2-19-16531/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Kohtujurist

Anni Haas

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-16531

Tsiviilasi

S-E T (pankrotis) hagi Xxxxja A K vastu kahju

nõudes

Tsiviilasja hind

20 000,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S-E T (pankrotis) (isikukood xxxx), riigi

õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe

Kostja 1 Xxxx(registrikood xxxx)

Kostja 3 A K (isikukood xxxx)

Kostjate 1 ja 3 volitatud esindaja M R

Menetlustoiming

Riigi õigusabi andmise lõpetamine, hagi läbivaatamata

jätmine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasjas 2-19-16531 esitatud hagi läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Lõpetada hagejale riigi õigusabi andmine.

4. Rahuldada vandeadvokaadi Urmas Arumäe taotlus riigi õigusabi osutaja tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks määramiseks

osaliselt.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-19-16531 vandeadvokaadi Urmas Arumäe poolt S-E

Tele osutatud riigi õigusabi tasuks 54,00 eurot (sh käibemaks 9,00 eurot).

6. Määruse punktis 6 nimetatud riigi õigusabi tasu ei kuulu S-E Te poolt

hüvitamisele.

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele, riigi õigusabi osutanud esindajale,

Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile.

2(3)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Määruskaebuse esitamise õigus resolutsiooni punktidele 3-5 on lisaks menetlusosalistele

Eesti Advokatuuril ja Eesti Vabariigil Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.

ASJAOLUD

Kohtu menetluses on S-E T (pankrotis) hagi Xxxxja A K vastu kahju nõudes. Tallinna

Ringkonnakohus

määras

19.05.2020

määrusega

hagejale

riigi

õigusabi

hüvitamiskohustuseta. Alates ringkonnakohtu määruse tegemisest pole kohus ega hagejale

määratud esindaja hagejaga sisuliselt kontakti saanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks (TsMS § 423 lg 2 p 1). Kohus leiab, et kuna hageja ei osale menetluses

ning on kättesaamatu nii kohtu kui ka temale määratud esindaja jaoks, tuleb järeldada, et

hageja puudub huvi menetluses osaleda. Hageja esindajal pole sellises olukorras võimalik

õigusteenust hageja huvides osutada, sest tal puudub võimalus saada esindatavalt juhuseid ja

korraldusi, mis on vajalikud hageja õiguste kaitsmiseks. Kohus leiab, et hagi selline

menetlemine ei vasta hageja huvile ning kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi

vaatamata.

Kui hagejal tekib tulevikus soov oma nõuete sisuliseks menetlemiseks, on hagejal võimalik

pöörduda samade nõuetega uuesti kohtusse.

Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 168 lg 2). Kohus

jätab hagi läbi vaatamata. Ühtegi erandit menetluskulude jaotuse osas käesoleval juhul ei

kohaldu. Seetõttu jätab kohus kostjate menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Asja menetlev kohus võib oma algatusel igas menetlusstaadiumis hinnata, kas jätkuvalt

esinevad alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste

äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine (RÕS § 17 lg 4). Riigi õigusabi

ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene

(RÕS § 7 lg 1 p 5). Pärast riigi õigusabi määramist on selgunud, et riigi õigusabi korras

määratud esindaja ei ole saanud kontakti hagejaga. Hagejaga suhtlemata ei ole esindajal

võimalik kaitsta hageja õiguseid ega saada juhiseid õigusteenuse osutamiseks. Ka kohtul ei

ole õnnestunud saada hagejaga kontakti. Hageja poolse sisendita on tema õiguste kaitsmise

võimalus vähene. Seetõttu leiab kohus, et esineb alus riigi õigusabi andmise lõpetamiseks ja

kohus lõpetab hagejale riigi õigusabi andmise.

Riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi

andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi

õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse (RÕS § 17 lg 6).

Riigi õigusabi tasu on advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu (RÕS § 21

lg 1). Kohus määrab riigi õigusabi korras esindanud advokaadi tasu kindlaks advokaadi

taotluse alusel (TsMS § 22 lg 7 ls 2). Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib

advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel

kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks

tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele

kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele

3(3)

kuuluvad kulud (RÕS § 22 lg 7 ls 1). Kohus lähtub tasu ja kulude suuruse kindlaks

määramisel tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal

kehtinud Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord) (RÕS

§ 22 lg 6).

Tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses on 27,00 eurot iga poole tunni kohta, kuid

kokku mitte üle 540,00 euro ühes kohtuastmes (kord § 10 lg 3). Tasu arvutatakse ühe minutit

täpsusega järgmise täiseuroni, kui määrusest ei tulene teisiti (kord § 1 lg 1). Kui toiming

kestab vähem kui 30 minutit, arvestatakse riigi õigusabi osutamisel väljaspool

advokaadibürood tasu poolele tunnile vastavas miinimummääras (kord § 1 lg 11 ls 1). Tasu

arvestamisel elektroonilise dokumendiga tutvumise, dokumendi koostamise või esitamise,

büroos või sidevahendi abil isikuga suhtlemise või muu riigi õigusabi osutamise eest, kui

toiming tehakse sidevahendi abil või advokaadibüroost lahkumata, tasu miinimummäära ei

kohaldata (kord § 1 lg 11 ls 2).

Hageja esindaja taotles õigusabi tasu kindlaks määramist summas 70,80 eurot. Esindaja

teostas menetluse käigus järgnevad toimingud 1) esindatavaga ühenduse saamiseks

telefonikatsed ja e-kirja koostamine Tallinna Vanglale 15 minutit ja 2) Xxxx kantseleile

vastuse koostamine 35 minutit. Kohus leiab, et esindaja tehtud õigusabitoimingud olid

menetluslikult põhjendatud ja vajalikud, et saada ühendust esindatavaga ja juhiseid edasiseks

menetluses osalemiseks. Hagejale osutati õigusabi kokku 50 minutit. Kohtu hinnangul ei

kohaldu kummagi toimingu suhtes korra § 1 lg 11 teise lause kohaselt miinimummäär, sest

toiminguid oli võimalik läbi viia advokaadibüroos. Seetõttu mõistab kohus õigusabitasu välja

lähtudes tegelikust ajalisest kulust ehk summas 45,00 eurot (27,00 eurot/pooltund x 50 min).

Kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksu-

kohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks

(korra § 1 lg 10). Kostjat esindanud vandeadvokaat Urmas Arumäe osutab õigusteenust

advokaadibüroo kaudu. Arumäe Advokaadibürood OÜ on käibemaksukohustuslane.

Seetõttu lisandub tasule käibemaks ning kohus määrab esindaja tasu suurusena kindlaks

54,00 eurot (45,00 eurot + 20%).

Kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmise riigi õigusabi osutanud

advokaadile korraldab advokatuur (RÕS § 24 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetlus-

kulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse

hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik