2-20-133223/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-133223

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-133223

Tsiviilasi

M. R. hagi Elfo OÜ vastu 575 euro nõudes

Tsiviilasja hind

575 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. R. (isikukood xxx, elukoht xxx);

Hageja lepinguline esindaja (abikaasa):

S.

R. (isikukood xxx, e-post xxx);

Kostja: Elfo OÜ (registrikood 12766049, asukoht

Staadioni tn 9, Juuru alevik, Rapla vald, 79401 Harju

Maakond, e-post info@elfo.ee);

Kostja

seaduslik

esindaja

juhatuse

liige:

A. J.(isikukood xxx).

Kohtuasja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg

1)

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Elfo OÜ-lt hageja M. R.i kasuks töövõtulepingu alusel

üleantu tagastamiseks 575 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt Elfo OÜ-lt hageja M. R.i kasuks menetluskulu hüvitamiseks

125 eurot.

5. Otsus saata pooltele.

2-20-133223

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. M. R. (hageja) esitas 03.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Elfo OÜ-lt (kostja) 600,39 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.09.2020 kostjale

makseettepaneku, millele kostja esitas 23.09.2020 vastuväite. Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakond lõpetas seetõttu 06.10.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 19.10.2020 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 575 euro nõudes. Hageja

tasus hagilt riigilõivu 125 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagiavalduse

esitamisel 80 eurot).

3. Harju Maakohus võttis 30.10.2020 määrusega hagi menetlusse ning edastas kostjale

temalt seisukoha saamiseks.

4. 23.11.2020 esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda ning esitas veel hulga nõudeid, mille osas kohus 26.11.2020 e-

kirjaga selgitas, et olles kostja menetluspositsioonis, ei saa kostja selliseid taotlusi esitada.

5. Hageja oma 28.11.2020 esitatud seisukohas kostja vastusele leiab, hageja hagi on

põhjendatud.

6. 04.02.2021 määrusega selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist ja andis täiendava

tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks.

7. Kostja esitas oma seisukohad 19.02.2021 ja hageja 21.02. ja 23.02.2021 (koos täiendavate

tõendutega).

Hagi nõue ja hagi asjaolud

2-20-133223

8. Hageja palub kostjalt välja mõista 575 eurot, mille ta suulise töövõtulepingu alusel tasus

sularahas kostjale töö eest, mis osutus ebakvaliteetseks. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

9. Hageja toob hagi asjaoludena esile järgmist:

-

hageja ja Elfo OÜ esindaja A. J. sõlmisid 14.01.2020 suulise töövõtulepingu, millega

kostja võttis kohustuse komplekteerida ja paigaldada xxx asuvasse eramusse elektrikilp

ning teha vajalikud ühendused (edaspidi ka kui leping).

-

Hageja omakorda võttis kohustuse tasuda kostjale töö eest arvestusega 25,00 eurot

(k/m-ta) tunnis ning materjalide eest 1 411,13 eurot.

-

15.01.2020 maksis hageja kostjale materjalide eest panga ülekandega 1 411,13 eurot.

-

23.01.2020 paigaldati tellitud elektrikilp eramusse. Hagejal endal elektrialased

eriteadmised puuduvad ja seetõttu ei osanud ta elektrikilbi paigaldamise töö kvaliteeti

kontrollida. Seetõttu tasus ta samal kuupäeval kostjale töö eest sularahas töötasuna 575

eurot, kviitungit vastu saamata. Kviitungi lubas kostja hiljem anda.

-

Hagejal ei olnud mingit põhjust kostja usaldusvääruses kahelda, kuna tegemist on

elektriasjatundjaga (veebileht https://elfo.business.site/).

-

25.01.2020 vaatas kostja töö üle hageja abikaasa S. R. ja helistas koheselt kostjale,

nõudes saadud töötasu tagastamist või töö parandamist. Alguses kostja isegi tunnistas

teostatud vigu, kuid hiljem taganes sellest.

-

OÜ E esindaja poolt 22.04.2020 koostatud ülevaatuse akti kohaselt on kostja poolt

paigaldatud elektrikilp mittenõuetekohane järgmistel põhjustel:

a) süvistatav kilp paigaldati seinale;

b) kilbi skeem ei ole ehitise elektripaigaldisega kooskõlas;

c) kilbi montaaž ei ole vaadeldav ja puudub juhtmete tähistus;

d) kilbis ja selle piirkonnas on ühendusi ja teravate servadega lõikekohti, millest tekib

kaablite vigastamise oht;

e) faasikammi otsad on jäetud paljaks ja elektrijuhtivad osad puute kaugusele;

f) osaliselt on kasutatud koormusele mittevastavaid kaableid;

g) kasutatud on juhtme ristlõikele mittevastavaid jätkuhülsse ja sobimatuid sooni;

h) ühenduste tegemisel ja isoleerimisel ei ole tagatud tuleohutusnõuded.

-

Samuti kinnitas hagejale AS X kontrolli- ja mõõteala spetsialist, kes tegeleb

elektriauditite väljastamisega, et kostja poolt paigaldatud elektrikilbile elektriauditit ei

väljastata.

10. Kuna elektrikilbi paigaldus oli ebakvaliteetne, kuid kostja seda ei tunnista, pöördus

hageja 2020 märtsikuus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (TTJA).

11. TTJA 27.07.2020 otsusega nr 19-1/20-02359-016 hageja avaldus kostja vastu rahuldati

ning kostjal tuli tagastada hagejale 575 eurot. Kostja ei ole TTJA otsust täitnud.

12. Hageja leiab, et poolte vahel on suulisest töövõtulepingust tulenev õigussuhe

(Võlaõigusseaduse § 635 lg 1). Paigaldatud kilp ja ühendused ei vasta seadme ohutuse

seaduse (SOS) nõuetele. SOS § 4 lg 1 kohaselt tuleb seadme kasutamisel ja seadmetööl

tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb

2-20-133223

rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja

kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks.

Nendele nõuetele vastavat seadet ei saa kasutusele võtta (SOS § 5 lg 1).

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 2 p 1, 2 ja 5 alusel ei vastanud töö lepingutingimustele.

VÕS § 642 alusel vastutab töövõtja lepingutingimustele mittevastava töö eest.

14. Hagejal oli õigus töövõtulepingust taganeda. Tegemist ei olnud kestvuslepinguga,

mistõttu hageja 25.01.2020 esitatud soovi lepingu ülesütlemiseks, tuleb käsitada

taganemisavaldusena VÕS § 188 lg 1 järgi.

15. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele lepingust taganeda,

vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline

lepingurikkumine. Hageja on nõudnud alates 25.01.2020 kostjalt töö parandamist, kuid

kostja ei ole seda mõistliku aja kestel teinud. Samuti on hageja korduvalt teinud kostjale e-

posti ja ka telefoni teel ettepanekuid lahendada vaidlus kompromissiga, kuid kostja on seda

ignoreerinud. Hageja on seisukohal, et kostja poolt mõistliku aja kestel töö parandamata

jätmist või parandamisest keeldumist tuleb käsitleda lepingu olulise rikkumisena (VÕS §

646). Hageja on kaotanud huvi lepingu täitmise vastu kostja poolt ning nõuab käesolevas

hagis kostjale makstud paigaldustasu tagastamist.

16. VÕS § 642 lg 2 kohaselt vastutab tarbijatöövõtu puhul töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale.

Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast

ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline

eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Lepingutingimustele mittevastavus

ilmnes 25.01.2020, seega kuue kuu jooksul asja hagejale üleandmise päevast, mistõttu saab

eeldada lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu asja üleandmise ajal ja jaatada kostja

vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.

Kostja vastus hagile

17. Kostja 23.11.2020 vastuses kostja hagiga ei nõustu ja esitab järgmised vastuväited:

-

Kostja raamatupidamise andmetel ei ole toimunud laekumist 575 euro ulatuses.

-

Kostja tunnistab, et teostas elektritööde teenust tarbija M. R.i kinnistul xxx. Teenuse

iseloomuks oli parendada etapiviisiliselt tarbija M. R.i ja S. R.i endi poolt

asjatundmatult paigaldatud elektrilahendus.

-

Kostja teostas elektritöid ning täitis tarbija tellimuse kvaliteetselt ja parimal viisil tarbija

poolt antud lähteülesannet arvestades.

-

Kostja sai aru, et edaspidised vajalikud elektritööd kuni elektripaigaldise auditini

tellitakse kostjalt.

-

2020 maikuus pöördus hageja pretensiooniga kostja poole, teatades, et vähenenud

sissetulekute tõttu ei soovi ta võetud kohustust Elfo OÜ ees täita. Hageja teatas, et

soovib hüvitust. Kostja sai sellest aru nii, et tal on õigus Elfo OÜ poolt paigaldatud

elektrilahendus eemaldada.

-

Kostja ei vaidle vastu ka sellele, et TTJA tegi otsuse nr 19-1/20-02359-016, millega

kohustati Elfo OÜ-d tasuma hagejale 575 eurot, vaatamata sellele, et Elfo OÜ

raamatupidamise andmetel sellist makset ei ole kunagi laekunud kostja arvelduskontole.

2-20-133223

-

Kostja leiab, et talle tekitatakse varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse loomise teel.

Hageja täiendavad selgitused

18. Hageja esitas 28.11.2020, 21.02.2021 ja 23.02.2021 veel järgmised selgitused oma

nõude põhjendamiseks:

-

Hageja tasus töö eest 575 eurot sularahas ja kostja on ilmselt teadlikult jätnud selle oma

raamatupidamises kajastamata.

-

Kostja pole seni hagejalt töötasu nõudnud, seega on ebausutav, et ta ei ole tasu saanud.

Hageja esitab kaudse tõendina väljavõtte oma pangakontost, mis kinnitab, et ta võttis

22.01.2020 välja sularaha 600 eurot selleks, et maksta kostjale töötasu. Muid tõendeid

sularaha tasumise kohta hagejal ei ole, kuna kostja, vaatamata lubadustele, hagejale

kviitungit tasumise kohta ei andnud.

-

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostja ei ole

seni esitanud tehtud töö kohta ka mitte ühtegi dokumenti (sellele asjaolule on hageja ka

esialgses hagiavalduses viidanud /kohtuniku märkus/).

-

A. J. käis elamus enne tööde teostamist olukorraga tutvumas ja hageja andis talle üle ka

elektrikilbi projekti. Saadud projekti järgi kostja komplekteeriski ostetud elektrikilbi.

Seega ei saanud olemasoleva elektrikilbi olukord ja tehtava töö maht olla kostjale

üllatuseks.

-

Hageja viitab kostja poolt TTJA-le 16.05.2020 saadetud e-kirjale, milles kostja sisuliselt

tunnistab raha saamist.

Kostja täiendavad selgitused

19. Kostja täiendas oma 19.02.2021 selgitustes oma vastuväiteid järgnevaga:

-

Hagejal puudus tööde teostamise projekt. Kostja ei teinud elektrilahendust nullist, vaid

parendas hageja enda poolt oskamatult loodud elektrilahendust. Kostja tegi töö

kvaliteetselt.

-

Tööde maht oli väga suur ja kuna hageja soovis, et elektriühendust ei katkestataks

töövälisel ajal, siis olid tööd planeeritud mitmes etapis. Tööde ajakulu oleks olnud kaks

korda suurem, mis oleks täpsustunud tööde lõpetamisel.

-

Hageja katkestas tellimuse ja palkas poolikule tööle hindamise, mis aga ei saa olla

pädev, sest töö oli lõpetamata.

-

Kostja ei vastuta S. R.i ebakvaliteetsest eeltööst tingitud võimalike puuduste eest.

Kostja tegi ettepaneku kompenseerida juba tehtud töö eest kulutatud aeg, mis võrdus

600 euroga. Hea tahte märgiks lahutas kostja sellest 25 eurot. Hageja keeldus.

-

Kostja tegi ka ettepaneku endise olukorra taastamiseks ehk kostja poolt teostatud

elektrilahenduse eemaldamist, millega hageja kostja arvates suuliselt nõustus. Endise

olukorra taastamist ei ole kostjale võimaldatud.

20. Kostja palub hagejalt välja mõista ka õigusabikulud 650 eurot, mis on seotud käesoleva

kohtuasjaga ja ei sisalda käibemaksu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-20-133223

21. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuse, poolte esitatud tõendid ja

täiendavad seisukohad, hinnanud igakülgselt tõendeid nende kogumis asub seisukohale, et

hagi tuleb rahuldada. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda.

22. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(Tsiviilkohtumenetluse seadustiku /TsMS/ § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

23. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks

olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-

st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317; 06.03.2019).

24. Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab

õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte

õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

25. Pooled on ühel meelel nendevahelise õigussuhte kvalifikatsioonis – pooled sõlmisid

14.01.2020 töövõtulepingu – edaspidi leping. Pooled on ka pidanud hagejat tarbijaks. Kohus

nõustub pooltega.

26. Seega on pooltevahelise õigussuhte aluseks VÕS § 635 lg 1 ja hageja on tarbija VÕS §

1 lg 5 tähenduses.

27. Lepingu esemeks oli Kiili vallas xxx asuvasse eramusse paigaldada ja komplekteerida

elektrikilp. Ka selles osas vaidlus puudub. Lisaks ei ole kostja vastu vaielnud, et 23.01.2020

elektrikilp elamusse ka paigaldati (nt on kostja korduvalt viidanud soovile see restitutsiooni

korras eemaldada). Täiendavate tööde tegemise kohta pole kohus poolte kokkulepet

tuvastanud. Kostja on küll kohtumenetluses asunud väitma, et töö jäi pooleli ja pidi jätkuma

eramu muude elektrikaablite jms korrastamisega, kuid seda esitatud tõendid ei kinnita.

28. Hageja on väitnud, et 15.01.2020 tasus ta kostjale ülekandega materjalide eest 1 411,13

eurot. Selles osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

29. Eeltoodud asjaolud loeb kohus TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

30. Vaidlus on selle üle, kas kostja on täitnud lepingut nõuetekohaselt, kas kostja vastutab

töö puuduste eest ja kas kostja on saanud töö eest tasu 575 eurot, mida hageja käesolevas

tsiviilasjas esitatud nõudega tagasi soovib saada.

31. Kostja ei ole eitanud seda, et 25.01.2020 helistas S. R. ehk hageja abikaasa, Elfo OÜ

juhatuse liikmele A. J.le ja nõudis saadud tasu tagastamist või töö parandamist.

32. Esmalt tuvastab kohus, millistele tingimustele pidi töö, s.o elektrikilbi komplekteerimine

ja paigaldamine, vastama.

33. Töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole

selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt

töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida

töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda

töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki

tööd tavaliselt kasutatakse. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb

2-20-133223

kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt

keskmise kvaliteediga. (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14 p 15)

34. Pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, kuid hageja on selgitanud, et pidas

kostjat professionaalseks elektriala spetsialistiks ning usaldas seetõttu, et kostja teeb seaduse

nõuetele vastava kvaliteetse töö, mille eesmärk oli saada eramusse ohutu, nõuetele vastav ja

töötav elektrivarustus.

35. Hageja on esitanud kohtule TTJA 17.07.2020 otsuse nr 19-1/20-02359016 (edaspidi

Otsus), mis kinnitab hageja väidet, et kostja oli tarbija eesmärgist ja soovist teadlik (Otsuse

lk 2).

36. Seega pidi töö vastama tavaliselt seadusele vastava elektripaigaldisele omadustele, mis

võimaldaks elamut elektriga ohutult varustada.

37. Kostja on kohtueelse menetluse käigus TTJA-le saatnud 16.05.2020 e-kirjaga oma

selgitused, milles märgitakse, et olemasolev kilp oli paigaldatud hageja abikaasa poolt

oskamatult, see tuli korda teha.

Kostja kinnitas, et enne tööde alustamist käis ta objekti üle vaatamas. Lisaks oli eramu

normikohaseks elektriga varustamiseks vajalik olnud üle vaadata ka kõik veetud kaablid,

pistikud jne. Oma vastustes kohtule on kostja märkinud, et lootis, et saab ka ülejäänud tööd

teha, kuid hageja katkestas lepingu.

38. VÕS § 641 lg 3 järgi on töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna,

kohustus kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu

nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde

vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida.

Töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, peab

kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele. (vt ka Riigikohtu lahend

tsiviilasjas nr 3-2-176-16 p 15)

39. Seega oli kostjal võimalus objekt enne tööde vastuvõtmist ja nendega alustamist üle

vaadata. Kostja pidi professionaaline veenduma, et ta saab eesmärgiks seatud ülesande

nõuetekohaselt täita. Juhul, kui eelnev, teise isiku poolt tehtud töö või mistahes muu asjaolu

(nt projekti puudumine) oleks seadnud nõuetekohase töö tegemise ohtu, siis oleks tulnud

hagejat sellest informeerida või töö vastuvõtmisest keelduda. Kostja pole tõendanud, et ta

oleks emba kumba teinud. Seega ei saa kostja tugineda sellele, et hageja abikaasa oli

eelnevalt elektritöid valesti teinud või et talle ei esitatud vajalikku projekti.

40. Hageja on kohtule esitanud E OÜ 16.04.2020 koostatud elektripaigaldise ülevaatamise

akti, millest selgub, et elektrikilbi paigaldamine on mittenõuetekohane ja toonud välja

järgmised puudused:

a) süvistatav kilp paigaldati seinale;

b) kilbi skeem ei ole ehitise elektripaigaldisega kooskõlas;

c) kilbi montaaž ei ole vaadeldav ja puudub juhtmete tähistus;

d) kilbis ja selle piirkonnas on ühendusi ja teravate servadega lõikekohti, millest tekib

kaablite vigastamise oht;

e) faasikammi otsad on jäetud paljaks ja elektrijuhtivad osad puute kaugusele;

f) osaliselt on kasutatud koormusele mittevastavaid kaableid;

g) kasutatud on juhtme ristlõikele mittevastavaid jätkuhülsse ja sobimatuid sooni;

2-20-133223

h) ühenduste tegemisel ja isoleerimisel ei ole tagatud tuleohutusnõuded.

41. TTJA-le 16.05.2020 saadetud e-kirjas on kostja kinnitanud, et ei vaidle enamiku

ülevaatuse käigus teostatud puudustele vastu. Ka TTJA Otsuses on tuvastatud, et kostja

rikkus lepingut.

42. Kostja on kohtumenetluses vaielnud vastu sellele, et ta tegu puudustega töö, kuid ei ole

hageja väidete ega tõendite ümberlükkamiseks tõendeid esitanud.

43. Tellija tõendamiskoormis lepingu rikkumise tõendamisel ei saa professionaalse

töövõtjaga vaieldes olla piiramatu olukorras, mis nõuab süvendatud tehnilisi teadmisi.

Töövõtja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev oma ala asjatundja. Kui tellija on

tõendanud, et spetsialist (E on ülevaatuse käigus tuvastanud elektripaigaldise puudused, siis

on see VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 alusel piisav tellija tõendamiskoormise täitmiseks. (vt

ka Riigikohtu 08.11.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-11-58942, p 22)

44. Seega tuvastab kohus, et kostja tehtud töö oli ebakvaliteetne E OÜ 16.04.2020 aktis

toodud põhjustel.

45. Kostja pole vastu vaielnud sellele, et hageja abikaasa helistas 25.01.2020, s.o 2 päeva

pärast elektrikilbi paigaldamist, kostjale ja esitas pretensioonid tehtud tööle nõudes raha

tagasi või töö parandamist.

46. VÕS § 642 lg 2 kohaselt tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale.

Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast

ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline

eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.

47. Hageja on teatanud puudustest juba 25.01.2020 (vastab VÕS § 644 lg 1) ning kirjeldanud

neid E OÜ 16.04.2020 akti alusel hiljemalt TTJA-le esitatud avalduses. Seega kehtib eeldus,

et töö lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal (23.01.2020) ja

kostja vastutab VÕS § 642 lg 2 alusel töö puuduste eest.

48. Lepingust taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1

kohaselt küll tagasitäitmise võlasuhteks ja vabastab lepingupooled VÕS § 188 lg 2 esimese

lause järgi nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt

ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

Pooltel on töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist või

üleantu väärtuse hüvitamist. (vt ka Riigikohtu 08.11.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-6034)

49. Hageja ongi väitnud, et taganes lepingust 25.01.2020. Kostja ei ole eitanud seda, et

hageja lepingu lõpetas (kostja on oma 19.02.2021 selgitustes märkinud, et hageja

„katkestas“ lepingu).

50. Kohus leiab, et hiljemalt TTJA-le avalduse esitamisega on hageja tõendanud, et kostja

ei olnud töös puudusi kõrvaldanud ja hageja oli kaotanud huvi lepingu täitmise vastu.

51. Seega on hagejal tekkinud VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt üleantu

tagastamist.

52. Hageja väidab, et ta on kostjale sularahas maksnud 23.01.2020 575 eurot. Selle summa

tagasisaamist hageja nõuabki. Tasu maksmise tõendamiseks on hageja esitanud TTJA

Otsuse, kostja 16.05.2020 e-kirja TTJA-le ja hageja SEB pangakonto väljavõtte 22.01.2020

kohta (hageja on välja võtnud sularaha 600 eurot).

2-20-133223

53. Kohus leiab, et nende tõenditega kogumis on hageja tõendanud, et ta maksis kostja

esindajale A. J.le 23.01.2020 töö teostamise eest tasu 575 eurot.

54. Kostja on 16.05.2020 e-kirjas TTJA-le kinnitanud, et töö tasu oli kokku lepitud 575 eurot

ja kostja oli valmis hagejaga erimeelsustes kokku leppima, aga kuna hageja abikaasa hakkas

tasutud raha tagasi nõudma, jäi asi pooleli (kostja e-kirja viimane lõik).

55. Kostja asus alles kohtumenetluses väitma, et ta ei ole raha saanud. Õieti märkis kostja

esialgu, et raha ei ole kajastatud kostja raamatupidamises. Kohus leiab, et see, kuidas ja kas

kostja saadud sularaha oma raamatupidamises kajastab, ei tõenda seda, et hageja pole raha

andnud.

56. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjal tuleb hagejale tagastada

saadud 575 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

57. Asja

menetlenud

kohus

märgib

kohtuotsuses

ka

menetluskulude

jaotuse

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

58. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.

59. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

60. Toimiku materjalide alusel tuvastab kohus, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel

riigilõivu 125 eurot.

TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv vajalik kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

61. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik