3-20-2363/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2021, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-20-2363 Haldusasi X kaebus seonduvalt Tallinna Vangla 19.10.2020 otsusega nr 5-8/20/19954-2 ja 24.11.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/309-2

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult;

2. Saata käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule laekus 27.11.2020 X kaebus seonduvalt Tallinna Vangla 24.11.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/309-2. Kaebaja oli nimetanud ka 22.10.2020 ja 23.10.2020 esitatud teabenõuetele vastamata jätmist. Kaebus sisaldas ka riigilõivust vabastamise taotlust.

2. Tallinna Halduskohtu 28.12.2020 määrusega tagastati X kaebus selles osas, milles kohustuslik kohtueelne menetlus oli läbimata. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis riigilõivu tasumiseks 15 - päevase tähtaja.

3. X esitas Tallinna Halduskohtu 28.12.2020 määruse punkti 2 peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 30.03.2021 määrusega rahuldamata jättis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda seda, et eluosakonna majapidamisruumis oleks triikimislaud ja triikraud. Eelnimetatud määrus ei olnud edasikaevatav.

4. Tallinna Halduskohtu 31.03.2021 määrusega jäeti kaebus veel kord käiguta. Kohus andis Tallinna Halduskohtu 28.12.2020 määrusele vastamiseks ja riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja.

5. X vastas eelnimetatud kohtumäärusele 05.04.2021. Riigilõiv tasuti kaebuselt 01.04.2021.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 8 kontrollib kohus enne kaebuse võimalikku menetlusse võtmist kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Antud juhul on olemas üsna selge kaebuse tagastamise alus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 punktide 1 ja 21 kohaselt, võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ehk kui kaebus on sisuliselt perspektiivitu või kui kaebusega kaitstava õiguse riive on sedavõrd väheintensiivne, et asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

7. Kaebaja soovib, et Tallinna Vangla paigutaks elukeskkonna majandusruumi triikimislaua ja triikraua. Tallinna Vangla on 19.10.2020 otsuses nr 5-8/20/19954-2 selgitanud, et kinnipeetavatele väljastatud vangla riietuse pesemine ning kuivatamine on tagatud vangla poolt. Tallinna Vangla tagastab kinnipeetavatele pestud riietuse, mis on korrektne ning sobib koheseks kasutamiseks, mis tähendab seda, et sisuliselt puudub vajadus vormi triikida. Samas on R2 eluosakonnas olemas pesumasinad, millega saab soovi korral oma riideid pesta ning kuivatuskapid, kus saab riideid ka kuivatada, peale mida need näevad samuti korrektsed välja.

Vangla on selgitanud, et kuna triikimislaud ja triikraud on oma kujult ja olemuselt sellised esemed, millega on lihtne tekitada raskeid kehavigastusi ning teisi rünnata (kas meelega või ka kogemata ennast või teisi põletada vms), siis ei lubata selliseid esemeid eluosakondadesse. Seejuures puudub selleks ka vajadus. Samuti ei tulene vanglale ühestki õigusaktist kohustust tagada kinnipeetavatele triikimislauda ega ka triikraua kasutamist. Seevastu on vanglal kohustus tagada vanglas viibivate isikute julgeolek, mis ilmselgelt kaalub triikraua kasutamise soovi üle.

Kohus nõustub Tallinna Vangla eeltoodud seisukohaga ning eelnimetatut arvesse võttes saab Tallinna Vangla avatud osakonna majapidamisruumis triikimislaua ja triikraua puudumine riivata kaebaja õigusi üksnes vähesel määral. Vangla riietuse pesemine ning kuivatamine on kaebajale tagatud ning vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe kinnipeetavatele ette subjektiivset õigust nõuda triikimiseks eraldi võimaluste loomist, mis tähendab seda, et Tallinna Vangla keeldumine ei saanud kaebaja õigusi rikkuda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2021 määruses, millega lahendati menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise peale esitatud määruskaebust, on samuti selgitatud, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda seda, et eluosakonna majapidamisruumis oleks triikimislaud ja triikraud ja et vanglal ei ole kohustust neid asju sinna paigutada (määruse p 6).

Olenemata eelnimetatust ehk kaebuse ilmselgest perspektiivitusest oleks kaebusega kaitstava väidetava õiguse riive ühtlasi ka väheintensiivne, mis tähendab seda, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Seega on kaebuse tagastamise aluseks nii halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 kui ka § 121 lg 2 p 21. Samadel alustel tagastab kohus kaebuse ka selles osas, mis seostub 24.11.2020 vaideotsuse vaidlustamisega. Nimetatud vaideotsusega lahendati pelgalt 19.10.2020 otsuse nr 5-8/20/19954-2 peale esitatud vaiet. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse üksnes siis, kui see rikub kaebaja õigusi, olenemata vaide esemest.

Haldusasja materjalist ei nähtu et vaideotsus kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata võiks kuidagi rikkuda. Siinkohal peab kohus vajalikuks veel täiendavalt selgitada, et lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lõikest 2 ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seaduses ettenähtud korras (hiljem) uuesti kohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et see ei ole halduskohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik