2-20-124236/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

23. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-124236

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi S. B.e vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3794,15 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

OK

Incure

OÜ

(registrikood

11542046),

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: S. B. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi S. B.e vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista S. B.elt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 987,08 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 204,66 eurot.

3. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi S. B.elt põhivõlana 1852,33 euro

väljamõistmiseks, intressina 347,36 euro väljamõistmiseks, võla sissenõudmiskulu 50

euro

väljamõistmiseks

ja

sissenõutavaks

muutunud

viivisena

352,72 euro

väljamõistmiseks.

4. Jätta OK Incure OÜ menetluskulud 31% ulatuses S. B.e kanda ja S. B.e

menetluskulud 69% ulatuses OK Incure OÜ kanda.

5. Rahuldada OK Incure OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.

6. Määrata OK Incure OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 355 eurot (sh riigilõiv

325 eurot ja kohtutäituri tasu 30 eurot).

7. Jätta S. B.e menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

8. Mõista S. B.elt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 110,05 eurot.

9. Mõista S. B.elt OK Incure OÜ kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja

arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS),

nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. OK Incure OÜ esitas 25.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.

B.elt 3538,16 euro saamiseks. Kohus tegi 09.07.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu osakond üritas dokumente kätte

toimetada kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile xxxx, kuid dokumendid tagastati

märkega „tagastatud hoiutähtaja möödumisel“ ja „2 katset ebaõnnestusid“ ning e-posti

aadressile xxxx, kuid vastuseta. Kinnistusraamatu andmetel on xxxx korteriomanik kostja isa,

kuid kohtul ei õnnestunud isaga kontakti saada. Hageja edastas menetlusdokumendid

kohtutäiturile H. K., kes tagastas need 09.11.2020 kättetoimetamise võimatuse tõttu.

Kohtutäituri aruande kohaselt andis ühistu juhatuse esimees teada, et kostja isa elab xxxx

korteris kindlasti, vahel näeb ka võlgnikku, kuid ei oska kindlalt öelda, kas kostja elab selles

korteris. Aadressil xxxx ei ole kedagi kodus. Fonolukk ei vasta. Tsiviilasja nr 2-20-124862

menetluses teatas kostja tööandja 11.11.2020, et S. B.e aadress on xxxx.

2. Pärnu Maakohus andis 23.11.2020 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 04.12.2020 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja

põhivõla 2839,41 eurot, intressi 347,36 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 557,38 eurot ja

võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista

kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 325 eurot ja kohtutäituri tasu

menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 30 eurot. Kohus võttis hagi 07.12.2020 määrusega

menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates

määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

3. Rahvastikuregistri andmetel on kostja kehtiv elukoht aadressil xxxx. Kohus üritas

hagiavaldust ja asja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada eeltoodud aadressile,

kuid dokumendid tagastati märkega „tagastatud hoiutähtaja möödumisel“. Politsei- ja

Piirivalveametil ja Tallinna Linnakantseleil puuduvad andmed kostja viibimiskoha ja

kontaktandmete kohta. 03.02.2021 helistas kohtujurist kostja rahvastikuregistris märgitud

telefoninumbritele xxxx ja xxxx, kuid kostjaga kontakti ei saanud. Kohus üritas materjale kätte

toimetada ka kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil xxxx, kuid tulemuseta.

Maksu- ja Tolliameti registri andmetel tegi tööandja kostjale viimase väljamakse novembris

2020.

4. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja elu- või asukoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1

kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte

toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS

sätestatud viisil.

5. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte

avalikult. Teadaanne avaldati 03.02.2021 ja menetlusdokumendid loetakse TsMS § 317 lg 5

alusel kostjale kättetoimetatuks 19.02.2021. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale

antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 12.03.2021. Kostja ei ole

käesolevaks ajaks vastust esitanud.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid

hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes

osaliselt.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 22.08.2017 tarbijakrediidilepingu

krediidi kulukuse määraga 61,79% aastas. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga andmetel

oli 22.08.2017 tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,92%. Seega ületas lepingus

ettenähtud krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidi kulukuse

määra enam kui 3 korda (3,27 korda). Eeltoodust tulenevalt on kostja ja laenuandja vahel

sõlmitud tarbijakrediidileping tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel.

9. VÕS § 4062 lg 3 esimese ja kolmanda lause järgi kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi

lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu

tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise

tingimuste määratlemisel kohaldatakse VÕS § 4061 sätestatud eeldusi.

10. Hagis on esile toodud, et tarbijakrediidileping sõlmiti määramata ajaks. VÕS § 4061 lg 8

kohaselt loetakse arvelduskrediidi korral, et kogu krediit võetakse kasutusse kogu

arvelduskrediidilepingu kehtivusajaks. Kui arvelduskrediidilepingu kehtivusaeg ei ole teada,

arvutatakse krediidi kulukuse määr, eeldades, et arvelduskrediidilepingu kestus on kolm kuud.

Kostja kasutas ajavahemikul 22.08.2017 kuni 30.04.2019 krediiti kokku 3607 eurot. Lähtudes

eeltoodust loetakse, et kogu krediit 3607 eurot võeti 22.08.2017 kohe kasutusse kestusega kolm

kuud, s.o kuni 22.11.2017. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 2619,92 eurot, millest

põhiosa katteks on arvestatud 767,59 eurot, intressi katteks 1737,12 eurot ja kõrvalkulude

katteks 115,21 eurot. Kohus selgitab, et kuna tarbijakrediidileping on tühine, ei ole hagejal

kostja vastu lepingust tulenevaid nõudeid, sh intressi ja lepingujärgse viivise nõudeid ja kõik

kostja tehtud tagasimaksed tuleb arvestada VÕS § 4062 lg 3 alusel hagejalt saadu

tagasimakseteks. Kuna kostja on saanud hagejalt 3607 eurot ja tagastanud sellest 2619,92 eurot,

võlgneb kostja hagejale veel 987,08 eurot (3607-2619,92).

11. VÕS § 4062 lg 3 teise lause kohaselt tuleb kostjal tarbijakrediidilepingu tühisuse tõttu tasuda

krediidi kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses. Viidatud intressimäär

(Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit) on alates 01.07.2016 olnud 0,00%. Seega ei ole hagejal

õigust intressi nõuda ja hageja nõue kostjalt intressi väljamõistmiseks jääb rahuldamata.

12. Kuna laenuandja ja kostja vahel sõlmitud leping on tühine, on hagejal võimalik viivist

nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Juhindudes VÕS § 4061 lg 8 muutus kogu tasumata põhivõlg sissenõutavaks

23.11.2017. Võttes arvesse põhivõla sissenõutavaks muutumise aega, on hagejal õigus nõuda

kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 204,66 eurot

(987,08 eurot × (8%÷365) × 946 päeva). Viidatud summat ületavas osas, s.o 352,72 eurot

(557,38-204,66) jääb hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldamata.

13. Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas

50 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kohus leiab, et kuna leping on tühine, ei saa hagejal olla kostja

vastu lepingujärgset sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. VÕS § 113 lg 5 järgi kui kohustuse

täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju

hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.

14. Hageja ei ole aga hagiavalduses esile toonud, et tal oleks tekkinud viivist ületavat kahju.

Hagiavalduse kohaselt tekkis võla sissenõudmiskulu seoses järgmiste kostjale saadetud

teavitustega: 05.03.2020 nõudekiri postiga, SMS-i ja e-postiga, 11.03.2020 meeldetuletuskiri

e-postiga, 23.03.2020 pretensioon e-postiga, 30.03.2020 pretensioon postiga, 07.04.2020

pretensioon e-postiga, 16.04.2020 kohtuhoiatus e-posti ja SMS-ga, 24.04.2020 hagihoiatus e-

posti, SMS-i ja postiga, 30.04.2020 kohtuhoiatus e-postiga, 06.05.2020 kohtuhoiatus e-posti ja

SMS-ga, 15.05.2020 kohtuhoiatus e-posti ja SMS´ga, 27.05.2020 kohtuhoiatus posti ja e-

postiga, 08.06.2020 meeldetuletuskiri e-postiga. Kohtu hinnangul on üldtuntud asjaoludeks, et

lihtkirja või SMS-i saatmine ei maksa üle ühe euro ja e-kirjade saatmine on tasuta. Märgitud

teadete saatmisega tekkinud kulu ulatus ei saa seetõttu ületada viivisenõuet 204,66 eurot ja

väidetav kahju on sellega kaetud. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole seega

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab selle

rahuldamata.

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi

rahuldatakse ligikaudu 31,41% ulatuses (1191,74 eurot 3794,15 eurost), leiab, et hageja

menetluskulud tuleb 31% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 69% ulatuses

hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

16. Hageja palus määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 355 eurot (riigilõiv 325 eurot ja

kohtutäituri tasu 30 eurot). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud (TsMS § 138 lg 1). Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2) ja kohtutäituri tasu

menetlusdokumentide kättetoimetamise eest on kohtuväline kulu (TsMS § 144 p 51), siis on

tegemist põhjendatud kuludega, mis tuleb hagejale hüvitada. Eeltoodu põhjal määrab kohus

hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 355 eurot. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud

ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt

välja ei mõisteta.

17. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja

mõista 110,05 eurot (31% 355 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

18. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178).

Kohtu selgitused

− Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

− Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

− Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS

§ 416).

− Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149).

− Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

− Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik