2-18-7426/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7426

Kohtuasi

XX hagi hooneühistu Raku-2 vastu õigussuhte

olemasolu tuvastamiseks ja kohustuste täitmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2020 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

XX apellatsioonkaebus, hind 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad

Valeria Titova ja Erika Scholler

Kostja Hooneühistu Raku-2 (registrikood 80064787),

esindaja Vladimir Makarov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2020 otsus ja saata tsiviilasi uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Menetluskulud jaotab maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Asjaolud ja hageja nõue

1. XX (hageja) esitas 13.05.2018 Harju Maakohtule hagi hooneühistu Raku-2

(kostja/hooneühistu) vastu õigussuhte olemasolu tuvastamiseks ja kohustuste täitmise nõudes

ning menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Hageja täpsustas hagi 05.06.2018. Kohus keeldus

13.07.2018 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus 26.10.2018

määrusega tühistas maakohtu määruse ja saatis hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

maakohtule. Maakohus võttis hagi 19.12.2018 määrusega menetlusse. Hageja palus:

 tuvastada, et hageja omab liikmelisust hooneühistus ning tal on nummerdamata

garaažiboksi suhtes ainukasutusõigus;

 kohustada

kostjat

määrata

nummerdamata

garaažiboksile

number;

lisada

nummerdamata garaažiboks hoonejaotusplaanile; esitada uus hoonejaotusplaan

ehitisregistrile; kanda hageja hooneühistu liikmete nimekirja ning esitada uus

hooneühistu liikmete nimekiri mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

2. Hagiavalduse kohaselt oli hooneühistu 12.01.1999 asutatud Garaažiühistu Raku-2

(garaažiühitu) õigusjärglane ja talle on üle läinud kõik garaažiühistu õigused ja kohustused.

2000. aastal omandas hageja QQ-lt (müüja) ja Raku sovhoosilt kaks garaažiboksi

garaažiühistus (garaažiboks nr 7 - parkimiskohaga ühele autole ja nummerdamata garaažiboks

- parkimiskohaga kahele autole). Garaažibokside omandamisega sai hageja ka garaažiühitu

liikmeks.

Perioodil 06.04.2001– 19.10.2001 tegi hageja garaažiühitu kontole ülekanded kokku summas

9 457,18 Eesti krooni, kahe garaažiboksi ehk kolme parkimiskoha aluse maa erastamiseks.

Enne garaažiühistu hooneühistuks ümberkujundamist, müüs hageja garaažiboks nr 7 ehk ühe

talle kuuluva liikmelisuse garaažiühistus maha. Hageja omandisse jäi nummerdamata

garaažiboks. 2017 soovis hageja oma garaažiboksi müüa, kuid avastas, et tema kui ühistu liikme

andmed äriregistris puuduvad, mis justkui viitas, et hagejal puudub liikmelisus hooneühistus

ning hagejal puudub mistahes omandiõigus tähistamata garaažiboksi suhtes.

Hooneühistu eesmärk toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ja läbi ühise

majandustegevuse kinnisasja ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel,

võimaldades ühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Kostja lubas 18 aasta

jooksul hagejal nummerdamata garaažiboksi ainukasutada ilma takistusi tegemata. Seega

tunnistas kostja faktiliselt hageja liikmelisust ning täitis osaliselt ühistu kohustust. Kostja rikkus

kohustust toetada oma liikmete majandushuve, sest jättis registrisse esitamata nõuetekohased

dokumendid esitades Oma tegevusega rikkus kostja hageja majanduslikke huve, sest hagejal

puudus võimalus oma garaažiboksi käsutamiseks.

Hagejale kuuluv nummerdamata garaažiboks ei olnud juriidiliselt korrektselt vormistatud.

Nummerdamata garaažiboks ei olnud ajutine ehitis, kuna see oli ehtitutud juba rohkem kui 20

aastat tagasi. Garaažiboksid olid püstitatud enne kostja asutamist endise sovhoosi poolt kõik

samal ajal ühe projekti alusel. Hageja tegi nummerdamata boksile vaid parenduslike töid.

Vundament ja seinad olid olemas. Kogu asjakohane dokumentatsioon pidi olema kostja käes,

kuna hageja ei olnud vaidlusaluse maa omanik, vaid kasutaja. Kostja väited, et ühistul on olnud

alati 47 liiget, on eksitav. Hagejaga samas olukorras on ka üks teine ühistu liige. Hagejal pole

säilinud dokumentatsiooni ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta ja varasemalt oli

dokumendihaldus leebem. Ajal, mil hageja oli kostja liige, tasus ta aastamaksu juhatusele.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja nõue oli aegunud. Nõue enda kandmiseks nummerdamata garaažiboksi liikmelisuse

omanikuna tekkis 12.02.2008 (hooneühistu registrisse kandmise aeg). Nõude aegumistähtaeg

oli kolm aastat. Hagejal võis olla kostja vastu nõue enamtasutud raha tagastamiseks alusetu

rikastumise sätete alusel, kuid ka see nõue oli aegunud. Garaažiühistu kujundati ümber

hooneühistuks 09.11.2007 üldkoosoleku otsusega ning seega oleks ka hageja rahaline nõue

aegunud 09.11.2010. Seega tuli hagi jätta läbi vaatamata.

Hagi oli ka tõendamata. Kostja kinnitas, et hagejale kuulus liikmelisus garaažiboksi nr 7. Alates

garaažiboksi nr 7 võõrandamisest ei kuulunud hagejale liikmelisust ühistus. Hageja tehtud

maksekorraldustes puudus info nummerdamata garaažiboksi omandamise kohta. Raku

sovhoosile ja müüjale ei ole kuulunud ühtegi nummerdamata garaažiboksi. Juhul kui hageja

leidis, et tal oli õigus saada ühistu liikmeks, siis oleks hageja pidanud ise registrit kontrollima

ja tegema asjakohaseid päringuid ning toiminguid. Kui erastamisel rikuti hageja õigusi, siis

tulnuks hagejal erastamist vaidlustada.

Hageja püstitas rajatise (nummerdamata garaažiboks) ebaseaduslikult ja polnud kostja poole

pöördunud selle seadustamiseks. Ebaseaduslikult püstitatud rajatise kasutamine ei tähendanud,

et hageja oleks ühistu liige või et boks oleks ühistu omandis. Hooneühistu 16.09.2018

koosolekul võeti vastu otsus ebaseaduslikult püstitatud rajatise lammutamiseks. Ühistul

puudusid dokumendid hageja liikmeks vastuvõtmise kohta nummerdamata garaažiboksi osas.

Samuti puudus info selle boksi osas ehitusregistris. Kuna boks polnud kunagi garaažina

registreeritud, siis ei saanud hagejale liikmelisust tekkida. Garaažiühistu 02.03.1998

üldkoosoleku protokolli kohaselt oli ühistus 47 liiget, mis vastas hoones olevale 47-le boksile.

Ka 05.06.29018 plaani kohaselt oli maa-alal 47 boksi ja vastavalt sellele oli registrisse esitatud

liikmete nimekiri. Ebaseaduslikud ja ajutised ehitised ei olnud garaažidena ühistu nimele

registreeritud. Hageja ei ole selle ehitise eest ühtegi korda tasu maksnud 19 aasta jooksul. Samas

boksi nr 7 eest oli hageja tasunud. Kui hageja maksis liikmemaksu rohkem, siis sai hagejal

tekkida kostja vastu vaid alusetu rikastumise nõue. Selline nõue oleks ka aegunud.

Maakohtu otsus

4. Maakohus kohaldas aegumist ja jättis hagi kohustamisnõudes rahuldamata ning

tuvastusnõude läbi vaatamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda, kuid rahaliselt

menetluskulusid kindlaks ei määranud.

Kohus kvalifitseeris hageja nõuded hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 1 ja § 2 lg 1 ja 2 ning

võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 (tasuta kasutamise leping) alusel lepingulisteks nõueteks, sest

liikmelisus hooneühistus andis hagejale eelkõige õiguse teise isiku (hooneühistu) asja

kasutamiseks. Seega oli tegemist omalaadse teise isiku asja kasutamisest ehk vastavast

kokkuleppest tuleneva õigussuhtega. Kohus leidis, et õigussuhte ei saa olemasolu tuvastamisele

aegumist kohaldada. Aegumisele allub üksnes sellest õigussuhtest tulenev nõue.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 järgi aegub seaduses sätestatud tähtaja

jooksul üksnes isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Samas on

Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 3-2-1-73-08 lahendi p-s 16 möönnud, et kuigi õigussuhte

tuvastamine ei allu aegumisele, võib teatud juhtudel õigussuhte tuvastamiseks tuvastushagi

esitamine olla põhjendamatu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 järgi võib

hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise

tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kui tuvastavast õigussuhtest tulenevad nõuded on aegunud,

võib hageja olla kaotanud õigusliku huvi õigussuhte tuvastamise vastu. Kuna hageja eesmärk

oli saavutada, et kostja märgistaks tema boksi, teeks korda ehitiste dokumentatsiooni ja kannaks

hageja boksi ehitusjoonistele ning ehitusregistrisse ja teeks hageja, kui ühistu liikme kohta

kande ka äriregistrisse, siis oli hageja tuvastusnõue tegelikkuses hõlmatud hageja nõudega

kohustada kostjat teatud toimingute tegemisele. Hageja sooritusnõude rahuldamise eelduseks

oleks tuvastus, et hageja on kostja liige. Riigikohus on leidnud, et kui hageja esitab lisaks

sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta

tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi käsitatav sama hagina

samade poolte vahel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16).

Eeltoodust tulenevalt analüüsis kohus, kas hageja sooritusnõuded oli esitatud aegumistähtaja

raames või mitte. Juhul, kui hageja sooritusnõuded olid aegunud, puudus hagejal ka

tuvastushuvi.

5. Pooled ei vaielnud, et garaažibokside alune maa erastati garaažiühistu omandisse ning selleks

kandsid bokside kasutajad garaažiühistu arvele nii erastamise väärtpabereid (EVP) kui ka raha

(maad sai erastada pooles ulatuses raha ja pooled ulatuses EVP-de eest); bokside alune maa

kuulub praegu kostjale ja hageja oli 20 aasta jooksul kasutanud nummerdamata boksi kostja

kinnistul;

enne

garaažiühistu

ümberkujundamist

hooneühistuks

(ümberkujundamise

üldkoosoleku otsus 09.11.2007) müüs hageja boksi nr 7 maha. Hageja jäi kasutama

nummerdamata garaažiboksi hooneühistu kinnistul. Hooneühistu kanti äriregistrisse

12.02.2008.

Hageja väitis, et ta ostis nummerdamata garaažiboksi garaažiühistult maa erastamise eest

tasumise teel 2000. aastal. Hageja selgitas 26.11.2019 istungil, et iga osa maksis 3 600 Eesti

krooni. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Hageja esitas maksete tõenduseks maksekorraldused

2001. aastast (I kd lk 9 ja 9p). Ülekanded olid nähtavad ka kostja pangakonto väljavõttelt (I kd

lk 164-174, eelkõige lk 169p ja lk 172). Kohus tuvastas, et kokku tasus hageja garaažiboksi nr 7

eest garaažiühistule 2 000 EVP krooni ja 5 495 Eesti krooni. Hageja väidet, et erastamiseks

raha ülekandmisel oli see mõeldud ka tasuna tähistamata garaažiboksi eest, kinnitas fakt, et

teised, kes soovisid ühte boksi, maksid vähem. Hageja maksis kokku 7 495 EVP krooni ja Eesti

krooni. Seega maksis hageja boksi nr 7 eest kahekordset hinda.

Hageja ei vaielnud, et kostjale kuuluval maal asuv tähistamata garaažiboks ei olnud juriidiliselt

korrektselt vormistatud. Kostja polnud ligi 20 aasta jooksul pöördunud hageja poole ehitise

lammutamise nõudega. Pooled ei vaielnud, et ehitusregistrisse hageja boksi kantud ei ole.

Kohtule esitatud fotodelt nähtus (I kd lk 124-127, 132), et kostjale kuuluval maal oli kolm rida

korrapärase ehitisena garaažibokse ja üks rida erineva suuruse ja kuju ja reastusega ehitisi, mis

ei moodustanud ühtset hoonet. Tunnistaja XX andis ütlusi, et kolm rida oli ametlikke bokse ja

üks rida mitteametlikke. Need tõendid ja tunnistaja XX ütlused tõendasid, et igaüks, kes soovis,

sai maad kasutada ja ehitada sinna suvaliselt oma äranägemisel garaažiboksilaadne ehitis.

Pooled ei vaielnud, et kuni hagejale kuulus boks nr 7, oli ta kantud ühistu liikmete nimekirja,

sest boks nr 7 asus ühes kolmest ehitisereast (I kd lk 71). Pärast boksi müüki, asendati hageja

seniste garaažiühistu liikmete nimekirjas boksi nr 7 omandanud ostjaga (I kd lk 84jj).

Kohtule ei esitatud üldkoosoleku otsuseid maa erastamise, bokside jagamise ja maa tasuta

kasutamise kohta. Kohus tuvastas tunnistajate XX ja YY ütlustega, et maa ja bokside

jagamiseks toimus üldkoosolek ja need isikud, kes said boksi kolmes nn alalises hoone reas,

said ka ühistu liikmeks. Kohus sai kostja 05.09.2019 kohtuistungil antud selgituste ja

26.11.2019 kohtuistungil hageja antud selgituste ning tunnistajate XX, YY ja WW ütluste alusel

tuvastada vaid seda, et maa erastamise eest tasudes 2001. aastal, sai hageja boksi nr 7 ja õiguse

kokkuleppel kasutada maad garaažiboksi rajamiseks kostja kinnistul nn ajutiste hoonete reas.

6. Bokside omandamise ajal (2000. ja 2001. aastal) ei kehtinud hooneühistuseadus (vastu

võetud 09.06.2004) ega tulundusühistuseadus (TÜS, vastu võetud 19.12.2001). 2000-2001

kehtis EV ühistuseadus (ÜS, vastu võetud 27.08.1992), mis tunnistati kehtetuks seoses TÜS

kehtima hakkamisega 01.02.2002). 2000-2001 kehtinud ÜS § 14 kohaselt võeti isik ühistu

liikmeks tema kirjaliku avalduse alusel üldkoosoleku otsusega, kui seaduses või põhikirjas ei

olnud sätestatud, et liikmeks vastuvõtmine kuulub juhatuse pädevusse. Liikmeks astuja loeti

ühistu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast, kui põhikirjas ei olnud ette nähtud

hilisemat päeva. Seega oli garaažiühistu liikmeks saamise eelduseks vastava kirjaliku taotluse

esitamine ja üldkoosoleku otsuse tegemine selle taotluse kohta. Ühistu liikmeks saamine ei

toimunud automaatselt või garaažiboksi faktilise kasutama asumise teel.

Garaažiühistu ümberkujundamisel hooneühistuks 09.11.2007 üldkoosolekul, sai tekkida

hagejal õigus nõuda enda kandmist ühistu liikmena äriregistrisse. Kuna aga selleks ajaks oli

hageja müünud boksi nr 7, siis oli ta ka kaotanud liikmesuse ühistus. Pärast boksi nr 7 müüki,

ei ole ta ühistule mingeid makseid teinud – ühistu liikmemaksu ei olnud hageja tasunud. Hageja

kinnitas, et teadis, et nummerdamata boks on seadustamata ehk selle dokumentatsiooni ei ole

ja seda pole kantud ehitusregistrisse. Hageja ei olnud ka 20 aasta jooksul nõudnud kordagi, et

ühistu vormistaks ehitise dokumendid või esitanud avaldust ühistu liikmeks astumiseks.

Kehtiva HÜS § 5 lg-d 1 ja 3, § 12 ning § 13 näevad ette hooneühistu liikmeks astumise

toimingud, st tuleb esitada omandiõigust tõendavad dokumendid notarile, kes korraldab

registrisse kannete tegemise, isik peab esitama liikmeks astumise avalduse, mille vaatab läbi

hooneühistu üldkoosolek või mõni muu organ ning isikul tuleb tasuda osamaks. Kõik eeltoodud

toimingud olid hagejal tegemata.

7. Nõudeõigus tekkis hagejal TsÜS § 147 lg 2 järgi alates 12.02.2008, mil garaažiühistu

ümberkujundamine hooneühistuks kanti äriregistrisse ja äriregistrisse kantud hooneühistu

liikmete nimekirjas ei olnud hageja nime. TsÜS § 146 lg 1 alusel on hageja hagi aegumistähtaeg

kolm aastat. Seega aegus hageja nõue 12.02.2011. Isegi kui leida, et hageja nõue tulenes mitte

lepingust vaid seadusest, millisel juhul oleks hageja nõude kohtusse esitamise aegumistähtaeg

kümme aastat (TsÜS § 149), siis tulnuks nõue esitada hiljemalt 12.02.2018. Hagi esitati

13.05.2018. Kohus tuvastas TsÜS § 143 ja TsMS § 449 lg 3 alusel, et hageja nõue oli aegunud

ja kohus hagi edasi ei menetle.

Kuna hageja kohustamisnõue oli aegunud, siis puudus hagejal tuvastunõude esitamise põhjus

ja huvi ning hagi tuli selles osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata – hageja

taotletavat eesmärki pole tuvastusnõudega võimalik saavutada, kui kohustamisnõue on

aegunud.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja kohaldas seadust

ebaõigesti.

Nõude kvalifitseerimisel tuli lähtuda kehtivatest HÜS ning VÕS sätetest. Hageja kasutas

tähistamata garaažiboksi tasuta kasutamise lepingu alusel. Seadusel ei saa olla tagasiulatuvat

jõudu. Pooltevaheliste õigussuhete kvalifitseerimisel tuli kohtul lähtuda Eesti NSV

Tsiviilkoodeksist. Aegumisele tuli kohaldada enne 01.07.2002 kehtinud seadust. Lähtuda tuli

enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 115 p-st 2, mis reguleeris kinnisasja piiride kindlakstegemise

nõude aegumistähtaega. Sellel ajal reguleeris see norm poolte õigussuhteid kõige

ligilähedasemalt. Isegi kui peaks lähtuma kehtivast õigusest, siis polnud poolte vahel tasuta

kasutamise lepingut. Hageja tegi garaažiühistule ülekandeid liikmelisuse saamiseks ühistus.

Kohus ei selgitanud pooltele aegumise asjaolude ning vastuväidete tõendamiskohustust. Kohus

eksis ka aegumise tähtaja alguse arvestamisega. Kohus leidis, et hageja nõudeõigus tekkis, kui

garaažiühistu kujundati ümber hooneühistuks. Apellant leiab, et tal ei olnud teada, millal kostja

sai garaažiühistu õigusjärglaseks. Hageja ei ole kostja juhatuse liige ja 2003. aastast alates kolis

ta välja majast, kus enamik kostja liimetest elas. Hageja ei saanud olla teadlik kostja

ümberkujundamisest. Alles 2017, mil hageja soovis endale kuuluvat garaažiboksi müüa, sai ta

teada, et tähistamata garaažiboks talle väidetavalt ei kuulu. Hageja nõude sissenõutavaks

muutumise ajaks tuli lugeda ajahetk, mil hageja sai teada oma õiguste rikkumisest. Tal polnud

ligipääsu kostja dokumentatsioonile ja puudus võimalus mõjutada registrile esitatud

dokumentatsiooni sisu. Kui peaks kohalduma tänapäeva õigus, siis algas hageja nõude

aegumistähtaeg 01.01.2017. Kohus jättis arvestamata, et 26.12.2017-06.04.2018 pidasid pooled

kompromissi läbirääkimisi ja aegumine peatus.

Hageja ei nõustunud, et sooritusnõude aegumine tõi kaasa tuvastushuvi puudumise.

Tuvastusnõude rahuldamisel jääks hagejale teised võimalused oma õiguste kaitseks. Kohus ei

põhjendanud, miks hagejal puudusid teised võimalused.

Hageja esitas 17.05.2019 taotluse tõendite kogumiseks, mille kohus rahuldas 05.09.2019, kuid

kohus tegi vajalikud toimingud tõendi kogumiseks alles 10.01.2020. Tõend esitati 15.01.2020.

st ajal, mil määratud tähtaeg tõendite esitamiseks oli läbi.

Vastustaja seisukoht

9. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend

10. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada ja saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks TsMS §

657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi

kaasa ebaõige lahendi tegemise, ning rikkus oluliselt lahendi põhjendamise kohustust. Sellised

rikkumised toovad üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt nt Riigikohtu

14.06.2016 otsust asjas nr 3-2-1-54-16, p 13; 23.09.2015 otsust asjas nr 3-2-1-84-15, p 12;

11.03.2015 otsust asjas nr 3 2-1-87-14, p 42).

Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1

ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama

hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, poolte faktilised ning

õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid,

mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite

lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse

ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).

Põhiolemuselt on hagimenetlus võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu

20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-57-11, p 40). Maakohus selgitas põhjendatult, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike

järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti.

Maakohus jättis välja selgitamata hageja nõuded, st mille alusel on hageja nõudeid esitanud ja

millist kostja otsustust ta vaidlustab ja milliseid rikkumisi ta kostjale ette heidab. Hageja tugineb

sellele, et ta on jätkuvalt kostja liige ja et tal on õigus teatud garaažiboksi kasutamisele. Hageja

poolt esile toodud asjaolud on ebapiisavad avalduse menetlemiseks.

12. Eelduslikult on võimalik asja materjalidest aru saada, et hageja oli garaažikooperatiivi Raku

liige (I kd, lk 71) ja talle kuulus garaažiühistus boksi nr 7 kasutusõigus. Asjas puuduvad

tõendeid, millal hageja loobus kostja liikmesusest ja millal sai SS kostja liikmeks. Asja

materjalidest nähtuvalt oli SS enne 09.11.2007 kostja üldkoosoleku toimumist kostja liige ja

talle

võimaldati

garaažiboksi

nr

ainukasutus.

Garaažiühistu

suhtes

kohaldus

hooneühistuseadus (HÜS) alates 01.01.2005 automaatselt, ilma et garaažiühistu oleks pidanud

selleks mingeid toiminguid tegema (sh kujundama end ümber hooneühistuks). Seega tuli

juhinduda alates 01.01.2005 jõustunud hooneühistuseadusest.

13. Eeltoodust tulenevalt selgitab ringkonnakohus, et maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel

tuvastada, kas hageja on kostja liige. Hageja teised nn kohustamisnõuded ei tulene seadusest ja

ei ole esitatud kujul menetletavad. Hageja saab enda võimaliku positiivse otsuse alusel ise

paluda äriregistril teha kanne enda liikmelisuse kohta (HÜS § 5 lg 3). Äriregistrikanne on

deklaratiivne ja hageja on tuvastusnõude võimaliku rahuldamise korral ühistu liige ka selle

kandeta. Seega on hagejal ekslik siduda oma nõudeid kandest teadsaamise või äriregistri

andmetega tutvumisega. Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjal 47 liiget (I kd, lk

84-86) ja et hageja kostja liikmete nimekirjas ei ole. Hagejal tuleb kõik eeltoodu oma nõude

edukaks maksmapanekuks maakohtu menetluses ümber lükata ja oma liikmelisuse väiteid

tõenditega kinnitada olukorras, kus kostja hagejat oma liikmena ei tunnista.

14. Maakohtul tuleb hagejale selgitada õigust viia oma nõuded seadusega kooskõlla. Seadusest

ei tulene hageja seisukoht, et kuivõrd kostja on lubanud tal endale kuuluval maal nn ajutist

hoonet kasutada ega nõudnud selle lammutamist, on hagejal õigustatud huvi nõuda enda

lugemist kostja liikmeks. Samas ei ole hageja tuginenud ka seaduse normile, millest tema

liikmelisuse hagemisõigus tuleneb. Et kostja ei ole seni nõudnud seadustamata ehitise

lammutamist, ei puutu praegusesse vaidlusesse. Samas on kostja 16.09.2018 üldkoosolekul

seda küsimust arutanud ja otsustanud lammutada ebaseaduslikult paigaldatud rajatised (I kd, lk

130).

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus korrektse nõude esitamiseks,

Kuivõrd maakohus jättis eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata, sh jättis välja

selgitamata hageja seaduslikud nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ja

vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ning tegi lahendi olukorras, kus asi ei olnud lahendi

tegemiseks valmis, jättes lahendi olulises ulatuses põhjendamata, rikkus maakohus oluliselt

menetlusõiguse norme. Eelneva tõttu tuli maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks

lahendamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus.

Menetluskulud

15. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)