2-18-7980/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-7980

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Tallinna linna hagi YY vastu XX 16.11.2016 koduse

testamendi tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. novembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

49 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja: Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu,

registrikood 75023757), lepinguline esindaja Inken Logberg

Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Andrei Vesterinen

Kohtuistungi toimumise aeg

06.04.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2020 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja YY kanda.

4. Tallinna linnal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid apellatsioonimenetluses ei

ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn esitas 23.05.2018 Harju Maakohtule hagi YY vastu, paludes tuvastada XX

(pärandaja) 16.11.2016 koduse testamendi tühisus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse ja selle 31.05.2018 täpsustuse kohaselt suri pärandaja 14.12.2016. Pärandajal

seadusjärgseid pärijaid ei olnud.

3. Notar

Kätlin

Aun-Jansik

väljastas

30.05.2017

hagejale

pärandvara

kohta

pärimistunnistuse, milles on märkusena välja toodud, et kostja on esitanud notarile

pärandaja 16.11.2016 omakäelise testamendi, mille kohaselt on pärandaja määranud talle

kuuluva korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas annakuna kostjale. Pärandvara suhtes

viidi läbi inventuur, mille käigus selgus, et pärandajal oli lisaks korteriomandile vara ka

krediidiasutuses: AS Swedbank arvelduskontol 8221,27 eurot ja hoiukontol 25 096,44

eurot. Nimetatud vara osas pärandaja korraldusi ei teinud.

4. Hageja poolt pärandvara vastuvõtmisel ilmnes puudujääk pärandvaras, mille kohta esitas

hageja avalduse politseisse, kus algatati 16.11.2017 kriminaalmenetlus nr 17231702379.

Tunnistajana

kuulati

üle

ka

kostja.

Kriminaalmenetlus

lõpetati

27.02.2018.

Kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud ja kostja poolt esitatud testamendi sisu on

vasturääkivad, mis annavad põhjuse kahelda testamendi õigsuses.

5. Esmalt erineb testamendil olev allkiri niivõrd testamendi sisutekstis olevast käekirjast, et

jääb kahtlus, et testament ei vasta pärimisseaduses (PärS) § 24 lg-s 1 sätestatud omakäelise

testamendi nõuetele – selle on koostanud kolmas isik. Teiseks ilmnes, et testamendi

koostamisel ei ole järgitud ka PärS § 19 sätestatut, mille kohaselt teeb pärandaja oma surma

puhuks pärandi kohta korraldusi. Kriminaalmenetluses antud tunnistajate ütlused muude

korralduste, sh matuste korraldamise kohta erinesid olulises osas, mis annavad alust arvata,

et testamendis ei kajastu pärandaja tegelik tahe.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Hageja kahtlused testamendi tühisuse kohta on alusetud. Testament on allkirjastatud

testaatori poolt ja see on kehtiv. Pärandaja oli kostja lähedane sõber, keda pärandaja usaldas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1282 eurot viivise tasumise kohustusega.

9. Käekirjaekspertiisi aktis nr 19E-DK0047 on riiklikult tunnustatud eksperdid KL ja MV

asunud seisukohale, et esineb viiteid, et ekspertiisiks esitatud XX 16.11.2016 koduse

testamendi tekst ei ole kirjutatud XX poolt. Arvamus on antud arvamuse skaala astmel 6,

mis ekspertiisiaktis märgitu ja ekspertide poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt

tähendab seda, et lahkuminekuid võrdlusmaterjalidega tuvastati käekirjade võrdlemisel

rohkem kui kokkulangevusi. Ekspertiisiakti teise punkti kohaselt ei ole võimalik määrata,

kas vaidlustatud allkirja XX 16.11.2016 kodusel testamendil on kirjutanud XX. Seega on

ümber lükatud kostja väide et XX koostas 16.11.2016 omakäelise koduse testamendi,

milles tegi annaku talle kuulunud korteriomandi näol kostjale.

10. Kuna XX 16.11.2016 koostatud kodune testament ei vasta PärS § 24 lg 1 sätestatud

tingimustele, sest see ei ole kirjutatud ning allkirjastatud ühe ja sama isiku poolt, on

nimetatud testament tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt tühine, sest

see ei vasta kodusele testamendile, s.o omakäelisele testamendile seaduses sätestatud

vorminõuetele, mille kohaselt peab omakäeline testament olema kirjutatud algusest lõpuni

oma käega, testamendile tuleb märkida selle tegemise kuupäev ja aasta, kusjuures

omakäeliselt kirjutatud testament peab olema ka testaatori poolt ise alla kirjutatud.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata,

alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks ning jätta menetluskulud

hageja kanda.

12. Maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis kostja esitatud kõik taotlused (tunnistaja

ülekuulamine,

täiendavate

tõendite

kogumine,

kordusekspertiisi

määramine)

põhjendamatult rahuldamata, võttes sellega kostjalt võimaluse oma vastuväidete

tõendamiseks.

13. Asjas läbi viidud ekspertiis ei ole teostatud nõuetekohaselt. See on läbi viidud lohakalt.

Kohus võttis täiendavate tõendite kogumata jätmise ja korduvekspertiisi määramata

jätmisega kostjalt võimaluse selle tõendamiseks.

14. Maakohus ei vastanud kõikidele kostja vastuväidetele, millega rikkus otsuse põhjendamise

kohustust.

Vastus apellatsioonkaebusele

15. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1

p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

17. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse

või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

18. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

19. Ringkonnakohus

ei

nõustu

apellatsioonkaebuse

väitega,

et

maakohus

rikkus

menetlusnorme, kui jättis rahuldamata kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks,

täiendavate tõendite kogumiseks ja kordusekspertiisi määramiseks.

20. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline TsMS

§ 236 lg 3 põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit

esitada või tõendite kogumist taotleb.

21. Käesolevas asjas on vaidluse all asjaolu, kas XX kodune omakäeline testament on

kirjutatud ja allkirjastatud testaatori poolt. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus

13.05.2020 määrusega (II kd lk 7-8) põhjendatult rahuldamata kostja taotluse tunnistajate

PP ja TT ülekuulamiseks. Kostja soovis tunnistajate ütlustega tõendada, millised suhted

olid tunnistajatel testaatoriga, kui kaua nad testaatorit tundsid ja kes korraldas testaatori

matmise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need asjaolud ei oma käesoleva asja

lahendamisel tähtsust. Kostja ei toonud maakohtus välja, milliseid konkreetseid

vaidlusaluse testamendiga seonduvaid asjaolusid ta soovis tunnistajate ütlustega tõendada

Apellatsioonkaebuse üldsõnaline väide, et tunnistajatele võisid olla teada mõned olulised

asjaolud seoses testamendiga, ei muuda maakohtu seisukohta ebaõigeks.

22. Sama määrusega jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja taotluse välja nõuda

Elena Popova suhtes alustatud kriminaalmenetluse toimik, kuna selle tõendiga ei saa

tõendada või ümber lükata väiteid, mis omavad asja lahendamisel tähtsust, s.o kas testaatori

kirjutas vaidlusaluse testamendi omakäeliselt või mitte. Samuti jättis maakohus

põhjendatult rahuldamata kostja taotluse tema vande all ülekuulamiseks, millega kostja

soovis tõendada testaatori tervislikku seisundit.

23. Samuti jättis maakohus 08.09.2020 istungil põhjendatult rahuldamata kostja taotlused Eesti

Kohtuekspertiisi

Instituudilt

DO-MR-DK01

„Käekirjaekspertiisi

ja

-uuringu

meetodikirjelduse“ ning 29.12.2015 käskkirja nr 118 „Avalikule teabele juurdepääsu kord

ja tingimused“ väljanõudmiseks (II kd lk 39 pöördel).

24. Käekirjaekspertiisi tegid riiklikult tunnustatud eksperdid KL ja MV (akt I kd lk 152-160),

nad vastasid 08.09.2020 kohtuistungil (protokoll II kd lk 35-39) poolte küsimustele ja

täiendavalt kirjalikult kahele kostja küsimusele (II kd lk 41). Ükski kostja küsimus ei

jäänud ekspertide poolt vastamata. Muu hulgas põhjendasid eksperdid, miks nad lähtusid

järelduse tegemisel võrreldud käekirjade lahknevatest tunnustest. Eksperdid selgitasid

kohtuistungil, et olulisi kokkulangevusi võrdlusmaterjaliga nad ei leidnud (II kd lk 37).

Samuti selgitasid eksperdid, et käekiri on ajas muutuv, aga isikupärased eritunnused jäävad

samaks. Lisaks kinnitas ekspert KL 12.09.2020 kohtule kirjalikult, et isikupäraseid

kokkulangevusi testamendi teksti ja võrdluseks esitatud XX käekirjanäidiste vahel ei

tuvastatud (II kd, tl 41). Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja ekspertide

järeldusega ei nõustu, ei anna alust kahelda ekspertiisi läbiviimise korrektsuses.

25. Kuna eksperdiarvamus ei olnud ebaselge, vasturääkiv ega puudulik ja eksperdid vastasid

kõikidele täiendavatele küsimustele, ei pidanud kohus kordus- või täiendavat ekspertiisi

määrama. Nimetatud ekspertiiside määramine on TsMS § 304 lg 1 esimese lause ja lg 3

esimese lause kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Tegemist on kaalutlusõigusega ja

maakohus teostas seda õiguspäraselt.

26. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui

kohustas kostjat esitama ekspertidele esitatavad küsimused enne kohtuistungit kohtule.

TsMS § 303 lg 3 teise lause järgi võib ekspertidele esitatavad küsimused esitada eelnevalt

kohtule, kes edastab need eksperdile. Kohus ei nõudnud kostjalt küsimuste esitamist, vaid

palus seda 13.05.2020 määruses teha, selgitades samas, et see ei välista ekspertidele

täiendavate küsimuste esitamist kohtuistungil (II kd lk 8 pöördel).

27. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav