2-19-19408/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-19408

Kohtuasi

XX avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

kohustamiseks anda või saata avaldajale 11. novembri

2019 protokolli nr 3 lisad

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.02.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu

(registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri

Štšerbin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu poolt esitatud

tõend.

2. Jätta Harju Maakohtu 02.02.2021 määrus muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu kanda.

5. XX taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada

osaliselt. Määrata XX määruskaebusmenetluse menetluskulude suuruseks 691

eurot.

6. Välja mõista Tallinn, Randla tn 15 korteriühistult XX kasuks menetluskulu 691

eurot.

7. Tallinn, Randla tn 15 korteriühistul tuleb väljamõistetud menetluskuludelt (691

eurot) tasuda XX-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

2-19-19408

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja) esitas 10.12.2019 (täpsustused 27.12.2019 ja 23.11.2020) Harju Maakohtule

avalduse, milles palus kohustada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistut (puudutatud isik,

korteriühistu) andma avaldajale kätte või saatma tema e-posti aadressile xxx@gmail.com

korteriühistu

11.11.2019

otsuse

hääletusprotokolli

lisad

(korteriomanike

e-kirjad

seisukohtadega ja korteriomanike isiklikult täidetud hääletamise vormid) 7 päeva jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest.

2. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga Tallinn

Randla 15-622 ja ta on korteriühistu liige.

3. Perioodil 25.10.2019–01.11.2019 toimus korteriomanike seisukohtade alusel otsuse

vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Korteriühistu juhatus koostas 11.11.2019

hääletusprotokolli nr 3 (protokoll).

4. Kuna 11.11.2019 hääletusprotokolli juures puudusid lisad korteriomanike esitatud

seisukohtade näol, esitas avaldaja 12.11.2019 korteriühistu juhatusele avalduse, paludes

väljastada talle korteriomanike e-kirjad ja täidetud hääletamise vormid koos seisukohtadega

otsuse kohta. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 21 lg-le 6 on

korteriomanike seisukohtade ärakirjad hääletusprotokolli lahutamatud lisad, mis tuleb sama

paragrahvi lg 4 järgi saata viivitamata koos hääletusprotokolliga korteriomanikele. Avaldaja

hääleõigus ei ole kuidagi seotud tema korteriomaniku teiste õigustega, mis on sätestatud KrtS-

s, s.h õigusega saada protokolli lisad.

5. Korteriühistu juhatus ei ole avaldajale hääletusprotokolli lisasid väljastanud, mistõttu palub

avaldaja kohustada korteriühistut seda tegema.

Puudutatud isiku seisukoht

6. Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

7. Otsuse eelnõu saadeti 80 korteriomanikule, kes on teatanud korteriühistule oma e-posti

aadressi. Otsuse eelnõu koos hääletamise vormiga edastati ka igale korteriomanikule

postkastidesse paberkandjal. Samuti hääletamise vormid jäeti uksehoidja-turvamehele, kelle

käest oli võimalus saada eelnõu ja hääletamise vormi. E-postiga edastasid oma vastused 5

korteriomanikku, paberkandjal 52 korteriomanikku. Arvestades seisukohti avaldanud

korteriomanike arvu (kokku 57) ei võetud korteriühistu otsust KrtS § 21 lg 3 kohaselt vastu.

Seega ei peaks avaldajal olema huvi protokolli lisade kättesaamise vastu, sest sellega ei kaasne

avaldajale juriidilisi tagajärgi, ta ei otsust vaidlustada või rakendada. Korteriühistu ei ole

2-19-19408

keeldunud avaldajale teabe esitamisest ega keelanud tal tutvuda protokolli ja hääletamise

tulemustega.

8. Avaldaja ei soovinud lahendada asja kohtuväliselt, ei soovinud kohtuda juhatusega

korteriühistu asukoha järgi, et uurida temale huvi pakkuvaid protokolli lisasid. Avaldaja ei

võtnud korteriühistu juhatusega ühendust, vaid edastas korteriühistu üldmeilile 12.11.2019

nõudeavalduse ega veendunud, kas ja millal on seda jõutud lugeda.

9. Puudutatud isik esitas vastuväite avaldaja nõude muutmisele ning leidis, et juhul, kui avaldus

rahuldatakse muudetud kujul, siis on tegemist avalduse osalise rahuldamisega ja sel juhul tuleks

jätta menetluskulud poolte endi kanda.

10. Korteriühistu 17.12.2019 koosolekul otsustati sundvõõrandada avaldajale kuuluv

korteriomand. Kuivõrd avaldaja ei võõrandanud oma korteriomandi vabatahtlikult, siis esitas

korteriühistu tema vastu hagi kohtusse (tsiviilasi nr 2-20-16364). Analoogia järgi KrtS § 22 lg 1

ja § 32 rakendamise kaudu saab väita, et avaldajal võib ka eeltoodud põhjusel puududa

õigustatud huvi 11.11.2019 protokolli nr 3 lisade kättesaamise ja seega ka avalduse rahuldamise

vastu.

Menetluse käik

11. Harju Maakohus keeldus 17.07.2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS §

372 lg 2 p 2 alusel ja leidis, et avaldaja nõuet ei saa KrtS § 45 alusel rahuldada, kuna avaldajal

on õigus üksnes hääletusprotokolli lisadega tutvuda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

06.10.2020 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja tagasi maakohtule avalduse menetlusse

võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas KrtS § 45 ebaõigesti ja

avaldus ei ole õiguslikult perspektiivitu.

Maakohtu määrus

12. Harju Maakohus rahuldas 02.02.2021 määrusega avaldaja avalduse ja jättis menetluskulud

puudutatud isiku kanda. Maakohus kohustas korteriühistut esitama avaldajale paberkandjal või

saatma e-posti aadressile xxx@gmail.com korteriühistu 11.11.2019 protokolli nr 3 (KÜ Randla

15 omanike otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata) lisad – korteriomanike

seisukohtade ärakirjad otsuse kohta (korteriomanike e-kirjad seisukohtadega ja korteriomanike

isiklikult täidetud hääletamise vormid) 7 päeva jooksul määruse jõustumisest. Menetluskulud

jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulud 1252 eurot ja viivise.

13. KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu

tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

14. Vaidlus puudus, et perioodil 25.10.2019–01.11.2019 toimus korteriühistu korteriomanike

seisukohtade alusel otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata ja korteriühistu juhatus

koostas 11.11.2019 hääletusprotokolli nr 3. Sellist otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku

kutsumata reguleerib KrtS § 21. Perioodil 25.10.2019–01.11.2019 kehtinud KrtS § 21 lg-te 2,

4 ja 5 järgi oli korteriühistu kohustatud saatma korteriomanikele koos hääletusprotokolliga ka

selle lahutamatu lisa, s.o korteriomanike seisukohtade ärakirjad. Puudutatud isik kinnitas, et

e-postiga esitasid oma seisukohad 5 korteriomanikku ja paberkandjal 52 korteriomanikku.

Asjas puudub vaidlus, et korteriühistu neid lisasid avaldajale väljastanud ei ole. Puudutatud isik

2-19-19408

esitas avaldajale 11.11.2019 protokolli nr 3 ja kohtumenetluses veel hääletamise tulemuste

tabeli, kuid sellega ei saa lugeda täidetuks KrtS § 21 lg 4 ja lg 5 nõudeid.

15. Maakohtu hinnangul ei ole asjakohased puudutatud isiku vastuväited, mille kohaselt ei ole

korteriühistu keeldunud avaldajale teabe esitamisest ega keelanud tal tutvuda protokolli ja

hääletamise tulemustega, avaldaja ei ole helistanud korteriühistu juhatusele või tulnud

vastuvõtule. KrtS § 21 lg 4 näeb ette korteriühistu kohustuse need dokumendid

korteriomanikule saata, seega nõude täitmiseks tuleb need kas paberkandjal või elektrooniliselt

korteriomanikule esitada. Samuti ei nähtu puudutatud isiku esitatud tõenditest, et korteriühistu

on avaldajale vastuseks 12.11.2019 e-kirjas esitatud nõudele teinud ettepaneku nende

dokumentidega korteriühistu kontoris või mujal tutvuda ja avaldaja on sellega nõustunud.

16. Asjakohatu on puudutatud isiku poolt dokumentide esitamist siduda menetluskulude

kandmisega. Korteriühistul puudub õigus nende esitamisest keelduda kuni menetlusosaliste

vahel kohtumenetluse kulude osas korteriühistut rahuldava lahenduseni jõudmiseni.

17. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku käsitlusega, et avaldajal puudus põhjendatud huvi

protokolli lisadega tutvumiseks, kuna protokollist nähtuvalt ei olnud täidetud KrtS § 21 lg 1

häälteenamuse nõue, mistõttu ei olnud otsus vastu võetud ja see ei kehtinud. KrtS § 21 lg 4 näeb

ette kohustuse koostada hääletustulemuste kohta hääletusprotokoll ja saata see viivitamata

(koos lahutamatute lisadega, KrtS § 21 lg 5) korteriomanikele. KrtS ei näe ette, et

korteriomanikele tuleb saata hääletusprotokoll vaid juhul, kui otsus(ed) on koosolekut kokku

kutsumata vastu võetud. Seega ei saa protokolli lisade saamise õigustatud huvi eitada olukorras,

kus otsuseid vastu ei võetud.

18. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku vastuväitega, et avaldajal puudub õigustatud huvi

protokolli lisade kättesaamise ja seega ka avalduse rahuldamise vastu, kuna korteriühistu

17.12.2019 üldkoosolekul otsustati nõuda avaldajalt korteriomandi võõrandamist KrtS § 32

järgi ning vastavalt KrtS § 22 lg-le 3 ei ole avaldajal enam hääleõigust ega põhjendatud huvi

avalduses nõutud dokumentidega tutvumiseks. Esiteks, 11.11.2019 protokolli nr 3 koostamise

ja hääletustulemuste kindlakstegemise hetkeks ei olnud 17.12.2019 otsus veel tehtud ja see ei

saanud mõjutada enne selle vastuvõtmist tekkinud õiguseid ja kohustusi. Teiseks tuleb nõustuda

avaldajaga, et isegi, kui tema hääleõigus oleks piiratud KrtS § 22 lg 3 alusel, ei mõjutaks see

avaldaja subjektiivset õigust saada korteriomanike otsuseid, hääletusprotokolle ja nende lisasid,

muu hulgas põhjusel, et ka hääleõiguseta isikul on õigus tehtud otsustest teada saada ja neid

vajadusel vaidlustada.

19. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avaldaja soovitud

määruse täitmise viis on põhjendatud ja võimaldab kontrollida määruse täitmist. See ei koorma

puudutatud isikut ülemäära.

20. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna

avaldus kuulus rahuldamisele. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikeks õigusabikulud, mis

on otseselt seotud kohtumenetlusega, s.o avalduse ja vastuste koostamine puudutatud isiku

seisukohtadele. Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse

mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele

tervikuna. Võttes arvesse asjas esitatud dokumentide mahtu ning asjaolu, et esindaja on

hilisemates dokumentides osaliselt oma varasemaid seisukohti korranud, samuti, et tegemist ei

olnud õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega, pidas kohus õigusabi osutamise ajakulu

kliendi huvide kaitseks põhjendatud ja vajalikuks kokku 8 tunni ulatuses.

2-19-19408

Määruskaebus

21. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

22. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. KrtS § 45 lg 1 ei kohaldu praeguses

vaidluses. Praeguse vaidluse eseme suhtes saab alusnormiks olla üksnes KrtS § 21, mille lg 4

esimene lause järgi koostab juhatus hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli ja saadab selle

viivitamata korteriomanikele. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2020 määrusest võib

tuletada, et erinormina kohaldub KrtS § 21. Maakohus rikkus ka põhjendamiskohustust, kui

jättis KrtS § 45 kohaldades kontrollimata nimetatud sätte eeldused.

23. Seaduses ei ole konkreetselt sätestatud, millise tähtaja jooksul tuleb hääletusprotokoll koos

lisadega korteriomanikele esitada. KrtS § 21 lg 4 järgi saadab juhatus selle viivitamata

korteriomanikele, kuid see ei tähenda, et protokoll tuleks esitada korteriomanikele ühe kuu

jooksul. Olukorras, kus korteriühistus on üle 150 korteriomandi, ei saa selle liikmed oodata, et

nende avaldustele vastatakse kohe järgmisel päeval. Lisaks tuleb võtta arvesse iga konkreetse

liikme ja korteriühistu vahelisi suhteid. Avaldaja esitab korteriühistule hulgaliselt erinevaid

päringuid ja nõudmisi ning pöördub iga asjaga kohtusse. Lisaks ei käitu avaldaja heas usus,

omades mitut e-posti aadressi (xxx@gmail.com ja yyy@gmail.com) ja siiani on selgusetu,

kumb aadress on avaldaja ametlik e-posti aadress.

24. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuivõrd korteriühistu ei esitanud

avaldajale protokolli koos lisadega menetluse kestel ja enne tsiviilasja algust, siis on

korteriühistu keeldunud nende esitamisest algusest peale. Asjaolust, et korteriühistu ei jõudnud

vastata avaldaja nõudele ega täitnud seda kohtumenetluse kestel (sest sellisel juhul jäetakse

kõik menetluskulud automaatselt korteriühistu kanda), ei saa järeldada, et korteriühistu on

spetsiaalselt keeldunud avaldajale protokolli ja lisade esitamisest.

25. Asjaolu, et korteriühistu ei jõudnud vastata avaldaja nõudmisele esitada protokolli lisad

avaldaja esimesel nõudmisel, ei saa olla aluseks jätta avaldaja menetluskulud korteriühistu

kanda. Avaldaja ei veendunud enne kohtusse pöördumist, kas korteriühistu sai esialgse

nõudekirja kätte, rikkudes sellega üldist käibekohustust. TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole õiguse

teostamine mh lubatud selliselt, et selle teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele

isikule. Liikmete suhe korteriühistuga ja omavahel ei piirdu üksnes TsÜS § 138 järgse üldise

hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva teisele isikule kahju

tekitamise keeluga, vaid liikmetevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32 ja korteriühistu

liikmed peavad omavahelistes suhetes ja suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet

ning arvestama üksteise õigustatud huve. Kohus jättis põhjendamatult tuvastamata, kas avaldaja

enda tegevus on põhjustanud protokolli koos lisadega kohese väljastamise võimatust.

26. Avaldaja seadis endale eesmärgiks üle koormata korteriühistut tsiviilvaidlustega, sest

avaldaja ei ole teinud korteriühistu juhtkonnale ühtegi konstruktiivset ettepanekut, kuidas oleks

saanud muuta korteriühistu elu paremaks ega esitanud juhatusele oma nägemust, kuidas pooled

oleks võinud lõpetada kõik kohtumenetluses olemasolevad tsiviilvaidlused kompromissiga,

kuigi oma 09.12.2020 seisukohas korteriühistu pakkus avaldajale „/…/ kaaluda kompromisside

sõlmimise võimalusi ka ülejäänud 6 (kuues) tsiviilasjas.

Menetluse edasine käik

27. Avaldaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata.

2-19-19408

28. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited

ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1

tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes TsMS §-ga 659).

30. Korteriühistu esitas koos määruskaebusega tõendina e-kirja, millega soovib tõendada, et

avaldaja kasutab korteriühistut eksitavalt mitut e-posti aadressi. TsMS § 662 lg 3 lubab esitada

määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus rahuldab

korteriühistu taotluse ja võtab tõendi vastu.

31. Puudutatud isik tugineb määruskaebuses sellele, et maakohus kohaldas ebaõigesti

materiaalõigust, tugines ebaõigetele asjaoludele ja jättis asjas tähtsust omavad asjaolud

arvestamata. Määruskaebuses kordab puudutatud isik peamiselt maakohtus esitatud seisukohti.

32. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu lahendi põhjal kaebuses viidatud materiaalõiguse

ebaõiget kohaldamist ega menetlusnormide rikkumist. Erinevalt puudutatud isikust on

kolleegium seisukohal, et maakohus on andnud menetlusosaliste esitatud asjaoludele ja

tõenditele seadusekohase hinnangu. Maakohus tegi tuvastatud asjaolude pinnalt õige järelduse,

et avaldaja soovitud protokolli lisasid ei ole puudutatud isik avaldajale seni andnud ning

puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et esineb

kooskõlas KrtS §-dega 21 ja 45 alus jätta avaldus rahuldamata. Kolleegiumil ei ole alust

kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude

põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Vastuseks

puudutatud isiku määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

33. Asjaoludest nähtuvalt saatis avaldaja 12.11.2019 korteriühistu juhatusele avalduse, paludes

väljastada talle 11.11.2019 hääletusprotokolli nr 3 lisadeks olevad korteriomanike e-kirjad ja

täidetud hääletamise vormid koos nende seisukohtadega otsuse kohta. Korteriühistu ei vastanud

avaldaja 12.11.2019 avaldusele, mistõttu esitas avaldaja 10.12.2019 vastava nõude kohtule.

Korteriühistu peamiste väidete kohaselt esiteks puudub avaldajal üldse õigus nõuda

dokumentide esitamist ja teiseks avaldaja ei veendunud, kas korteriühistu sai avaldaja

12.11.2019 e-kirja kätte.

34. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude õiguslikuks aluseks on KrtS § 45 lg-d 1 ja

3 koostoimes KrtS § 21 lg-tega 2, 4 ja 5. Puudutatud isik teeb Tallinna Ringkonnakohtu

06.10.2020 määrusest ebaõige järelduse. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus

kohaldas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel KrtS § 45 ebaõigesti, mitte ei leidnud, et

see säte praeguses asjas ei kohaldu.

35. Korteriühistul on KrtS § 45 lg-st 1 tulenevalt lai teabe andmise ja dokumentidega tutvumise

võimaldamise kohustus. Andmete esitamisest ja dokumentidega tutvuda võimaldamisest

keeldumise õigus on korteriühistul üksnes KrtS § 45 lg-s 2 sätestatud erandjuhtudel. KrtS § 45

lg 1 annab üldjuhul korteriomanikule õiguse nõuda korteriühistult teavet või dokumentidega

tutvumist, mitte dokumentide endale saatmist. Kui KrtS § 45 lg 1 alusel esitatud nõude korral

on avaldajal kohustus põhjendada ja kohtul kontrollida, kas nõutud teabe või dokumentidega

2-19-19408

on põhjendatud tutvuda, siis KrtS § 21 lg-test 2, 4 ja 5 tulenevalt on korteriomanikel õigus

tutvuda korteriühistu üldkoosoleku protokollide ja nende lisadega ning seadusega ei ole seda

õigust piiratud ega korteriühistule jäetud kaalumisruumi vastava nõude täitmisel. Eeltoodud

sätetest tulenevalt tuleb lisad korteriomanikule edastada koos protokolliga.

36. Ringkonnakohus nõustub korteriühistuga, et KrtS ei näe ette konkreetset tähtaega, millise

jooksul peab korteriühistu nõudele vastama ja korteriomanikule dokumendid esitama, kuid see

ei tähenda, et puudutatud isik ei pea oma kohustust täitma või võib seda teha oma äranägemisel

suvalisel ajal.

37. KrtS § 45 lg 3 kohaselt korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või

dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle

otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise

saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole

vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või

dokumentidega tutvumist võimaldama.

38. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-3492 tehtud määruse p-s 11 selgitanud, et äriseadustiku

(ÄS) § 166 lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise eelduseks esiteks see, et osanik on esmalt

taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust ühingult. Selle reegli eesmärk on suunata

äriühingu osanikke esmalt suhtlema äriühinguga kohtuväliselt. Teiseks peab juhatus olema

teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud.

Alles siis, kui juhatus keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast, või

kui on selge, et juhatus ei vasta avaldaja teabenõudele, on alus pöörduda avaldusega kohtusse.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12 tehtud määruse p-s 20 selgitas Riigikohus, et ÄS § 166 lg-s 3

sätestatud 4-nädalane tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil osanik esitab taotluse, s.o teeb

osaühingule vastava sisuga tahteavalduse. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud

tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 järgi tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub

kehtivaks kättesaamisega. ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgemise alguseks saab lugeda

päeva, mil osaühing saab osaniku taotluse kätte või päeva, mil taotluse saab lugeda TsÜS § 69

järgi kättesaaduks.

39. Riigikohtu tsiviilkolleegium on TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel selgitanud, et e-kiri on

jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid

e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegiumi

seisukoha järgi saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt

järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt

Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-6538, p 14). Avaldaja saatis 12.11.2019 e-kirja

e-postiaadressidele kkk@gmail.com ja sss, millest esimene on korteriühistute registri andmetel

korteriühistu ametlik e-posti aadress (tl 8). Määruskaebusest ei selgu, miks korteriühistu

ametlikule e-posti aadressile saadetud e-kiri ei oleks pidanud korteriühistuni jõudma.

Korteriühistu esitas koos määruskaebusega tõendina e-kirja, mis on saadetud korteriühistu poolt

e-postiaadressilt kkk@gmail.com (tl 131). Eeltoodust saab järeldada, et e-posti aadress on

kasutusel. Seega sai lugeda avaldaja 12.11.2019 e-kirja kättesaaduks hiljemalt 13.11.2019.

40. Ringkonnakohus leiab, et eelpool toodud Riigikohtu lahenditest lähtudes tuleb KrtS § 45 lg

3 tõlgendada viisil, kus korteriomanik võib teabe saamiseks või dokumentidega tutvumiseks

esitada kohtule avalduse siis, kui eeldatavalt on korteriühistu saanud kätte teabenõude ja tal on

olnud mõistlik aeg sellele vastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et mõistlikuks ajaks võiks

pidada analoogiast lähtudes avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg-s 1 märgitud 5 tööpäeva

pikkust aega.

2-19-19408

41. Ringkonnakohus ei nõustu korteriühistu seisukohaga, et KrtS § 21 lg-s 4 sätestatud nõuet

viivitamatult koostada hääletusprotokoll ja saata see korteriomanikele, ei saanud avaldaja

korteriühistu suurusest tulenevalt nõuda kiiremini kui kuu aja jooksul, mistõttu avaldaja avaldus

kohtule oli esitatud ennatlikult. Korteriühistu koostas 11.11.2019 protokolli nr 3. Avaldaja

nõutud korteriomanike e-kirjad seisukohtadega ja korteriomanike isiklikult täidetud

hääletamise vormid olid selleks kuupäevaks korteriühistule esitatud. Seega pidid korteriühistul

11.11.2019 protokolli koostades olema lisad komplekteeritud ja avaldaja nõude saamisel ei

saanud olla selle täitmine üleliia ajamahukas töö, seda sõltumata korteriühistu suurusest.

42. Määruskaebuses viidatud TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või

liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea

usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sama sisuga on KrtS § 12 lg 2, kuigi

sõnaselgelt ei pane see kohustusi korteriühistule ega juhatusele. Nende sätete mõttest tuleneb,

et ka korteriühistu juhatus peab korteriomaniku suhtes käituma heas usus. Sellega on hõlmatud

mõistlikus ulatuses ja asjaolusid arvestades sobiva tähtaja jooksul vastamine pöördumistele ja

avaldustele. Korteriühistu ei vastanud avaldaja 12.11.2019 avaldusele 4 nädala jooksul,

mistõttu esitas avaldaja 10.12.20219 vastava nõude kohtule (KrtS § 45 lg 3). Otsitud on

korteriühistu ettekääne, et avaldaja eksitas erinevate e-posti aadressidega. Korteriühistul oli

võimalik saata vastus avaldaja nõudele kas avaldaja märgitud e-posti aadressile või ka

mõlemale aadressile. Samuti ei õigusta avaldaja nõudele vastamata jätmist asjaolu, et

väidetavalt esitab avaldaja korteriühistu hinnangul hulgaliselt päringuid. Korteriühistul on

kohustus päringutele ja pöördumistele vastata, sõltumata sellest, kas need tulevad pidevalt ühelt

korteriomanikult või erinevatelt.

43. Ringkonnakohtu hinnangul oli avaldaja 12.11.2019 nõue seaduslik ja asjas esile toodu

põhjal ei saa järeldada, et avaldaja tegevus võis põhjustada protokolli koos lisadega kohese

väljastamise võimatust. Korteriühistu ei ole ka menetluse kestel täitnud KrtS § 21 lg-tes 4 ja 5

ette nähtud kohustust ega avaldaja nõuet täitnud. Põhjendamatu on seejuures korteriühistu

seisukoht, et viimane ei saanud avaldaja nõuet kohtumenetluse ajal täita, kuna see oleks

automaatselt kaasa toonud menetluskulude kandmise.

44. Korteriühistu leiab, et menetluskulusid ei saa jätta tema kanda põhjusel, et korteriühistu ei

jõudnud vastata avaldaja nõudmisele esitada protokolli lisad avaldaja esimesel nõudmisel.

Küsimus ei ole üksnes selles, et korteriühistu ei täitnud avaldaja nõuet esimesel nõudmisel, vaid

korteriühistu ei ole nõustunud avaldaja nõuet täitma ka kohtumenetluse kestel, vaidlustades

avaldaja nõuet rahuldava maakohtu määruse ja otsides endiselt põhjuseid, miks korteriühistu ei

peaks avaldaja nõuet üldse täitma.

45. Maakohus tugines menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teisele lausele, mille

kohaselt võib kohus, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, otsustada et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

46. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on seejuures kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema

astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt

Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-176-16 p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamise

otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Maakohtul oli õigus otsustada

menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest. Maakohus ei ole menetluskulude

jaotamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kohus on oma seisukohta põhjendanud ja

määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks.

2-19-19408

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine määruskaebemenetluses

47. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (puudutatud isiku) kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

48. Avaldaja

esitas

menetluskulude

nimekirja,

mille

kohaselt

on

ta

kandnud

määruskaebemenetluses menetluskulusid 907,20 eurot (käibemaksuga), mis moodustub

esindajatasust 6,3 tunni töö eest tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Õigusabi seisnes

maakohtu määrusega tutvumises (1 tund), kliendiga nõupidamises (0,5 tund), määruskaebusega

tutvumises ja analüüsimises (3 tundi), seisukoha koostamises (1,5 tundi) ja menetluskulude

nimekirja koostamises (0,3 tundi).

49. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

50. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud ringkonnakohtu hinnangul

vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on avaldaja esindaja koostanud seisukoha

määruskaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu määruse ja määruskaebusega ning

eeldatavalt suhtlema kliendiga. Kolleegium leiab, et avaldaja lepingulise esindaja

õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahtu arvestades ülepaisutatud.

Maakohtu määruse sisu ja pikkust arvestades on põhjendatud ajakulu sellega tutvumiseks 0,5

tundi. Määruskaebuse analüüsimise ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

1,5 tunni ulatuses, kuna määruskaebuses on valdavalt korratud maakohtus esitatud väiteid.

Eeltoodu tõttu ei ole praegusel juhul ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik avaldaja

lepingulise esindaja ajakulu määruskaebemenetluses suuremas mahus kui 4,8 tundi.

51. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe

tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse

hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist. Kolleegium peab avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks ja

TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks.

52. Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldajale hüvitamisele menetluskulu 691 eurot (4,8 x 144).

Avaldaja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab

ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest

väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

53. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)