2-20-3374/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-3374

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Tervio OÜ hagi Edisoft Group OÜ ja X vastu

solidaarselt võla 16 666,65 euro, kahjuhüvitise 720 euro

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04. detsembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Edisoft Group OÜ ja X apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

18 777,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja: Tervio OÜ (registrikood 14879668), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Kostja I: Edisoft Group OÜ (registrikood 12818935)

Kostja II: X (isikukood XXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman

Kohtuistungi toimumise aeg

06.04.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04. detsembri 2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta solidaarselt Edisoft Group OÜ ja X kanda.

4. Välja mõista Edisoft Group OÜ-lt ja X-lt solidaarselt apellatsioonimenetlus kulude

hüvitamiseks 900 eurot Tervio OÜ kasuks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tervio OÜ esitas 02.03.2020 Harju Maakohtule hagi Edisoft Group OÜ (kostja I) ja X

(kostja II) vastu solidaarselt võla 16 666,65 euro, kahjuhüvitise 720 euro ja viivise

väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Hagiavalduse ja selle 11.03.2020 täpsustuse kohaselt sõlmisid Rapavis OÜ ja kostja I

03.03.2018 nõude loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingu nr 20180227

(leping). Kostjaga II sõlmis Rapavis OÜ samal kuupäeval käenduslepingu nr 20180227

(käendusleping), millega kostja II tagas Rapavis OÜ ja kostja I vahel sõlmitud lepingust

tulenevaid kohustusi.

3. Lepingu alusel loovutas Rapavis OÜ tasu eest kostjale I nõude Edisoft Development OÜ

(pankrotis) vastu. Lepingu p 3 kohaselt oli loovutatud nõude suuruseks lepingu sõlmimise

päeval 168 965,42 eurot, millele lisandus menetluskuluna 3400 eurot. Lepingu p 4 järgi

kohustus kostja I tasuma Rapavis OÜ-le loovutatud nõude hinna 80 000 eurot ja tasu

konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest 70 000 eurot. Nõude hinna ja konkurentsikeelu

tasu maksmine pidi toimuma pangaülekannetega. Nõude hinnast 40 000 eurot tuli tasuda

lepingu sõlmimise kuupäeval ja ülejäänud 40 000 eurot, samuti konkurentsikeelu tasu

70 000 eurot tuli tasuda igakuiste võrdsete osamaksete kaupa selliselt, et esimesel aastal

tasutakse 50 000 eurot, teisel aastal 40 000 eurot ja kolmandal aastal 20 000 eurot.

Osamaksete tasumise tähtpäev oli iga kuu 25. kuupäeval. Kokku tuli teha 36 osamakset 3

aasta jooksul. Lepingu lisaks oli maksegraafik.

4. Kostja I täitis lepingust tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt kuni 25.09.2019, mil

toimus viimane laekumine. Kostja I jättis lepingule lisatud maksegraafikus märgitud

maksed 2019. a oktoobris, novembris ja detsembris ning 2020. a jaanuaris tegemata.

5. 31.01.2020 nõude loovutamise lepinguga loovutas Rapavis OÜ hagejale lepingust

tulenevad nõuded kostja I vastu, sealhulgas nõuded, mille täitmise tähtaeg ei olnud veel

saabunud, samuti kõik tingimuslikud ning tulevikus tekkida võivad nõuded. Nõude

loovutamisest teavitas Rapavis OÜ kostjat I. Kostja I sai teatise kätte 07.02.2020.

6. 06.02.2020 esitas hageja esindaja kostjale I nõude sisenõutavaks muutunud maksete

13 333,32 euro ja nõude koostamisega tekkinud õigusabikulu 720 euro tasumiseks. Kostja

I sellele ei reageerinud.

7. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud võlgnevuse suurus 16 666,65 eurot,

millele lisandub õigusabikulu näol tekkinud kahju 720 eurot.

Kostjate vastuväited

8. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

9. Lepingu p 5 kohaselt oli C-l keelatud osutada EDI teenuseid kõikide temaga seotud isikute

kaudu, mh Docura OÜ kaudu. Docura OÜ rikkus korduvalt seda lepingut, jätkates EDI

teenuste pakkumist ja kasutades selleks kostjalt I ebaseaduslikult kopeeritud platvormi

(täpsemalt platvormi lähtekoodide massiivi).

10. Kostja I esitas rikkumiste kohta 08.11.2018 ja 04.10.2019 pretensioonid ning 28.10.2019

lepingu

ülesütlemisavalduse.

Docura

OÜ

vastas

pretensioonidele,

kuid

ülesütlemisavaldusele mitte.

11. 10.02.2020 sai kostja I kätte Rapavis OÜ teatise nõude loovutamise kohta hagejale.

02.04.2020 sai kostja I kätte Rapavis OÜ 20.03.2020 täiendava tähtaja andmise ja lepingu

ülesütlemise teate. Teates ei mainitud kostja I pretensioone ja ülesütlemisvaldust.

12. Hagi on pahatahtlik, sest hageja teadis, et kostja I on lepingu kehtivalt üles öelnud

28.10.2019 avaldusega. Hageja jätab kohtule avaldamata, et kostja I ülesütlemisavaldus

sisaldas tasaarvestusavaldust ja nõudeavaldust, mille kohaselt oli kostjal I nõue Rapavis

OÜ vastu summas 21 666,67 eurot.

13. Nõude esitamine rohkem kui nelja kuu möödudes pärast kostja I esitatud

ülesütlemisavalduse kättesaamist ilma sellele vastu vaidlemata on vastuolus hea usu

põhimõttega. Vastu ei ole vaieldud ka kostja I tasaarvestusele ja nõudeavaldusele. Kuna

leping on kostja I poolt kehtivalt üles öeldud, ei ole hagi rahuldamiseks alust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõistis neilt

solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 2130 eurot koos viivisega.

15. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

Rapavis OÜ ja kostja I sõlmisid 03.03.2018 nõude loovutamise ja konkurentsikeelu

seadmise lepingu nr 20180227;

-

kostja II sõlmis 03.03.2018 Rapavis OÜ-ga käenduslepingu, millega ta käendas kostja

I lepingust nr 20180227 tulenevate kohustuste täitmist;

-

lepingu nr 20180227 alusel loovutas Rapavis OÜ kostjale I nõude Edisoft

Development OÜ (pankrotis) vastu 80 000 euro eest;

-

lepingus nr 20180227 leppisid pooled kokku, et kostja I tasub Rapavis OÜ-le 70 000

eurot tasu konkurentsikeelu kokkuleppe täitmise eest;

-

lepingus nr 20180227 ette nähtud tasudest pidi kostja I tasuma 40 000 eurot lepingu

sõlmimise päeval ning 40 000 eurot ja konkurentsikeelu tasu 70 000 eurot igakuiste

osamaksetena lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt;

-

kostja I tasus Rapavis OÜ-le lepingu sõlmimisel 40 000 eurot ja tegi lepingule lisatud

maksegraafikule vastavaid makseid kuni 25.09.2019;

-

pärast 25.09.2019 jättis kostja I lepingukohased maksed tasumata;

-

31.01.2020 loovutas Rapavis OÜ lepingust nr 20180227 tulenevad nõuded hagejale

ning Rapavis OÜ teatas kostjale I nõude loovutamisest.

16. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. Eeltoodust tuleneb, et kohustuse täitmist saab lepingu alusel nõuda

võlausaldaja võlgnikult ehk üks lepingu pool teiselt lepingu poolelt.

17. Rapavis OÜ ja kostja I vahel 03.03.2018 sõlmitud lepingut tõlgendades ei saa nõustuda

kostjatega, et lepingu p 6 kohaselt oli leping siduv kõikidele Edisoft kontserni kuuluvatele

ettevõtetele. VÕS § 8 ja § 12 lg 2 järgi ei saa lepingust automaatselt tuleneda mistahes

kohustusi kolmandatele isikutele, kes selliste kohustuste enda kanda võtmisega ei ole

nõustunud ega sellekohast tahteavaldust esitanud. Samamoodi ei saa lepingust tuleneda

automaatselt õigusi isikutele, kes ei ole lepingu pooleks. Kuigi lepingust saab järeldada, et

see kaitses kolmandate isikute õigustena Edisoft kontserni kuuluvate äriühingute õigust

nõuda ise lepingu rikkumise korral leppetrahvi, siis kostjate väited, et poolte ühiseks

tahteks oli anda lepingust tulenevad õigused ja kohustused tervikuna üle mistahes

kolmandatele isikutele, keda lepingus märgitud ei olnud, lepingu tekstiga kooskõlas ei ole.

Samuti ei tulene lepingust, et selle kehtivust mõjutavaid tahteavaldusi oleks saanud teha

mistahes kolmandad määratlemata isikud. Kostjad ei ole tõendanud väiteid sellise poolte

ühise tahte olemasolu kohta. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei oleks saanud

samadel asjaoludel lepingut mõista viisil, kus selle rikkumise lõpetamise nõudeid ja

ülesütlemise avaldusi oleks saanud esitada ükskõik kes ja ükskõik kellele.

18. Kostjad esitasid kohtule Edisoft Estonia OÜ 08.11.2018 pretensiooni, millest ei nähtu,

kellele see oli adresseeritud. Edisoft Estonia OÜ ei olnud 03.03.2018 lepingu pooleks ega

saanud juba ainuüksi seetõttu esitada lepingust tulenevaid nõudeid. Pretensioonist ei ole

võimalik järeldada isegi seda, et see oleks saadetud lepingu teisele poolele ehk Rapavis

OÜ-le.

19. Pretensioonis leiti, et 08.11.2018 seisuga sisaldas C-le kuuluva domeeni docura.ee avaleht

EDI teenusele osutavaid viited ja reklaami. Pretensioonis on loetletud laused, mida on

viidete ja reklaami all silmas peetud. Lisaks heideti ette, et docura.ee avaleht sisaldas EDI

teenuse hinnakirja. Kirja saatja teatas, et peatab konkurentsitasu maksmise kuni rikkumiste

kõrvaldamiseni. Kohus osundab, et lepingu kohaselt pidi tasu maksma hoopis Edisoft

Group OÜ, kes hageja esitatud konto väljavõttest nähtuvalt 2018.a kordagi tasu maksmist

ei peatanud. Kirja saatnud Edisoft Estonia OÜ-l 03.03.2018 lepingust tulenevate maksete

tegemise kohustust ei olnud.

20. Edisoft Estonia OÜ saatis 2018.a pretensiooni e-posti aadressile XXX. Seega ei saadetud

pretensiooni mitte 03.03.2018 lepingu poolele Rapavis OÜ-le, vaid teisele äriühingule.

Docura OÜ esindaja vastas 2018.a pretensioonile ja leidis vastuses, et Docura OÜ

kodulehel oli juttu paberivaba logistika arendusest, mitte EDI teenusest. Täiendavalt

teatati, et kodulehte on muudetud. C vastas pretensioonile ja leidis, et tema ning temaga

seotud isikud tegelevad Masterdata ehk PIM süsteemi müügi ja arendamisega, mitte

konkureeriva teenuse pakkumisega.

21. Eeltoodud e-kirjadest ei saa järeldada, et Docura OÜ ja Rapavis OÜ seaduslik esindaja C

oleks pretensioonis esitatud etteheidega nõustunud või rikkumisi tunnistanud. Kostjad on

ise väitnud, et 2018.a pretensioonis viidatud rikkumised kõrvaldati. Juhul, kui kirjas

väidetud etteheidetele reageeriti, ei saanud need enam olla aluseks mistahes

õiguskaitsevahendite kasutamisele, sealhulgas lepingu ülesütlemisele, sest VÕS § 196 lg 2

võimaldab lepingut üles öelda vaid siis, kui kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud

täiendav tähtaeg on lõppenud tulemusteta.

22. 04.10.2019 allkirjastas Edisoft Estonia OÜ esindaja C-le ja Docura OÜ-le adresseeritud

korduva rikkumise pretensiooni. Selle pretensiooni saatis Edisoft Estonia OÜ e-posti

aadressile XXX. Nõustuda ei saa väitega, et kuna 04.10.2019 pretensioonis oli adressaadiks

märgitud C, oli see saadetud Rapavis OÜ-le, kuigi kirjas oli C-le viidatud kui Docura OÜ

esindajale ning kiri oli saadetud viimati märgitud äriühingule. Rapavis OÜ äriregistri

väljavõttest nähtub, et ettevõtte e-posti aadressiks on YYY. Docura OÜ äriregistri

väljavõttest aga nähtub, et antud ettevõtte e-posti aadressiks on XXX. Kuivõrd 04.10.2019

pretensioonis puudusid mistahes viited 03.03.2018 lepingu teisele poolele Rapavis OÜ-le

ja kirja ei saadetud antud ettevõttele, ei olnud tegemist nõuetekohase ja õiguslikke tagajärgi

kaasa toova pöördumisega. Kui väidetava lepingu rikkumise lõpetamist nõuab lepingu

pooleks mitteolev isik lepingu pooleks mitteolevalt isikult, ei saa sellel olla õiguslikke ja

siduvaid tagajärgi lepingule ning selle tegelikele pooltele.

23. 04.10.2019 pretensioonis on viidatud uutele rikkumistele. Rikkumiseks on peetud EDI

teenuste presentatsiooni tegemist Luminor pangale ja EDI ühenduse loomist Maximale.

Kirjas märgitu kohaselt kajastas Maxima kirja adressaate EDI teenuse pakkujana. Kirjas

anti selle adressaatidele aega rikkumise kõrvaldamiseks kuni 04.11.2019. Kirjas oli

märgitud, et kui rikkumist ei kõrvaldata, lõpetatakse konkurentsikeelu tasu maksmine ja

nõutakse leppetrahvi. Kohus nõustub hageja väitega, et kuna C, Docura OÜ ja kirja saatnud

Edisoft Estonia OÜ ei olnud 03.03.2018 sõlmitud lepingu poolteks, ei saanud see kiri tuua

kaasa õiguslikke tagajärgi lepingu pooltele. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et lepingu

pooleks olnud Edisoft Group OÜ lõpetas lepingust tulenevate tasude maksmise tegelikult

juba varem ehk 25.09.2019, mistõttu ei saa tõenditest järeldada, et väidetavatel rikkumistel

oleks olnud seost lepingust tulenevate Edisoft Group OÜ kohustuste täitmisega.

24. Seda, et Rapavis OÜ oleks rikkunud 03.03.2018 tulenevaid kohustusi või et seda oleks

teinud ettevõtte seaduslik esindaja C, tõenditest järeldada ei saa. C vastas 2019.a

pretensioonile 09.10.2019 ja eitas, et Docura OÜ rikub konkurentsikeeldu. Tema e-kirja

järgi oli presentatsioon Luminoril tehtud enne lepingu sõlmimist ja Maxima on Docura

OÜ-t kajastanud EDI teenuse pakkujana omal algatusel. Lepingu sõlmimist Maximaga C

eitas. Samu seisukohti kordas C 18.10.2019 e-kirjas. E-kirja kohaselt oli Docura OÜ-l

ühendus Maximaga vanade klientidega sõlmitud lepingute täitmiseks.

25. Kuigi kohus selgitas kostjatele vajadust välja tuua ja tõendada, kuidas või kes on

03.03.2018 lepingut rikkunud, kostjaid täiendavaid tõendeid ei esitanud. Hageja esitas

kohtule Maxima Eesti OÜ IT osakonna juhi kinnituse, mille kohaselt ei olnud alates

01.01.2018 kuni kinnituse allkirjastamiseni Maxima Eesti OÜ ja Docura OÜ vahel

sõlmitud ühtegi lepingut. Hageja esitas kohtule Valio Eesti AS IT juhi kinnituse, mille

kohaselt oli antud ettevõttel sõlmitud leping Docura OÜ-ga 2016.a EDI teenuste

osutamiseks. Valio Eesti AS vahetab Docura kaudu Maxima Eesti OÜ-ga dokumente alates

2017.a ning EDI ühendus loodi 01.10.2017. 03.03.2018 lepingus oli Valio Eesti AS klient,

kellega sõlmitud lepingu täitmist võis jätkata.

26. Kostjate väited hageja esitatud Maxima Eesti OÜ IT osakonna juhi ja Valio Eesti AS IT

juhi kinnituste ebausaldusväärsuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Ainuüksi

asjaolu, et tegemist võib olla C-le isiklikult lähedaste või tuttavate isikutega, ei muuda

esitatud tõendeid ebausaldusväärseteks.

27. VÕS § 195 lg-t 1 tõlgendades järeldub, et lepingut saab ühepoolse avaldusega üles öelda

vaid lepingu pool ise. Tõenditest nähtub, et 28.10.2019 allkirjastas Edisoft Estonia OÜ

esindaja

ülesütlemisavalduse,

leppetrahvinõude,

tasaarvestuse

avalduse

ja

nõudeavaldusena pealkirjastatud dokumendi. Dokumendi adressaatideks olid märgitud C

ja Docura OÜ. Lepingu teisele poolele ehk Rapavis OÜ-le kirjas viiteid ei ole. Samuti ei

nähtu kirjast, et Edisoft Estonia OÜ oleks selle saatmisel esindanud teist lepingu poolt ehk

kostjat I. Ülesütlemisavaldus on saadetud e-postiga Docura OÜ-le, samuti C-le ja kostjale

II. Tõenditest ei nähtu, et seda oleks saadetud lepingu teisele poolele ehk Rapavis OÜ-le.

Seega ei saa 28.10.2019 avaldust pidada nõuetekohaseks lepingu ülesütlemise avalduseks.

28. Edisoft Estonia OÜ poolt esitatud kinnitus ei saa muuta 28.10.2019 pöördumise sisu, sest

pöördumises ei ole avaldatud, et see oleks saadetud kostja I esindaja poolt ja viimase nimel.

Ühtlasi ei saa esindaja ise enda kinnitusega luua õiguslikku alust esindusõiguse

olemasoluks. Kinnitus ei muuda asjaolu, et 28.10.2019 kiri oli saadetud isikutele, kes

03.03.2018 lepingu poolteks ei olnud.

29. Ka kostja I avaldatud heakskiit ei saanud muuta 28.10.2019 avalduse sisu. Tahteavaldus

lepingu ülesütlemiseks ei ole tehing, mida tehingu teine pool saaks tagantjärele heaks kiita.

Isegi juhul, kui tegemist oleks olnud tehinguga, mida Edisoft Estonia OÜ oleks sõlminud,

oleks kostja I saanud tehingut heaks kiita vaid siis, kui see oleks olnud sõlmitud tema nimel

ehk Edisoft Estonia OÜ oleks teisele lepingu poolele avaldanud, et ta on kostja I esindaja.

Nii või teisiti ei olnud 28.10.2019 pöördumist saadetud lepingu teisele poolele. Kuna

lepingu teine pool ehk Rapavis OÜ ei ole ka käesolevas kohtumenetluses menetlusosaline,

ei saanud kostja I esitada lepingut puudutavaid tahteavaldusi käesoleva kohtuasja

menetlusdokumentides, sest tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks tuleb kätte toimetada

teisele lepingu poolele.

30. Seda, et Edisoft Estonia OÜ ja kostja I kuuluvad ühte kontserni, on kostjad üksnes väitnud,

mitte tõendanud. Isegi juhul, kui Edisoft Estonia OÜ-l oleks olnud õigus nõuda 03.03.2018

alusel leppetrahvi, oleks leppetrahvi nõude esitamise aluseks pidanud toimuma teise poole

lepingu rikkumine, mida kostjad tõendanud ei ole. Leppetrahvi nõude oleks saanud esitada

lepingu poolele ehk Rapavis OÜ-le, mitte mistahes muudele isikutele. Leppetrahvi nõuet

ei saanud Edisoft Estonia OÜ kuidagi tasaarvestada lepingust tuleneva tasu maksmise

kohustusega, sest Edisoft Estonia OÜ-l ei lasunud ühegi tasu maksmise kohustust ja

03.03.2018 lepingust tulenevaid tasusid ta ka faktiliselt ei maksnud. Teisalt ei saa kostja I

tasaarvestada lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust leppetrahvi nõudega, sest

leppetrahvinõuet ei ole esitanud mitte kostja I, vaid Edisoft Estonia OÜ, kellel kostjate endi

väidete ja lepingu teksti kohaselt võis olla iseseisev leppetrahvi nõudmise õigus.

31. Samuti ei saanud kostja kohtumenetluses tehtud avaldustega üles öelda lepingut, mis oli

juba üles öeldud. 20.03.2020 saatis Rapavis OÜ kostjale I kirja, milles andis lepingu teisele

poolele täiendava tähtaja 10 päeva lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kirjas

märkis Rapavis OÜ, et tasu maksmata jätmine on oluline lepingu rikkumine. Selle tähtaja

möödumisel luges Rapavis OÜ konkurentsipiirangu lepingu üles öelduks. Kuna kostja I

tasu ei maksnud, on 03.03.2018 leping järelikult konkurentsipiirangut puudutavas osas üles

öeldud. Sõltumata eeltoodust oli kostjal I kohustus tasuda 03.03.2018 lepingust tulenenud

makseid, mis olid muutunud sissenõutavaks enne ülesütlemisavalduse saamist.

32. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, et leping oleks kehtivalt kostja I poolt üles öeldud

ning et täidetud oleks lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused.

33. Kostja II vastutab käenduslepingu ja VÕS § 145 lg 1 alusel kostja I lepingust tulenevate

kohustuste täitmise eest, mistõttu tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista

põhinõudena 17 386,65 eurot, millest 16 666,65 eurot on 03.03.2018 lepingust tulenev

põhivõlg ning 720 eurot lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis. Viivisenõue tuleb

rahuldada VÕS § 113 lg 1 alusel alates 02.03.2020 kuni põhivõla tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

34. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

35. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjad ei ole tõendanud seda, et vaidlusaluse lepinguga on

igale Edisoft kontserni kuuluvale äriühingule antud nõudeõigus ning et Edisoft Estonia OÜ

ja kostja I kuuluvad Edisoft kontserni. Hageja ei ole neid väiteid vaidlustanud, mistõttu

tuleb lugeda need vaidlustamata asjaoludeks. Juhul kui kostja pidi neid tõendama, ei ole

kohus selles osas selgitamiskohustust täitnud, mis on oluline menetlusnormi rikkumine.

36. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et kostja I ei saa heaks kiita

Edisoft Estonia OÜ poolt edastatud konkurentsikeelu lepingu ülesütlemisavaldust.

37. Kohus nõustus ebaõigesti hageja väitega, et nõude loovutamisel läksid hagejale üle vaid

õigused (tasu nõudmine), mitte kohustused ja seetõttu ei saa kostjad esitada lepingu

rikkumise vastuväiteid. VÕS § 171 lg 1 järgi on kostjatel uue võlausaldaja korral õigus

esitada kõiki vastuväiteid, mis neil on vana võlausaldaja suhtes.

38. Maakohus jättis ülesütlemisavalduse materiaalsed eeldused hindamata ehk Docura OÜ

poolsed rikkumised sisuliselt analüüsimata. Kuigi Docura OÜ ei olnud lepingu pooleks,

laienes lepingu toime Docura OÜ-le (lepingu p 5). Arvestamata on kostjate väited Decura

OÜ korduva lepingu rikkumise kohta ja pärast pretensioonide saamist nende kõrvaldamine

ehk rikkumiste omaksvõtmine.

39. Rapavis OÜ lepingu ülesütlemisavaldus on kehtetu. Kuna Docura OÜ rikkus lepingut, siis

oli kostjal I õigus jätta lepingust tulenev tasu maksmata ja seetõttu ei olnud Rapavis OÜ-l

alust lepingu ülesütlemiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele

40. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt

tuleb muuta otsuse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

42. Maakohtus ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle: Rapavis OÜ ja kostja I sõlmisid

03.03.2018 nõude loovutamise ja konkurentsikeelu seadmise lepingu nr 20180227;

lepinguga loovutas Rapavis OÜ kostjale I nõude Edisoft Development OÜ (pankrotis)

vastu 80 000 euro eest ja leppisid kokku konkurentsikeelus, millise kohustuse täitmise eest

tasub kostja I Rapavis OÜ-le 70 000 eurot; nendest summadest pidi kostja I tasuma 40 000

eurot lepingu sõlmimise päeval ning 40 000 eurot ja konkurentsikeelu tasu 70 000 eurot

igakuiste osamaksetena lepingule lisatud maksegraafiku järgi; samal päeval sõlmisid kostja

II ja Rapavis OÜ käenduslepingu, millega kostja II käendas lepingust nr 20180227

tulenevate kostja I kohustuste täitmist; kostja I tasus Rapavis OÜ-le lepingu sõlmimisel

40 000 eurot ja tegi maksegraafikule vastavaid makseid kuni 25.09.2019; 31.01.2020

loovutas Rapavis OÜ lepingust tulenevad nõuded hagejale ja teatas kostjale I nõude

loovutamisest.

43. Vaidlus on jätkuvalt selle üle, kas kostja I on lepingu nr 20180227 selle rikkumiste tõttu

28.10.2019 kehtivalt üles öelnud ja tasaarvestanud lepingust tuleneva tasunõude oma

leppetrahvinõudega, mis annaks alust jätta hageja nõue rahuldamata.

44. Kostjad võtsid maakohtus omaks asjaolu, et 08.11.2018 ja 04.10.2019 Edisoft Estonia OÜ

poolt esitatud pretensioonid ja 28.10.2019 lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud vale

isiku poolt valele isikule (tlk 72 pöördel). Sellega on vastuolus kostjate väide, et lepingu

võis üles öelda iga Edisofti kontserni kuuluv äriühing. Ringkonnakohtu hinnangul leidis

maakohus õigesti, et lepingu p 6 eelviimasest lausest saab järeldada, et see kaitses

kolmandate isikute õigustena Edisoft kontserni kuuluvate äriühingute õigust nõuda

lepingu rikkumise korral ise leppetrahvi. Lepingu tekstist ei saa aga järeldada, et lepingust

tulenevad õigused ja kohustused on tervikuna üle antud määratlemata kolmandatele

isikutele, kes võivad oma nimel teha ka lepingu kehtivust mõjutavaid tahteavaldusi, nagu

leiavad kostjad. Sellist õigust ei ole väidetavatel kontserni kuuluvatel äriühingutel ka

seaduse järgi. VÕS § 195 lg 1 kohaselt saab lepingu üles öelda ülesütlemisavalduse

esitamisega teisele lepingupoolele. Edisoft Estonia OÜ ega ülesütlemisavalduse saanud

Docura OÜ ja C ei ole konkurentsikeelu seadmise lepingu pooled. Seetõttu ei oma lepingu

ülesütlemise õiguspärasuse hindamisel ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, kas kostja I ja

Edisoft

Estonia

OÜ

kuuluvad

ühte

kontserni

või

mitte.

Ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse sellekohaseid väiteid seetõttu pikemalt ei käsitle.

45. Maakohus leidis lõppjärelduses õigesti ka seda, et kostja I ei saa heaks kiita Edisoft Estonia

OÜ poolt esitatud lepingu ülesütlemisavaldust, kuid selles osas tuleb muuta otsuse

põhjendusi järgmiselt.

46. Lepingu ülesütlemisavalduse esitas Edisoft Estonia OÜ enda, mitte kostja I nimel, st ta

teostas võõrast õigust oma nimel. Seetõttu ei ole tegemist esindusega TsÜS tähenduses.

Kui tehing ei ole tehtud esindatava nimel, ei ole võimalik ka selle kehtima hakkamine isegi

siis, kui esindatav tehingu hiljem heaks kiidab. Seetõttu on asjakohatu maakohtu arutlus

selle üle, milliseid teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud tehinguid saab ja milliseid ei

saa TsÜS § 129 lg 1 järgi heaks kiita.

47. Kuna

ülesütlemise

formaalsed

eeldused

ei

ole

antud

juhul

täidetud,

sest

ülesütlemisavaldust ei esitanud üks lepingu pool teisele lepingupoolele, ei ole sellel

avaldusel õiguslikku toimet. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust poolte

väited ja tõendid ning maakohtu seisukohad selle kohta, kas ja kuidas rikkusid Docura OÜ

ja C konkurentsikeelu seadmise lepingut ning kas kostjal I oleks olnud alus lepingu

ülesütlemiseks lepingu rikkumise tõttu või mitte. Maakohtu sellekohased põhjendused ja

hinnangud tuleb jätta kohtuotsusest välja. Kuna eeltoodud asjaolud ei oma asja

lahendamisel tähtsust, ei anna ringkonnakohus hinnangut ka apellatsioonkaebuses esitatud

sellekohastele väidetele.

48. Asja lahendamisel ei oma tähtsust ka kostjate väide selle kohta, et konkurentsikeelu

seadmise osas lepingu ülesütlemine Rapavis OÜ poolt on kehtetu. Rapavis OÜ ütles selles

osas lepingu üles 20.03.2020 avaldusega, mille kostja I sai kätte 02.04.2019. Ülesütlemise

aluseks oli kostja I poolt Rapavis OÜ-le tasumata jäetud maksed konkurentsikeelu

kohustuse täitmise eest, mis oleks kostjal I tulnud maksegraafiku kohaselt tasuda

25.10.2019, 25.11.2019, 25.12.2019, 25.01.2020 ja 25.02.2020 ning mille tasumist hageja

käesolevas asjas nõuab. Kogu nõudest on see summa 10 606,05 eurot (lisandub maksmata

tasu loovutatud nõude eest ja kahju hüvitamise nõue suurusega 720 eurot). Kuna kostja I

ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud ja hagiavalduses nõutud rahasummad muutusid

sissenõutavaks enne konkurentsikeelu seadmise lepingu ülesütlemist Rapavis OÜ poolt,

siis ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas see ülesütlemine oli kehtiv või mitte.

49. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta esmakordselt

apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et kostjal I oli lepingu p-de 6 või 7 järgi

õigus keelduda konkurentsikeelu tasu tasumisest või peatada selle tasumine, kui C või

temaga seotud isikud rikuvad konkurentsikeelu tingimusi. Kostjad eeltoodud asjaolule

maakohtus ei tuginenud. Hagile vastuväiteid esitades tuginesid nad sellele, et kostja I oli

lepingu 28.10.2019 avaldusega kehtivalt üles öelnud, kostja I ülesütlemisavaldus sisaldas

tema leppetrahvi nõuet Rapavis OÜ vastu ja tasaarvestusavaldust, millega ta tasaarvestas

lepingust tuleneva Rapavis OÜ tasunõude oma leppetrahvinõudega. Nagu juba eelnevalt

tuvastatud, ei ole kostja I selliseid avaldusi ja nõudeid Rapavis OÜ-le esitanud. Kostja ei

ole uue asjaolu esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses põhjendanud.

50. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses puuduvad põhjendused, miks

on maakohtu otsus kostjate arvates ebaõige osas, milles kohus mõistis neilt solidaarselt

välja tasu, mille kostja I pidi lepingu järgi maksma Rapavis OÜ-le lepingu nõude

loovutamise eest. Samuti puuduvad põhjendused selle kohta, miks kostjad ei nõustu

maakohtu seisukohaga, et kostja I ei saa esitada käesoleva asja menetlusdokumentides

tahteavaldusi lepingu ülesütlemise või lepingust taganemise kohta, kuna Rapavis OÜ kui

lepingu teine pool ei ole menetlusosaline, kellele kohus saaks tahteavalduse kätte

toimetada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus eelmärgitud järelduste osas õige.

51. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust lõppjärelduses õige kohtuotsuse

tühistamiseks, jääb kaebus rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.

52. Hageja palub kostjatelt välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 900 eurot (ilma

käibemaksuta). Taotluse kohaselt osutas esindaja õigusabi 7,5 tundi, millest kulus

apellatsioonkaebusega tutvumisele, sellele vastuse koostamisele ja esitamisele 5 tundi,

ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumisele 1,5 tundi, istungil osalemisele 0,75 tundi

ning menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele 0,25 tundi. Esindaja

tunnitasu suurus on 120 eurot.

53. Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud toimingud ja nende tegemisele kulunud

aeg hageja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Esindaja tunnihind

120 eurot (käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Seega tuleb kostjatel hüvitada hagejale

apellatsioonimenetluse õigusabikulu taotletud suuruses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav