4-21-1292/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-1292

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2021, Tallinn

Väärteoasja number

4-21-1292 (940020000287)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

A S kaebus Keskkonnaameti õigusosakonna menetleja K

L 18.03.2021 otsusele nr 940020000287 A S karistamises

metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväline menetleja: Keskkonnaamet.

Menetlusalune isik: A S; ik: xxx; elukoht: xxx.

Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras

RESOLUTSIOON

1. Jätta A S kaebus Keskkonnaameti õigusosakonna menetleja K L 18.03.2021 otsusele nr

940020000287 A S karistamises metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot rahuldamata.

2. Jätta Keskkonnaameti õigusosakonna menetleja K L 18.03.2021 otsus nr 940020000287

A S karistamises metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot muutmata ja tühistamata.

3. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv summas 320 (kolmsada

kakskümmend) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja, s.o 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast täies ulatuses tasuda vaidlustatud

otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku

viitenumbri 2200030399.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202

lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia,

millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5. Jätta A S taotlus L C OÜ puudutatud isikuna menetlusse kaasamiseks menetlusse

kaasamise seadusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata.

6. Jätta A S taotlus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.03.2020 kirja Keskkonnaametilt

väljanõudmiseks ja väärteoasja lisamiseks rahuldamata.

7. Jätta A S taotlus kaebuse arutamise peatamiseks kuni haldusasjas nr 3-20-1223 tehtava

lahendi jõustumiseni rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 21.04.2021. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on

21.05.2021. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus

22.05.2021.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas

Keskkonnaameti õigusosakonna menetleja K L 18.03.2021 otsusega karistati A St

metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et ajavahemikul veebruari

lõpp – märtsi algus 2020 teostas A S L C OÜ kinnituskirja alusel Harjumaal xxx kinnistu

(katastritunnus xxx) metsaeraldisel 1, kus metraregistri andmete kohaselt kasvas 67 aasta

männienamusega puistu, raietöid, mille käigus raius eraldiselt lageraiena kokku 14,8

tihumeetrit kasvavat metsa, rikkudes metsaseaduse § 29 lg 4 p 1-3 nõuded.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Kaebaja taotleb:

1. 18.03.2021 Keskkonnaameti otsuse tühistamist.

2. Väärteomenetluse lõpetamist.

3. Kohustada Keskkonnaametit tagastama või hüvitama L C OÜ arveldusarvele nr xxx

Swedbank AS-is L C OÜ poolt 25.02.2021 tasutud keskkonnakahju hüvitis summas

289,44 eurot.

4. Menetluskulud jätta Keskkonnaameti kanda.

I. Kaebuse faktilised asjaolud ja põhjendused.

1. 15.02.2020 andis L C OÜ (edaspidi puudutatud isik) kaebajale õiguse teostada tasuta

enda tarbeks MS § 41 lõike 12 kohane raie mahuga 20 tm puudutatud isikule kuuluval

kinnistul aadressiga xxx (katastritunnusega xxx).

2. Ajavahemikul veebruari lõpp kuni märtsi algus 2020 viis kaebaja läbi MS § 14 lõike 12

kohase raie xxx kinnistul.

3. Kaebaja juhindus raie tegemisel xxx metsamajandamiskava takseerandmetest, mille

kohaselt oli kinnistul kasvavaks enamus puidu liigiks 65 aastane mänd,

rinnasdiameetriga 26 cm, kõrgusega 18 m, mis andis avalikult kättesaadavate andmete

kohaselt keskmiseks tihumeetriks 0,4 tm.

Samuti juhindus kaebaja raie tegemisel MS § 32 lõikest 1 ja lg 2 punktist 4 ning

riigihalduse 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonna

planeeringu 2030+ Joonisest 1 „Asustuse suunamine“; Maa-ameti 29.07.2019 kirjast nr

2-5/19/11944-2; Eesti Maavarade Komisjoni otsustest 04.12.1997 nr 97-57 ja

09.12.1998 nr 98-79 ning keskkonnaministri 11.07.2011 käskkirjast nr 10xxx, mille

kohaselt oli xxx maakasutuse juhtotstarve turba maa-ala ning xxx kinnistu oli haaratud

xxx turmamaardla koosseisu, mis oli juba 04.12.1997 aastal kantud riigi maardlate

registrisse (registrikaart 231).

4. Keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kehtestatud Metsa majandamise

eeskirjas (edaspidi MME) sätestatud puistu esimese rinde kaalutud keskmisele vanusele

ja täiusele ning rinnasdiameetrile, raiutavale puidu kogusele kui ka raiepindalale,

kaebaja tähelepanu ei pööranud kuna kaebaja tegevuse eesmärgiks oli MaaPS § 95

lõigete 1 ja 2 kohane tegevus s.o. turba väljutamine omatarbeks.

Lisaks ka seetõttu, et MME preambulas esitatud määruse õigusliku alusena viited MS §

24 lõigetele 6, 7 ja 10; § 25 lõigetele 3 ja 7; § 28 lõikele 81; § 29 lõigetele 3, 41, 5 ja 6;

§ 30 lõigetele 3 ja 7; § 31 lõigetele 3 ja 4; § 33; § 40 lõigetele 41–7 ja 11 ning § 43

lõigetele 3 ja 31, mis puudutavad ainult metsamajandamist aga kaebaja eesmärgiks oli

vastupidine tegevus s.o kinnistu raadamine turba väljutamise eesmärgil.

Seega oli tegemist teineteist välistavate tegevustega, mistõttu puudus kaebajal KarS §

16 lõike 4 kohane tahtlus toime panna väärtegu. Kaebaja tegutses heas usus.

5. Kuigi MS § 14 lõike 12 kohaselt oli lubatud kuni 20 tm raie siis kaebaja nimetatud

mahus raiet ei teostanud kuna kinnistu oli liigniiske ning puidu väljavedu osutus

võimatuks.

Kaebaja väidet kui süüd kergendavat asjaolu väärteomenetluses tehtud otsuses

hinnatud ei ole.

6. Nagu nähtub Keskkonnaameti (edaspidi nimetatud KeA) 19.02.2021 vastusest nr 2-

6/21/69-2 kaebaja teabenõudele, alustas Keskkonnainspektsioon (edaspidi nimetatud

KKI) väärteomenetlust Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.03.2020 kirja nr 6.2-

1/1745-2 alusel seda väärteoasja nr 940020000287 menetluse toimikusse lisamata.

Puudub vaidlus, et tegemist on olulise tõendiga kuna selle alusel alustati väärteo

menetlust.

Kuna tõendit kaebajale tutvustatud ei ole ei saa kaebaja teostada efektiivselt oma

kaebeõigust.

7. 23.03.2020 koostas KKI paikvaatluse protokolli xxx kinnistul metsaeraldisel 1.

Paikvaatluse toimumisest kaebajat ega puudutatud isikut ei informeeritud. Samuti

koostati paikvaatluse protokoll ilma kaebaja ja puudutatud isiku osaluseta, mistõttu ei

võimaldatud kaebajal ja puudutatud isikul anda omapoolseid selgitusi või esitada

täiendavaid tõendeid.

Paikvaatluse tulemusel tuvastati xxx kinnistu metsaeraldisel 1 lagedaks raiutud häil,

millelt tuvastati 54 puu raie kogumahus 14,8 tm.

Paikvaatluse tulemusel ei ole tuvastatud xxx kinnistu metsaeraldisel 1 lageraie

tegemine.

8. 23.03.2020 keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akti kohaselt tuvastati

metsaõigusnormide rikkumine (MS § 29 lg 4; § 31 lg 2 ja MME § 6 lg 4) ajavahemikus

19.03.2020 kuni 23.03.2020 ning hinnati MS § 67 lg 2 punkti 1 alusel ja MS § 67 lõike

3 ning lisa 3 kohaselt lageraiega keskkonnale tekitatud kahju suuruseks 289,44 eurot.

Samas on sortimentatsiooni arvestus, mis ilmselgelt oli 23.03.2020 akti aluseks,

koostatud üks päev peale paikvaatluse protokolli ja keskkonnale tekitatud kahju

arvestamise akti koostamist see on 24.03.2020 ehk eksitud on ajalise faktoriga.

24.03.2020 sortimentatsiooni aktis on töö teostaja leidnud, et xxx metsaeraldisel 1 on

teostatud lageraie kuigi 23.04.2020 paikvaatluse tulemusel lageraie teostamist ei

tuvastatud ehk akt on vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega.

9. 30.07.2020 esitas Keskkonnainspektsioon (edaspidi nimetatud KKI) puudutatud isikule

nõude asjaolude täpsustamiseks xxx kinnistu puistus eraldisel 1 teostatud raie kohta

informatsiooni saamiseks kuna 23.03.2020 kontrollis KKI xxx eraldise 1 raiet ning

tuvastas, et raiega on puistu raiejärgne rinnaspindala viidud madalamaks, kui

harvendusraie seda lubab – ühe hektari suuruselt alalt on raiutud kõik seal kasvanud

puud, seega on raie käsitletav lageraiena ning informeeris väärteomenetluse nr

940020000287 alustamisest.

Kaebajale teadaolevalt on puudutatud isik KKI-le vastanud, et xxx kinnistu omanikuna

on ta andnud kaebajale loa teostada MS § 41 lõike 14 kohane raie mahus kuni 20 tm

ning informeerinud, et asjaolust, et xxx kinnistul ei ole teostatud harvendus- ja lageraiet,

mistõttu ei olnud puudutatud isikul võimalik esitada KKI-i nõudekirjas nõutud

dokumente (raieõiguse võõrandamise lepingut/akti; raietööde töövõtulepingut;

metsamaterjali võõrandamise lepingut või akti koos metsamaterjali veoselehtedega).

Kaebajale teadaolevalt juhtis puudutatud isik tähelepanu asjaolust, et puudutatud isik

on 04.05.2020 esitanud KeA-le metsateatise Xxx tn xxx kinnistu raadamiseks mahus

214 tm ning KeA on 22.06.2020 keeldunud metsateatise registreerimisest ning et KeA

22.06.2020 otsus on vaidlustatud Tallinna Halduskohtus haldusasja nr 3-20-1223

raames.

Puudub vaidlus, et väärteomenetluse toimik sisaldaks kõikki eelpool nimetatud

tõendeid, mis annab tunnistust asjaolust, et väärteo toimikusse on paigutatud

dokumendid valikuliselt.

10. 10.09.2020 esitas KKI kaebajale kutse ilmumaks KKI-isse menetlusaluse isikuna MS §

68 lõike 1 järgses väärteomenetluses väärteoasjas nr 940020000287.

11. 14.10.2020 esitas kaebaja KKI-le dokumendid, mille kohaselt oli kaebajal õigus teha

MS § 41 lõike 14 kohast raie mahus kuni 20 tm ja mis kinnitasid raadamise teostamist

MaaPS § 95 lõigete 1 ja 2 kohase turba väljutamise eesmärgil.

Puudub vaidlus, et KeA oleks kuidagi eelpool nimetatud väiteid ja tõendeid hinnanud

väärteomenetluses tehtud otsuse koostamisel. Kaebaja väited ja tõendid on jäetud

tähelepanuta.

12. 14.10.2020 andis kaebaja omapoolsed selgitused väärteoasjas nr 940020000287. Antud

ütluste alusel koostati väärteomenetluse ülekuulamise protokoll, milles kaebaja

kinnitas, et teostas 2020 aasta veebruari lõpus ja märtsikuu alguses Xxx tn xxx kinnistul

raadamise mahus umbes 15-16 tm eesmärgiga väljutada turvast omatarbeks. Kaebaja ei

nõustunud KKI väidetega lageraie teostamisest.

Puudub vaidlus, et KeA oleks kuidagi kaebaja väiteid hinnanud väärteomenetluses

tehtud otsuse koostamisel.

13. 24.11.2020 esitas KKI puudutatud isikule kutse ilmumaks KKI-isse menetlusaluse

isikuna MS § 70 lõike 2 järgses väärteomenetluses väärteoasjas nr 940020000287.

14. 18.12.2020

andis

puudutatud

isik

omapoolsed

selgitused

väärteoasjas

nr

940020000287. Antud ütluste alusel koostati väärteomenetluse ülekuulamise protokoll,

milles puudutatud isik kinnitas, et andis kaebajale õiguse teostada enda tarbeks Xxx tn

xxx kinnistul raiet mahus kuni 20 tihumeetrit turba väljutamise eesmärgil kaebaja enda

tarbeks.

Puudub vaidlus, et KeA oleks kuidagi eelpool nimetatud väiteid hinnanud

väärteomenetluses tehtud otsuse koostamisel.

15. 18.12.2020 edastas KKI puudutatud isikule kirja, milles leidis, et MS § 41 Iõige 14 ja

ei anna õigust raiuda Xxx tn xxx kinnistu puistus ükskõik milliseid puid ja ükskõik

millal kuna raie peab vastama MME §-s 3 esitatud nõuetele ning kuna KeA poolt

15.05.2019 teostatud välitöö andmetele tuginedes on kavandataval raiealal kasvava

männipuistu koosseisu põhjal tuvastatud kaalutud esimese rinde keskmine vanus (79

aastat) väikesem puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusest (99

aastat), enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter (26 cm) ei ole saavutanud eeskirja §

3 lõikes 3 märgitud küpsusdiameetrit (22 cm) ning eraldise esimese rinde talus on üle

40% (55%). Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes MS § 41 lõikele 8 ei vasta kavandatud

lageraile õigusaktide nõuetele.

Puudub vaidlus, et KeA oleks kuidagi eelpool nimetatud KeA ekslikke väiteid hinnanud

väärteomenetluses tehtud otsuse koostamisel.

16. 22.12.2020 edastas kaebaja omapoolsed vastuväited KKI-i 18.12.2020 kirjale leides, et

KKI poolt edastatud info ei vasta tegelikkusele, tegemist on ilmselge eksimusega kuna

kaebaja on puudutatud isiku volitusel 30.04.2020 esitanud KeA-le metsateatise

raadamise teostamiseks mitte aga lageraie teostamiseks.

Lisaks leidis kaebaja, et KKI on eksinud ajalise faktoriga kuna 30.04.2020 esitatud

metsateatise menetluses ei saanud KeA teostada välitöid 15.05.2019 ning eeltoodust

tulenevalt on KKI eksinud Xxx tn xxx kinnistu puistu inventeerimisandmetega kuna

metsaregistrist on kättesaadavad registreeritud andmed, mille kohaselt on Xxx tn xxx

puistu enamus puudeks 65 a männid, mille rinnasdiameeter on 26 cm ning esimese rinde

täius on 65 %.

Samuti juhtis kaebaja II KKI tähelepanu asjaolule, et MME ei reguleeri Xxx tn xxx

kinnistu puistus raadamise teostamist turbaväljutamise eesmärgil ning et Harju

maakonna planeeringus 2030+ (2018) Joonis 1 ,,Asustuse suunamine” (kehtestatud

riigihalduse ministri 09.04.2018 kaskkirjaga nr 1.1-4/78) on Xxx tn xxx kinnistu

määratud kogu ulatuses Xxx turbamaardla osana, mis on käsitletav MS § 32 Ig 2 punkti

4 kohase alusdokumendina raadamise lubamiseks.

Puudub vaidlus, et KeA oleks kuidagi eelpool nimetatud väiteid hinnanud

väärteomenetluses tehtud otsuse koostamisel.

17. 09.02.2021 esitas KeA puudutatud isikule kutse ilmumaks KeA-isse menetlusaluse

isikuna MS § 70 lõike 2 järgses väärteomenetluses väärteoasjas nr 940020000287.

18. 11.02.2021 esitas KeA kaebajale kutse ilmumaks KeA-isse menetlusaluse isikuna MS

§ 70 lõike 1 järgses väärteomenetluses väärteoasjas nr 940020000287.

Puudub vaidlus, et KeA oli ainuisikuliselt ilma kaebajat teavitamata muutnud väärteo

õigusrikkumise alust kuna kaebaja kuulati üle MS § 68 lõike 1 kohase

väärteomenetluses. Väärteomenetluses tehtud otsuses puuduvad igasugused

kaalutsused või tõendid, mis oleks andud võimaluse väärtegu õiguslikult

ümberkvalifitseerida.

19. 16.02.2021 esitas KeA kaebajale väärteoprotokolli MS § 70 lõike 1 kohases väärteos

õigusega esitada 15 päeva jooksul vastuväited alates väärteoprotokolli kättesaamisest.

Koos väärteo protokollide kättetoimetamisega tegi KeA puudutatud isikule ja kaebajale

ettepaneku hüvitada väärteoasjas nr 940020000287 põhjustatud keskkonnakahju

summas 289,44 eurot.

20. 19.02.2021 esitas KeA puudutatud isikule väärteoprotokolli MS § 70 lõike 2 kohases

väärteos õigusega esitada 15 päeva jooksul vastuväited alates väärteoprotokolli

kättesaamisest.

21. 25.02.2021 tasus puudutatud isik solidaarvõlgnikuna väärteoasjas nr 940020000287

põhjustatud keskkonnakahju summas 289,44 eurot.

22. 27.02.2021 esitasid puudutatud isik ja kaebaja vastuväited väärteoprotokollile. Leides,

et keskkonnale põhjustatud kahju on ebaoluline ja vähetähtis ning et puudutatud isik on

solidaarvõlgnikuna hüvitanud kahju, mistõttu taotlesid puudutatud isik ja kaebaja

väärteomenetluse lõpetamist kuna puudub avalik menetlushuvi.

Alternatiivselt eeltoodule leidsid, puudutatud isik ja kaebaja, et ei nõustu vastuväidetest

esitatud põhjendustel MS § 70 lõigetes 1 ja 2 nimetatud väärteo toimepanemisega ning

kuna puudub väärteo tunnustele vastav väärtegu tegu.

Puudub vaidlus, et KeA oleks vastanud 27.02.2021 väärteoprotokollile esitatud

vastuväidete osas või hinnanud neid väärteo otsuse koostamisel.

23. 18.03.2021 koostas kohtuvälise menetleja otsuse üldmenetluses, millega määras

kaebajale MS § 70 lõike 1 kohase süüteo eest trahvi 320 eurot.

Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et kaebus kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel:

1) puudutatud isiku ja kaebaja taotlus väärteo menetluse lõpetamiseks on põhjendamatult

jäetud rahuldamata kuna asjas puudub väärteo tunnustele vastav väärtegu;

2) KeA on põhjendamatult asunud seisukohale, et kaebaja on tahtlikult toime pannud

väärteo ning et puuduvad kergendavad asjaolud kaebaja süüs;

3) KeA on asunud seadusvastaselt piirama kaebaja õigusi leides, et solidaarvõlgniku poolt

tasutud hüvitis ei kergenda kaebajale mõistetavat karistust kuigi kaebaja on tegutsenud

heas usus ning arvestamata, et kaebajal on xxx;

4) KeA otsus tugineb:

a. tõenditel, millega kaebaja ei ole saanud tutvuda ja mida ei ole väärteo toimikus

b. paikvaatlusel ja paikvaatluse protokollil, milles kaebaja ega puudutatud isik ei

ole menetlusosalisena kaasatud

c. paikvaatluse protokollil, milles ei ole tuvastatud Xxx tn xxx kinnistu

metsaeraldisel 1 lageraie tegemine

d. keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktil, mis on koostatud eeldusel, et Xxx

tn xxx kinnistu metsaeraldisel I on teostatud lageraie

e. sortimentatsiooni arvestusel, mis on koostatud üks päev peale keskkonnale

tekitatud kahju suuruse määramist ja mis tugineb eeldusel, et 23.04.2020

paikvaatluse tulemusel tuvastati lageraie teostamine ehk vastuolus asjas

tuvastatud asjaoludega;

5) puuduvad igasugused kaalutlused ja tõendid, mis oleks andud võimaluse väärtegu

õiguslikult ümberkvalifitseerida MS § 68 lõikelt 1 MS § 70 lõike 1 kohaseks väärteoks

ilma kaebajat informeerimata.

Eeltoodud minetused annavad aluse väärteo menetluses tehtud otsuse tühistamiseks ja

väärteo menetluse lõpetamiseks.

Kaebuse rahuldamisel taotleb kaebaja kui solidaarvõlgnik Keskkonnaameti kohustamiseks

tagastama või hüvitama L C OÜ arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is L C OÜ poolt

25.02.2021 tasutud keskkonnakahju hüvitis summas 289,44 eurot kuna hüvitisnõude

esitamiseks puudus alus.

II. Kaebaja menetluslikud taotlused.

1. Kaasata menetlusse L C OÜ (registrikood xxx; asukoht: xxx) puudutatud isikuna kuna

menetlus puudutab puudutatud isikut kui solidaarvõlgniku õigusi.

2. Tulenevalt VTMS §-st 110; § 123 lõikest 2; §-st 133 ja Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 29. mai 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-30-17, p 7 ja 10.03.2021

otsuse asjas nr 4-20-1553 p 6 väljendatud seisukohast:

a. kohustada Keskkonnaametit esitama kohtule Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

19.03.2020 kiri nr 6.2-1/1745-2, mis oli aluseks väärteoasja nr 940020000287

algatamiseks

b. peatada menetlus väärteoasjas nr 940020000287 kuni haldusasjas nr 3-20-1223

lahendid jõustumiseni kuna haldusasjas on vaidlustatud Keskkonnaameti

22.06.2020 otsus metsateatise nr xxx000399013 metsaressursi riiklikus registris

registreerimisest keeldumiseks, millega L C OÜ taotles Xxx tn xxx kinnistu

raadamise lubamist turbaväljutamise eesmärgil ning et turbaväljutamine on

10.09.2020 L C OÜ loovutanud MaaPS § 95 lõikest 2 koosmõjus MaaPS § 95

lõikega 1 Xxx tn xxx kinnistul (katastriüksus tunnusega xxx) 2020 aastal teostatud

MS § 41 lõike 14 kohase raie maa-alale turbaväljutamise õiguse kaebajale, kellel

on õigus nimetatud maal teostada tasuta enda tarbeks turbaväljutamine, mistõttu

tuvastatakse haldusasjas asjaolud, mis on olulise tähendusega käesoleva kaebuse

lahendamisel eelkõige kas tegu, mille eest määrati karistus on väärtegu ning kas see

on õigesti kvalifitseeritud.

3. Kaebaja palub kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses.

4. Kaebaja esindab ennast iseseisvalt kaebemenetluses.

5. Kaebaja palub kõik menetlusdokumendid esitada kaebaja elektronposti aadressil xxx

Kohtuvälise menetleja Keskkonnaameti seisukoht kohtuasjas nr 4-21-1292 (väärteoasi nr

940020000287) esitatud kaebuse kohta:

I. Asjaolud ja menetluse käik

1.1. 16.02.2021 koostas Keskkonnaamet A Sle väärteoprotokolli selle kohta, et A S

teostas ajavahemikul veebruari lõpp – märtsi algus 2020 ettevõtte L C OÜ

kinnituskirja alusel Harjumaal xxx linnaosas Xxx tn xxx kinnistu (katastritunnus

xxx) metsaeraldisel 1, kus metsaregistri andmete kohaselt kasvas 67 aasta vanune

männienamusega puistu, raietöid, mille käigus raius eraldiselt lageraiena kokku

14,8 tihumeetrit kasvavat metsa.

1.2. 18.03.2021 üldmenetluse otsusega karistas Keskkonnaamet A St metsaseaduse §

70 lg 1 järgi 80 trahviühiku ulatuses, so 320 euro suuruse rahatrahviga.

1.3. 21.03.2021 esitas menetlusalune isik A S Keskkonnaameti üldmenetluse otsuse

peale kaebuse Harju Maakohtule.

II. Kaebuses esitatud asjaolud ja Keskkonnaameti seisukoht

2.1.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja oleks pidanud arvestada süüd

kergendava asjaoluna kaebaja väidet, millega ta jättis kasutamata metsaseadusest § 14

lg 12 (kohtuvälise menetleja märkus: ilmselt on kaebuse esitaja mõelnud metsaseaduse

§ 41 lg 14) tuleneva võimaluse raiuda ilma metsateatist esitamata kuni 20 tihumeetrit

puitu kinnisasja kohta aastas. Põhjenduseks toob kaebuse esitaja kinnistu liigniiskuse,

mille tagajärjel osutus puidu väljavedu võimatuks.

2.1.1. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Keskkonnaamet heidab A Sle ette lageraiet

metsas, mis ei vasta lageraiet lubavatele tingimustele. Kõnesolevas väärteoasjas ei

ole A St karistatud metsaseaduse § 41 lg 14 sätestatud nõuete rikkumise eest,

mistõttu ei ole menetluses oluline ja seeläbi ka süüd kergendav asjaolu, et

etteheidetud teoga raiuti kasvavat metsa mahus alla 20 tihumeetri kinnisasja kohta.

2.2.Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoteate toimikusse lisamata jätmisega on rikutud

kaebaja kaebeõigust.

2.2.1. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Kaebuse info on väärteoteade, kuid see ei ole

tõend väärteomenetluses. Seepärast puudub kaebuse info väärteotoimikust.

2.2.2. VTMS § 19 lg 1 p 7 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus vaidlustada kohtuvälise

menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud

korras. Eeltoodu tähendab, et kaebeõigus väärteomenetluses algab õigusest

vaidlustada

väärteomenetluse

algusest

menetlustoiminguid

ja

kestab

väärteomenetluse lõppemiseni õigusega esitada kaebus väärteootsuse peale.

Kaebeõigus väärteomenetluses ei laiene enne väärteomenetluse alustamist

haldusorganile saabunud teadetele.

2.3. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 23.03.2020 Keskkonnainspektsiooni poolt Xxx tn xxx

kinnistu metsaeraldisel 1 läbi viidud paikvaatlus viidi läbi ilma kaebaja ja puudutatud

isikuta neid informeerimata, mistõttu ei võimaldatud kaebajal ja puudutatud isikul anda

omapoolseid selgitusi või esitada täiendavaid tõendeid. Lisaks, paikvaatluse tulemusel

ei ole tuvastatud Xxx tn xxx kinnistu metsaeraldisel 1 lageraie tegemine.

2.3.1. VTMS § 2 sätestab, et kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KrMS § 83 lg 2 p 1 kohaselt on vaatluse objekt mh sündmuskoht. KrMS § 83 lg 3

sätestab, et kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu

selgitused aitavad kaasa vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsusele, siis

kutsutakse ta vaatluse juurde. Seega on menetlusaluse isiku sündmuskoha vaatluse

juurde kutsumine kohtuvälise menetleja otsustus. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-

1-1-32-15 (p 7.2) selgitanud, et menetlusalune isik ei pea väärteomenetluses

obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima, kui menetleja ei pea seda

vajalikuks. Edasises väärteomenetluses on menetlusalusel isikul ja puudutatud

isikul olnud võimalus esitada sündmuskoha vaatlusprotokollile ja selles kajastatule

vastuväiteid.

2.3.2. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati Xxx tn xxx kinnistu eraldisel 1 raielank, mille

käigus oli kasvavate puude raiumisel moodustunud lagedaks raiutud häil pindala

suurusega 0,8 ha. Mõõtmistulemuste andmete töötlusel selgus, et eraldisel 1 on

raiutud kokku 14,8 tihumeetrit kasvavat metsa. Nii sortimentatsiooni arvestuses kui

keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktis käsitletakse tehtud raiet lageraiena.

2.4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sortimentatsiooni arvestuse koostamise kuupäeva

märkimisel on eksitud ajalise faktoriga. Lisaks, sortimentatsiooni aktis on töö teostaja

leidnud, et tegemist on lageraiega, paikvaatluse tulemusel lageraie teostamist

tuvastatud ei ole, seega on akt vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega.

2.4.1. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Asja materjalidest on üheselt arusaadav, et

vaatlus teostati 23.03.2020. Sündmuskoha vaatluse protokolli lisades on

sortimentatsiooni arvestuse koostamise kuupäevaks märgitud samuti 23.03.2020.

Sortimentatsiooni arvestuse koostamise kuupäevaks märgitud 24.03.2020. Tegemist

ei ole olulise menetlusõiguse rikkumisega, vaid vastupidi, praktikas üsna levinud

tegutsemisega.

Sellist olukorda on Riigikohus varasemas praktikas korduvalt käsitlenud, leides mh

järgmist. Juhul, kui uurimistoimingu protokolli ei ole võimalik või otstarbekas

vormistada uurimistoimingu käigus, võib seda teha ka pärast uurimistoimingut.

Võib väita, et selline toimimine ongi praktikas pigem reegel kui erand. Seega ei tingi

ainuüksi sortimentatsiooni arvestuse koostamine või vormistamine sündmuskoha

vaatlusest hiljem või teises kohas a priori sortimentatsiooni arvestuse

ebausaldusväärsust. Küll aga peab protokolli koostaja viibima menetlustoimingu

juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil,

nagu see on protokollis kajastatud (RKKKo 4-18-6598/12 p 21 koos edasiste

viidetega).

2.4.2. Teostatud raietööde käsitlemist lageraiena on kohtuväline menetleja põhjendanud

punktis 2.3.2

2.5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteotoimikusse on paigutatud dokumendid

valikuliselt. Väärteotoimikus puudus info selle kohta, et puudutatud isik esitas

04.05.2020 Keskkonnaametile metsateatise Xxx tn xxx kinnistu raadamiseks mahus 214

tm ning Keskkonnaamet on 22.06.2020 keeldunud metsateatise registreerimisest.

Lisaks, et Keskkonnaameti 22.06.2020 otsus on vaidlustatud Tallinna Halduskohtus.

2.5.1. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. A Sle etteheidetud tegu pandi toime ajavahemikul

veebruari lõpp – märtsi algus 2020. Haldusasjas nr 3-20-1223 vaidlustatud haldusakt

on raadamisest keeldumise otsus, milles raadamise teatis mahus 215 tm esitati

Keskkonnaametile 13.05.2020. Väärteomenetlust alustati 23.03.2020. Käimasolev

väärteomenetlus ja haldusmenetlus nr 3-20-1223 ei ole üksteisest sõltuvad.

Tegemist on kahe erineva asutuse erinevatel asjaoludel alustatud menetlustega, mis

üksteist vähimalgi moel ei mõjuta. Kohtuväline menetleja rõhutab, et ka

paralleelselt haldusmenetluse kulgemine ei annaks menetlusosalisele õigustust

toime pandud väärteole.

2.6. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebaja väited ja tõendid, mille kohaselt on kaebajal

õigus teha metsaseaduse § 41 lg 14 kohaselt raie mahus kuni 20 tm ja teostada

raadamine maapõueseaduse § 95 lg 1 ja 2 kohaselt turba väljutamise eesmärgil, on

jäetud tähelepanuta.

2.6.1. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. A S vastavasisulisi väiteid on analüüsitud

kohtuvälise menetleja 18.03.2021 koostatud üldmenetluse otsuses, mille jaotise

„Kohtuväline menetleja ei arvesta vastulauses esitatuga järgmistel põhjustel“ punkti

2 all on toodud: Metsaseaduse § 41 lg 14 järgi võib metsateatist esitamata raiuda

kuni 20 tm puitu kinnisasja kohta aastas. Säte ei sisalda ühtegi erandit selle kohta,

et rakendamisele ei laiene ülejäänud raiete kohta kehtivad üldreeglid. Seega ei pea

metsaomanik kuni 20 tm raiumise kohta metsateatist esitama, kuid raie tegemisel

tuleb jälgida metsaseaduse §-des 28-33 sätestatud nõudeid. Lisaks selgitame, et nii

lageraie kui raadamise osas on vajalik Keskkonnaameti lubava märkega metsateatis,

mida Xxx tn xxx kinnistul raie tegemise hetkel ei olnud.

2.7.Kaebuse esitaja on seisukohal, et Keskkonnainspektsioon esitas 18.12.2020 saadetud

e-kirjas puudutatud isikule ekslikke väiteid ning ei hinnanud neid otsuse koostamisel.

2.7.1. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. 18.12.2020 selgitas Keskkonnainspektsioon

huvitatud osapoolele, miks ei tohi metsaomanik metsateatist esitamata alati raiuda

kuni

tihumeetrit

puitu

kinnisasja

kohta

aastas.

Samuti

selgitas

Keskkonnainspektsioon huvitatud osapoolele, miks keeldus Keskkonnaamet L C

OÜ poolt esitatud metsateatisest registreerimast. Lisatud selgitus võeti

metsateatisest keeldumise põhjendustest, viimased olid huvitatud osapoolele

Keskkonnaameti poolt varasemalt edastatud.

2.8. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Keskkonnaamet jättis otsuse tegemisel hindamata

tõendid: kaebaja info selle kohta

- et tegemist ei ole mitte lageraie vaid raadamisega;

- et Keskkonnainspektsioon on eksinud Xxx tn xxx puistu inventeerimisandmetega;

- et metsa majandamise eeskiri ei reguleeri Xxx tn xxx kinnistu puistus raadamise

teostamist turba väljutamise eesmärgil ning et Harju maakonna planeeringus 2030+ on

Xxx tn xxx kinnistu määratud kogu ulatuses Xxx turbamaardla osana, mis on käsitletav

metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohase alusdokumendina raadamise lubamiseks.

2.8.1. Keskkonnaamet sellega ei nõustu.

-

Kohtuväline menetleja tõi 18.03.2021 koostatud üldmenetluse otsuse vastulause

mittearvestamise põhjenduses välja: Lisaks selgitame, et nii lageraie kui

raadamise osas on vajalik Keskkonnaameti lubava märkega metsateatis, mida

Xxx tn xxx kinnistul raie tegemise hetkel ei olnud.

-

Kohtuväline menetleja võttis otsuse tegemisel aluseks metsaregistris olevad

kehtivad andmed (toimiku lk 42).

-

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja poolt väljatoodud väited (et

metsa majandamise eeskiri ei reguleeri Xxx tn xxx kinnistu puistus raadamise

teostamist turba väljutamise eesmärgil ning et Harju maakonna planeeringus

2030+ on Xxx tn xxx kinnistu määratud kogu ulatuses Xxx turbamaardla osana,

mis on käsitletav metsaseaduse § 32 lg 2 p 4 kohase alusdokumendina raadamise

lubamiseks) on kontekstist väljas ning väärad. Selgitame veelkord, et nii lageraie

kui raadamise osas on vajalik Keskkonnaameti lubava märkega metsateatis,

mida Xxx tn xxx kinnistul raie tegemise hetkel ei olnud.

2.9. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Keskkonnaamet muutis ainuisikuliselt kaebajat

teavitamata väärteo õigusrikkumise alust, puuduvad tõendid või kaalutlused väärteo

ümberkvalifitseerimiseks.

2.9.1. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Kutses märgitud kvalifikatsioon on

informatiivne ja kohtuväline menetleja ei ole seotud kutses märgitud

kvalifikatsiooniga. Väärteoprotokolli koostamisel arvestatakse kõigi kohtuvälise

menetluse käigus kogutud tõenditega, kuid kutsete saatmise ajal ei pruugi veel kõik

tõendid kogutud olla. Ümberkvalifitseerimise vajadus tekib juhul, kui

menetlusalusele isikule on väärteoprotokoll kätte antud ja seejärel tekib uute

täiendavate tõendite ilmnemisel vajadus väärteo kvalifikatsiooni muuta.

2.10.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et Keskkonnaamet ei vastanud 27.02.2021

väärteoprotokollile esitatud vastuväidetele või hinnanud neid väärteootsuse

koostamise.

2.10.1. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Kohtuväline menetleja hindas vastulauses esitatut

ning põhjendas 18.03.2021 koostatud üldmenetluse otsuses selle mittearvestamist.

Samal kuupäeval saatis kohtuväline menetleja A S e-posti aadressil üldmenetluse

otsuse esitatud vastulause vastuskirjana.

2.11.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et asjas puudub väärteotunnustele vastav tegu.

2.11.1. Keskkonnaamet sellega ei nõustu. Väärteo tunnuste puudumine tähendab, et ei ole

täidetud vähemalt üks süüteomõiste kolmest elemendist: süüteokoosseis,

õigusvastasus ja süü.

2.11.1.1. Kõnealuses väärteomenetluses on tuvastatud süüteokoosseis, mis on nii

objektiivsete kui subjektiivsete tunnustena 18.03.2021 kohtuvälise menetleja poolt

koostatud üldmenetluse otsuses esitatud. Metsaseaduse § 70 lg 1 näeb väärteona ette

metsa majandamise nõuete rikkumise. Kuna A S on rikkunud metsaseaduses § 29

lg 4 sätestatud nõuet ja teostanud lageraie puistus, mis ei vasta ühelegi eeltoodud

sätte nõudele, tuleb tegevus kvalifitseerida metsaseaduse § 70 lg 1 järgi.

2.11.1.2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tegu ei ole õigusvastane,

kui esineb mõni KarS 2. peatüki 2. jaos kirjeldatud asjaolu. Väärteomenetluses ei

ole tõendatud ühegi nimetatud asjaolu esinemine.

2.11.1.3. KarS § 39 lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest

ja see eksimus on temale vältimatu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A S

eksimus ei olnud talle vältimatu. Keskkonnaamet on L C OÜle 26.06.2018

sanitaarraie keeldumise otsusega märkinud, et teostatud välitöö põhjal kasvab Xxx

tn xxx kinnistul heas tervislikus seisundis männienamusega puistu, kus sanitaarraie

korras raiuda lubatavaid puid leidub mahus 1-2 tm. Üksikute sanitaarraie korras

raiuda lubatavad puud saab maaomanik metsaosast eemaldada metsaseaduse § 41

lõike 14 alusel metsateatist esitamata. A S kinnitas 14.10.2020 antud ütlustes

menetlusaluse isikuna, et tema juhtis 2018-2019 muuhulgas keskkonnaalaste

uuringute läbiviimist Xxx tn xxx kinnistule. 2020.a aprillikuus esitas A S L C OÜ

esindajana Keskkonnaametile raadamiseks metsateatise kogu Xxx tn xxx kinnistu

peale. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja tõsikindlal veendumusel, et A S

oli teadlik 2018.a sanitaarraie keeldumise otsusest ja selle põhjendustest, sh

Keskkonnaameti poolt tähelepanu juhitud asjaolust, et metsaseaduse § 41 lg 14

alusel tohib Xxx tn xxx kinnistul teostada ilma metsateatist esitamata raie mahus 1-

2 tm.

2.12.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebaja tegu ei ole pandud toime tahtlikult

ning teos esinevad kergendavad asjaolud, lisaks on jäetud arvestamata kaebaja

keskmine puue.

2.12.1. Kohtuväline menetleja heidab A Sle ette teo toimepanemist vähemalt kaudse

tahtlusega karistusseadustiku § 16 lg 4 tähenduses. A S teadis, et metsaseaduse

alusel võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu ilma kehtiva

metsateatiseta, kuid jättis kontrollimata, kas seda võib teha igasuguses metsas

arvestamata muid seaduse alusel kehtestatud piiranguid, mistõttu pidi möönma, et

kontrollimata tegevuse vastavust nõuetele, võib ta panna toime õigusrikkumise.

Kohtuväline menetleja ei ole kaudset tahtlust lugenud karistuse kujunemisel süüd

suurendavaks asjaoluks.

2.12.2. Karistust kergendavad asjaolud on loetletud karistusseadustikus § 57. Kohtuväline

menetleja ei tuvastanud menetluse käigus A S teos karistust kergendavaid

asjaolusid.

2.12.3. Kaebaja keskmise puude kohta puudus kohtuvälisel menetlejal otsuse tegemise

hetkel info. Küll aga on kohtuväline menetleja seisukohal, et viidatud puue ei

mõjutanud kaebaja teo toimepanemist ega arusaama teo keelatusest. Samuti ei ole

puue ei karistust kergendav ega süüd alandav asjaolu. Küll aga võib kohus hinnata

puude olemasolu mõju menetlusaluse isiku maksevõimele, et kas esineb KarS § 66

lõikes 1 kirjeldatud alus karistuse ositi kandmiseks.

III. Keskkonnaameti taotlused ja menetluslikud teated

Arvestades eeltoodut ning juhindudes VTMS § 132 p 1 Keskkonnaamet taotleb:

1) Jätta A S kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 18.03.2021 koostatud

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940020000287 muutmata.

2) Jätta menetluskulud A S kanda.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse osas

Kaebuse esitaja on oma kaebuses palunud kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses, millisest

taotlusest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus

kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja, kes edastas kohtule oma kirjaliku seisukoha

kaebuse osas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist

osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka

asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus

olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja

kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset

tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune

isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo

eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas

lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Esmalt peatub kohus kaebuses tehtud etteheidetel kohtuvälise menetleja tegevuse peale, mille

järgselt lahendab menetluslikud taotlused ning seejärel võtab seisukoha menetlusalusele isikule

süüks arvatud väärteo osas.

Kaebuses on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud, et kohtuväline menetleja on

väärteomenetlust alustanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 19.03.2020 kirja alusel, kuid

seda kirja väärteotoimikusse lisatud ei ole. Kaebuse esitaja arvates on tegemist olulise tõendiga

kuna selle alusel alustati väärteomenetlust ja kuna tõendit kaebajale tutvustatud ei ole, ei saa

kaebaja teostada efektiivselt oma kaebeõigust. Kohus taolise etteheitega ei nõustu. VTMS § 59

lg 2 kohaselt kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline

menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama

väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama

väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. Sama sätte lõike 1 kohaselt on

väärteoteade teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda

väärteotunnused. Käesoleval juhul on küll väidetavalt tegemist kirjaga, kuid väärteo tunnustega

teo kohta esitatakse kohtuvälistele menetlejatele teateid ka telefoni teel, millist informatsiooni

on keeruline väärteotoimikusse võtta kui just ei lisata salvestist väärteotoimikusse ja ei koostata

selle salvestise vaatlusprotokolli. Samas on tegemist esialgse informatsiooniga võimaliku

väärteo kohta ja iga laekunud informatsiooni osas väärteo- või mõnda muud menetlust ei

alustata. Alles informatsiooni kontrollimisel hakatakse läbi viima menetlustoiminguid ja

koguma tõendeid, millised tuleb vormistada vastavalt menetlusnormidele. Seega Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti kiri on väärteoteateks, kuid ei saa olla tõendiks ja sellele teatele

tuginedes ei saa menetleja vastu võtta menetlusotsustust teos väärteotunnuste esinemise või

puudumise kohta. Kohtule jääb arusaamatuks kuidas takistab väärteotoimikus teate puudumine

menetlusalusel isikul efektiivselt oma kaebeõigust teostamast, kuivõrd väärteomenetluses saab

kaebusi esitada kas kohtuvälise menetleja tegevusele või määrusele VTMS § 76 kuni 80 korras

või kohtuvälise menetleja otsusele VTMS § 114 sätestatud korras. Kohtuvälisele menetlejale

esitatud väärteoteatele kaebuse esitamist väärteomenetluse seadustik ette ei näe ning tegemist

ei ole ka menetleja koostatava dokumendiga, vaid ainult esialgse informatsiooniga võimaliku

süüteo kohta.

Kaebuses on esitatud etteheide kohtuvälisele menetlejale, et 23.03.2020 läbi viidud

paikvaatlusest Xxx xxx kinnistul kaebajat ega puudutatud isikut ei informeeritud, mistõttu

puudus neil võimalus anda omapoolseid selgitusi või esitada tõendeid. Kohtu arvates on

etteheide asjakohatu. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et tegemist ei olnud

paikvaatlusega, vaid sündmuskoha vaatlusega, mis protokolliti. Kuivõrd VTMS § 2 ja § 31 lg

1 sätestavad väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätete kohaldamise menetlustoimingute

tegemisel, tuleb vaatlusele kehtestatud nõuete osas pöörduda KrMS § 83 sätete poole. Sama

sätte lõike 3 kohaselt kutsutakse menetlusosaline vaatluse juurde juhul, kui menetlusosalise

selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Käesoleval juhul

vaadeldi metsaeraldist ja fikseeriti olukord metsaeraldisel vaatluse hetkel. Kaebuses nimetatud

isikute informeeritus või juuresviibimine avanevat pilti kuidagi muuta ei saanud ning nende

isikute informeerimata jätmine ei ole võtnud kaebuses nimetatud isikutelt võimalusi anda

selgitusi või esitada tõendeid edasiste menetlustoimingute käigus olukorras, kus menetlus kestis

11 kuud. Eeldatavate menetlusosaliste vaatlusest informeerimise või nende vaatluse juurde

kutsumise otsustab menetleja kui menetlustoimingu läbiviija vastavalt oma äranägemisele ja

menetlusosalise soov ei ole menetlejale siduv.

Kaebuses heidetakse kohtuvälisele menetleja ette ka seda, et kahju arvestamise akt on koostatud

23.03.3020, kuid sortimentatsiooni arvestus on koostatud 24.03.2020, kusjuures see arvestus

pidi olema 23.03.3020 koostatud kahju arvestamise akti aluseks, mistõttu on eksitud ajalise

faktoriga. Kohus peab ka seda etteheidet asjakohatuks. Ilmselgelt on arvestus koostatud

23.04.2020, kuid vormistatud on see järgmisel päeval, mis on süüteomenetlustes tavapärane,

kuivõrd iga kord ei ole välitingimustes võimalik koheselt ja kohapeal kogu dokumentatsiooni

vormistada kas ilmastikutingimuste või vajalike tehnikavahendite kasutamise võimatuse tõttu.

Kohtu arvates on see etteheide otsitud ja dokumendi koostamise ning vormistamise kuupäevade

erinevus ei muuda tulemust teistsuguseks.

Kaebuses märgitakse ka seda, et kaebuses märgitud n.n puudutatud isik on Keskkonnaametit

teavitanud asjaolust, et on Keskkonnaametile esitanud 04.05.2020 metsateatise Xxx tn xxx

kinnistu raadamiseks mahus 214 tm ning 22.06.2020 on keeldutud metsateatise

registreerimisest ning 22.06.2020 otsus on vaidlustatud Tallinna Halduskohtus haldusasja nr 3-

20-1223 raames, mis näitab seda, et väärteo toimikusse on paigutatud dokumendid valikuliselt.

Kohus leiab, et see etteheide ei ole asjasse puutuv, kuivõrd väärteomenetlust on alustatud

23.03.2020 tuvastatud asjaolude osas, kus on fikseeritud, et raietööde käigus on raiutud 14,8 tm

kasvavat metsa, haldusasjas nr 3-20-1233 vaidlustatakse aga 04.05.2020 Keskkonnaametile

esiatud metsateatise registreerimisest keeldumist 22.06.2020. Seega on tegemist täiesti

erinevate menetlustega ning käesolevas väärteoasjas on menetlusesemeks juba toimunud

väärtegu, viidatud halduskohtumenetluses aga vaidlustatakse metsateatise registreerimata

jätmist mitmeid kuid hiljem ja hoopis teises mahus ja need mahud erinevates menetlustes ei ole

omavahel kattuvad. Seejuures ei saa halduskohtumenetluses olla vaidlusesemeks väärteoasjas

menetlusesemeks olev raie, kuivõrd kestev halduskohtumenetlus puudutab veel kasvavat metsa,

väärteomenetlus aga juba kasvanud metsa raiet, mis on teostatud ja oli teostatud juba enne

04.05.2020 metsateatise esitamist. Seega ei saa viidatud halduskohtumenetluses kogutavad

tõendid olla tõenditeks käesolevas väärteoasjas ning neid ei saagi võtta tõenditena

väärteotoimikusse, kuivõrd need tõendid ei puuduta tõendamiseset.

Järgnevalt on kaebuses tehtud etteheide, et kaebuse esitaja kutsuti kohtuvälise menetleja juurde

menetlusaluse isikuna metsaseaduse § 68 lg 1 järgi, aga n.n puudutatud isik menetlusaluse

isikuna metsaseaduse § 70 lg 2 järgi ning hiljem on kaebuse esitajale esitatud kutse

menetlusaluse isikuna metsaseaduse § 70 lg 1 järgi, mistõttu on kohtuväline menetleja kaebajat

teavitamata muutnud väärteo õigusrikkumise alust kuna kaebuse esitajat kuulati üle

metsaseaduse § 68 lg 1 järgi. Tehtud otsuses puuduvad kaalutlused või tõendid, mis oleks

andnud võimaluse väärtegu õiguslikult ümberkvalifitseerida. Kohtule jääb selline etteheide

arusaamatuks. Kaebuse etteheitest saaks põhimõtteliselt järeldada, et kohtuväline menetleja

peaks süüteo kvalifikatsiooni üle otsustamisel küsima luba menetlusaluselt isikult. Kohus leiab,

et väärteomenetluses kogub ja hindab tõendeid kohtuväline menetleja ning lõplik süüteo

kvalifikatsioon kujuneb alles kohtuvälise menetluse lõpuks. Kui esialgsete andmete pinnalt

pidas kohtuväline menetleja võimalikuks, et menetlusalune isik on kogutud tõendite kohaselt

toime pannud metsaseaduse § 68 lg 1 tunnustega teo ja täiendavate tõendite tulemusena jõudis

veendumusele, et menetlusalust isikut on alust süüdistatada hoopis metsaseaduse § 70 lg 1

ettenähtud väärteo tunnustega teo toimepanemises, siis ükski menetlusseadustik kohtuvälise

menetleja veendumuse kujunemist ei reguleeri. Menetluse lõpuks koostab piisava aluse

olemasolul kohtuväline menetleja väärteoprotokolli, milles määratletakse menetlusese ning

antakse menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse, s.t

väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata kas

süüteokoosseis on täidetud. Menetlusalust isikut menetlustoimingule kutsudes ei peagi

menetleja täpselt teadma, millise sätte järgi on väljakutsutu käitumine lõplikult kvalifitseeritav.

Väärteoprotokolli märgitakse väärteo toimepanemise koht ja aeg, väärteo lühikirjeldus ja

väärteo kvalifikatsioon, mis on kohtuvälise menetleja nägemus. Ei väärteoprotokoll ega ka selle

piirides koostatav otsus ei näe ette kohtuvälise menetleja kaalutluste märkimist kvalifikatsiooni

osas ja menetleja ei pea märkima ka kõiki neid väärteokoosseisusid, mille järgi ta menetlusalust

isikut süüdistada ei kavatse. Kutse menetleja juurde ei ole väärteoprotokolli osaks ja kutsele

saab märkida vaid selle kvalifikatsiooni, milline on kutse väljasaatmise ajahetkel menetlusaluse

isiku suhtes eeldatavalt kohaldatav. Väärteo kvaifikatsiooni muutmise võimalus on ette nähtud

VTMS § 68 lg-s 2 ning see ei puuduta kutses märgitavat kvalifikatsiooni, kuivõrd lõplik

kvalifikatsioon võib ilmneda pärast väljakutustuga menetlustoimingu tegemist, s.o pärast kutse

saatmist.

Lisaks on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud, et kohtuväline menetleja ei ole vastanud

väärteoprotokollile esitatud vastuväidetele või hinnanud neid väärteo otsuse koostamisel.

Kohtu arvates on see etteheide asjakohatu ja viitab sellele, et kaebuse esitaja kas ei ole

vaidlustatud otsust läbi lugenud või siis ei ole otsuses märgituga rahul, kuid see ei tähenda seda,

et kohtuväline menetleja ei oleks vastulausele tähelepanu pööranud. Kohtuvälise menetleja

otsuses on eraldi osa pühendatud vastuväites esitatule ja lühidalt on ära märgitud nii vastulause

sisu kui ka põhjendused miks vastulauses esitatuga ei arvestata. VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt

peab otsuses märkima muu hulgas vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse ja seda on

kohtuväline menetleja ka teinud. Juhul, kui vastulauses esitatuga arvestatakse, ei ole selle

märkimine kohustuslik.

Lisaks eelmärgitule on kaebuse esitaja esitanud menetluslikud taotlused: kaasata menetlusse L

C OÜ puudutatud isikuna kuna menetlus puudutab puudutatud isikut kui solidaarvõlgniku

õigusi, kohustada kohtuvälist menetlejat esitama kohtule Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

kiri, mis oli aluseks väärteoasja algatamiseks ja peatada menetlus väärteoasjas kuni haldusasjas

nr 3-20-1223 lahendi jõustumiseni.

Kohus asub seisukohale, et esitatud menetluslikud taotlused jäävad tagajärjetuks.

L C OÜ puhul on tegemist menetlusaluse isikuga väärteoasjas nr 940020000287 ja seda

menetlusalust isikut on karistatud Keskkonnaameti 22.03.3021 otsusega metsaseaduse § 70 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 500 eurot. Kuivõrd L C OÜ ei ole otsust

vaidlustanud, on karistamisotsus tema suhtes jõustunud ja L C OÜ menetlusseisundiks on

süüdlane VTMS § 18 lg 2 tähenduses. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebamise menetlus

ei näe ette võimalust kaasata kaebuse esitaja kaebuse läbivaatamise menetlusse teisi isikuid ja

väärteomenetluse seadustik ei tunne menetlusosalist nimetusega puudutatud isik. Kui kaebuses

viidatud n.n puudutatud isik L C OÜ oleks tundnud end puudutatuna, oleks ta esitanud Harju

Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Isegi juhul, kui otsusest tulenevalt

solidaarvõlgnik L C OÜ on hüvitanud kahju, ei saa kohus kaebuse esitaja kaebust läbi vaadates

tühistada L C OÜ suhtes tehtud karistamisotsust, kuivõrd seda ei ole vaidlustatud ja

väärteomenetluses ei vaadata läbi populaarkaebusi.

Samuti on taotletud, et kohus kohustaks kohtuvälist menetlejat esitama kohtule Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti kirja, mis oli aluseks väärteomenetluse alustamiseks. Kohus on juba

eelnevalt märkinud, et vaidlusalune kiri ei ole väärteoasjas tõendiks ning selle kirjaga ei ole

võimalik tõendada ei mingi asjaolu olemasolu ega selle puudumist.

Peale selle on kaebuses taotletud väärteoasjas kaebemenetluse peatamist haldusasjas nr 3-20-

1223 tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus on juba eespool märkinud, et viidatud haldusasjal

puudub käesolevas väärteoasjas tõendamisesemeks oleva teoga puutumus ning viidatud

haldusasja menetluse tulemus ei mõjuta kaebuse esitaja süüküsimust. Lisaks sellele peab kohus

vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu VTMS § 125 lg 2 sätestatule, mille kohaselt võib

kohus lükata kaebuse arutamise menetlusosalise taotlusel või oma algatusel edasi Riigikohtu

menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse

jõustumiseni, kui see võib mõjutada antud väärteoasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti

kehtivust. Nimetatud säte eeldab kahe samaaegselt esineva asjaolu olemasolu, s.o Riigikohtu

menetluses peab olema põhiseaduslikkuse järelevalve asi ja selle asja lahendus võib mõjutada

väärteoasjas kohaldamisele kuuluva õigusloova akti kehtivust. Kohtule kättesaadavatest

andmetest tulenevalt ei ole Riigikohtu menetluses põhiseaduslikkuse järelevalve asja, millise

lahendus võiks mõjutada käesolevas väärteoasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti

kehtivust. Asjaolu, et L C OÜ on haldusasjas nr 3-20-1223 esitanud Tallinna Ringkonnakohtu

05.03.2020 otsusele kassatsioonkaebuse ja taotlenud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamist metsaseaduse § 32 lg 1 ja 2 p 4, § 42 lg 3 vastavuse kontrolliks põhiseaduse ja muude

seadustega ning et selle kassatsioonkaebuse koostajaks on käesolevas väärteoasjas kaebuse

esitaja, ei muuda seda haldusasja ei Riigikohtu menetluses olevaks põhiseaduslikkuse

järelevalve asjaks ega ka asjaks, mille lahendus võiks mõjutada käesolevas väärteoasjas

tehtavat lahendit.

Seega järgnevalt lahendab kohus VTMS § 133 kohaselt lahendatavad küsimused.

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse

kohaselt metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist, milline säte näeb ette

vastutuse metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete

rikkumise eest, välja arvatud metsadeaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhul. Kuivõrd sätte

sõnastus viitab nõuete rikkumisele, tuleb nõude rikkumisele viitav norm sisustada konkreetse

nõude kehtestava seaduse kaudu. Kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokollist ja

otsusest nähtuvalt heidetakse kaebuse esitajale ette metsaseaduse § 29 lõike 4 p-des 1-3

kehtestatud nõuete rikkumist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebuse esitaja käitumise

puhul tegemist lageraiega, mis on lubatud vaid juhul, kui: puistu koosseisu põhjal kaalutud

esimese rinde keskmine vanus on võrdne puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde

raievanusega või sellest suurem (p 1); puistu on saavutanud sama paragrahvi lõike 6 p 1 alusel

kehtestatud keskmise rinnasdiameetri (p 2) ja puistu rinnaspindala või täius on väiksem sama

paragrahvi lõike 6 p 2 alusel kehtestatust (p 3). Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt ei

olnud Xxx tn xxx teostatud raiega täidetud ükski eeltoodud tingimustest.

Väärteotoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt on 23.03.2020 Xxx tn xxx metsaeraldisel 1

Nõmme linnaosas Tallinnas viidud läbi vaatlus, mille käigus tuvastati raietööde teostamine ja

selle tulemusena moodustunud lagedaks raiutud häil. Mõõtmisel tuvastati 54 raiutud kändu,

millede diameetrid ja puuliigid kanti metsalugemislehele. Mõõdetud kändude diameetrite

puuliikide kaupa arvutiprogrammi „Kahjud“ kandmisel saadi mõõtetulemused, milliste

kohaselt on eraldisel 1 raiutud kokku 14,8 tm kasvavat metsa. Seejärel teostati häilu paiknemise

ja pindala määramiseks mõõtmised ning mõõtetulemusena saadi häilu pindala suuruseks 0,08

ha. Vaatlusprotokolli juurde lisatud fotodelt on näha, et raielangilt on maha võetud kõik puud.

Sortimentatsiooni arvestuse kohaselt on raiutud 17 kaske, 6 hall-leppa ja 31 mändi.

Metsaregistri andmetel on tegemist keskealise männienamusega metsaga, mille keskmine

vanus on 67 aastat ja mille raievanus on 99 aastat. Seejuures on Keskkonnaameti hinnangul

Xxx xxx kinnistul heas tervislikus seisundis männienamusega puistu, kus sanitaarraie korras on

võimalik raiuda mahus 1-2 tm ja neid võib omanik eemaldada metsateatist esitamata

metsaseaduse § 41 lõike 14 alusel. Metsaregistri andmetel on Xxx tn xxx kinnistu puistu

rinnasdiameeter 26 cm. Samas 27.12.2006 määrusega nr 88 kehtestatud Metsa majandamise

eeskirja § 3 lg 1 kohaselt on lageraie lubatud puistus, mille kaalutud esimese rinde vanus on

võrdne või suurem puistu koosseisuga kaalutud esimese rinde keskmisest raievanusest.

Kinnistu enamuspuuliigiks oli mänd ning sama paragrahvi 12 kohaselt kuulub vaidlusalune

puistu boniteediklassi 3 ning puistu raieküpsus saabub 100 aastaga ja lõike 3 järgi võib noorema

männi, kase jne puistu lageraiet teha juhul, kui puistu enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter

on vähemalt 28 cm.

Eelmärgitud andmetest tulenevalt saab asuda seisukohale, et puistu vanus on oluliselt väiksem

eeskirja § 3 lg 12 sätestatud vanusesest, puistu rinnasdiameeter ei olnud saavutanud keskmist

ettenähtud rinnasdiameetrit ja oli ka väiksem § 3 lg 3 sätestatud küpsusdiameetrist, millise

suurusjärgust piisaks juhul, kui tegemist oleks noorema puistuga. Seega on üheselt tuvastatud,

et vaidlusalusel kinnistul on toimunud raie, mille käigus on maha võetud kõik kasvavad puud,

mis on hinnatav lageraiena. Samamoodi on kogutud tõenditega tuvastatud, et raietööd on

toimunud lageraiet lubavate nõuete rikkumisega metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2, 3 tähenduses.

Käesoleval juhul on menetlusalune isik kohtuvälises menetluses ja kaebemenetluses asunud

seisukohale, et vaidlusaluses kohas ei ole teostatud lageraiet metsaseaduse § 29 tähenduses,

vaid raadamist metsaseaduse § 32 mõttes ja tema käitumises ei ole etteheidetud väärteo

tunnuseid. Seejuures on kaebuse esitaja põhjendanud raadamist sellega, et tegemist ei ole metsa

majandamisega, vaid maa kasutamisega muul otstarbel, s.o turba väljutamiseks, lähtudes

maapõueseaduse § 95 lg 1 ja 2 sätetest, mille kohaselt võib kinnisasja omanik kinnisasja piires

võtta maavara kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil ning kinnisasja

omanik võib lõikes 1 nimetatud õiguse anda ka kinnisasja kasutamise õigust omavale füüsilisele

isikule.

Sellise asjaolu tõestuseks on kohtuvälisele menetlejale esitatud ka kinnituskiri ja loovutuskiri.

Kinnituskirja kohaselt, mis on L C OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme J L poolt

allkirjastatud 15.02.2020, kinnitab kirjale alla kirjutanud isik, et A Sl on õigus teostada enda

tarbeks Xxx tn xxx kinnistul metsaseaduse § 41 lõike 14 kohast raiet mahuga 20 tm. 10.09.2020

L C OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme J L loovutuskirjast nähtuvalt loovutab L C OÜ

kaebuse esitajale A Sle tasuta maapõueseaduse § 95 lõike 2 alusel koosmõjus sama seaduse §

95 lg 1 Xxx tn xxx kinnistul 2020 aastal teostatud metsaseaduse § 41 lõike 14 kohase raie maa-

alale turbaväljutamise õiguse ja kellel on õigus nimetatud maal teostada tasuta enda tarbeks

turbaväljutamine.

Eelmärgitud kinnituskirja kohta peab kohus vajalikuks märkida, et 15.02.2020 allkirjastatud

kinnituskirja kohaselt on metsaomanik andnud loa teostada oma tarbeks metsaseaduse § 41 lg

14 kohast raiet mahuga 20 tm. Kinnituskiri ei sisalda aga samas metsaseaduse § 28 lg 4 loetelus

oleva raide liiki. Arvestades sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvat, s.t seda, et häilul on

maha võetud kõik kasvavad puud, saab järeldada, et tegemist on lageraiega metsaseaduse § 29

tähenduses. Kaebuse esitaja põhimotiiv on see, et 20 tm mahuga raide puhul ei ole vajalik

esitada metsateatist. Kohus nõustub sellega, kuivõrd seda sätestab ka metsaseaduse § 41 lg 14,

kuid peab vajalikuks siinkohal märkida, et lageraie puhul tuleb ka § 41 lg 14 sätestatud mahus

raie teostamisel lähtuda raie üldpõhimõtetest ning lageraie puhul metsaseaduse § 29 lg 4

sätestatud raiet lubavatest tingimustest ja seda sõltumata raiemahust. Kinnistul tuvastatud raie

puhul ei ole raie iseloomu ja paiknemist arvestades kuidagi võimalik väita, et tegemist oleks

olnud hooldus-, harvendus-, valgustus- või sanitaarraidega. Käesoleval juhul ei olnud aga ükski

metsaseaduse § 29 lg 4 sätestatud raiet lubavatest tingimustest täidetud, s.t puidu keskmine

vanus oli oluliselt väiksem esimese rinde raievanusest, maha võetud puud ei olnud saavutanud

metsaseaduse § 6 p 1 sätestatud rinnasdiameetrit ja maha võetud puude rinnaspindaja oli

väiksem metsaseaduse § 6 p 2 alusel kehtestatust. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et

kaebuse esitaja on toime pannud metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2 ja 3 nõude rikkumise, millega

pani toime metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo.

Puutuvalt kaebuse esitaja viidatud loovutuskirja, märgib kohus seda, et inkrimineeritud

väärtegu on toime pandud 2020. aasta veebruaris-märtsis, kuid loovutuskiri on allkirjastatud

kuus kuud hiljem, s.o 10.09.2020, s.o päeval, mil kaebuse esitajale esitati kutse ilmuda

kohtuvälise menetleja juurde menetlusaluse isikuna. Seega kuni 10.09.2020 ei saanud raie

põhjuseks olla raadamine metsaseaduse § 32 tähenduses ja kinnituskirjas sellele ei ole viidatud,

kuid alles pärast kutse saamist hakkasid menetlusalused isikud otsima põhjendust raie

teostamisele. Seejuures ka kaebuse esitamise ajaks ei ole kohtule teadaolevalt turba

väljutamisega tegelema hakatud ja tegelik raie eesmärk on elamuarendus, mitte turba

väljutamine. Kuivõrd menetlusalused isikud olid seisukohal, et kuni 20 tm raideks ei ole vaja

metsateatist esitada, asutigi 20 tm kaupa raiet teostama, mida kinnitavad ka menetlusaluse isiku

A S ütlused selle kohta, et ka järgmisel aastal on plaanis kuni 20 tm küttepuud teha, s.t

vähehaaval kogu kinnistu vajalikus ulatuses lageraiega puhtaks teha ning seda just

elamuarenduse eesmärgil. Väärteo toimepanemise aja seisuga ei ole seetõttu ka tähtsust Harju

maakonna planeeringus 2030+ märgitud vaidlusaluse kinnistu Xxx turbamaardla osana

olemisest. Seetõttu tuleb väited turba väljutamise eesmärgist jätta tähelepanuta.

Küll peab kohus, vaatamata sellele, et sel asjaolul ei ole kaebuse lahendamiseks tähtsust, siiski

eelmärgituga seoses vajalikuks viidata ülalmärgitud loovutuskirjale, mille kohaselt lähtuti

maapõueseaduse § 95 lg 1 ja 2 sätetest. Maapõueseaduse § 95 lg 1 kohaselt on füüsilisest isikust

kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus

majapidamises kasutamise eesmärgil maavara jne. Väärteoasjas kogutud tõenditest, s.h ka L C

OÜ juhatuse liikme ütlustest tuleneb, et vaidlusalune kinnistu kuulub äriühingule. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kinnisasja omanik eelmärgitud lõikes 1 nimetatud õiguse anda

ka kinnisasja kasutamise õigust omavale füüsilisele isikule. Väärteomenetluse jooksul ei ole

kohtuvälisele menetlejale ega ka kaebemenetluses esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebuse

esitajale, s.o füüsilisele isikule A Sle oleks antud vaidlusaluse kinnisasja kasutamise õigust.

Menetlusaluse isiku L C OÜ seadusliku esindaja J L ütlustest tuleneb, et A S haldab äriühingu

krunte ja sellega seonduvaid juriidilisi küsimusi, kuid krundi kasutamise õigust tõendavaid

dokumente ei esitatud. Samamoodi on menetlusalune isik A S ülekuulamisel märkinud, et kuna

äriühing ei saanud turvast väljutada, siis teostas tema raadamist füüsilise isikuna ja selle õiguse

saab loovutada füüsilisele isikule. Ka menetlusaluse isikuna üle kuulatud A S ei esitanud kogu

menetluse vältel ühtegi tõendit selle kohta, et temale kui füüsilisele isikule oleks äriühing

andnud kinnisasja kasutamise õiguse. Seega ei oleks menetlusalused isikud saanud

maapõueseaduse § 95 lg-le 1 ja 2 tugineda, kuivõrd selle sätte kohaldumise alused ei ole

täidetud ja tegelikkuses puudub ka maavarade kaevandamise eesmärk.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus metsaseaduse § 29 lg 4 p 1-3

nõudeid ning pani sellega toime metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti

kvalifitseeritud metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas

VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures

on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning

selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune

isik rikkus metsaseaduse § 29 lg 4 p 1, 2, 3 nõudeid, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine

õigesti kvalifitseeritud metsaseaduse § 70 lg 1 järgi (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt

määras menetlusalusele isikule karistuse Keskkonnaameti õigusosakonna menetleja, kes on

täidesaatva riigivõimu volitusega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1, § 10 lg 1 ja metsaseaduse §

72 lg 2 p 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises

menetluses

väärteoasja

menetledes

või

otsust

koostades

jätnud

järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati

menetlusalust isikut metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga

80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot. Metsaseaduse § 70 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette

rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja

määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Seega kohus

leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja

süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§

133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks

ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd

menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis

puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja

üldpreventiivseid eesmärke.

Metsaseaduse § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni

200 trahviühikut, s.o 800 eurot.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse määramisel/mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja on

määranud karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades väärteo tehiolusid ja tekitatud

kahju võib asuda seisukohale, et tegemist on keskmise süüga.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses

ei tuvastatud ning neid ei tuvastanud kaebemenetluses ka kohus. Kaebuses on tehtud

kohtuvälise menetleja otsuse osas etteheide, et kohtuväline menetleja ei ole kergendava

asjaoluna arvestanud seda, et kuigi lubatud oli raie kuni 20 tm, teostas ta raiet väiksemas mahus

ja kinnistu liigniiskuse tõttu osutus puidu väljavedu võimatuks. Kohus ei pea sellist väidet

asjakohaseks. Kergendavate asjaolude loetelu on sätestatud KarS § 57 lg-s 1 ning selles loetelus

ei ole kergendava asjaoluna märgitud, et süüteo toimepanemise puhul, kui süü ei ole

maksimaalne, peaks seda arvestama kergendava asjaoluna. Tegemist ei ole ka kaebuses

märgitud lubatud raidega 20 tm ulatuses, vaid vastupidi, lubamatu ja ebaseadusliku raidega.

Kaebuse esitajale süüks arvatud tegu on tahtlik ja selle teo toimepanemise osas ei ole tuvastatud

asjaolusid, mis süüdlase tegu, süüteo toimepanemise põhjusi või süüdlast ennast

iseloomustaksid selliselt, et seda asjaolu saaks kergendavana arvestada. Asjaolu, et kinnistu

liigniiskuse tõttu osutus puidu väljavedu võimatuks ei iseloomusta ei tegu ega teo toime pannud

isikut, vaid näitab seda, et teoga soovitud eesmärgi saavutamine, s.o puidu väljavedu venis

süüdlase tahtest olenemata põhjusel. Seega ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks mõjutada

keskmise määra lähedases määras määratud karistust kergendamise suunas. Puutuvalt kahju

vabatahtlikku hüvitamisse teise menetlusaluse isiku poolt peab kohus vajalikuks märkida, et

kuivõrd kahju hüvitamiseks kaebuse esitaja ise mingeid samme ei astunud ja initsiatiivi üles ei

näidanud, siis jagab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta, et kaebuse esitaja karistust see

asjaolu mõjutada ei saa. Kaebuses on esitatud etteheide ka selles osas, et kohtuväline menetleja

ei ole karistuse määramisel arvestanud sellega, et kaebajal on keskmine puue. Kohtu jaoks on

taoline etteheide arusaamatu, kuivõrd kohtuväline menetleja saab arvestada vaid nende

asjaoludega, mida ta on kas ise tuvastanud või millise olemasolu kohta on talle esitatud kohased

tõendid. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks oma ütlustes puude

esinemisele viidanud, veel vähem selle olemasolu kohta tõendeid esitanud. Samamoodi ei ole

kaebuse esitaja ka kaebusele lisanud ühtegi tõendit puude olemasolu kohta. Kuivõrd tegemist

on tõendamata väitega, siis tuleb see väide jätta tähelepanuta. Lisaks peab kohus vajalikuks

märkida, et väidetav puue ei takistanud kaebuse esitajal tegemast rasket füüsilist tööd lageraie

teostamisel ja puidu väljaveol ning kaebuse väidete kohaselt oli kaebuse esitajal ka väidetavalt

plaan suuremahuliseks turba väljutamiseks, mis on samuti nii suurt ajaressurssi kui ka head

füüsilist tervist nõudev ettevõtmine. Seega lükkavad kaebuses toodud süütegu õigustavad ja

vaidlusalusel kinnistul plaanitavaid tegevusi iseloomustavad väited puude esinemise kohta

esitatud väite ise ümber.

Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki, s.o eesmärki mõjutada isikut edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, tuleb karistuse määramisel hinnata isiku käitumist süüteole

eelnevalt ja sellele järgnevalt, millest saab järeldada isiku üldist õiguskuulekust või selle

puudumist. Seetõttu tuleb arvesse võtta ka süüteole eelnenud perioodil määratud karistusi ja

tema käitumist üldises plaanis. Arvestades seda, et menetlusalust isikut ei ole samalaadse

süüteo eest varem karistatud, siis leiab kohus, et kohtuväline menetleja on sellest asjaolust

lähtuvalt põhjendatult pidanud võimalikuks määrata karistuse alla ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra.

Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Arvestades asjaolu, et avalikkuseni jõuab pidevalt teateid ebaseaduslikust raidest, pettusega läbi

viidud metsatehingutest ja keskkonna teadlikust kahjustamisest leiab kohus, et ka õiguskorra

kaitsmise huvidest lähtuvalt on kaebuse esitaja karistamine põhjendatud ning peaks andma ka

ühiskonnale signaali, et metsaseaduse nõuete rikkumine on endiselt karistatav.

Eeltoodust tulenevalt ei näe kohus alust menetlusalusele isikule määratud karistuse

kergendamiseks, veel vähem kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või menetluse

lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, kuivõrd kaebuse esitaja süüd ei saa lugeda väikeseks

ning arvestades süüteo iseloomu ja aktuaalsust ei saa ka asuda seisukohale, et asja

menetlemiseks puudub avalik huvi. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse

lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Seejuures ei ole

kaebuse argumentides osundatud ühelegi kohtuvälises menetluses aset leidnud minetustele,

millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse

muutmine või tühistamine. Seetõttu ei ole kohtul ka ühtegi alust kohtuvälise menetleja otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning kaebuses esitatud taotlus kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks jääb tagajärjetuks.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/