2-20-145871/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-145871

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-145871

Tsiviilasi

Eesti

Keskkonnateenused AS

hagi

osaühing

BONUSGRUPP vastu 188,40 euro ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

199,87 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Eesti Keskkonnateenused AS (rg-kood 10277820;

asukoht Artelli 15, 10621 Tallinn), lepinguline esindaja M.

A. , e-post XXX;

kostja osaühing BONUSGRUPP (rg-kood 11390524;

asukoht Nooruse 14, Puhja alevik, Elva vald, 61301 Tartu

maakond), seaduslik esindaja juhatuse liige H. J. , e-post

XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS hagi osaühing BONUSGRUPP vastu 188,40 euro

ja viiviste nõudes.

2. Välja mõista osaühingult BONUSGRUPP Eesti Keskkonnateenused AS kasuks

188,40 eurot, millest 142,80 eurot on põhinõue ja 45,60 eurot sissenõutavaks muutunud viivis

11. veebruari 2021 seisuga.

3. Välja mõista osaühingult BONUSGRUPP Eesti Keskkonnateenused AS kasuks viivis

protsendina põhinõudelt 142,80 eurot alates 12. veebruarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 102,67 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud osaühing BONUSGRUPP kanda.

6. Määrata Eesti Keskkonnateenused AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 255 eurot,

millest 75 eurot on riigilõiv ja 180 eurot lepingulise esindaja kulud.

7. Välja mõista osaühingult BONUSGRUPP Eesti Keskkonnateenused AS kasuks

menetluskulud 255 eurot.

8. Välja mõista osaühingult BONUSGRUPP Eesti Keskkonnateenused AS kasuks viivis

menetluskuludelt 255 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele.

2(5)

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Vaidlust ei ole selles, et hageja korraldab jäätmevedu. Hageja väitel on pooled 13. juunil 2016

sõlminud jäätmeveoteenuse osutamise lepingu nr 2723211 (dtl 146-148) koos selle lahutamatuks

osadeks olevate lisadega (dtl 149-152) jäätmete veoks aadressil XXX . Hagiavaldusest (dtl 127-

129) nähtuvalt saatis hageja nimetatud kuupäeval kostjale elektronposti aadressile XXX viidatud

lepingu. Kostja teavitas 14. juunil 2016 hagejat telefoni teel, et on lepingu tingimustega nõus,

kuid ei saa enne 16. juunit 2016 lepingut allkirjastada ja hagejale tagasi saata. Eeltoodut kinnitab

hageja poolt lepingu sõlmimise ja lõpetamise teabe kohta peetav programm (dtl 145), kust

nähtub, et hagejale on 14. juunil 2016 helistatud telefonilt XXX (V. E. telefoninumber) ning

lubatud 16. juunil 2016 lepingu allkirjastamist ja hagejale saatmist. Viidatud programmi kohaselt

helistati hagejale 16. juunil 2016 telefonilt XXX (kostja telefoninumber) ja teavitati hagejat

tühjendamist vajavast 0,6 m3 konteinerist. Eeltoodu ühtib ka kostja poolt 21. märtsi 2021

menetlusdokumendis (dtl 232) märgituga, et telefoni teel sai tellitud prügivedu, samamoodi ka

teenuse lõpetamise soovist teatatud. Samas on kostja leidnud, et poolte vahel ei olnud

jäätmeveoteenuse osutamise lepingut.

Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping

on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, kusjuures leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Jäätmeveoteenuse osutamise lepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi. Kohtu

hinnangul on pooled antud juhul sõlminud suulise lepingu, mille olemasolule viitab ka kostja

poolt vastuses märgitu, et hagejalt sai prügiveo teenus tellitud. Samas nähtub asja materjalidest,

et hageja on kokkulepitud teenust osutades lähtunud kostjale 13. juunil 2016 saadetud kirjalikus

lepingus sätestatud tingimustest ning kostja on sellega nõustunud.

3(5)

3. Hageja on esitanud kohtule jäätmeveoteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva nõude.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista teenuse osutamise tasu 142,80 eurot koos

seadusjärgses määras viivisega.

Kostja ei ole kohtumenetluses vaielnud vastu asjaolule, et hageja on oma lepingulise kohustuse –

vedada kostja määratud objektilt ära jäätmemahutisse kogutud jäätmed – täitnud nõuetekohaselt,

kuid kostja on oma kohustuse – maksta osutatud teenuse eest tasu – jätnud täitmata.

Hageja on pärast teenuse osutamist saatnud kostjale arved teenuse eest tasumiseks. 31. detsembri

2016 arve nr VLGO065115 (dtl 143) kohaselt on kostjale teenust osutatud perioodil 1. oktoober

2016 kuni 31. detsember 2016 summas 92,40 eurot. Oktoobris ja novembris on konteinerit

tühjendatud neljal korral ning detsembris kahel korral, toimunud on üks tühisõit. Arvest

nähtuvalt on kostjal 31. detsembri 2016 seisuga tasumata ka temale varasemalt esitatud arve(te)

alusel 113,70 eurot, mistõttu tuleb kokku tasuda 206,10 eurot. 31. märtsi 2017 arve

nr VLGO1707579 (dtl 144) järgi on kostjale teenust osutatud perioodil 1. jaanuar 2017 kuni

31. märts 2017 summas 50,40 eurot. Jaanuaris on konteinerit tühjendatud neljal korral ning

veebruaris kahel korral, märtsis jäätmevedu toimunud ei ole. Lepingu sõlmimise ja lõpetamise

teabe kohta peetavast programmist nähtub, et kostjale on 15. veebruaril 2017 helistatud kostja

telefoninumbril XXX, kuna konteiner on juba mitmendat korda tühi. Kostja on lubanud saata

avalduse lepingu lõpetamise kohta. Kuna kostja oma lubadust hageja ees ei täitnud, lõpetas

hageja ise lepingu 7. märtsil 2017. Viidatud arvest nähtuvalt on kostjal 31. märtsi 2017 seisuga

tasumata temale varasemalt esitatud arve alusel 92,40 eurot ning tasumisele kuuluvaks summaks

on 142,80 eurot (hageja põhinõue). Järelikult on kostja varasema võlgnevuse 113,70 eurot

vahepealsel ajal tasunud. Seega on kostja temale 13. juunil 2016 saadetud lepingu lisaks olevas

hinnakirjas ettenähtud tasudega nõustunud. Kostja ei ole ka praeguses kohtumenetluses arvetel

märgitud tasu suurust vaidlustanud.

5. Kuna kostja peamiseks kohustuseks on hagejale kui teenuse osutajale tasu maksmise kohustus,

mida kostja on rikkunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist vastavalt

VÕS § 108 lg-le 1.

Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest.

Vastavalt VÕS § 103 lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuivõrd

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

Arvestades asjaolu, et kostja ei ole antud kohtumenetluses hageja tasunõudele põhjendatud

vastuväiteid esitanud ja hageja nõuab tasu juba osutatud teenuse eest, tuleb hageja nõue

rahuldada täies ulatuses.

Eeltoodud põhjendustest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 142,80 eurot

põhivõla katteks.

6. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivisenõude, taotledes

kostjalt nii sissenõutavaks muutunud viivise kui lisanduva viivise väljamõistmist.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

4(5)

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette,

et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuna kostja on oma lepingulise kohustuse – maksta osutatud teenuse eest tasu – jätnud täitmata,

rikkudes sellega lepingut, on hageja lisaks lepingu täitmisele õigustatud nõudma viivist.

Hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgses viivisemääras alates mõlema arve sissenõutavaks

muutumisest kuni 11. veebruarini 2021 kokku summas 45,60 eurot (dtl 154-155).

Kohus on seisukohal, et põhjendatud on ka hageja lisanduva viivise nõue. Kohus märgib, et

viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva

kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise

lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada

võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane

täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis

seadusjärgses määras põhinõudelt 142,80 eurot alates 12. veebruarist 2021 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte enam kui 102,67 eurot (hagi resolutsioon punkt 2).

7. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 188,40 eurot, millest 142,80 eurot on põhinõue ja 45,60 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 11. veebruari 2021 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

põhinõudelt 142,80 eurot lisanduva viivise seadusjärgses määras alates 12. veebruarist 2021 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 102,67 eurot.

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 240 eurot.

10.1. Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 75 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2

järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd

riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on

hageja menetluskulu summas 75 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

10.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need

kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Seejuures on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu

kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on

vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.

5(5)

Hagejale esitatud arvest (dtl 131) nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud hageja esindamises

antud kohtumenetluses ajakuluga kokku 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (lepingu mittekohane täitmine), hageja nõude olemust

(kohustuse täitmise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas,

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses, kostja sisuliselt vastuväiteid esitanud ei ole) ning

hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

TsMS § 175 lg 1 mõttes hagiavalduse koostamise eest on kokku 1 tunni 30 minuti eest 180 eurot.

Kohus lähtub menetluskulude rahalist suurust vähendades asjaolust, et hageja esindaja

kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise (masshagi) ajakulu

on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumendi koostamine ei ole esindajale olnud

õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu

120 eurot tunnis pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 255 eurot

(75 + 180). Nimetatud summa tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

10.3. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise

menetluskuludelt 255 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik