas, et pooled elavad eraldi, kooselu pole olnud ja abiellumisest ei arenenud poolte sisulist abielusidet. Hageja ja kostja avaldasid kohtus ärakuulamisel, et kumbki ei soovi leppida või abielusuhet jätkata. Seega on abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või
2-19-17821/8
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-17821, N Zaya hagi A Ziy vastu abielu lahutamiseks.
2-24-9464/19
K. vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming hagiavalduse läbivaatamata jätmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N. G. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx) Kostja: K. K. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx) Resolutsioon Tühistada tsiviilasjas nr 2-24-9464 10.12.2024 kella 10.30-11.00 määratud istungiaeg Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 2025.
2-23-7807/6
Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx Jõhvi Vallavalitsuses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-20-16803

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta G M hagi S M vastu abielu lahutamise nõudes läbivaatamata.

2. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses G M kanda.

3. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on G M hagi S M vastu abielu lahutamise nõudes. Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu lahutatud 21. aprillil 2021.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohtuasja number 2-20-16803 Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2021, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi G M hagi S M vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: G M (ik XXX) Kostja: S M (ik XXX)

2-20-16803

2(2) Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes.

Kohus tuvastas, et seisuga 26. aprill 2021 on rahvastikuregistri andmetel poolte abielu lahutatud

21. aprillil 2021 Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta tehti abielulahutuse kanne nr XXX.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus leiab, et kuna poolte abielu on juba lahutatud, on hageja eesmärk saavutatud ning hagejal praegusel ajal puudub õigus ja huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset. Seega tuleb hagi jätta läbivaatamata.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda, kostja osales kohtumenetluses isiklikult ning asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad temale kohtukulud, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik