2-19-1677/49 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-19-1677

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2021, Pärnu

Tsiviilasi

K. K. hagi V. M. ja K. M. vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

41 732,63 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-

post: xxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Raul Oberg (e-post raul@obergab.ee)

Kostjad:

1. V. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post

xxx);

2. K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxx, e-post xxx)

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Brigitta

Mõttus (e-post brigitta@advokaadibyroo.ee)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel kirjalikult taasesitatavas vormis sõlmitud, hageja K. K. poolt 19.04.2021

ning kostjate V. M. ja K. M. poolt 17.04.2021 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

1.1. Hageja loobub kompromissi huvides kõigist tsiviilasjas nr 2-19-1677 esitatud nõuetest

Kostjate vastu.

1.2. Kostjad kohustuvad solidaarselt tasuma kompromissi korras Hagejale kõikvõimalike

nõuete hüvitamiseks ja katteks summa 9000,00 (üheksa tuhat) eurot.

1.3. Kostjad maksavad käesoleva kompromisslepingu punktis 1.2. nimetatud summa 9000,00

eurot Hagejale osamaksetena alljärgnevates summades ja tähtaegadeks:

1.3.1. 4000,00 eurot hiljemalt kahe nädala jooksul arvates kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest;

1.3.2. 2500,00 eurot hiljemalt 01. novembriks 2021.a;

1.3.3. 2500,00 eurot hiljemalt ühe aasta jooksul arvates kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest.

1.4. Kostjad maksavad kõik käesolevas kompromisslepingus nimetatud summad Hageja

pangakontole nr EExxxSwedbank.

1.5. Juhtumil, kui Kostjad võõrandavad nende ühisomandis oleva korteriomandi xxx enne ühe

aasta möödumist arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest, kohustuvad

Kostjad hiljemalt kolme päeva jooksul teavitama Hagejat toimunud tehingust. Samuti

kohustuvad Kostjad hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates eelnimetatud tehingu alusel

Kostjatele endile või Kostjate poolt määratud kolmanda(te)le isikule raha laekumisest või, kui

Tsiviilasi nr 2-19-1677

2 (4)

tehing oli teostatud rahalist vastusooritust nõudmata, siis hiljemalt seitsme päeva jooksul

arvates tehingu toimumisest tasuma Hagejale selleks hetkeks käeoleva kompromisslepingu

alusel summast 9000,00 eurot veel kogu tasumata rahasumma. Nimetatud asjaolude esinemise

korral ei kehti käesoleva kompromisslepingu p.-s 1.3., eeskätt alapunktides 1.3.2. ja 1.3.3.

sätestatu.

1.6. Hageja ja Kostjad kinnitavad käesoleva kompromisslepingu allkirjastamisega, et Kostjate

poolt käesoleva kompromisslepingu punktidest 1.2., 1.3. ja 1.5. tulenevate kohustuste ning

toimingute nõuetekohase täitmise järgselt loevad nad Kostjate kohustused Hageja ees täielikult

ja nõuetekohaselt täidetuks.

1.7. Hageja kinnitab käesoleva kompromisslepingu allkirjastamisega, et temal puuduvad

Kostjate vastu mis tahes tsiviilasja nr 2-19-1677 asjaoludest ja muudest võimalikest asjaoludest

tulenevad täiendavad nõuded ja pretensioonid, selliseid nõudeid ei ole loovutatud ega

koormatud. Mistahes selliste nõuete olemasolul või tekkimisel loeb Hageja end käesolevaga

neist täielikult, lõplikult ja tingimusteta loobunuks. Kinnitus ei kehti käesoleva

kompromisslepingu punktides 1.2., 1.3. ja 1.5. nimetatud nõuete kohta.

1.8. Kostjad kinnitavad käesoleva kompromisslepingu allkirjastamisega, et nendel puuduvad

Hageja vastu mis tahes võimalikest asjaoludest tulenevad nõuded ja pretensioonid, selliseid

nõudeid ei ole loovutatud ega koormatud. Mistahes selliste nõuete olemasolul või tekkimisel

loevad Kostjad end käesolevaga neist täielikult, lõplikult ja tingimusteta loobunuks.

1.9. Poolte menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-1677, välja arvatud Hageja riigilõivuga seonduv,

jäävad Poolte endi kanda.

1.10. Pooled lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaja kahe päevani.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-1677.

3. Vastavalt poolte kokkuleppele jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude

puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Vabastada K. K. riigilõivu, mille tasumisest K. K. hagiavalduse esitamisel menetlusabi korras

vabastati, Eesti Vabariigile hüvitamise kohustusest, kuna pooled sõlmisid kompromissi (alus:

TsMS § 190 lg 7).

5. Tühistada Pärnu Maakohtu 08.03.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – V. M. ja

K. M. ühisomandisse kuuluvale korteriomandile, aadressiga xxx, (registriosa nr xxxxxxx),

esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek K. K. kasuks hüpoteegisummaga 42 000,00

eurot.

TsMS § 388 lg 6 alusel omandavad hüpoteegi V. M. ja K. M.. Kohtuliku hüpoteegi

kinnistusraamatust kustutamiseks tuleb V. M.l ja K. M.l esitada taotlus ja käesolev määrus Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 2 päeva jooksul alates kohtumääruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on K. K. hagi V. M. ja K. M. vastu ostu-müügilepingu esemeks

oleva korteriomandi lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva kahju hüvitamiseks ja viivise

väljamõistmiseks.

2. 19.04.2021 saabus kohtule hageja K. K. ning kostjate V. M. ja K. M. poolt digitaalselt

allkirjastatud kompromissleping, milles pooled on kokku leppinud kostjate poolt hagejale

tasutavas kompromissisummas 9000 eurot, selle osamaksetena tasumises ja tasumise tähtaegades.

Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-19-1677

3 (4)

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise

tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust

lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani määruse

kättetoimetamisest arvates.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused.

Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p

4 kohaselt kohus määrusega kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Menetluskulud

4. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Teadaolevateks menetluskuludeks selles asjas on riigilõiv, mille tasumisest hageja hagi esitamisel

menetlusabi korras vabastati, K. K.le antud riigi õigusabi tasu ja kulud ning kostjate õigusabi

kulud.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei

lepi kokku teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, kompromissleping sisaldab kokkulepet, et

menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra TsMS §

174 lg 1 kohaselt kindlaks kulude suurust.

Saadud menetlusabi hüvitamine

5. Kohus 25.02.2019 määrusega andis K. K.le menetlusabi, vabastades ta hagiavalduse esitamisel

nõutava riigilõivu 1000,00 euro tasumisest täies ulatuses. K. K. taotluse menetlusabi andmiseks

hagi tagamise avalduse esitamisel nõutava 50 euro suuruse riigilõivu tasumiseks jättis kohus

rahuldamata, hagi tagamise riigilõivu on hageja tasunud, kohus on taotletud toimingu teinud ja

hagi taganud.

6. 22.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-7307 on kohus andnud K. K.le riigi õigusabi tema

esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu

ja riigi õigusabi kulud. 14.04.2021 esitas K. K.le määratud esindaja riigi õigusabi tasu suuruse ja

kulude kindlaksmääramise taotluse, mille kohus lahendab eraldi määrusega.

7. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse

temalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Kuna pooled kompromissis leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis TsMS

§ 190 lg 4 alusel tuleks hagejale riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi temalt riigituludesse välja

mõista.

Arvestades, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohus kinnitab, oleks hagejal kogu riigilõivu

summa, 1000 euro, tasumise järel TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt õigus taotleda kohe ka sellest

poole (s.o 500 euro) tagastamist. Seega jääb riigile hüvitatava menetlusabi summaks 500 eurot.

8. Tulenevalt TsMS § 180 lg-st 4 kohaldatakse käesolevas jaos (s.h § 190 lg-s 4) sätestatut osas,

milles riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti, ka menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi

eest tasumisel (riigi õigusabi). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) sätestab hüvitamiskohsutuse osas

tsviviilkohtumenetluse seadustikuga võrreldes teisiti – RÕS § 15 lg 5 järgi määratakse riigi

õigusabi saaja hüvitamiskohustus kindlaks juba riigi õigusabi andmise otsustamisel, enne

õigusteenuse osutamist.

Tsiviilasi nr 2-19-1677

4 (4)

Hagejale on riigi õigusabi antud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Kohtule ei

ole teada, et K. K. majanduslik seisund või maksevõime oleks riigi õigusabi andmise ajaga

võrreldes oluliselt muutunud sedavõrd, et oleks alust RÕS § 25 lg 3 alusel hüvitamiskohustuse

osas tehtud otsustust muuta. Seega riigi õigusabi tasu ja kulude hagejalt riigituludesse

väljamõistmiseks õiguslikku alust ei ole.

9. TsMS § 190 lg 7 teine lause sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 – 6 nimetatud

kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha

kulude riigituludesse tasumise hilisema kuupäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leiab, et selles asjas on mõistlik ja õiglane vabastada hageja K. K. ka talle riigilõivu

tasumiseks antud menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest. Kohus võtab arvesse, et hageja

ülalpidamisel on kaks alaealist last ning tsiviilasja vaidlus oli seotud hageja ja tema laste elukohaks

ostetud korteriga.

Eeltoodu alusel kohus vabastab hageja kohustusest hüvitada tasumata riigilõivu riigi tuludesse.

10. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata

lühendatud tähtaja, 2 päeva, jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagi tagamise tühistamine

11. Kohus 08.03.2019 määrusega hageja taotlusel hagi tagamise korras seadis kostjatele kuuluvale

korteriomandile kohtuliku hüpoteegi K. K. kasuks, hüpoteegisummaga 42 000 eurot.

TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus

lõpetatakse. Eeltoodu alusel kohus tühistab kostjate korterile seatud kohtuliku hüpoteegi.

TsMS § 388 lg 6 sätestab, et hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral

omandab hüpoteegi kinnisasja, laeva või õhusõiduki omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik

hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust

või tsiviilõhusõidukite registrist. Seega kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks

tuleb V. M.l ja K. M.l vastav (kinnistamis)avaldus ja jõustunud kohtumäärus esitada Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik